2-21-16353/35 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur

Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-16353

Kohtuasi

RJB avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 11. märtsi 2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

RJB määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

RJB

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo

Puudutatud isik I EV (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik II SV (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik III ET (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik IV GA (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik V MM (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik VI HM (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik VII ET (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik VIII KT (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik IX GM (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik X SK (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik XI JK (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik XII KK (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik XIII GK (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik XIV TO (isikukood XXXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik XV KS (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik XVI AR (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik XVII VV (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik XVIII KK (endine M, isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik XIX MK (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik XX Tallinn, Kõnnu tn 1a korteriühistu

(registrikood 80527690), seaduslik esindaja GA

Puudutatud isik XXI Tallinn, Kõnnu tn 1 korteriühistu

(registrikood 80527684), seaduslik esindaja ET

2-21-16353

2

Puudutatud isik XXII Tallinn, Kõnnu tn 3 korteriühistu

(registrikood 80538854), seaduslik esindaja AR

Puudutatud isikute lepinguline esindaja Ervin Nurmela

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta

rahuldamata

RJB

taotlus

määruskaebemenetluses

kohtuistungi

korraldamiseks.

2. Võtta vastu RJB 28. märtsil 2022 esitatud dokumentaalne tõend.

3. Võtta vastu RJB 30. septembri 2022 seisukoha lisadena 2 ja 4–6 esitatud

dokumentaalsed tõendid (City Kliima OÜ spetsialisti e-kiri, videod küttepuude

toomise kohta ja foto parkimist keelavate tähiste kohta).

4. Jätta vastu võtmata RJB 30. septembril 2022 lisadena 1, 3 ja 7–8 esitatud

dokumentaalsed tõendid (AIT-Nord OÜ pakkumine, selgitus soojuspuuraugu

rajamise kohta, video J. Koitla kohta, küsitlus).

5. Jätta Harju Maakohtu 11. märtsi 2022 määrus muutmata.

6. Jätta määruskaebus rahuldamata.

7. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud RJB kanda.

8. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista RJB-lt

solidaarselt EV, SV, ET, GA, MM, HM, ET, KT, GM, SK, JK, KK, GK, TO, KS,

AR, VV, KK, MK, Tallinn, Kõnnu tn 1a korteriühistu, Tallinn, Kõnnu tn 1

korteriühistu ja Tallinn, Kõnnu tn 3 korteriühistu kasuks välja ringkonnakohtus

kantud menetluskulude hüvitis 2423,52 eurot.

9. Hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

tuleb

tasuda

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. RJB (avaldaja) esitas 19. oktoobril 2021 Harju Maakohtule avalduse (täiendatud 24. ja

25. oktoobril 2021) Kõnnu tn 3a, Tallinn kinnistule (registriosa nr 731301) (Kõnnu tn 3a

kinnistu) tähtajatu juurdepääsu määramiseks Kõnnu tänavale üle Kõnnu tänav T2, Tallinn

(registriosa nr 20328601) (Kõnnu tn T2 kinnistu) selliselt, et juurdepääs on Kõnnu tn 3a

kinnistu igakordsel omanikul ja tema loal teistel isikutel igal ajal Kõnnu tn 3a kinnistule

pääsemiseks ning sellelt lahkumiseks jalgsi ja igat liiki mootorsõidukiga juurdepääsutasu eest

25 eurot aastas. Samuti palus avaldaja kanda vastav märge kinnistusraamatusse. Menetluskulud

palus avaldaja jätta puudutatud isikute kanda.

2-21-16353

3

1.1. Avalduse kohaselt kuulub avaldajale Kõnnu tn 3a kinnistu. Tallinn, Kõnnu tn 1a

korteriühistule (puudutatud isik XX), Tallinn, Kõnnu tn 1 korteriühistule (puudutatud isik XXI)

ja Tallinn, Kõnnu tn 3 korteriühistule (puudutatud isik XXII) (korteriühistud) kuulub Kõnnu

tn T2 kinnistu, mille sihtotstarve on transpordimaa. 1. juuni 2005 Tallinna Linnavalitsuse

korraldusega nr 1078-k “Viljandi mnt ja Kõnnu tn vahelise kvartaliosa detailplaneeringu

kehtestamine Nõmme linnosas” kehtestati Viljandi mnt ja Kõnnu tn vahelise kvartaliosa

detailplaneering, millega jagati Viljandi mnt 27b kinnistu neljaks kinnistuks: Viljandi mnt 27b,

27c ja 27d ning transpordimaaks (praegusel ajal Kõnnu tn 1a, Kõnnu tn 1, Kõnnu tn 3 ja Kõnnu

tn T2 kinnistuteks). Ühtlasi likvideeriti Kõnnu tn 3a (endine aadress Viljandi mnt 27a), Viljandi

mnt 27 ja Viljandi mnt 27b kinnistute senine juurdepääs avalikult kasutavale Viljandi maanteele

üle Viljandi mnt 27b kinnistu ja nähti planeeritaval alal ette uued juurdepääsud avalikult

kasutatavale teele. Avaldaja Kõnnu tn 3a kinnistule nähti ette juurdepääs Kõnnu tänavale

Kõnnu tn T2 transpordimaa kaudu. Käesoleva ajani kehtiv detailplaneering näeb üheselt ette,

et Kõnnu tn 3a kinnistule on juurdepääs avalikult kasutatavalt Kõnnu tänavalt puudutatud

isikutele XX–XXII kuuluva kinnistul asuva tee kaudu. Kõnnu tn 3a kinnistu juurdepääs

avalikult kasutatavale teele on ajalooliselt olnud tagatud kas üle Viljandi mnt 27b kinnistu

Viljandi maanteele või hilisemalt seoses detailplaneeringu kehtestamisega üle Kõnnu tn T2

kinnistu Kõnnu tänavale. 31. augustist 2021 on avaldaja juurdepääs Kõnnu tn 3a kinnistule

Kõnnu tn T2 kinnistu kaudu puudutatud isikute XX–XXII poolt suletud. Avaldaja pääseb enda

kinnistule üksnes jalgsi Kõnnu tänava poolse jalgvärava kaudu, kuid sõidukiga juurdepääs

puudub täielikult. Avaldaja arvates on juurdepääsutasu mõistlikuks suuruseks 25 eurot aastas.

Vastav summa hõlmab nii tee hoolduskulusid (sh lumekoristus talveperioodil) kui ka

automatiseeritud liugvärava/tõkkepuu hooldust. Seoses tasu maksmise korraldamisega palub

avaldaja määrata, et avaldaja kohustub maksma tasu korteriühistutele.

1.2. Uue juurdepääsu rajamisega kaasneksid avaldajale olulised kulutused. Uue juurdepääsutee

rajamiseks peaks avaldaja ehitama nii uue värava kui ka tee, sh likvideerima olulises osas

Kõnnu tn 3a haljastuse (sh puud, põõsad, peenrad) ning kastmissüsteemi. Kuivõrd avaldajal on

vajalik pääseda sõidukitega kinnistul asuva elumajani, peaks avaldaja lammutama ka kinnistul

asuva

kasvuhoone

koos

teras-betoon

vundamendiga.

Detailplaneeringust

erineva

juurdepääsulahenduse elluviimiseks on ilmselt vajalik taotleda projekteerimistingimusi või

tunnistada kehtiv detailplaneering kehtetuks, millega kaasneks avaldajale samuti oluline

rahaline ja ajaline kulu. Uue juurdepääsu rajamine Kõnnu tn 3a kinnistule ei üldse võimalik,

kuna Tallinna linn on avaldanud seisukoha, et eelistada tuleb detailplaneeringukohast

juurdepääsulahendust.

1.3. Vastuseks puudutatud isikute seisukohale märkis avaldaja, et värava kohal ei ole kasvanud

püsivaid taimi, vaid puudutatud isikute pildil toodud puu puhul on tegemist potipuuga.

Juurdepääsutasu saab hõlmata kõige rohkem 9,1% Kõnnu tn T2 kinnistu iga-aastasest

maamaksust. Arvestada tuleb kõikide isikutega, kes Kõnnu tn T2 kinnistut kasutaksid, mitte

üksnes korteriühistute kui kinnistu omanike arvuga. Sellest tulenevalt saab juurdepääsutasu

hõlmata kõige rohkem 9,1% Kõnnu tn T2 korrashoiukuludest. Kuna Kõnnu tn T2 kinnistul ei

ole valgustust, ei saa juurdepääsutasu kindlaksmääramisel arvestada puudutatud isikute

taotletud valgustamisega seonduvaid kulusid. Hüvitis omandiõiguse riive eest tuleks vähendada

nullini, kuna Kõnnu tn T2 kinnistule ei ole parkimiskohti ette nähtud ja tegemist on

teekinnistuga.

