3-22-1533/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

18. oktoober 2022, Tartu

Haldusasja number

3-22-1533

Haldusasi

X ja Y kaebus Alutaguse Vallavalitsuse 9. juuni 2022. a

korralduse nr 266 „Ehitusloa andmine kõrvalhoone-

sauna

püstitamiseks“

osaliselt

tühistamiseks

(resolutsiooni punkti 2 osas)

Menetluse alus ringkonnakohtus

X ja Y määruskaebus Tartu Halduskohtu 25. juuli 2022.

a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebajad X ja Y

Esindaja Evelin Jõgar

Vastustaja Alutaguse vald

Kolmas isik Aleksei Špalov

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25. juuli 2022. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Alutaguse Vallavalitsus väljastas 9. juuni 2022. a korraldusega nr 266 ehitusloa Ida-Viru

maakonnas, Alutaguse vallas, Katase külas, Xxx kinnistule kõrvalhoone-sauna püstitamiseks

(korralduse resolutsiooni punkt 2).

2. Kaebajad esitasid Tartu Halduskohtule kaebuse Alutaguse Vallavalitsuse 9. juuni 2022. a

korralduse nr 266 osaliselt tühistamiseks (korralduse resolutsiooni punkti 2 osas), Xxx kinnistu

omanikule sunniraha määramise kohustamiseks ja Xxx kinnistule kõrvalhoone-sauna

püstitamiseks ehitusloa väljastamise keelamiseks.

3. Tartu Halduskohus võttis 25. juuli 2022. a määrusega kaebuse menetlusse ehitusloa

tühistamise nõudes ning tagastas kaebuse sunniraha määramiseks kohustamise ja kõrvalhoone-

sauna püstitamiseks ehitusloa väljastamise keelamiseks.

Halduskohus selgitas, et hoolimata Alutaguse Vallavalituse 10. juuli 2020. a ettekirjutuse

nr 7-5/7-1 kehtivusest puudub kaebajatel subjektiivne õigus nõuda Alutaguse Vallavalitsuse

kohustamist määrata Xxx kinnistu omanikule sunniraha ettekirjutuse täitmata jätmise eest.

Seega esineb HKMS § 121 lg 2 p-s 1 nimetatud alus kohustamisnõude tagastamiseks.

Ehitusloa vaidlustamine tühistamisnõude raames on tõhus õiguskaitsevahend. Isegi siis, kui

kaebajate tegelikuks eesmärgiks on välistada Xxx kinnistule tegelikkuses juba püstitatud

kõrvalhoone-sauna seadustamise protsessi, ei ole see piisav, et jaatada kaebeõigust

keelamisnõude osas.

4. Kaebajad esitasid Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 25. juuli

2022. a määruse tühistamiseks osas, millega halduskohus kaebuse osaliselt tagastas.

Kaebajad osutavad, et kaebuse nõuded on omavahel seotud ning suunatud naabri ebaseadusliku

ehitisega seotud vaidluse lõplikuks lahendamiseks nii, nagu on kokku lepitud samade

menetlusosaliste vahel haldusasjas nr xxx kinnitatud kohtulikus kompromissis. Kolmanda isiku

ebaseaduslik ehitis asub tuleohutuskujas, tuleohutuse tagamiseks peab naaber ellu viima

projektis ettenähtud tööd ning tagama kaebajate kaevuvee puhtuse. Hetkel puudub naabril

kanalisatsioon ja reovesi reostab pinnase kaudu kaebajate kaevu.

Kohustamisnõudes ei taotlenud kaebajad pelgalt sunniraha kohaldamist, vaid et vald võtaks

meetmed 10. juuli 2020. a ettekirjutuse täitmisele pööramiseks. Haldusasjas nr xxx kinnitatud

kohtuliku kompromissi punktides 5 ja 6 on selgelt kokku lepitud, et kui ehitusloa taotlust ei ole

esitatud või ehitusluba ei ole saadud kompromissis sätestatud tähtajaks, siis on kolmas isik

kohustatud ehitise lammutama või demonteerima ning sellise juhul loetakse ettekirjutuse

täitmise tähtpäevaks 8. aprill 2022.

