3-21-2781/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

17.10.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2781

Haldusasi

X kaebus Sotsiaalministeeriumi kohustamiseks ning

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Sotsiaalministeerium, esindaja HT

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22.03.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 22.03.2022 määruse

haldusasjas nr 3-21-2781 resolutsiooni p 1 peale.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.03.2022 määruse

resolutsiooni p 1 muutmata.

3. Määruse avalikustamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X saatis Sotsiaalministeeriumile 15.11.2021 taotlusena pealkirjastatud avalduse, milles palus

e-posti aadressile väljastada järgmise teabe:

„1. Kas Sotsiaalministeerium on teostanud haldusjärelevalvet Töötukassa tegevuse üle

seonduvalt tervise- ja tööministri määrusega nr 40 ja selle nõuetekohase täitmise üle?

2. Juhul kui on, palun Teil viivitamatult väljastada kõik teostatud haldusjärelevalve otsused

vm dokumendid koopiate, väljavõtete, failidena vm, mis on koostatud teostatud järelevalve

tulemusel.“

Kaebaja märkis, et teave on vajalik õiguste kaitsmiseks ja kahju hüvitamiseks ÜRO puuetega

inimeste õiguste konventsiooni, EL põhiõiguste harta ja isikuandmete kaitse üldmääruse alusel.

2. X saatis Sotsiaalministeeriumile 16.11.2021 taotlusena pealkirjastatud avalduse, milles palus

e-posti aadressile väljastada järgmise teabe:

3-21-2781

2(4)

„1. Kas Sotsiaalministeerium on teostanud haldusjärelevalvet Sotsiaalkindlustusameti

tegevuse üle seonduvalt Puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse täitmise üle puuetega

isikute õigussubjektsuse (eraelu, vara, varalised õigused) ja automaatse diskrimineerimise

aspektist koosmõjus Sotsiaalkindlustusameti poolt asutusesiseselt kehtestatud kohustustega

tulenevalt Kindlustustegevuse seadusest?

2. Juhul kui on, palun Teil viivitamatult väljastada kõik teostatud haldusjärelevalve otsused

vm dokumendid koopiate, väljavõtete, failidena vm, mis on koostatud teostatud järelevalve

tulemusel aastatel 2004–2020.

3. Kas Sotsiaalministeerium on teostanud haldusjärelevalvet Sotsiaalkindlustusameti

tegevuse

üle

seonduvalt

Riikliku

pensionikindlustuse

seaduse

täitmise

üle

töövõimetuspensionäride õigussubjektsuse (eraelu, vara, varalised õigused) ja automaatse

diskrimineerimise aspektist koosmõjus Sotsiaalkindlustusameti poolt asutusesiseselt

kehtestatud kohustustega tulenevalt Kindlustustegevuse seadusest?

4. Juhul kui on, palun Teil viivitamatult väljastada kõik teostatud haldusjärelevalve otsused

vm dokumendid koopiate, väljavõtete, failidena vm, mis on koostatud teostatud järelevalve

tulemusel aastatel 2004–2020.“

Taotlusele oli lisatud sama selgitus, mis 15.11.2021 taotlusele.

3. Sotsiaalministeerium vastas 16.11.2021 e-kirjaga, et tervise- ja tööministri 20.05.2016

määruse nr 40 „Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu asutamise ja pidamise

põhimäärus“ (määrus nr 40) täitmise üle teeb järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon (AKI). AKI

teeb teabevaldajate üle riiklikku ja haldusjärelevalvet nende poolt teabenõuete täitmisel ja teabe

avalikustamisel (isikuandmete töötlemise rikkumine jms).

4. X märkis 16.11.2021 Sotsiaalministeeriumi e-kirjale saadetud vastuses, et töövõimetoetuse

seaduse (TVTS) § 24 järgi teeb Eesti Töötukassa kohustuste täitmise üle järelevalvet

Sotsiaalministeerium. Pöördumise eesmärk oli välja selgitada, kas Sotsiaalministeerium on

teinud haldusjärelevalvet määrusega nr 40 Eesti Töötukassale pandud kohustuste täitmise üle

seonduvalt finantsandmete töötlemisega kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) alusel. AKI-l

puudub selles osas järelevalve pädevus.