2. Harju Maakohus kaasas 1. detsembri 2021 määrusega menetlusse puudutatud isikutena EV,

SV, ET, GA, MM, HM, ET, KT, GM, SK, JK, KK, GK, TO, KS, AR, VV, KK (endine M) ja

MK (puudutatud isikud I–XIX). Maakohus teatas 1. veebruari 2022 kirjas menetlusosalistele,

2-21-16353

4

et korteriühistuid tuleb käsitleda samuti puudutatud isikutena, kes on sisuliselt olnud kaasatud,

kuna avaldaja on neid puudutatud isikutena nimetanud.

3. Puudutatud isikud palusid avalduse jätta läbi vaatamata või rahuldamata. Menetluskulud

palusid puudutatud isikud jätta avaldaja kanda.

3.1. Avaldajale kuuluv Kõnnu tn 3a kinnisasi piirneb vahetult avalikult kasutatava Kõnnu

tänavaga. Avaldajal on olemas juurdepääs avalikult kasutatavalt Kõnnu tänavalt, muuhulgas

paikneb avalikult kasutatava Kõnnu tänava ääres ka avaldaja kinnistule minev jalgvärav.

Avaldaja ei ole kunagi kasutanud Kõnnu tn T2 kinnistut juurdepääsuks Kõnnu tn 3a kinnistule,

vaid kasutab seda parkimiseks. Avaldaja ei ole avalduses täpsustanud ega lisanud

kaardimaterjali kuidas ja millises ulatuses soovib avaldaja täpselt kasutada Kõnnu tn T2

kinnistut juurdepääsuks Kõnnu tn 3a kinnistule. Kohtueelses menetluses soovis avaldaja

juurdepääsu nn väravast, mille kohal alles 9. juunil 2021 kasvas puu ja puudus värav.

Puudutatud isikud andsid avaldajale 22. märtsi 2021 kirjaga aega parkimise lõpetamiseks

Kõnnu tn T2 kinnistul ja parkimiskoha rajamiseks avaldaja kinnistule kuni 31. august 2021.

Pöördumise järgselt raius avaldaja maha oma soovitud juurdepääsu ees kasvava puu ja asus

tegema teisi ettevalmistusi (eemaldas võrkaia, asus rajama avaldaja kinnistule parkimiskohta

jne), rajamaks sõidukiga juurdepääs Kõnnu tn 3a kinnistule üle Kõnnu tn T2 kinnistu, omamata

selleks puudutatud isikute nõusolekut. Ühtlasi asus avaldaja nõudma servituudi seadmist Kõnnu

tn T2 kinnistule. Kuna avaldaja kinnistu piirneb vahetult avalikult kasutatava Kõnnu tänavaga

ja Kõnnu tn T2 kinnistut kasutavad korteriühistute liikmed parkimiseks, keeldusid puudutatud

isikud avaldajale täiendava juurdepääsu võimaldamisest, kuna avaldajale täiendava

juurdepääsu võimaldamine oleks tähendanud parkimiskohtade arvu vähenemist. Avaldaja ja

korteriühistute liikmete suhted on halvad. Avaldaja on korduvalt parkinud Kõnnu tn T2

kinnistule viiva autovärava ette, takistades juurdepääsu. Kompromissi sõlmimine avaldajaga ei

ole võimalik. Puudutatud isikud ei soovi, et avaldaja kasutaks mistahes viisil puudutatud

isikutele kuuluvat Kõnnu tn T2 kinnistut.

3.2. Avaldaja väited, et juurdepääsu Kõnnu tn 3a kinnistule üle Kõnnu tn T2 kinnistu nägi ette

1. juunil 2005 kehtestatud detailplaneering, on valed. Detailplaneering ei tekita eraldiseisvat

õiguslikku alust juurdepääsu nõudmiseks. Detailplaneering ei sätesta seda, et Kõnnu tn 3a

kinnistule peaks juurdepääs toimuma üle Kõnnu tn T2 kinnistu. Detailplaneering ei määranud

juurdepääsu servituudi vajadust Kõnnu tn 3a kinnistu kasuks. Lisaks on Kõnnu tn 3a kinnistule

saanud alati ka mööda kõvakattega Kõnnu tänavat, mistõttu ei ole Kõnnu tn 3a kinnistu ühendus

avalikult kasutatava teega mitte kunagi katkenud.

3.3. Puudutatud isikud leiavad, et avaldaja märgitud juurdepääsutasu suurus 25 eurot

kalendriaastas on põhjendamatult madal. Juhul kui kohus peab põhjendatuks määrata

juurdepääs Kõnnu tn 3a kinnistule üle Kõnnu tn T2 kinnistu, paluvad puudutatud isikud määrata

juurdepääsutasu suuruseks 25% Kõnnu tn T2 kinnistu maamaksust; 25% Kõnnu tn T2 kinnistu

ja seal paikneva tee korrashoiu kuludest (sh tee hooldus ja remont, tee valgustamisega seotud

kulud sh elektrienergia, valgustuse hooldus ja remont, teed teenindava värava ja automaatika

hooldamise ja asendamise kulud) ja 25% tee ning seda teenindavate rajatiste ja seadmete

parendamise kuludest; samuti hüvitise omandiõiguse riive eest summas 100 eurot.

4. Tallinna linn esitas arvamuse, milles leidis, et tulenevalt planeerimisdokumentidest ja

olemasoleva haljastuse säilimise seisukohalt ei ole linnaehituslikult põhjendatud praeguse avara

Kõnnu tn 3a krundi ümberplaneerimine ja haljastuse vähendamine juurdepääsu kavandamiseks.

Kõnnu tn 1a, Kõnnu tn 3 ja Kõnnu tn 3a kinnistutele on juurdepääsud detailplaneeringus

määratud liiklusmaalt Kõnnu tn T2. Juurdepääsud on planeeringus lahendatud/kavandatud

2-21-16353

5

arvestades olemasolevat olukorda. Kõnnu tänav on liiga kitsas, et seal saaksid sõidukid parkida

teisi

takistamata.

Eelistada

tuleks

detailplaneeringu

kohast

juurdepääsulahendust.

Detailplaneeringust erineva juurdepääsu lahenduse elluviimiseks võib tekkida vajadus kehtivat

detailplaneeringut täpsustada projekteerimistingimustega või kehtiv detailplaneering kehtetuks

tunnistada.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus jättis 11. märtsi 2022 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja avalduse

rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt puudutatud isikute kasuks

välja menetluskulud summas 4055,04 eurot koos edasiulatuva viivisega.

5.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt

vajalik teha asjas sisuline lahend, mitte jätta avaldus vastavalt puudutatud isikute taotlusele

perspektiivituse tõttu läbi vaatamata.

5.2. Puudub vaidlus, et avaldajale kuulub Kõnnu tn 3a kinnistu (I kd, tl 6) ning see piirneb

vahetult avalikult kasutatava Kõnnu tänavaga, mis nähtub nii Tallinna linna 1. juuni 2005

korraldusest nr 1078-k (I kd, tl 8–11), detailplaneeringust (I kd, tl 12–17) kui ka lisatud

kaardimaterjalist (I kd, tl 60, 85, 172). Detailplaneering on teostatud Kõnnu tn 1, Kõnnu tn 1a

ja Kõnnu tn 3 (endise aadressiga Viljandi mnt 27b) kinnistute planeerimiseks ja hõlmab ka

Kõnnu tn 3a (Viljandi mnt 27a) kinnistut. Detailplaneering on avalik-õiguslik kokkulepe,

milles kaalutakse era- ja avalikku huvi ning see ei asenda poolte asja- või võlaõiguslikku

kokkulepet juurdepääsu kasutamiseks, samuti ei ole detailplaneering seadusjärgne kinnisasja

kitsendus.

5.3. Puudutatud isikud XX–XXII on kinnistu Kõnnu tn T2 transpordimaa omanikud (I kd, tl 7)

ja puudutatud isikud I–XIX on nimetatud korterühistute liikmed ning korteriomandite

omanikud (I kd, tl 27–34).