Kuna lammutusettekirjutus oli tehtud kaebajate huvide kaitsmiseks, siis on kaebajatel

subjektiivne õigus nõuda, et vald reaalsete meetmetega tagaks selle täitmise kohustatud isiku

poolt. Kaebajate õigus nõuda halduskohtus valla kohustamist lammutusettekirjutuse täitmisele

sundimise meetmete võtmiseks tulenebki just haldusasjas nr xxx kinnitatud kohtulikust

kompromissist.

Keelamisnõude tegelikuks sisuks on taotlus kohustada Alutaguse Vallavalitsust tegema

kolmanda isiku ehitusloa taotluse (ja selle edaspidi edastatud versioonide ja täienduste) osas

uus otsus (korraldus), millega keelduda ehitusloa andmisest. Sellega on kaebajad palunud

kohustada vastustajat haldusakti andmist uuesti otsustama, mitte esitanud keelamisnõuet.

Teiseks ei ole üksnes ehitusloa vaidlustamine piisavalt tõhus õiguskaitsevahend kaebajate

huvide kaitsmiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

6. Vaidlust ei ole, et kolmandale isikule kuuluvale kinnistule on ebaseaduslikult püstitatud

kõrvalhoone-saun. Ehitis paikneb kaebajale kuuluva kinnistu piiri lähedal. Vastustaja viis läbi

järelevalvemenetluse, mille tulemusena leidis, et ehitisel on püsiv negatiivne mõju kaebajale

(tuleohutusnõuete tõttu takistab ehitis kaebajale kuuluval kinnistul asuva aiamaja laiendamist).

Selle mõju kõrvaldamiseks tegi vastustaja kolmandale isikule ettekirjutuse ehitise

lammutamiseks.

Lammutamisettekirjutuse tühistamiseks esitatud kaebuse lahendamisel halduskohtus sõlmisid

kaebaja, kolmas isik ja vastustaja haldusasjas xxx kohtulikult kinnitatud kompromissi.

Kompromissi kohaselt kohustus kolmas isik esitama vastustajale ehitusloa taotluse ühes

nõuetekohase ehitusprojektiga. Ehitusprojekt pidi nägema ette Päästeameti

poolt

kooskõlastatud lahenduse tuleohutusnõuete täitmiseks selliselt, et kaebajal ei oleks kohustust

rakendada meetmeid ebapiisava tuleohutuskuja tõttu. Kolmas isik pidi esitama ehitusloa

taotluse 8. novembriks 2021, vastustaja tegema otsuse taotluse kohta 8. detsembriks 2021,

kolmas isik lõpetama ehitustööd 8. aprilliks 2022 ning esitama kasutusloa taotluse 11. aprilliks

2022. Sellisel juhul kaotanuks kolmandale isikule tehtud lammutamisettekirjutus kehtivuse.

Ehitusloa taotluse esitamata jätmisel või taotluse rahuldamata jäämisel pidi kolmas isik 8.

aprilliks 2022 ehitise lammutama või demonteerima ja liigutama selle asukohta, kus selle

kaugus kaebaja kinnistu piirist on vähemalt kaheksa meetrit, s.t lammutamisettekirjutuse

täitmise tähtpäevaks loeti 8. aprill 2022.

Vaidlust ei ole ka selles, et kolmas isik ei suutnud kompromissis nimetatud tähtajaks esitada

nõuetekohast ehitusprojekti ega viia ehitist tuleohutusnõuetega vastavusse. Samas kolmas isik

ehitist ka ei lammutanud või demonteerinud ja liigutanud eemale kaebaja kinnistu piirist.

7. Kujunenud olukorras leiavad kaebajad, et neil on subjektiivne õigus nõuda, et vald võtaks

meetmeid lammutamisettekirjutuse täitmiseks ega kaaluks muid võimalusi ning hoiduks

kolmandale isikule ehitusloa väljastamisest.

Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.

