2-22-6283/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja

koht

18. oktoober 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-6283

Kohtuasi

X hagi S.T Kaubandus OÜ (kustutatud) vastu

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 8. juuli 2022. a määrus (menetlusse

võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja liik

X 23. juuli 2022. a määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja S.T Kaubandus OÜ (kustutatud, registrikood

10141486, endine ärinimi Stelling Kaubanduse OÜ)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 8. juuli 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-22-6283 muutmata.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud X kanda. Rahaliselt

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 27. aprillil 2022 Harju Maakohtule taotluse töövaidlusasja nr 4-1/1895/21

läbivaatamiseks hagimenetluses. Hageja vaidlustas Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjoni

26. novembri 2021. a otsuse nr 4-1/1895/21, millega keelduti hageja avalduse S.T Kaubandus

OÜ (endine ärinimi Stelling Kaubanduse OÜ, kostja) vastu menetlusse võtmisest.

2. Hageja esitas 16. juunil 2022 hagiavalduse, millest nähtub, et hageja soovib esitada hagi

kostja kui oma endise tööandja vastu. Hageja soovib, et kostja selgitaks, millisel eesmärgil tehti

tööraamatusse vale kanne. Samuti palub hageja, et kohus kohustaks kostjat tegema

2 (3)

paranduskande hageja tööraamatusse ning Maksu- ja Tolliameti töötamise registrisse. Lisaks

palub hageja nõuda kostjalt välja tööleping.

Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures kiirtoidukioskis klienditeenindajana.

2001. aastal töösuhe lõppes ning vastav kanne tehti ka hageja tööraamatusse. Kande tegemisel

märgiti aga tööraamatusse ametinimetuseks tegevdirektor, kuigi hageja oli kostja juures tööl

klienditeenindajana. Hageja soovib kande muutmist nii tööraamatus kui ka töötamise registris.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju

Maakohus

keeldus

8. juuli

2022. a

määrusega

(vaidlustatud

määrus)

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei ole esitatud hagiavaldusega võimalik hagi eesmärki

saavutada ning hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Maakohus märkis, et äriregistrist

nähtuvalt on kostja registrist 23. juulil 2013 kustutatud. Seega puudub kostja (hageja endine

tööandja), kelle vastu saaks hagi esitada. Maakohus viitas, et TsMS § 428 lg 1 p 5 kohaselt

lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui asjas pooleks olev juriidiline isik on lõppenud

õigusjärgluseta.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

4. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu

määruse tervikuna.

Hageja kordas määruskaebuses hagiavalduses esitatud asjaolusid. Hageja märkis, et tööraamatu

kande tõttu on tekitatud vale arusaam nagu hageja oleks olnud kostja tegevdirektor. Arvestades

kostja halba mainet, tundub hagejale, et vale kanne tööraamatus tekitab probleeme ka järgmiste

tööandjate juures. Hageja soovib normaalselt tööellu naasta, mistõttu on vajalik vale kande

parandamine. Hagejale teadaolevalt on kõik likvideeritud kostja esindajad elus ja füüsiliselt

võimelised parandama kande hageja tööraamatus ning töötamise registris.

5. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on

seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel

(koosmõjus TsMS §-ga 659) ei pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata. Vastuseks

määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

7. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda,

kuivõrd hagiga ei ole võimalik hagi eesmärki saavutada. Hageja on esitanud hagi kostja vastu,

kes on registrist kustutatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 45 lg 2 kohaselt eraõigusliku

juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb. Äriseadustiku § 2 lg 3 järgi lõpeb

äriühingu õigusvõime äriregistrist kustutamisega. Äriregistrist nähtuvalt lõpetati Harju

Maakohtu

15. aprilli

2013. a

kohtumäärusega

(tsiviilasi

nr

2-10-14211)

kostja

pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu ning kostja on äriregistrist

kustutatud.

Kolleegium märgib, et eraõiguslikel juriidilistel isikutel seadusjärgseid üldõigusjärglasi Eesti

õiguse järgi ei ole, üldõigusjärglus võib tekkida küll tehinguliselt – juriidiliste isikute

ühinemisel ja jagunemisel. Nendel juhtudel ei lõpe juriidiline isik õigusjärgluseta. Seega lõpeb

eraõiguslik juriidiline isik (vastavate juriidiliste isikute kohta peetavast) registrist

kustutamisega ning kui kustutamine ei ole registrist nähtuvalt seotud isikute ühinemise või

3 (3)

jagunemisega, on lõppemine toimunud õigusjärgluseta (vt Parrest, I. TsMS § 428, komm 3.4.2

punkt a. Kõve, V jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn:

Juura 2017). Äriregistrist nähtuvalt on kostja registrist kustutatud õiglusjärgluseta.

TsMS § 204 lg 1 järgi kontrollib kohus menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja

tsiviilkohtumenetlusteovõime olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul menetluses

osaleda. Äriregistrist kustutatud äriühing (kostja) ei saa olla tsiviilkohtumenetluses

menetlusosaliseks ega omada tsiviilmenetlusõigusi ning kanda tsiviilmenetluskohustusi.

Äriühing, kellel puudub tsiviilkohtumenetlusõigusvõime, ei saa olla kostja (vt ka Tartu

Ringkonnakohtu 17. detsembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-2996, p 5). Seega on

maakohus asjakohaselt leidnud, et käesoleval juhul puudub kostja, kelle vastu saaks hagi

esitada.

8. Ringkonnakohus märgib, et kuna hagejal oli töösuhe kostjaga, kes on õiglusjärglaseta

kustutatud, siis ei saa kohus kohustada kostja endiseid töötajaid ega ka Maksu- ja Tolliametit

tööraamatu kannet parandama. Muuhulgas pöörab kolleegium hageja tähelepanu asjaolule, et

tööraamatu kandes on kajastatud andmed tööle võtmise, teisele tööle üleviimise, töölt

vabastamise ja vallandamise kohta. Kuni 30. juunini 2009 kehtinud sotsiaalministri määruse

nr 112 „Tööraamatu vorm, tööraamatu täitmise ja dublikaadi andmise kord ning tööraamatu

hind“ § 12 lg-te 1 ja 5 kohaselt tuli töölepingu sõlmimise ja lõpetamise kanne kinnitada kande

teinud isiku allkirja ja pitseriga. Seega ei ole tööraamatu kande näol tegemist mitte hageja

ametinimetusega vaid kande teinud isiku omaga.

9. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud

jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

10. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).

(allkirjastatud digitaalselt)