5.4. Vaatluse käigus tehtud ning kohtule esitatud fotodest (I kd, tl 86, 174, 175, 176, 177),

samuti Maa-ameti kaardirakenduse plaanist (I kd, tl 172) nähtub, et avaldaja kinnistul Kõnnu

tänava ääres puudub kõrghaljastus, v.a kaks viljapuud. Aia äärde on istutatud hekk ning

üksikuid ilupõõsaid.

5.5. Kehtiv, 2005. aastal kehtestatud detailplaneering (I kd tl 12-17) ei sisalda servituute ega

kitsendusi juurdepääsu osas. Detailplaneering on kooskõlastatud Viljandi mnt 27a/Kõnnu 3a

eelmise omanikuga RR-ga. Tallinna linn on avaldanud seisukohta, et linnaehituslikult puudub

vajadus juurdepääsu muutmiseks. Detailplaneeringuga ei saa anda hinnangut, kas teeservituudi

seadmine planeeringuala kinnistutele on asjaõigusseaduse (AÕS) järgi võimalik ja

põhjendatud, kuid asjaolu, et detailplaneering on kooskõlastatud ka Kõnnu 3a kinnistu endise

omanikuga näitab, et erinevate isikute huve on menetluse käigus kaalutud. Maakohus järeldas,

et avaldajale pidi juba 2005. aastal kehtestatud detailplaneering teada olema ning sellega koos

ka teave juurdepääsudest.

5.6. Maakohtu hinnangul on avaldaja kohtusse pöördumine tarbetu või vähemalt ennatlik.

Avaldajal on olemas juurdepääs oma kinnistule avalikult kasutatavalt teelt ning olemasolevad

takistused autovärava ja parkimiskohtade rajamiseks on minimaalsed. Vaatluse käigus selgus,

et avaldaja kinnistul on piisavalt ruumi autovärava ja parkimiskohtade rajamiseks Kõnnu tn

poolelt kinnistu piiril. Olemasolev haljastus, mida ei ole võimalik kergelt ümber paigutada

(nt viljapuud) jätavad aias piisavalt ruumi, et rajada parkimiskohad ja värav kas ühele või teisele

2-21-16353

6

poole protokolli lisas oleval kaardil märgitud puud. Muu haljastus, hekk ja ilupõõsad on

kergesti ümberpaigutatavad taimed. Kuigi sissesõidu ehitamiseks võib vajalik olla

detailplaneeringu muutmine, ei ole avaldaja seda võimalust kasutanud ja ei saa seega hinnata,

kas detailplaneeringu menetlus Tallinna linnas on niivõrd keeruline, et see takistab juurdepääsu

loomist ja kaaluks üles puudutatud isikute omandiõiguse kitsenduse.

5.7. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 ja lg 7

järgi avaldaja kanda, kuna tema on menetluse põhjustanud, menetlus toimus avaldaja huvides

ja avaldaja on kohtusse pöördunud ennatlikult. Puudutatud isikute esindaja tehtud

menetlustoimingud on olnud vajalikud, esindaja on neid teinud kohtu nõudmisel ja tähtaegselt.

Puudutatud isikud on võtnud endale ühise esindaja ja sellega optimeerinud õigusabikulusid juba

ise, esindaja on kohtumenetluses tegutsenud konstruktiivselt. Tegemist ei ole küll õiguslikult

keeruka menetlusega, kuid puudutatud isikute esindaja on vastanud korduvatele hagi tagamise

taotlustele, esitanud aktiivselt tõendeid ning osalenud vaatluse läbiviimisel. Maakohtu

hinnangul on menetluskulude hüvitamise taotlus põhjendatud, tuleb rahuldada ja avaldajalt

puudutatud isikute kasuks välja mõista 4055,04 eurot õigusabikulude eest ning viivis alates

kohtulahendi jõustumisest võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras.

Määruskaebus

6. Avaldaja esitas määruskaebuse, paludes Harju Maakohtu 11. märtsi 2022 määrus tühistada

ja määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta puudutatud isikute XX–XXII kanda.

6.1. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud

ja menetlusnorme oluliselt rikkunud, mille tulemusel on kohus jõudnud ebaõige lahenduseni.

Avaldaja hinnangul peab kinnistule juurdepääsu määramisel olema lähtekohaks kehtiv

detailplaneering. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg 2

ja 3 ning seeläbi ekslikult leidnud, et avaldajal ei ole õigust nõuda detailplaneeringu alusel

juurdepääsu kindlaksmääramist ning avaldaja saab rajada Kõnnu tn 3a kinnistule uue

juurdepääsu. Ajalooliselt on juurdepääs Kõnnu tn 3a kinnistule toimunud üle Kõnnu tn 1a, 1, 3

ja T2 kinnistute. Selle on tuvastanud ka maakohus asjas läbi viidud vaatlusel. Maakohus on

põhjendamatult jätnud tähelepanuta, et detailplaneeringuga määrati juurdepääs Kõnnu tn 3a

kinnistule läbi Kõnnu tn T2 transpordimaa. Sissepääs Kõnnu tn 3a kinnistule on ajalooliselt

asunud praeguse Kõnnu tn 3 kinnistuga piirnevas küljes. Detailplaneeringu lisaks olevast

plaanist nähtub, et Kõnnu tn 3a kinnistu sissepääs on jäetud sama koha peale ja ligipääs

sissepääsule on võimalik üksnes läbi Kõnnu tn T2 kinnistu. Seega kaotati detailplaneeringuga

avaldaja ajalooline juurdepääs oma kinnistule, kuid loodi uus juurdepääs. Tallinna linn on

praeguses asjas 12. jaanuaril 2022 esitatud arvamuses selgitanud, et detailplaneeringuga

määrati juurdepääs nii Kõnnu tn 1a ja 3 kui ka 3a kinnistutele liiklusmaalt Kõnnu tn T2.

Avaldaja leiab, et kui detailplaneeringuga on määratud kindlaks juurdepääsud, on isikul õigus

esitada detailplaneeringu alusel nõue kinnistule juurdepääsõiguse seadmiseks.

6.2. Maakohus on avaldaja hinnangul asunud ekslikule seisukohale, et avaldajal puuduvad

takistused rajamaks Kõnnu tn 3a kinnistule juurdepääs otse Kõnnu tänavalt. Avaldaja ei saa

rajada juurdepääsu erinevalt detailplaneeringuga kindlaks määratud juurdepääsust. Avaldaja ei

pea taotlema kehtiva detailplaneeringu muutmist, kuivõrd avaldajale sobib detailplaneeringuga

määratud juurdepääs ja selle tõttu oli ta ka nõus ajaloolisest juurdepääsust loobuma. Kõnnu

tn 3a kinnistule puudub muu juurdepääs, st Kõnnu tn 3a majandamiseks ja kinnistul elamiseks

on taotletav juurdepääs hädavajalik. Avaldaja perekonnas on erivajadustega laps, keda peab

saama transportida autoga avaldaja kodu ukseni.

2-21-16353

7

6.3. Detailplaneeringu koostanud arhitekti MT selgituste kohaselt jäi tulenevalt olemasoleva

pinnastee kinnistuni Viljandi mnt 27a likvideerimisest olemasolev sissepääs Kõnnu tn 3a

kinnistule alles kui lähim sissepääs elamule koos võimalusega parkida omal krundil ning uue

sissepääsu rajamine krundile Kõnnu tänavalt ei olnud otstarbekas. Samuti on arhitekt MT

selgitanud, et Kõnnu T2 puhul on tegemist transpordimaaga, mis on tupiktee ja mis peab

lõppema operatiivautode (päästeamet) ümberpööramise võimalusega.

6.4. Maakohus on rikkunud TsMS § 6182 lg-t 1 ning kaasanud kinnisasja omanikena

menetlusse ekslikult korteriomanikud. Sellest tulenevalt on maakohus rikkunud ka TsMS § 175

lg-t 1 ja § 176 lg-t 8 ning lugenud puudutatud isikute menetluskulud ekslikult põhjendatuks

kogu ulatuses. Maakohus ei võimaldanud avaldajal puudutatud isikute menetluskulude

nimekirja osas seisukohta esitada. Maakohus ei ole puudutatud isikute menetluskulude

põhjendatust hinnanud. Kuigi avaldaja esitas maakohtu menetluses taotlusi, ei mõjutanud see

puudutatud isikute menetluskulusid, sest kohus ei küsinud taotluste osas viimaste seisukohta.

Avaldajal on seaduse järgi õigus taotlusi esitada ja kasutada seeläbi oma menetlusõigusi.