5. X 16.11.2021 vastus registreeriti Sotsiaalministeeriumi dokumendiregistris ning selle

vastamise tähtajaks märgiti 16.12.2021.

6. X esitas Tallinna Halduskohtule 29.11.2021 kaebuse, mille Tallinna Halduskohus võttis

01.12.2021 määrusega menetlusse nõuetes kohustada Sotsiaalministeeriumi vastama kaebaja

15.11.2021 ja 16.11.2021 teabenõuetele ning hüvitama kaebajale teabenõuetele vastamisega

viivitamisega tekitatud mittevaraline kahju 500 eurot. Kaebaja leidis, et tema teabenõudeid ei

täidetud viivitamata ja nõuetekohaselt. Sotsiaalministeeriumi 15.11.2021 selgitus on arusaamatu,

pahatahtlik ja eksitav. Kaebaja 16.11.2021 avaldus oli teabenõue, mitte selgitustaotlus. Seega tuli

sellele vastata hiljemalt 23.11.2021. Kaebajat ei ole teavitatud vajadusest pikendada teabenõude

täitmise tähtaega. Kaebajat on koheldud ebavõrdselt ja tema inimväärikust on alandatud.

7. Sotsiaalministeerium saatis kaebajale 08.12.2021 e-kirja, milles selgitas, miks kaebaja

16.11.2021 pöördumist peeti selgitustaotluseks. Ühtlasi korrati, et määruse nr 40 alusel toimuva

isikuandmete töötlemise üle teeb järelevalvet AKI. Sotsiaalministeerium teeb järelevalvet TVTS-

s sätestatud kohustuste täitmise üle.

8. Sotsiaalministeerium taotles 10.12.2021 vastuses haldusasja menetluse lõpetamist

HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel. Sotsiaalministeerium vastas kaebaja 15.11.2021 teabenõudele

16.11.2021. Vastusega mittenõustumine ei tähenda, et teabenõudele oleks jäetud vastamata.

3-21-2781

3(4)

Kaebaja 16.11.2021 pöördumine oli selgitustaotlus, mitte teabenõue. Seetõttu vastati taotlusele

08.12.2021 ehk tähtaegselt. Kaebaja on saavutanud kohtusse pöördumise eesmärgi.

9. Kaebaja oli 11.01.2022 vastuses seisukohal, et tema 15.11.2021 ja 16.11.2021 pöördumised

olid teabenõuded ning 16.11.2021 e-kirjaga täpsustati 15.11.2021 teabenõuet. Teabenõudeid ei

ole nõuetekohaselt täidetud. Kaebaja soovis teada, kas Sotsiaalministeerium on kontrollinud oma

haldusalas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmist. Ta soovis konkreetseid

dokumente, mitte õiguslikke selgitusi. Pöördumistele oli võimalik vastata „jah“ või „ei“.

Sotsiaalministeerium vajas täiendavat aega kaebaja pöördumise analüüsimiseks eeldatavalt

põhjusel, et kaebajal on tervisekahjustus või puue. Kaebajat on diskrimineeritud ja alandatud.

10. Sotsiaalministeerium selgitas 18.03.2022 vastuses, et kaebaja 16.11.2021 selgitustaotlusele

vastati 16.12.2021. Sotsiaalministeerium ei ole teinud järelevalvet Sotsiaalkindlustusameti

tegevuse üle seonduvalt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) täitmisega. Seetõttu

ei ole võimalik väljastada ka asjaomaseid otsuseid. Riikliku pensionikindlustuse seadus (RPKS)

ja

sotsiaalseadustiku

üldosa

seadus

(SÜS)

ei

näe

ette

haldusjärelevalvet

töövõimetuspensionidega seonduva üle, mistõttu ei ole tehtud ka otsuseid järelevalvemenetluses.