8. Riigikohus on seoses ehitustegevuse riikliku järelevalvega selgitanud, et isikul puudub

subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist

kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette

kaalutlusõiguse

nii

järelevalvemenetluse

algatamiseks

kui

ka

järelevalvemeetme

rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus

rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või

järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav

õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve.1

9. Praegusel juhul on kolmandale isikule kuuluval ebaseaduslikul ehitisel mõju kaebajate

õigustele ja kohustustele. Sellele vaatamata oli kaebajatel õigus nõuda üksnes, et vastustaja

otsustaks järelevalve menetluse tulemusena meetme kohaldamise õiguspäraselt. Kaebajate

õigusi ei riiva mitte fakt, et naaberkinnistul paikneb ebaseaduslik ehitis, vaid et

tuleohutusnõuete järgimata jätmise tõttu ebaseaduslik ehitus ohustab kaebajatele kuuluvat

ehitist või sunnib kaebajaid võtma abinõusid tuleohutuse tagamiseks. Samuti ei mõjuta

kaebajate õigusi see, kas tuleohutusnõuete tagamiseks kolmas isik viib talle kuuluva ehitise

nõuetega vastavusse, nihutab ehitise kinnistute piirist kaugemale või lammutab ehitise. See, et

kaebajatele kolmanda isiku ehitisest avalduva kahjuliku mõju lõpetamiseks on võimalusi

rohkem, kui ainult ehitise lammutamine, ilmneb üheselt nii haldusasjas xxx sõlmitud

kompromissist kui ka käesolevas asjas vaidlustatud ehitusloast. Esimeses on kaebajad ise

nõustunud ehitise püsimajäämisega, kui kolmas isik rakendab Päästeameti poolt heaks kiidetud

abinõusid tuleohutuse tagamiseks selliselt, et kaebajad oma aiamaja laiendamisel ei pea tegema

täiendavaid kulusid tuleohutuse tagamiseks.

Seega käesoleval juhul ei saanud kaebajad nõuda konkreetse meetme kohaldamist või mõne

teise meetme kohaldamisest hoidumist vastustaja poolt järelevalve teostamisel, vaid üksnes, et

vastustaja langetab otsuse kaalutlusvigadeta. Sarnaselt ei saanud kaebajad nõuda kolmandale

isikule ettekirjutuse tegemisel selle täitmiseks konkreetsete tingimuste määramist ega

ettekirjutuse täitmata jätmisel sunnivahendi rakendamist. Ka ei saa kaebajad nõuda, et

vastustaja ei muudaks kolmandale isikule tehtud ettekirjutust ega kohaldaks leebemat meedet.

Seaduslikkuse põhimõttest tulenevalt ei saanud kaebaja omandada subjektiivset õigust, mida

õiguskord ette ei näe, ka kohtuliku kompromissi kaudu. Seetõttu ei saa kaebajad käesolevas

asjas tugineda haldusasjas nr xxx kinnitatud kohtulikule kompromissile, kui subjektiivse õiguse

allikale, nõudes vastustajalt kindla sisuga haldusakti andmist või toimingu tegemist.

Kompromissis toodud tähtaegade järgimata jätmine võib küll iseseisvalt rikkuda kaebajate

õigusi, kuid ka see ei anna kaebajatele subjektiivset õigust, mida neil riikliku järelevalve osas

muidu ei oleks.

10. Vastustaja omakorda ei saanud samuti võtta endale kohtuliku kompromissiga kohustust

kohaldada

kolmanda

isiku

suhtes

konkreetset

meedet

või

rakendada

sunniraha

lammutusettekirjutuse tähtaja rikkumise korral. Vaatamata kaebaja, kolmanda isiku ja

vastustaja sõlmitud kompromissile, on vastustaja jätkuvalt seotud haldusmenetluse reeglitega

nii lammutusettekirjutuse muutmise ja/või ettekirjutuse täitmiseks sunnivahendi rakendamise

otsustamisel kui ka kolmanda isiku esitatud ehitusloa taotluse lahendamisel.

1 Vt RKHK 13. oktoobri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-44-10 (p 15).

Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg 3 p 1 sätestab otsesõnu, et sunnivahendit

ei rakendata kohtulahendite täitmise puhul. Seega on vastustajal keelatud kohaldada kolmanda

isiku suhtes sunniraha vahetult kohtuliku kompromissi täitmiseks.