Puudutatud isikute menetluskulud on suured maakohtu tegevuse tõttu, sest kohus sisustas

puudutatud isikud valesti, mis tõi kaasa ka täiendavate menetlusdokumentide esitamise

puudutatud isikute esindaja poolt. Maakohus ei ole hinnanud puudutatud isikute

menetluskulude põhjendatust.

6.5. Maakohus on rikkunud põhiseaduse (PS) § 146, kuivõrd kohus ei suutnud näida asja

lahendamisel erapooletuna. Kuigi avaldaja esitas hulgaliselt tõendeid, millest nähtus selgelt

puudutatud isikute pahatahtlik suhtumine avaldajasse ning pooltevaheline konfliktne olukord,

mis vajanuks kohtumenetluse ajaks reguleerimist, jättis kohus esialgse õiguskaitse taotlused

rahuldamata, mis võimaldas puudutatud isikutel kohtumenetluse ajal avaldajale juurdepääsu

oma kodule takistada. Samuti tekitasid puudutatud isikud sel ajal avaldajale varalist kahju.

Kohtu erapooletus nähtub ka asjaolust, et kohus ei lubanud avaldajal esitada vastuväiteid

puudutatud isikute menetluskuludele ja mõistis need täielikus ulatuses avaldajalt välja.

6.6. Avaldaja 30. septembril 2022 esitatud seisukoha järgi kaasneksid avaldajale uue, otse

Kõnnu tänavalt lähtuva juurdepääsu rajamisega olulised kulutused. Uue juurdepääsu tee

rajamiseks peaks avaldaja ehitama nii uue värava kui ka tee, sh likvideerima olulises osas

Kõnnu tn 3a kinnistu haljastuse ning kastmissüsteemi. Kuivõrd avaldajal on vajalik pääseda

sõidukiga

otse

kinnistul

asuv

elumajani,

sh

maja

ees

asuvate

vee-

ja

kanalisatsioonisüsteemideni (avarii olukorras), peaks avaldaja lammutama kinnistule ehitatud

kuuri ja selle esise terrassi ning kasvuhoone koos teras-betoon vundamendiga. Lisaks peaks

avaldaja tegema kulutusi projekteerimistingimuste taotlemiseks või detailplaneeringu

kehtetuks tunnistamiseks.

6.7. Kõnnu tn 3a kinnisasjale ei ole võimalik rajada teist juurdepääsu kui üle puudutatud isikute

kinnisasja. Esiteks leiab avaldaja, et uue juurdepääsu rajamise välistab Tallinna linna seisukoht,

mille järgi ei ole Kõnnu tn 3a kinnistu ümberplaneerimine ja haljastuse vähendamine

põhjendatud ning eelistada tuleb detailplaneeringu kohast juurdepääsu lahendust. Teiseks on

avaldaja

kinnisasjale

kavandatud

maakütte

kontuuri

rajamine.

Maakütte

kontuur

(st maasoojuspumba kontuuri pind) ei tohi jääda autode parkimiskoha alla, kuivõrd

soojustorudele tekiks igikelts, mis kahjustaks omakorda süsteemi. Samuti langeksid seeläbi

oluliselt maakütte kasutegurid. Kuigi maakütte torustiku paigaldamisel saab kasutada ka

puurimismeetodit, on sellega kaasnevad kulutused oluliselt suuremad (ca 100 eurot jooksva

meetri kohta, st kogu süsteemi paigaldus võib minna maksma rohkem kui 10 000 eurot, millele

lisanduksid veel maakütte seadmete hinnad).

2-21-16353

8

6.8. Juurdepääs Kõnnu tn 3a kinnistule üle Kõnnu tn T2 kinnistu on avaldajale hädavajalik,

kuna avaldaja kodu soojustamine põhineb tahkeküttel. See eeldab kinnistule küttematerjali

toomist, mis on võimalik üksnes läbi Kõnnu tn T2 kinnistu. Avaldaja puukuur asub Kõnnu tn 3

kinnistu poolses küljes, milleni ei ole võimalik Kõnnu tänavalt üle avaldaja kinnisasja aiamaa

auto ja järelkäruga pääseda. Samuti puudub Kõnnu tn 3a kinnistu Kõnnu tänava poolses küljes

auto ja järelkäru jaoks vajalik ligipääs. Samuti on avaldajal juurdepääsu Kõnnu tn 3a kinnistule

vaja sõidukite parkimiseks. Avaldajal ei ole enam võimalik oma sõidukit Kõnnu tänava ääres,

sh oma kodu ümbruses parkida.

6.9. Puudutatud isikud teevad avaldajale takistusi juurdepääsutee kasutamiseks. Olenemata

puudutatud isikute poolt tehtavatest takistustest kasutab avaldaja igapäevaselt oma kodule

juurdepääsuks Kõnnu tn T2 kinnistut, kuivõrd muud võimalust avaldajal ei ole.

Menetlusosaliste seisukohad

7. Puudutatud isikud paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebuse menetlusega

seotud menetluskulud avaldaja kanda.

Menetluse edasine käik

8. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

9. Avaldaja esitas 28. juunil 2022 Tallinna Ringkonnakohtule taotluse esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks. Puudutatud isikud vaidlesid taotlusele vastu. Tallinna Ringkonnakohus jättis

avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse 7. juuli 2022 määrusega rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus

§-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

11. Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebemenetluses esitatud poolte seni lahendamata

taotlused.

11.1. Avaldaja taotleb määruskaebuses asja läbivaatamist kohtuistungil. TsMS § 667 lg 3

esimesest lausest tulenevalt lahendatakse määruskaebus üldjuhul kirjalikus menetluses.

Ringkonnakohus ei pea istungi korraldamist vajalikuks, kuna avaldaja on saanud oma

seisukohad esitada määruskaebuses ja asi on võimalik lahendada olemasolevate materjalide

põhjal. Avaldaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis tingiks kohtuistungi korraldamise vajaduse.

Puudutatud isikud taotlesid maakohtu menetluses asja lahendamist kohtuistungil. Maakohus

kohtuistungit ei pidanud. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu asi on TsMS § 475 lg 1 p 131

järgi hagita asi. TsMS § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada

kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi

korraldamise kohustus. Kuigi TsMS § 6184 lg 1 järgi arutab kohus üldjuhul avalikult

kasutatavale teele juurdepääsu asja suuliselt, ei tulene sellest sättest kohtuistungi korraldamise

kohustust. Erinevalt hagimenetlusest, kus kehtib menetluse suulisuse põhimõte, on hagita

menetluses kohtuistungi pidamine TsMS § 477 lg 2 järgi erandlik. Istungi korraldamise

vajaduse üle otsustab kohus, kes ei ole seotud menetlusosaliste vastava taotlusega (Kõve, V. jt

(koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Komm. vlj. Tallinn: Juura 2018, § 477 komm

3.4.2.b.). Riigikohus on selgitanud, et kui kohus otsustab lahendada hagita asja kirjalikult, on

2-21-16353

9

see küll lubatud, aga menetlusosalistele peab olema tagatud võimalus esitada enne asja

lahendamist kõik oma väited, vastuväited ja tõendid (vt Riigikohtu 27. aprilli 2009 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-45-09 p 17). Avaldaja on maakohtule ette heitnud tähtaja määramata jätmist

vastuväidete esitamiseks puudutatud isikute 23. veebruari 2022 esitatud seisukohale ja

menetluskulude nimekirjale. Maakohus teatas 1. veebruari 2022 kirjas, et korraldab vaatluse

15. veebruaril 2022, menetlusosalised saavad oma seisukohad esitada 23. veebruaril 2022 ja

kohus teeb lahendi 11. märtsil 2022. Arvestades, et maakohus otsustas vaatamata puudutatud

isikute taotlusele asja lahendada kirjalikus menetluses, pidi maakohus tagama, et

menetlusosalised saavad esitada kõik oma seisukohad ja vastuväited enne lahendi tegemist.

Küll aga ei olnud avaldaja ise maakohtu menetluses kohtuistungi korraldamist palunud ning

puudutatud isikute 23. veebruari 2022 seisukoha ja menetluskulude nimekirjaga seoses sai

avaldaja omapoolseid väited, vastuväited ja tõendid esitada määruskaebuses (TsMS § 662 lg 3),

millist võimalust on avaldaja ka kasutanud. Puudutatud isikud, kes palusid maakohtu

menetluses asja arutamist kohtuistungil, määruskaebemenetluses asja suulist arutamist ei ole

taotlenud. Eeltoodust lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse lahendamine

kohtuistungil ei ole vajalik ka vaatamata sellele, et maakohus lahendas asja kirjalikus

menetluses.