11. Tallinna Halduskohus lõpetas 22.03.2022 määrusega haldusasja menetluse osas, milles

kaebaja nõudis Sotsiaalministeeriumi kohustamist vastata tema 15.11.2021 ja 16.11.2021

teabenõuetele (resolutsiooni p 1).

Menetlus lõpetatakse, kui kaebusega nõutav toiming on tehtud (HKMS § 152 lg 1 p 4). Vastustaja

on teinud kohustamisnõudes taotletud toimingud. Sotsiaalministeerium väljastas 16.11.2021 ja

08.12.2021 vastustes kaebaja 15.11.2021 pöördumises ja selle 16.11.2021 täpsustuses taotletud

teabe, märkides, et ei ole Eesti Töötukassa võetud kohustuste osas KindlTS alusel finantsandmete

töötlemisel haldusjärelevalvet teinud, mistõttu puuduvad ka järelevalveaktid. Samuti väljastas

Sotsiaalministeerium 16.12.2021 vastusega kaebaja 16.11.2021 pöördumises taotletud teabe,

selgitades, et ei ole teinud järelevalvet Sotsiaalkindlustusameti tegevuse üle seonduvalt PISTS

ega RPKS täitmisega. Seepärast puuduvad järelevalvega seonduvad dokumendid, mida saaks

kaebajale väljastada. Kaebajagi on möönnud 11.01.2022 vastuses, et teabenõuetele võis vastata

selliselt, et soovitud dokumendid puuduvad. Kaebaja on esitanud hüvitamisnõude, mistõttu ei ole

tuvastamiskaebusele üleminek kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Seega esineb HKMS § 152 lg 1

p-s 4 sätestatud alus menetluse lõpetamiseks. Hüvitamisnõude osas ei ole menetluse lõpetamine

põhjendatud, sest kaebajale ei ole hüvitist makstud.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

12. X ei nõustu määruskaebuses menetluse lõpetamisega.

Sotsiaalministeerium ei ole küsitud teavet väljastanud. ÜRO puuetega inimeste õiguste

konventsiooni täitmise aruandes väitis riik, ei riigisiseselt ei ole probleeme eraelu, vara ja

inimväärikusega. Kaebaja soovis alusdokumente selle kohta, et kontrolliti avaliku võimu kandja

seaduses sätestatud kohustuste täitmist. Sotsiaalministeerium kontrollis teavet kindlustusandja

õiguse seisukohast, mitte avaliku võimu kandja kohustuse ja kohustuse täitmise tagajärjel

saabutavate tegelike mõjude aspektist (KindlTS §-d 218 ja 219). Kaebaja ei küsinud selgitusi ega

dokumente Sotsiaalkindlustusameti tegevuse kohta puude tuvastamise, vaiete, pensionide ja

sotsiaaltoetuste määramisel PISTS, RPKS ja SÜS alusel. Kaebaja soovis teada, kas

Sotsiaalministeerium on pidanud kergelt haavatavaid isikuid vääriliseks ja hinnanud avaliku

võimu kandjatele seaduses sätestatud kohustuste tingimusi ennetavalt vastavalt ÜRO puuetega

inimeste õiguste konventsioonile ja EL põhiõiguste hartale ning sekkunud haldusjärelevalve

menetluse (vm menetluse) kaudu eesmärgiga ennetada meelevaldsust, omavoli ja kuritarvitusi

ning vormistanud järelevalve kohta haldusaktid. Selliseid dokumente ei ole Sotsiaalministeerium

kaebajale väljastanud ega kinnitanud nende puudumist. Teabenõudele vastamine ei olnud

3-21-2781

4(4)

kooskõlas hea halduse tavaga, sest vastuste pealkirjades ei ole näidatud, et need on vastused

teabenõudele või on vajadus teabenõude täpsustamiseks. Kaebajale tuli vastata, kas sellist teavet

on või ei ole. Kui teave on olemas, siis tuli edastada olemasolevad dokumendid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 155 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS

§ 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, et see lahendada.

