1-09-10532/43 · 1-09-10532/43 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1 Kriminaalasi nr.1-09-10532 ÄRAKIRI

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 08. detsembril 2010.a. Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-09-10532 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Tõlk Inga Kaljus Prokurör Natalja Firsova Asja läbivaatamise kuupäev 08.12.2010 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid M.L´i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu M.L, isikukood XXX viibib xxx Kaitsja Vandeadvokaat Irina Žurina Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta M.L tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Rahuldada vandeadvokaat Irina Žurina taotlus riigi õigusabi osutamise eest summas 652,80 krooni.

Välja mõista M.L´ilt kriminaalmenetluse kulud 652,80 krooni kaitsjatasu osutatud õigusabi eest. M.L´il tasuda kaitsjatasu 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumise

tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034796011 või Swedbank nr. 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „M.L 1-09-10532 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 22.10.2010 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.L-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

M.L on Harju Maakohtu 24.11.2009 otsusega süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 4,5 järgi ja karistatud 4 kuulise vangistusega, mis KarS § 65 lg 1 alusel loeti kaetuks Harju Maakohtu 20.10.2008 otsusega mõistetud karistusega - 6 kuud vangistust. Peale seda M.L on süüdi tunnistatud KarS § 200 lg 2 p 7 ja § 199 lg 2 p 5,7,9 järgi ja karistatud KarS § 64 lg1, KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 kohaldamisega 2 aasta 7 kuu ja 29 päevase vangistusega Karistuse kandmise algus . 14.01.2009 ja lõpp 12.09.2011

Kinnipidamisasutuses M.L-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul teda on 28 korda karistatud distsiplinaarkorras.

Vabanemisel kindel elukoht puudub kuna Tallinna linnavalitsusel ei ole kinnipetvale

elamispinda pakkuda. Kinnipeetaval on 8 klassi haridust. Eriala puudub. Enne vangistust

töökogemus puudub. Vabanemise korral garanteeritud töökoht puudub. Viru Vanglas läbis

keelekursused, tööga ei ole hõivatud. Enne vangistust täheldatud narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei toeta Viru Vangla taotlust M.L-i tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks. M.L on korduvalt karistatud kriminaalkorras. Vangistuseelsel eluperioodil on M.L esinenud tõsiseid raskusi ühiskonna normide ja väärtuste järgimisel. Kuna arvamuse koostamise ajal on uue kuriteo sooritamise risk kõrge arvestades kõike riskifaktoreid, ei nõustu kriminaalhooldusametnik M.L-i tingimisi ennetähtaegse vabastamisega.

M.L taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja

toetab oma kaitsealuse ennetähtaegset vabastamist. Prokurör ei nõustu kinnipeetava ennetähtaegse vabastamisega.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, kaitsja ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et M.L tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine.

Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele.

Vangistuse ajal on kinnipeetavat 28 korda karistatud distsiplinaarkorras, mis räägib sellest, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid.

M.L on korduvalt karistatud väärteokorras. Kriminaalkorras karistatud 2-korda (varavastaste kuritegude eest) ning oli ka katseajal kuid vaatamata sellele paranemise teele ei

asunud ning taas pani toime uued kuriteod, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest

karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma

3

seaduskuulekalt. Prokuratuuri menetluses on kaks kriminaalasja M.L-i kahtlustuses, milles kohtulahend puudub. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Peale seda arvestab kohus, et kinnipeetav kuritarvitas alkoholi ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mis samuti suurendab uue kuriteo toimepanemise riski.

Kohus arvestab ka seda, et vabaduses puudub kinnipeetaval kindel elu- ja töökoht, mis raskendaks toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski.

Seega võib järeldada, et M.L-i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Arvestades, kuriteo korduvust ja dünaamikat ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne

vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu M.L vabastamata temale Harju Maakohtu 24.11.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

Kohtunik Loretta Pikma(allkiri)

Ärakiri õige

Nooremreferent

Liivi Õun

Määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 11.01.2011

Nooremreferent

Liivi Õun