11.2. Avaldaja esitas koos määruskaebusega detailplaneeringu koostanud arhitekti MT ja

avaldaja e-kirjavahetuse. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks

esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohtu hinnangul on tõend asjakohane, mistõttu

võtab ringkonnakohus e-kirjavahetuse asja materjalide juurde.

11.3. Avaldaja esitas 30. septembri 2022 seisukohaga AIT-Nord OÜ pakkumise, City Kliima

OÜ spetsialisti e-kirja, selgituse soojuspuuraugu rajamise kohta, kaks videot küttepuude

toomise kohta läbi Kõnnu tn T2 kinnistu, foto parkimist keelavate tähiste kohta, video

J. Koitlast ja küsitluse. TsMS § 329 lg 1 kohaselt peavad menetlusosalised menetluses esitama

oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda

võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Pärast eelmenetluse

lõppemist võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui

neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Ringkonnakohus määras 27. septembri

2022 kirjaga menetlusosalistele tähtaja üksnes menetluskulude nimekirjade esitamiseks.

TsMS § 331 lg 1 järgi võib kohus ka §-s 329 sätestatu rikkumise korral menetleda avaldust,

taotlust, tõendit või vastuväidet, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse

lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kuigi

hilinenult esitatud tõendi võib kohus TsMS § 238 lg 3 p 3 alusel jätta vastu võtmata, võib

menetlusosaline siiski määruskaebuse põhjendamiseks esitada TsMS § 662 lg 3 järgi uusi

asjaolusid ja tõendeid. Seetõttu otsustab ringkonnakohus 30. septembril 2022 esitatud tõendite

vastuvõtmise.

TsMS § 238 lg 1 sätestab, et kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite

kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.

Ringkonnakohtu hinnangul on asjakohasteks ja lubatavateks tõenditeks, millega kohus asja

lahendamisel arvestab, City Kliima OÜ spetsialisti e-kiri, videod küttepuude toomise kohta ja

foto parkimist keelavate tähiste kohta, kuivõrd menetlusosalised vaidlevad mh selle üle, kas

avaldajal on võimalik enda kinnisasjale pääseda ja seda teenindada ilma taotletavat juurdepääsu

määramata. Ringkonnakohus jätab ülejäänud 30. septembril 2022 esitatud tõendid asja

materjalide juurde võtmata, kuna need ei ole asjakohased. Maakütte paigaldamise võimalik

maksumus ei ole vaidluse all ning avaldaja ei ole esitanud seisukohta, et määrata tuleks täiendav

juurdepääs, kuivõrd vastasel juhul kaasnevad maakütte paigaldamisega olulised kulutused.

Samuti ei puutu asjasse üksikute puudutatud isikute arvamused juurdepääsu määramise või

2-21-16353

10

kohtumenetluse kohta (30. septembri 2022 lisad 7 ja 8). Kuna dokumendid, mida

ringkonnakohus vastu ei võta, on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt

tagastada.

12. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse

väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning

tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ja § 659 koosmõjust neid kõiki ei korda.

13. AÕS § 156 lg 1 esimese lause järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik

juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda

juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise

eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine,

taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu

omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku

õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt nt Riigikohtu 4. märtsi 2020 määrus tsiviilasjas

nr 2-17-12857 p 15; Riigikohtu 13. veebruari 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-14-23161 p 17.1).

14. Maakohus jättis avalduse juurdepääsu määramiseks rahuldamata põhjusel, et täitmata on

AÕS § 156 lg 1 kohaldamise eeldus, kuivõrd avaldajal on olemas juurdepääs avalikult

kasutatavale teele.

15. Menetlusosalised ei vaidle, et avaldaja kinnisasi külgneb avalikult kasutatava Kõnnu

tänavaga, mille ääres paikneb avaldaja jalgvärav. Kuivõrd avaldaja hinnangul ei ole tema

kinnisasjale sõidukiga juurdepääs tagatud ning detailplaneering on ette näinud juurdepääsu üle

tänase Kõnnu tn T2 kinnistu, leiab avaldaja, et tal on õigus detailplaneeringu alusel nõuda, et

Kõnnu tn 3a kinnisasjale määrataks juurdepääsuõigus üle Kõnnu tn T2 kinnisasja.

15.1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et detailplaneering ei võimalda iseenesest määrata ilma

asjast puudutatud isikute huve kaalumata ja avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramise

nõude eelduseid kontrollimata puudutatud isikute XX–XXII kinnisasjale juurdepääsuteed.

Kolleegium nõustub puudutatud isikutega, et detailplaneering ei tekita eraldiseisvat õiguslikku

alust juurdepääsu nõudmiseks. Ka maakohus on vaidlustatud määruses selgitanud, et

detailplaneering ei asenda poolte asja- või võlaõiguslikku kokkulepet juurdepääsu kasutamiseks

ning detailplaneering ei ole seadusjärgne kinnisasja kitsendus. Samuti on Riigikohus märkinud,

et kohalik omavalitsus detailplaneeringu koostajana ei anna lõplikku hinnangut, kas

teeservituudi seadmine planeeringuala kinnistutele on asjaõigusseaduse järgi võimalik ja

põhjendatud, vaid seda saab otsustada üksnes kohus hagita menetluses (vt Riigikohtu 15. mai

2013 määrus haldusasjas nr 3-3-1-78-12 p 11). Seega tuli maakohtul ka praeguses asjas

kontrollida, kas esineb alus juurdepääsu määramiseks Kõnnu tn 3a kinnisasjale üle võõra

kinnisasja. Kuivõrd avaldaja kinnisasi piirneb avalikult kasutatava teega ehk tal on juurdepääs

sellele olemas ning täitmata on seetõttu AÕS § 156 lg 1 esmane eeldus, ei oleks maakohus

saanud kehtiva detailplaneeringu olemasolust hoolimata avaldaja avaldust rahuldada.

Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda taolist tõlgendust ka avaldaja viidatud PlanS § 124

lg-d 2 ja 3. PlanS § 124 lg 3 kohaselt võib detailplaneeringu alusel seada kinnisomandile

kitsendusi, kuid servituudi vajaduse märkimine kehtivas detailplaneeringus ei anna isikule

nõudeõigust servituudi seadmiseks teise kinnistu omaniku keeldumise korral – ka kehtiva

detailplaneeringu olemasolul on servituudi seadmise eelduseks isikute kokkulepe või

kokkuleppe mittesaavutamisel kohtulahend (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30. oktoobri 2019

otsus haldusasjas nr 3-18-715 p 13).

2-21-16353

11

Lisaks märgib kolleegium, et nõustuda ei saa avaldaja väitega, et kehtiv detailplaneering näeb

ette Kõnnu tn 3a kinnisasjale juurdepääsu üle Kõnnu tn T2 kinnistu. Detailplaneeringu

seletuskiri ei lahenda ega ka käsitle Kõnnu tn 3a (detailplaneeringus Viljandi mnt 27a)

juurdepääsu. Detailplaneeringu kohaselt on juurdepääs moodustatavatele kruntidele pos 1 ja 3

ette nähtud ainult Kõnnu tänavalt planeeritava uue juurdesõidu tee kaudu, juurdepääs krundile

pos 2 otse Kõnnu tänavalt (I kd, tl 14 pöördel). Olemasolev pinnastee, mis kulgeb üle oleva

kinnistu Viljandi mnt 27-ni, kuulub likvideerimisele, juurdepääs kinnistule Viljandi mnt 27

saab olema Kumne tänavalt (I kd, tl 14 pöördel). Kõnnu tn 3a kinnisasi, mis oli varasemalt

Viljandi mnt 27a, on detailplaneeringus tähistatud kui pos 7 (I kd, tl 11). Detailplaneeringust

nähtuvalt on selles reguleeritud juurdepääsusid nendele kinnisasjadele, mis detailplaneeringu

alusel moodustati ja Viljandi mnt 27 kinnisasjale, milleni pääsemiseks vajalik pinnastee

likvideeriti. Avaldaja esitas koos määruskaebusega e-kirjavahetuse detailplaneeringu

koostanud arhitekti MTiga, kelle sõnul olemasoleva pinnastee kinnistuni Viljandi mnt 27a

likvideerimise tõttu jäi olemasolev sissepääs kinnistule alles kui lähim sissepääs elamule koos

võimalusega parkida omal krundil ning uue sissepääsu rajamine krundile Kõnnu tänavalt ei

olnud otstarbekas (II kd, tl 70 pöördel). Detailplaneeringu järgi kaotas aga üksnes Viljandi mnt

27 pinnastee likvideerimisega juurdepääsu avalikult kasutatavale teele (I kd, tl 14 pöördel) ning

tänase Kõnnu tn 3a kinnisasja juurdepääsu või servituudi küsimust ei ole detailplaneeringus

lahendatud. Detailplaneeringus on eraldi käsitletud tänaste Kõnnu tn 1a ja Kõnnu tn 3

juurdepääsu mööda planeeritavat transpordimaad (Kõnnu tn T2), kuid tänase Kõnnu tn 3a

juurdepääsu detailplaneering ei reguleeri. Seetõttu ei saa vaatamata arhitekti selgitustele jõuda

järeldusele, et detailplaneering näeb ette juurdepääsu Kõnnu tn 3a kinnisasjale üle Kõnnu tn T2

kinnisasja.

