2-22-11106/5 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 18. oktoober 2022

Tsiviilasja number

2-22-11106

Tsiviilasi

Liven

AS-i

kandeavaldus

registriasjas

nr

Ä 10193135

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu registriosakonna 5. juuli 2022. a

määrus nr Ä 10193135 / 17

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Liven AS-i määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(avaldaja):

Liven

AS

(registrikood

12619609),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Hanna Pahk

RESOLUTSIOON

1. Jätta Liven AS-i määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu registriosakonna 5. juuli

2022. a määrus nr Ä 10193135 / 17 muutmata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud

Liven

AS-i

kanda.

Hüvitatavad

menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

2

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU REGISTRIOSAKONNA SEISUKOHT

1. Liven AS (avaldaja) esitas 28. juunil 2022 Tartu Maakohtu registriosakonnale

kandeavalduse, milles taotles põhikirja muutmise kandmist aktsiaseltsi registrikaardile.

2. Tartu Maakohtu registriosakond jättis 5. juuli 2022. a määrusega avaldaja 28. juuni 2022. a

kandeavalduse põhikirja muutmise aktsiaseltsi registrikaardile kandmiseks rahuldamata.

Kandeavaldust registrisse kantud andmete muutmiseks põhistatakse dokumentidega, mis tuleb

lisada kandeavaldusele. Kannet ei saa teha, sest kandeavaldust põhistav 1. juuni 2022. a

aktsionäride üldkoosoleku protokoll ei vasta seadusele. Protokoll ei ole notariaalselt tõestatud.

Üldkoosoleku otsusega põhikirja muutmise kohta antakse nõukogule õigus suurendada

aktsiakapitali (üldkoosoleku otsus p 3.1) ehk muudetakse põhikirja nõukogu osas.

Äriseadustiku (ÄS) § 304 lg 7 kohaselt peab aktsiaseltsi üldkoosoleku protokoll olema

notariaalselt tõestatud, kui üldkoosoleku otsus on nõukogu liikme valimise või tagasikutsumise

aluseks või nõukogu kohta põhikirjas muudatuse tegemise aluseks. Seda nõuet ei kohaldata, kui

aktsiaseltsil on ainult üks aktsionär.

Registripidaja võib kontrollida kande aluseks olevat dokumenti ja keelduda kande tegemisest,

kui esitatud dokument on vastuolus seadusest tuleneva keeluga (tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 87) (Riigikohtu 4. veebruari 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-08;

18. oktoobri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-89-16). TsÜS § 87 kohaselt on seadusest

tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua

kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi

saabuda. Registripidaja ei tee kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei

vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega

(ÄS § 33 lg 5).

MÄÄRUSKAEBUS

3. Avaldaja esitas maakohtu registriosakonna määruse peale määruskaebuse, milles palub

tühistada registriosakonna määrus ning teha asjas uus määrus, millega rahuldada avaldaja

28. juuni 2022. a kandeavaldus ning kanda äriregistrisse (või kohustada Tartu Maakohtu

registriosakonda kandma äriregistrisse) avaldaja põhikirja uue redaktsiooni kinnitamise

kuupäev 1. juuni 2022. a.

Määruskaebuse kohaselt peavad aktsionäride üldkoosoleku protokolli üldreeglina allkirjastama

koosoleku juhataja ja protokollija (ÄS § 304 lg 2 kolmas lause). ÄS § 304 lg 7 sätestab

aktsiaseltsi üldkoosoleku protokollile rangema vorminõude (notariaalne tõestamine) juhul, kui

üldkoosoleku otsus puudutab aktsiaseltsi nõukogu. 1. juuni 2022. a aktsionäride üldkoosoleku

3

otsusega on aktsionärid sisuliselt otsustanud aktsiakapitali suurendamise teemasid. Seega on

küsimus selles, kas aktsiakapitali suurendamist puudutava punkti lisamine põhikirja (nõukogule

selle õiguse andmine) tähendab nõukogu kohta põhikirjas muudatuse tegemist ÄS § 304 lg 7

mõttes. Avaldaja hinnangul ei tuleks üldkoosoleku protokolli notariaalse tõestamise nõuet

praegusel juhul rakendada, kuna sätte mõtteks on nõukogu liikmeid ja nõukogu koosseisu

puudutavad muudatused, mitte nõukogu pädevuse teemad.