11. Seega on kaebajatel jätkuvalt õigus sellele, et kolmandale isikule ehitusloa andmine

toimuks õiguspäraselt, samuti õigus nõuda ehitusloa tühistamist, kui selle andmisega on

kaebajate õigusi rikutud. Samas on ilmne, et kaebajad ei saa nõuda olukorra lahendamist just

kolmanda isiku ehitise lammutamise kaudu. Seetõttu ei ole kaebajatel subjektiivset õigust

nõuda ka vastustajalt selle saavutamiseks kolmanda isiku suhtes sunnivahendite kasutamist

ja/või ehitise seadustamiseks ehitusloa andmisest hoidumist. Kuna halduskohtusse võib

pöörduda oma subjektiivse õiguse kaitseks (HKMS § 44 lg 1), siis võib nõustuda

halduskohtuga, et kaebeõiguse puudumine on piisavalt selge kaebuse kohustamis- ja

keelamisnõude tagastamiseks.

12. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebajate õiguste kaitseks on piisav

võimalus vaidlustada ehitisluba. Ehitusloa puudumisel ei ole kolmandal isikul võimalik

ebaseaduslikku ehitist seadustada ega seda õiguspäraselt kasutada. Seetõttu on kaebajatel

olemas tõhus õiguskaitsevahend, mistõttu ei ole keelamisnõude esitamine lubatav juba ka

HKMS § 45 lg-s 1 sätestatud piirangu tõttu.

Ringkonnakohus ei nõustu kaebajatega, nagu oleks kaebuse nõue, keelata kolmandale isikule

ehitusloa väljastamine, tegelikult kohustamisnõue. Vaatamata kaebajate väitele, et nad

soovivad kohustada vastustajat lahendama kolmanda isiku ehitusloa taotlust kindlal viisil, jääb

taotluse sisuks siiski keelata vastustajal anda kolmandale isikule ehitusluba. Keelamiskaebus

on kohustamiskaebuse alaliigiks, sellega taotletaksegi konkreetse sisuga ettekirjutuse tegemist

haldusorganile. Olukorras, kus seadusandja on keelamiskaebuse sätestanud iseseisva kaebuse

liigina ja näinud sellele ette spetsiifilise kaebeõiguse piirangu, ei saa keelamisnõudele vastavat

taotlust käsitada kohustamiskaebusena ning jätta seeläbi kaebeõiguse piirang kohaldamata.

13. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et kaebajate hinnangul on kohustamis- ja

keelamisnõue vajalikud kaebajate õiguste efektiivseks kaitseks. Kuna kaebajatel puudub

subjektiivne

õigus,

mis

annaks

aluse

halduskohtule

nende

nõuete

esitamiseks

halduskohtumenetluses, siis ei saa käesolevas asjas esitatud kohustamis- ja keelamisnõue kaasa

aidata kaebajate õiguste kaitsele.

Kui kaebajad leiavad, et kolmas isik ei ole täitnud haldusasjas xxx kinnitatud kohtulikust

kompromissist tulenevaid kohustusi, siis on neil õigus taotleda kolmanda isiku trahvimist

kohtulahendi täitmata jätmise eest (HKMS § 248 lg 1). Kohtuinfosüsteemi andmetel ongi

kaebajad seda teinud, kuid halduskohus jättis 22. septembri 2022. a määrusega kaebajate

taotluse rahuldamata. Lisaks võivad kaebajad jätkuvalt nõuda kolmandalt isikult

kompromisskokkuleppe täitmist ning täitmisega viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist. Need

nõuded ei ole avalik-õiguslikud ning kaebajad saavad esitada nõuded vahetult kolmandale

isikule.

14. Samuti ei muuda ringkonnakohtu seisukohta kaebajate väide, et kolmandale isikule

kuuluval ehitisel puudub kanalisatsioon ning hoone kasutamisel tekkiv heitvesi reostab

kaebajate kaevu. Kaebajad ei ole sellele väitele asjas nr xxx tuginenud. Seetõttu ei näe kohtulik

kompromiss selles osas kolmandale isikule ette eraldi kohustusi. Väljaspool kahtlust on siiski

see, et saunahoone nõuetekohane projekt peab nägema ette lahenduse ka heitvee ärajuhtimiseks.

Teiseks on ilmne seegi, et ka heitveega seonduva võimaliku kahjuliku mõju osas on lisaks

ehitise lammutamisele olemas muud võimalused kaebajatele kahjuliku mõju lõpetamiseks.

Vastustaja pidi neid võimalusi ehitusloa andmisel kaaluma ning kaebajate vastuväiteid saab

arvesse võtta ehitusloa õiguspärasusele hinnangu andmisel.

15. Eeltoodu alusel jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)