15.2. Teiseks märgib kolleegium, et põhjendatud on avaldaja väited selle kohta, mis

puudutavad kinnisasja kasutamist sõidukiga, kuivõrd vastavalt Riigikohtu praktikale peab

üldjuhul elamiseks kasutatavale kinnisasjale olema tagatud vähemalt üks autoga juurdepääs (vt

Riigikohtu 27. septembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05 p 22). Teisalt, kuigi Kõnnu

tänavalt pääseb praegusel ajal avaldaja kinnisasjale üksnes läbi jalgvärava, ei ole sõidukiga

juurdepääsu puudumine aga avaldajast sõltumatu takistus kinnisasja kasutamiseks, vaid

avaldajal on eelduslikult võimalik vajadusel vastav sissepääs enda kinnisasjale rajada.

15.2.1. Kolleegium ei saa nõustuda avaldaja väidetega, et sõidukiga juurdepääsu rajamine otse

Kõnnu tänavalt avaldaja kinnisasjale ei ole võimalik. Tallinna linn on selgitanud, et

detailplaneeringust erineva juurdepääsu lahenduse elluviimiseks võib tekkida vajadus kehtivat

detailplaneeringut täpsustada projekteerimistingimustega või kehtiv detailplaneering kehtetuks

tunnistada. Seega ei ole õiguslikult välistatud sõidukiga juurdepääsu rajamine Kõnnu tn 3a

kinnisasjale Kõnnu tänavalt, vaid selleks tuleb teha täiendavaid toiminguid. Vaatluse

protokollist nähtub, et Kõnnu tn 3a kinnisasja Kõnnu tänava äärses küljes on kinnistu piirist

kuni kasvuhooneni umbes 12 meetrit ja kummalgi pool puud ja seda ümbritsevast rajatisest

ruumi ca 10 meetrit (I kd, tl 171 pöördel). Maakohus on ka vaidlustatud määruse p-s 14

märkinud, et vaatluse käigus selgus, et avaldaja kinnistul on piisavalt ruumi autovärava ja

parkimiskohtade rajamiseks Kõnnu tn poolelt kinnistu piiril ning olemasolev haljastus, mida ei

ole võimalik kergelt ümber paigutada (nt viljapuud), jätavad aias piisavalt ruumi, et rajada

parkimiskohad ja värav kas ühele või teisele poole protokolli lisas oleva kaardil märgitud puud.

Muu haljastus, hekk ja ilupõõsad on kergesti ümberpaigutatavad taimed. Seega on ka faktiliselt

võimalik avaldaja kinnisasjale ilma puudutatud isikute XX–XXII kinnisasja kasutamata

sõidukiga juurdepääs tagada. Eeltoodut ei kummuta avaldaja seisukoht, et sõidukiga Kõnnu

tänavalt juurdepääsu rajamine avaldaja kinnisasjale on välistatud maakütte kontuuri

kavandamise tõttu. Avaldaja on väitnud ja City Kliima OÜ e-kirjaga (II kd, tl 173) tõendanud,

et maakütte kontuur ei tohi jääda autode parkimiskoha alla, kuivõrd soojustorudele tekiks jää.

2-21-16353

12

Siiski ei järeldu avaldaja seisukohast, et nt avaldaja kinnisasjale Kõnnu tänava äärde

parkimiskohtade rajamise tõttu ei saaks maakütet üldse paigaldada, samuti et see tingiks

vältimatult kallima puurimismeetodi kasutamise. Ka juhul, kui parkimiskohtade loomine

Kõnnu tn 3a kinnisasja praegusele aiamaale takistaks avaldajal maakütte kontuuri rajamist või

maakütte kasutusele võtmist, ei saaks üksnes sellel argumendil juurdepääsu üle Kõnnu tn T2

kinnisasja määrata. Avaldaja on selgitanud, et kasutab oma kodu soojustamiseks tahkekütet

(II kd, tl 169 pöördel), st avaldajal on kütmise võimalus olemas, mistõttu ei ole maakütte

paigaldamine vältimatult vajalik. Kui avaldaja soovib kasutada lisaks tahkeküttele või selle

asemel alternatiivseid soojustamise meetodeid, tuleb neist valida selline, mille rajamine ja

kasutamine on võimalik, arvestades, et avaldaja peab soovi korral enda kinnisasjale rajama

sobivasse kohta parkimiskohad ja tee Kõnnu tänavalt oma elumajani.

15.2.2. Olukorras, kus isikul on avalikult kasutatavale teele juurdepääs olemas, saab täiendava

juurdepääsu määrata üksnes erandlike asjaolude esinemisel. Vähemalt üldjuhul ei pea

kinnisasjale tagama täiendavat juurdepääsu üle teise isiku kinnisasja, kuna AÕS § 156 lg 1

neljanda lause kohaselt tuleb juurdepääsu määramisel arvestada ka koormatava kinnisasja

omaniku huve ning autoga juurdepääsu võimaldamine üle teise isiku kinnisasja peab olema

eraldi põhjendatud, eriti kui juurdepääs avalikult teelt on kinnisasjale juba olemas

(vt Riigikohtu 12. mai 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-19-15916 p 13 ja selles viidatud lahendid).

Näiteks on kohtupraktikas peetud täiendava juurdepääsu määramist võimalikuks olukorras, kus

kinnisasjal asuvat hoonet, selle osa vm ei ole võimalik ilma täiendava juurdepääsuta

sihtotstarbeliselt kasutada (vt nt Riigikohtu 30. märtsi 2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-04

p 18).

15.2.3. Avaldaja ei ole ringkonnakohtu ette toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mis

võimaldaksid täiendavat juurdepääsu üle Kõnnu tn T2 kinnisasja määrata. Ringkonnakohtu

arvates ei välista täiendava juurdepääsu puudumine avaldaja kinnisasja sihtotstarbelist

kasutamist. Avaldaja on esitanud üldsõnalised väited selle kohta, et tal tekivad olulised

kulutused seoses uue värava ja tee ehitusega, samuti Kõnnu tn 3a haljastuse (sh puud, põõsad,

peenrad), kuuri ja selle esise terrassi, kastmissüsteemi ja kasvuhoone likvideerimisega, lisaks

projekteerimistingimuste taotlemisega või detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega. Kuigi

avaldaja ei ole välja toonud, kui suured kulutused täiendava juurdepääsu määramata jätmisel

avaldajal konkreetselt tekivad ega esitanud selle kohta tõendeid, ei ole avaldaja loetletud

tegevused, mida ta avalduse rahuldamata jätmisel sõidukiga juurdepääsu tagamiseks tegema

peaks, objektiivselt seotud niivõrd suurte kulutustega, mis saaksid õigustada täiendava

juurdepääsu määramist üle Kõnnu tn T2 kinnisasja ja seeläbi puututatud isikute XX–XXII

omandiõiguse riivamist. Puudutatud isikute seisukohtadest ja tõenditest nähtuvalt on avaldaja

Kõnnu tn 3a kinnisasja taha vasakusse nurka sissesõidu võimalust ja parkimiskohti asunud

rajama ning Kõnnu tänava äärde puid istutama hakanud peale puudutatud isikutega

õigusvaidluse tekkimist (I kd, tl 87, 90, 93; II kd, tl 44). Seetõttu ei ole kohane arvestada

avaldaja tehtud kulutustega ajal, mil avaldajale oli teatatud, et puudutatud isikud XX–XXII ei

võimalda talle juurdepääsu tema soovitud kujul. Maakohus jättis avaldaja esialgse õiguskaitse

taotlused rahuldamata, mistõttu tulnuks avaldajal kaaluda täiendavate kulutuste tegemise

vajadust kohtumenetluse ajal. Samuti ei ole põhjendatud seetõttu arvestada tee rajamise ega

haljastuse ümberkujundamise/likvideerimise kulutusi. Uue värava ehitusega oleksid kulutused

kaasnenud ka avaldaja soovitud juurdepääsu määramisel, kuivõrd Kõnnu tn 3a kinnisasja

vasakus nurgas maja juures ei ole samuti väravat (vt vaatluse protokoll I kd, tl 171, foto 1

tl 173). Avaldaja on viidanud ka projekteerimistingimuste ja detailplaneeringuga seotud

kuludele, mida ei saa aga pidada sellisteks oluliseks kuludeks, mis õigustaksid täiendava

juurdepääsu määramist üle puudutatud isikute XX–XXII kinnisasja. Asjaolu, et avaldaja ei ole