ÄS § 304 lg-t 7 algses 1. septembri 1995. a seaduse tekstis üldse ei olnud, see lisati hiljem

muudatuste käigus (SE 744, algatatud 15. detsembril 1997, vastu võetud 17. juunil 1998).

Seejuures oli seaduseelnõu algtekstis üksnes esimene pool praegusest sättest. Vastav

seadusemuudatus tehti äriseadustikku selleks, et vältida aktsiaseltsi „kaaperdamist“, st et oleks

tugevam kontroll selle üle, kes on aktsiaseltsi nõukogu liikmed (kuna nõukogu omakorda

otsustab juhatuse koosseisu muudatused ja prokuura kanded). Kindlasti ei saa selle sätte

eesmärk olla, et kõik nõukogu vähegi mainivad protokollid oleksid notariaalselt tõestatud.

Arvestades, et üldkoosolekul osalesid aktsionärid, kes omavad 97,44% kõikidest aktsiatega

esindatud häältest ning põhikirja uue redaktsiooni kinnitamise otsuse poolt andis oma hääle

100% üldkoosolekul osalenud aktsionäridest, ei ole praegusel juhul põhjust karta ka aktsiaseltsi

„kaaperdamist“ selle tõttu, et üldkoosolekul ei osalenud notar.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu

registriosakonna määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1).

5. Avaldaja esitas Tartu Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse, paludes kanda registrisse,

et äriühingu põhikiri on kinnitatud 1. juunil 2022. Kandeavaldusele on lisatud avaldaja

aktsionäride 1. juuni 2022. a korralise üldkoosoleku protokoll ja otsused.

Protokolli p-i 3.1. kohaselt otsustati muuta põhikiri selliselt, et põhikirja lisatakse p 2.2.

järgmises sõnastuses: seltsi nõukogul on õigus kolme aasta jooksul alates käesoleva põhikirja

redaktsiooni jõustumisest suurendada seltsi aktsiakapitali seaduses sätestatud korras

sissemaksete tegemisega kuni 31 500 euro võrra. Nõukogu otsusel võib sellisel viisil

suurendatava aktsiakapitali eest tasumine toimuda mitterahalise sissemaksega. Nõukogul on

õigus aktsiakapitali suurendamisel välistada olemasolevate seltsi aktsionäride eesõigus uute

aktsiate märkimiseks.

Registriosakond jättis kandeavalduse ÄS § 304 lg 7 koosmõjus TsÜS §-ga 87 ja ÄS § 33 lg-ga

5 rahuldamata põhjusel, et kandeavaldust põhistav dokument, s.o avaldaja 1. juuni 2022. a

üldkoosoleku protokoll, ei vasta seaduse nõuetele, ei ole notariaalselt tõestatud.

Nimetatud üldkoosoleku protokoll on allkirjastatud koosoleku juhataja ja protokollija poolt.

6. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et praegusel juhul ei tuleks üldkoosoleku

protokolli notariaalse tõestamise nõuet rakendada.

ÄS § 304 lg 7 esimene lause sätestab, et aktsiaseltsi üldkoosoleku protokoll peab olema

notariaalselt tõestatud, kui üldkoosoleku otsus on nõukogu liikme valimise või tagasikutsumise

aluseks või nõukogu kohta põhikirjas muudatuse tegemise aluseks.