Kaebaja ei nõustu menetluse osalise lõpetamisega ning leiab, et Sotsiaalministeerium ei ole talle

15.11.2021 ja 16.11.2021 avaldustes küsitud teavet väljastanud. Seega on kaebaja eesmärk, et

halduskohus jätkaks kohustamisnõude menetlust. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb taotleda

Tallinna Halduskohtu 22.03.2022 määruse resolutsiooni p 1 tühistamist ja asja tagasisaatmist

halduskohtule menetluse jätkamiseks (HKMS § 205 lg 1 p 3). Ringkonnakohus tõlgendab HKMS

§ 2 lg 4 alusel kaebaja tahet esitada vastav taotlus. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba

(HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

14. Määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse

põhjendustega ega korda neid kõiki (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

15. Kaebaja küsis 15.11.2021 ja 16.11.2021 avaldustes, kas Sotsiaalministeerium on teinud

järelevalvet Eesti Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti tegevuse üle määruses nr 40 ning

PISTS-s ja RPKS-s sätestatud kohustuste täitmise üle seonduvalt isikuandmete töötlemisega

KindlTS alusel. Sotsiaalministeerium vastas 16.11.2021, 08.12.2021 ja 16.12.2021 e-kirjadega,

et määruse nr 40 alusel toimuva isikuandmete töötlemise üle teeb järelevalvet AKI,

Sotsiaalkindlustusameti tegevuse üle PISTS-s sätestatud kohustuste täitmisel ei ole järelevalvet

tehtud, sellist pädevust ei ole Sotsiaalministeeriumile antud ning õigusaktid ei näe ette

töövõimetuspensionidega seonduvat järelevalvet. Sõltumata sellest, kas kaebaja pöördumised

tuli kvalifitseerida teabenõude või selgitustaotlusena, on talle tema küsitud teave väljastatud.

Kaebaja on kohtumenetluses rõhutanud, et soovis vastust jah/ei vormis. Sotsiaalministeeriumi

16.11.2021, 08.12.2021 ja 16.12.2021 vastustest nähtub üheselt, et kaebaja kirjeldatud

järelevalvemenetlusi pole algatatud, mistõttu ei saa kaebajale asjakohaseid dokumente

väljastada. Seega on kaebaja saanud küsitud teabe. Kaebaja pidas ka ise 11.01.2022 avalduses

võimalikuks, et kui järelevalvemenetlusi ei ole algatatud, pole võimalik esitada asjakohaseid

dokumente (vt kaebaja 11.01.2022 seisukoha p 5).

16. Kaebaja kohtumenetluses esitatud avaldusest võib järeldada, et ta pole rahul vastustaja

vastuste sisuga. Iseenesest on Sotsiaalministeeriumil haldusjärelevalve (Eesti Töötukassa) ja

teenistusliku järelevalve (Sotsiaalkindlustusamet) korras võimalik kontrollida halduse tegevuse

õiguspärasust (Vabariigi Valitsuse seaduse §-d 751 ja 93, TVTS § 24). Ministeeriumil on selliste

järelevalvemenetluste algatamisel siiski ulatuslik kaalutlusruum (vt Tallinna Ringkonnakohtu

26.06.2020 määrus nr 3-20-778, p-d 15–16). Isikuandmete töötlemise nõuete täitmise üle teeb

haldusjärelevalvet AKI (isikuandmete kaitse seaduse § 56). Kui kaebaja soovib

järelevalvemenetluse algatamist, on tal võimalik esitada taotlus asjaomasele haldusorganile. Kui

kaebaja leiab, et tema õigusi on isikuandmete töötlemisel rikutud, on efektiivsem vaidlustada

konkreetseid haldusorgani toiminguid.

17. Halduskohus märkis õigesti, et kuna kaebaja on esitanud hüvitamisnõude, puudub alus

jätkutuvastuskaebusele üleminekuks. Seega võis kohustamisnõuete menetluse HKMS § 154 lg 1

p 4 alusel lõpetada.

18. Ringkonnakohus asendab kaebaja eraelu kaitseks avaldatavas lahendis kaebaja nime

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)