Kõnnu tänava äärde sõiduväravat ega parkimiskohti rajanud, ega taotlenud selleks vajadusel

2-21-16353

13

detailplaneeringu muutmist, ei anna alust puudutatud isikute XX–XXII omandiõiguse

riivamiseks. Kuigi avaldaja märgib, et talle sobib praegu kehtiv detailplaneering ning tema selle

muutmiseks vajadust ei näe, ei saa kohus määrata juurdepääsu vastavalt avaldaja soovile

olukorras, kus vaatamata kehtivale detailplaneeringule on avaldajal juurdepääs avalikult

kasutatavale teele olemas ning faktiliselt võimalik endale juurdepääs ka sõidukiga tagada.

15.2.4. Seoses avaldaja väidetega operatiivsõidukitega jms elamu juurde pääsemise ja

ümberpööramise vajadusega märgib kolleegium, et päästesõidukitele on tagatud vajalik

juurdepääs päästeseaduse § 132 lg 2 alusel ning kui avaldajal või tema pereliikmetel tekib

vajadus nt kiirabi või meditsiiniabi järele, saab teise isiku kinnisasja kasutamist/ületamist

õigustada hädaseisund tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 141 tähenduses (vt ka Riigikohtu

19. veebruari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-172-13 p 11). Eeltoodu kehtib kolleegiumi

hinnangul ka vee- ja kanalisatsioonisüsteemide avarii olukorra puhul.

15.2.5. Ainetud on avaldaja väited, et juurdepääs üle Kõnnu tn T2 kinnisasja on hädavajalik,

kuna avaldajal on puukuuri juurde vaja tuua küttepuid. Avaldaja leiab, et küttepuid saab

avaldaja kinnisasjale tuua üksnes auto ja järelkäruga ning küttepuud tuleb toimetada puukuuri

juurde. Avaldaja 30. septembril 2022 lisadena 4 ja 5 esitatud videotest nähtub, et avaldaja on

kasutanud küttepuude toomiseks Kõnnu tn T2 kinnisasja. Videotelt on aga näha, et avaldaja

kasutas Kõnnu tn T2 kinnisasja jalgsi, vedades Kõnnu tänavalt puid puukuuri juurde kottidega,

mitte sõites Kõnnu tn T2 kinnisasjal auto ja järelkäruga. Seetõttu on avaldaja ise tõendanud, et

küttepuude toimetamine tema kinnisasjale on võimalik ilma sõiduki ja järelkäruga vahetult

puukuuri juurde pääsemata. Kolleegiumile jääb selgusetuks, miks vajab avaldaja küttepuude

käsitsi puukuuri viimiseks Kõnnu tn T2 kinnisasja jalgsi kasutamist, kui praegusel ajal on

avaldaja kinnisasjale ja seega ka puukuurile Kõnnu tänavalt juurdepääs läbi jalgvärava olemas.

15.2.6. Samuti ei ole juurdepääsu määramine põhjendatud vaatamata avaldaja väitele, et tal ei

ole võimalik Kõnnu tänava ääres parkida. Ringkonnakohus on eelnevalt märkinud, et avaldajal

on võimalik rajada sõidukiga sissepääs oma kinnisasjale ja parkimiskohad Kõnnu tänava äärde.

Sellisel juhul oleks avaldajale ka parkimise võimalus oma kodu lähedal tagatud.

16. Asjakohatud on avaldaja väited seoses puudutatud isikute poolt avaldaja taotletava

juurdepääsutee kasutamise takistamisega. Puudutatud isikud XX–XXII ei ole praegusel juhul

kohustatud avaldajale juurdepääsu üle Kõnnu tn T2 kinnisasja tagama, kuivõrd poolte vahel ei

ole vastavasisulist kokkulepet sõlmitud, samuti ei ole juurdepääsu AÕS § 156 lg 1 kolmanda

lause alusel varasemalt määranud ning nii maakohus kui ka ringkonnakohus jätsid avaldaja

esialgse õiguskaitse taotlused juurdepääsu kohtumenetluse ajaks määramiseks rahuldamata.

17. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 172 lg-te 1 ja 7 alusel avaldaja kanda.

Ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas ei ole alust kalduda kõrvale üldreeglist, mille kohaselt

on mitme menetlusosalisega hagita menetluses üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku

kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt nt Riigikohtu 7. oktoobri 2020 määrus nr 2-18-11359 p

14). Kuna avaldus jäi rahuldamata, jäid menetluskulud avaldaja kanda. Nõustuda ei saa avaldaja

seisukohaga, et kuna ta püüdis puudutatud isikutega XX–XXII kohtuväliselt kokkuleppele

jõuda, peaksid kõik menetluskulud jääma puudutatud isikute kanda. Avaldajal on juurdepääs

avalikult kasutatavale teele olemas, mistõttu ei saa puudutatud isikutele ette heita kokkuleppe

sõlmimata jätmist. Maakohtu määrus jääb muutmata, mistõttu ei ole TsMS § 173 lg 3 järgi

vajadust muuta ka menetluskulude jaotust.

18. Avaldaja leiab määruskaebuses, et maakohus ei oleks pidanud puudutatud isikute

menetluskulusid terves ulatuses põhjendatuks pidama, kuivõrd maakohus kaasas menetlusse ka

2-21-16353

14

isikuid, kes ei oleks puudutatud isikuteks pidanud olema. Avaldaja on esitanud üksnes

üldsõnalisi väiteid, et põhjendamatu on menetluskulude avaldajalt tervikuna väljamõistmine.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse

hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 5. veebruari 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-14-14536 p 15).

Maakohus on vaidlustatud määrusest nähtuvalt hinnanud puudutatud isikute menetluskulude

põhjendatust ja vajalikkust. Avaldaja ei ole esile toonud, et konkreetsetele toimingutele kulunud

aeg või puudutatud isikute lepingulise esindaja tunnitasu oleks ülepaisutatud. Ringkonnakohtu

ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja

vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest.

Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid vaidlustav menetlusosaline

toob ka esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne

kaalumispiiridest väljumine.

Avaldaja on viidanud üksnes puudutatud isikute 13. detsembri 2021 taotlusele kui täiendavale

menetlustoimingule, mida ei oleks korrektsete puudutatud isikute kohesel kaasamisel tulnud

teha. Puudutatud isikute esindaja on 13. detsembri 2021 kirjas palunud kohtul võtta seisukoht

puudutatud isikute XX–XXII kaasamise osas ja esitanud seisukoha avaldaja 10. detsembril

2021 esitatud vastuväitele kohtu tegevusele. Puudutatud isikute 23. veebruaril 2022 esitatud

menetluskulude nimekirja kohaselt kulus puudutatud isikute lepingulisel esindajal kirja

koostamiseks 20 minutit. Kolleegiumi hinnangul ei saa nimetatud toimingut pidada

põhjendamatuks, kuivõrd maakohus ei olnud võtnud puudutatud isikute XX–XXII menetlusse

kaasamise osas seisukohta ning samas kirjas on esitatud ka seisukoht avaldaja esitatud

vastuväitele kohtu tegevusele. 20 minutit nimetatud toimingute jaoks on kirja sisu arvestades

mõistlik ja põhjendatud ajakulu.

Kuivõrd avaldaja ei ole toonud esile muid kulusid, mille hindamisel oleks maakohus avaldaja

hinnangul väljunud diskretsioonipiiridest, ei ole ringkonnakohtul alust muuta maakohtu

kindlaksmääratud puudutatud isikute lepingulise esindaja kulude suurust. Ringkonnakohtul

puudub põhjus arvata, et puudutatud isikute menetluskulud suurenesid oluliselt seetõttu, et

menetlusosalisteks olid lisaks korteriühistutele ka korteriühistute liikmed.

19. Lisaks eeltoodule on avaldaja määruskaebuses leidnud, et maakohus on rikkunud

PS §-i 146, kuna ei ole suutnud näida erapooletuna. Avaldaja heidab maakohtule ette esialgse

õiguskaitse taotluste rahuldamata jätmist, samuti puudutatud isikute menetluskuludele

vastuväidete esitamise võimaldamata jätmist ja maakohtu võetud seisukohta, et avaldaja oleks

pidanud taotlema detailplaneeringu muutmist ja et avaldaja kohtusse pöördumine oli ennatlik.

Kolleegiumi hinnangul on avaldaja etteheited põhjendamatud. Avaldaja ei ole maakohtu

menetluses esitanud taotlust kohtuniku taandamiseks (TsMS § 24). Samuti ei saa kohtunikku

pidada erapoolikuks pelgalt seetõttu, et kohus on vastavalt asjas esitatud asjaoludele ja

tõenditele teinud lahendi avaldaja kahjuks ning jätnud esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise

tõttu ka vastavad taotlused rahuldamata. Kuigi maakohus ei andnud avaldajale võimalust

puudutatud isikute menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitada, nähtub määruskaebusest,

et ka sellise tähtaja andmisel ei oleks see asja lahendust menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramise osas mõjutanud. Avaldaja ei toonud esile konkreetseid kulusid, mis olid

puudutatud isikute menetluskulude nimekirjas tema arvates põhjendamatud või ülepaisutatud.

20. Eeltoodust lähtuvalt jääb maakohtu määrus muutmata ja avaldaja määruskaebus

rahuldamata.

2-21-16353

15

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

21. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud

TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

22. TsMS § 174 lg 3 järgi määrab ringkonnakohus kindlaks määruskaebemenetluses kantud

menetluskulude rahalise suuruse.

23. Puudutatud isikute 27. septembril 2022 esitatud menetluskulude nimekirjade kohaselt on

puudutatud isikute lepingulise esindaja kulud ringkonnakohtus kokku 2315,52 eurot (sh

käibemaks). Puudutatud isikute lepingulisel esindajal kulus 27. septembri 2022 nimekirja järgi

määruskaebemenetluses toiminguteks kokku 16 tundi ja 5 minutit. Puudutatud isikud esitasid

4. oktoobril 2022 täiendava menetluskulude nimekirja, mille järgi kulus esindajal avaldaja

30. septembri 2022 menetlusdokumendis esitatud väidetega tutvumise ja nendele vastamise

tõttu täiendavalt 4 tundi ja 45 minutit. Kokku olid puudutatud isikute menetluskulud

ringkonnakohtus järgmised:

- 8. aprill 2022 – tutvumine määruskaebusega, oluliste teemade kaardistamine – 1 tund ja

30 minutit;

- 8. aprill 2022 – vastus määruskaebusele – 6 tundi;

- 11. aprill 2022 – määruskaebuse vastuse lõpetamine sh parandused – 45 minutit;

- 4. juuli 2022 – avaldaja EÕK taotlusega tutvumine – 1 tund;

- 5. juuli 2022 – vastus avaldaja EÕK – 6 tundi;

- 7. juuli 2022 – EÕK määrusega tutvumine, kokkuvõtte e-kiri kliendile – 20 minutit;

- 27. september 2022 – menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine – 30 minutit;

- avaldaja 30. septembri 2022 seisukohtadega tutvumine, teemade kaardistamine – 1 tund;

- kliendi kommentaaridega tutvumine seoses avaldaja 30. septembri 2022 väidetega –

45 minutit;

- seisukoha esitamine avaldaja 30. septembri 2022 seisukohtadele – 3 tundi.

Puudutatud isikute lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot, millele lisandub käibemaks.

24. Esmalt märgib ringkonnakohus vastuseks avaldaja vastuväitele seoses puudutatud isikute

4. oktoobri 2022 täiendava menetluskulude nimekirja hilinemisega, et TsMS § 331 lg 1 järgi

kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või

330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda

üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise

viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Avaldaja leiab, et

nimekirjaga ei tuleks arvestada, kuivõrd ringkonnakohus ei määranud tähtaega avaldaja

30. septembri 2022 seisukohale vastamiseks ega täiendavate menetluskulude nimekirjade

esitamiseks. Avaldaja esitas 30. septembril 2022 koos vastuväidetega puudutatud isikute

menetluskulude nimekirjale ka uusi asjaolusid ja tõendeid, mistõttu pidi puudutatud isikutel

olema võimalus nende osas seisukoht võtta (TsMS § 652 lg 9 koosmõjus §-ga 659). Kuivõrd

ringkonnakohus on avaldaja 30. septembri 2022 seisukohtadega arvestanud ning lahendanud

ka tõendite vastuvõtmise taotluse, ei saa puudutatud isikute seisukohti sellele ja täiendavat

menetluskulude nimekirja pidada põhjendamatuteks. Avaldaja ise tingis uute seisukohtade ja

tõendite esitamisega puudutatud isikute täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja

esitamise vajaduse. Puudutatud isikute 4. oktoobril 2022 esitatud seisukoht ja menetluskulude

nimekiri ei ole põhjustanud menetluse venimist. Avaldajal oli võimalik täiendavale

menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitada ning avaldaja on seda ka teinud.

Ringkonnakohus arvestab hilinenult esitatud puudutatud isikute menetluskulude nimekirjaga

2-21-16353

16

menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel, samuti selle osas avaldaja esitatud

vastuväidetega.

25. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Avaldaja vaidles puudutatud isikute menetluskuludele osaliselt vastu, leides,

et need on kohati ülepaisutatud ja põhjendamatult suured. Arvestades, et käesoleva vaidluse

puhul ei ole tegemist keskmisest keerukama asjaga ning et puudutatud isikud on valdavas osas

tuginenud juba varasemalt esitatud seisukohtadele, peab avaldaja määruskaebusele vastuse

koostamise (sh tutvumine ja parandamine) põhjendatud ajakuluks 4 tundi, avaldaja esialgse

õiguskaitse taotlusele vastuse koostamise (sh tutvumine ja parandamine) põhjendatud ajakuluks

3 tundi ja 20 minutit.

26. Kolleegium leiab, et puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb

rahuldada osaliselt. Arvestades asja keerukust ja menetlusdokumentide sisu ja mahtu, mh

asjaolu, et määruskaebuses on korratud varasemaid seisukohti ja vastus kaebusele sisaldab

samuti kordusi ning see ei ole sisult õiguslikult keerukas, on kolleegiumi hinnangul

määruskaebusele vastuse koostamise ja sellele eelnenud toimingute ajakulu vajalik ja

põhjendatud kokku 6 tunni ulatuses. Avaldaja esialgse õiguskaitse taotlusega tutvumisele ja

sellele vastuse koostamine kokku 7 tunni ulatuses on põhjendatud ja vajalik, arvestades taotluse

pikkust ja sisu ning suurt tõendite mahtu, samuti puudutatud isikute vastuse sisu ja mahtu.

Esialgse õiguskaitse määrusega tutvumine ja suhtlus kliendiga 20 minutit ning 30 minutit

menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu ei ole kolleegiumi hinnangul põhjendamata ega

ülemäärane. Avaldaja 30. septembri 2022 seisukohaga tutvumise ja vastuse koostamise

vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks saab pidada kokku 3 tundi, arvestades, et

menetlusdokumentides korratakse olulises osas varasemalt esitatut ning avaldaja uued väited ja

puudutatud isikute seisukohad sellele ei olnud mahukad. Seega on puudutatud isikute

lepingulise esindaja määruskaebemenetluse ajakulu põhjendatud 16 tunni ja 50 minuti ulatuses.

27. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks, peab

ringkonnakohus põhjendatuks.

28. Eeltoodut arvestades on puudutatud isikute põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu

ringkonnakohtus

koos

käibemaksuga

2423,52 eurot

(16,83 tundi x 120 eurot + km).

Puudutatud isikud on kinnitanud, et nad ei ole käibemaksukohustuslased ega ei saa

menetluskuludelt käibemaksu tagasi (TsMS § 174 lg 10), mistõttu tuleb menetluskulud

hüvitada koos käibemaksuga. Puudutatud isikud on menetluskulud palunud hüvitada kõikidele

puudutatud isikutele solidaarselt. Lisaks peab avaldaja tulenevalt puudutatud isikute taotlusest

tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

29. TsMS § 6186 lg 2 ja TsMS § 696 lg 3 võimaldavad esitada määruskaebuse käesoleva

määruse peale. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale

võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

2-21-16353

17