Seega ei kohaldu säte ainuüksi nõukogu liikmete valimise või tagasikutsumise puhul, vaid ka

muudel juhtudel, kui põhikirjas tehakse muudatused nõukogu kohta. Seaduses ei ole piiritletud,

milliste nõukogu kohta käivate muudatuste puhul notariaalse tõestamise nõue kehtib, ja milliste

muudatuste puhul võib sellest kõrvale kalduda. Seega tuleb sätet kohaldada siis, kui

otsustatakse põhikirja muudatuste üle, mis puudutavad nõukogu. Praegusel juhul otsustati

üldkoosolekul muuta põhikiri selliselt, et nõukogule anti õigus aktsiakapitali suurendamiseks,

4

s.o tegemist oli põhikirja muudatusega nõukogu pädevuse kohta ja maakohtu registriosakond

lähtus põhjendatult ÄS § 304 lg-st 7.

7. Asjakohatud on määruskaebuse viited seaduse algtekstis vastava sätte puudumisele ning

1998. a seaduse muudatusele. Määruskaebuse esitaja toob ise välja, et seaduse eelnõu tekstis

puudus vaidlusalune regulatsioon. Seega ka eelnõu seletuskirjas on selgitus üksnes nõukogu

liikmete koosseisus muudatuste kohta ja viide sellele ei ole asjakohane. Ometi võeti vastu ja

jõustus ÄS § 304 lg 7 praeguses sõnastuses, mis kehtestab notariaalselt tõestatud vorminõuet

ka otsustele, milles muudetakse põhikirja nõukogu puudutavas osas. Seega ei saanud

ringkonnakohtu hinnangul seadusandja tahe olla suunatud üksnes muudatustele, mis

puudutavad nõukogu liikmete koosseisu, vaid seadusandja tahe oli laiem ning puudutab ka

muid otsuseid, mis puudutavad nõukogu.

8. TsÜS § 83 lg 1 järgi on tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing

tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. ÄS § 304 lg-st 7 lähtuv

aktsionäride üldkoosoleku protokolli notariaalse tõestamise nõue ei kanna endas üksnes

tõendamisfunktsiooni, vaid ka nõustamis- või hoiatusfunktsiooni.

Protokolli notariaalsel tõestamisel selgitab notar tõestamisseaduse (TõS) § 18 lg 1 järgi välja

osalejate tahte ja õiguslikult korrektseks tehinguks olulised asjaolud. Samuti selgitab notar

osalejatele tehingu tähendust, õiguslikke tagajärgi ja tehingu tegemise erinevaid võimalusi.

Notar kajastab osalejate tahteavaldused notariaalaktis selgelt ja ühemõtteliselt.

TõS § 36 lg 1 esimese lause kohaselt kontrollib notar juriidilise isiku organi otsuse kohta

koostatava protokolli tõestamiseks organi koosoleku otsustusvõimet, koosoleku juhataja ja

protokollija isikusamasust ning teovõimet. Sama paragrahvi teise lõike järgi kajastab notar

kontrollimise tulemused, koosoleku päevakorra, vastuvõetud otsuse sisu, hääletamistulemused

ning otsuse suhtes eriarvamusele jäämise TõS § 35 lg-s 1 nimetatud tähelepanekute aruandes.

Seega on üldkoosoleku protokolli notariaalse tõestamise nõudel üldkoosolekul osalejate

nõustamise funktsioon (tehingut tegevate isikute nõustamine tehinguga kaasnevate riskide ja

tagajärgede osas) ning hoiatusfunktsioon (tehingupoolte kaitse läbimõtlematu tegevuse eest).

Praegusel juhul ei ole tegemist vaid nö nõukogu mainiva protokolliga, vaid teatud küsimuste

nõukogu pädevusse üleandmise otsustamisega. Üldjuhul on aktsiakapitali suurendamine

üldkoosoleku pädevuses (ÄS § 298 lg 1 p 2) ning nõukogu pädevuses on üldjuhul aktsiaseltsi

tegevuse planeerimine ja juhtimise korraldamine ning järelevalve teostamine juhatuse üle (ÄS

§ 316 lg 1).

9. Registripidaja ei tee kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta

seadusele (ÄS § 33 lg 5). Seega jättis Tartu Maakohtu registriosakond põhjendatult

kandeavalduse rahuldamata.

10. Menetluskulud jäävad avaldaja kanda (TsMS § 171 lg 1). Menetluses osales üksnes

avaldaja. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke