Legislator Case Law & Legislation
3-22-1965/13 AI generated

3-22-1965/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

Case Number 3-22-1965/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) peadirektor otsustas 16.08.2022 korraldusega Nõukogude armeele Hermanni lossi Peetri platsi poolsel bastioni seinal; punaarmeelaste

Legislator headnote

AI generated

3-22-1965/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) peadirektor otsustas 16.08.2022 korraldusega Nõukogude armeele Hermanni lossi Peetri platsi poolsel bastioni seinal; punaarmeelaste

Keywords

AI generated
protection of public emblems cancellation of trademark ship's flags figurative trademarks motion mark right to one's own image
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

17.10.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1965

Haldusasi

TA, VI, NT, AB, AR, LF, IS ja AJ kaebus Politsei- ja

Piirivalveameti tegevuse peale

Menetlusosalised

Kaebajad TA, VI, NT, AB, AR, LF, IS ja AJ

Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja MM

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23.09.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

TA, VI, NT, AB, AR, LF, IS ja AJ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse TA, VI, NT, AB, AR, LF, IS ja AJ määruskaebus Tallinna

Halduskohtu 23.09.2022 määruse peale haldusasjas nr 3-22-1965.

2. Tagastada määruskaebusele lisatud dokumendid.

3. Jätta TA, VI, NT, AB, AR, LF, IS ja AJ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 23.09.2022 määrus haldusasjas nr 3-22-1965 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) peadirektor otsustas 16.08.2022 korraldusega

nr 1.1-4.1/31 demonteerida ja eemaldada avalikust ruumist ohu tõrjumiseks ja korrarikkumise

kõrvaldamiseks järgmised Narva ja Narva-Jõesuu monumendid: Peetri platsi mälestustahvlid

Nõukogude armeele Hermanni lossi Peetri platsi poolsel bastioni seinal; punaarmeelaste

mälestussammas Narva lossipargis; Igor Grafovi mälestusmärk Kummeli 30a; monument

„Tank“ (T-34) Narva-Jõesuu tänav 175; mälestusmärk „Kolm tääki“ Narva-Jõesuu maanteel ja

Meriküla dessandi mälestusmärk Hiiemetsa teel (p 11.1); eraldada ja teisaldada teises

maailmasõjas hukkunute ühishaualt Sadama tee 9 elemendid, mida on hinnatud

kultuuriväärtuslikuks (p 11.2); eemaldada monumendilt „Tank“ tank (T-34) ja teisaldada see

Eesti Sõjamuuseumi (p 11.3).

2. PPA pööras 25.08.2022 otsusega nr 1.11-5/80-1 eelmisel punktis välja toodud

mälestusmärkidelt eemaldatud vallasasjad riigi omandisse (p 7.1) ja andis vara üle

Kaitseministeeriumile (p 7.2).

3-22-1965

2(5)

3. TA, VI, NT, AB, AR, LF, IS ja AJ esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles nõudsid

16.08.2022 korralduse ning 25.08.2022 otsuse tühistamist, 16.08.2022 korralduse alusel tehtud

toimingute (monumentide demonteerimine ja eemaldamine, elementide eraldamine ja

teisaldamine) õigusvastasuse tuvastamist ning eemaldatud mälestusmärkide, mälestustahvlite,

mälestussamba ja monumentidelt eraldatud elementide tagastamist ning taastamist nende

ajaloolisse asukohta ja esialgsesse seisukorda.

Vaidlustatud haldusaktid ja toimingud rikuvad kaebajate kui teises maailmasõjas võidelnud

punaarmeelaste järeltulijate subjektiivseid õigusi. Need alandavad inimväärikust (põhiseaduse

(PS) §-d 10 ja 18) ning rikuvad õigust jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele (PS § 41).

Monumendid on kaebajate ja teiste Narva linna elanike jaoks suure ajaloolise tähtsuse ja

väärtusega, sümboliseerides võitu fašismi üle ja võimalust elada. Sarnaseid monumente on Eestis

teisigi. Kaebajad peavad oma kohustuseks austada ja mälestada teises maailmasõjas võidelnud

eelkäijaid. Vaidlustatud tegevus näitab haldusorgani halvakspanevat suhtumist kaebajatesse,

kinnitades arvamust, et nende mälu, arvamuse, huvide ja tunnetega ei pea arvestama.

Monumentide eemaldamine tekitab valu ja kannatusi. Ühtlasi võib tegevusest järeldada, et PPA

jaoks on kaebajad tühised ning nende arvamused ja veendumused oma eelkäijate kohta on valed.

Kaebajaid sunnitakse muutma mälu ja veendumusi teisest maailmasõjast ja eelkäijatest. Vaimset

valu ja kannatusi võimendab samaaegne ajalooliste sündmuste meediakajastus. Haldusaktide ja

toimingutega kaasnev põhiõiguste piirang pole põhjendatud.

4. Tallinna Halduskohus tagastas 23.09.2022 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

Kaebeõigus on vaid isikul, keda vaidlustatav haldusakt või toiming puudutab, st kelle jaoks see

võib kaasa tuua mingi kahjuliku mõju (HKMS 44 lg 1). Kaebeõigus puudub, kui on ilmne, et

haldusakt või toiming, mille peale kaebus on esitatud, ei saa kaebaja õigusi rikkuda. Praegusel

juhul ei saa PPA 16.08.2022 korraldus, 25.08.2022 otsus ega nendele järgnenud toimingud

mälestustahvlite, mälestussammaste, mälestusmärkide ja monumentide avalikust ruumist

eemaldamisel ega omandi üleandmisel kaebajate subjektiivseid õigusi rikkuda.

Kaebajatel puudub õigus nõuda mälestustahvlite, mälestussammaste, mälestusmärkide,

monumentide ja konkreetsete elementide paiknemist avalikus ruumis kindlas asukohas. Nende

elementide ja rajatiste olemasolu ei ole ette nähtud õigusaktidega. Isegi kui sellised rajatised on

ette nähtud planeeringutega, ei loo need üksikisikutele subjektiivset õigust rajatiste püsimisele,

sest need ei ole paigaldatud senistesse asukohtadesse kaebajate huvide kaitseks (Tallinna

Ringkonnakohtu 13.09.2022 määrus nr 3-22-1747, p 8). Kaebajatel puudub asjaomaste

mälestustahvlite, mälestussammaste, mälestusmärkide, monumentide ja ühishaual olevate

elementidega selleks nõutav eriline side. Üksnes asjaolu, et kaebajate kinnitusel on nende

esivanemad teeninud punaarmees või nad on harjunud asjaomaste rajatiste juures käima, ei tekita

sellist erilist sidet ja kaitstavat huvi.

PPA 16.08.2022 korraldusega ei ole koormavalt sekkutud kaebajate põhiõigustesse. Nende

suhtes ei ole toime pandud ühtegi sellise raskusega tegu, mida oleks võimalik kvalifitseerida

väärkohtlemise või väärikust alandava kohtlemisena. Inimväärikuse elementideks on eeskätt

õigus heale nimele, õigus mitte olla hirmul enese ja oma lähedaste eksistentsi pärast, õigus

õiguslikule võrdsusele kõigi teiste inimestega, õigus inimlikule identiteedile, õigus

informatsioonilisele enesemääramisele ja õigus kehalisele puutumatusele. Neid õigusi ei ole

kahjustatud või nende teostamist takistatud. Vaidlustatud korraldus ei ole suunatud kaebajatele.

Otsustus 16.08.2022 korralduses nimetatud elemendid ja rajatised demonteerida ja avalikust

ruumist eemaldada või teisaldada ei ole kaebajate toodud asjaoludel isegi laialt tõlgendades

käsitatav inimväärikust alandava kohtlemisena. Samuti ei nähtu, et korraldus või selles toodud

põhjendused saaksid sekkuda PS § 41 lg 1 kaitsealasse ning riivata kaebajate õigust arvamustele

ja veendumustele või õigust jääda nendele truuks. Kõnealuse otsustusega kaasnenud

3-22-1965

3(5)

meediakajastus ei muuda seda järeldust. Õigusaktidest ei tule kaebajatele õigust pöörduda

kohtusse avalikes huvides, sh teiste Narva linna elanike nimel või oma esivanemate huvides.

PPA 25.08.2022 otsus puudutab selles nimetatud vallasvara riigi omandisse pööramist ja

üleandmist, kuid otsuses nimetatud vara omand ei seondu kaebajate õigustega ning kaebajatel

puudub subjektiivne õigus nõuda vara kuulumist konkreetsele isikule. Ka see otsus ei saa

ilmselgelt riivata ühtegi kaebajate viidatud põhiõigust ega piirata nende vabadusi. Kaebajatel

puudub õigus pöörduda kohtusse Narva linna omandiõiguse kaitseks.

Õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõue hõlmab toimingu õigusvastasuse tuvastamist,

mistõttu puudub vajadus ja seega ka põhjendatud huvi esitada eraldi tuvastamisnõue PPA

toimingu peale (HKMS § 45 lg 2). Kuna 16.08.2022 korraldusega ei ole koormavalt sekkutud

kaebajate põhiõigustesse, tuleb ka heastamisnõue HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD TALLINNA RINGKONNAKOHTUS

5. TA, VI, NT, AB, AR, LF, IS ja AJ taotlevad määruskaebuses Tallinna Halduskohtu

23.09.2022 määruse tühistamist ja asja tagasisaatmist halduskohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks.

Halduskohtu seisukoht, et monumentide eemaldamine ei saa kaebajate õigusi rikkuda, on ekslik

ja formaalne. Monumendid sümboliseerivad kaebajate eelkäijate võitu teises maailmasõjas ning

võimalust praegu elada. PPA haldusaktide ja toimingute tagajärjel on kaebajad tundnud valu ja

kannatusi, samuti on saanud kahjustada nende tervis (tekkinud on unehäired, depressiooni

tunnused, stress). Kaebajad avaldavad siiani meelt, kogunevad, viivad lilli ja nutavad nendes

kohtades. Arvestades monumentide teisaldamist vaidlustanud inimeste arvu, ei ole veenev, et

kõik on valesti mõistnud põhiõiguste rikkumist.

6. PPA nõustus halduskohtu seisukohaga, et kaebajatel puudub kaebeõigus. Vaidlustatud

haldusaktid ei ole suunatud kaebajatele ega saa nende õigusi rikkuda. Määruskaebus ei vasta ka

HKMS § 205 lg-s 2 sätestatud nõuetele. Kaebajad ei ole faktiliselt ega õiguslikult põhjendanud

kaebeõiguse olemasolu ega toonud välja, miks nad peavad halduskohtu määrust õigusvastaseks.

Määruskaebuse väited on retoorilised ja abstraktsed, põhinedes emotsioonidel. Seetõttu

esinevad alused määruskaebuse tagastamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine

on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS

§ 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, et see lahendada.

Kaebajad on põhjendanud, miks nende arvates on halduskohtu seisukoht kaebeõiguse puudumise

kohta väär. Nende põhjendused on HKMS § 205 lg 1 p 3 ja lg 2 mõistes piisavad. Seetõttu on

alusetu PPA etteheide, et määruskaebus ei vasta HKMS § 205 lg-s 2 sätestatud nõuetele ning

tuleks tagastada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja

riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

8. Kaebajad on koos määruskaebusega esitanud uuesti kaebuse ja selle lisad, samuti

halduskohtu 23.09.2022 määruse. Need dokumendid on haldusasja toimikus juba olemas,

mistõttu tuleb need kaebajatele tagastada. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse lahendamisel

arvesse kõiki esitatud seisukohti ja tõendeid (HKMS § 198 lg 1). Seepärast ei ole määruskaebuse

menetluses vajalik esitada uuesti halduskohtule esitatud dokumente. Korduvate dokumentide

esitamine koormab asjatult toimikut ja muudab selle raskesti jälgitavaks.

3-22-1965

4(5)

9. Määruskaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse

tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid

kõiki (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

10. Kaebeõiguse eelduseks on HKMS § 44 lg 1 järgi isikule kuuluva subjektiivse õiguse

võimalik riive (Riigikohtu 04.10.2017 määrus nr 3-17-505, p 9). Muul eesmärgil, sealhulgas

teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses

sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Kaitstavad on põhiõigused ja vabadused, seadustest,

muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevad õigused

(Riigikohtu 20.12.2001 otsus nr 3-3-1-15-01, p 22). Põhiõiguse riive on selle kaitseala või sinna

kuuluva õigusliku positsiooni igasugune ebasoodne mõjutamine (Riigikohtu 20.10.2020 otsus

nr 5-20-3, p 66). Kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel peab kaebeõiguse

puudumine olema selge ilma kahtlusteta (Riigikohtu 04.10.2017 määrus nr 3-17-505, p 8).

11. Kaebajate arvates rikuvad vaidlustatud haldusaktid ja toimingud nende PS §-des 10, 18

ja 41 sätestatud õigusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu PS §-de 10, 18 ja 41 kaitsealasse

kaebajatele meelepäraste ideoloogiliste mälestusmärkide või tähiste olemasolu avalikus ruumis.

12. Inimväärikus on kompleksne põhiõigus, mille elementideks on eeskätt õigus heale

nimele, õigus mitte olla hirmul enese ja oma lähedaste eksistentsi pärast, õigus õiguslikule

võrdsusele kõigi teiste inimestega, õigus inimlikule identiteedile, õigus informatsioonilisele

enesemääramisele ja õigus kehalisele puutumatusele (Riigikohtu 26.08.1997 otsus nr 3-1-1-80-

97, I). See eeldab peaasjalikult kehalise ja vaimse terviklikkuse ja puutumatuse austamist,

heaolu tagamist ja võimalust isiksuse säilitamisele. Vaidlustatud PPA tegevusega pole eespool

nimetatud hüvedesse sekkutud. Riigile PS-st tulenevad kohustused ei hõlma ideoloogiliste

mälestusmärkide säilitamist avalikus ruumis.

13. Määruse p-s 1 nimetatud mälestusmärkide eemaldamisega avalikust ruumist ei ole

kaebajaid piinatud või julmalt või väärikust alandavalt koheldud PS § 18 mõistes. Kaebajad ei

olnud PPA haldusaktide või toimingute adressaadid. Samuti ei kahjustatud nende õigusi

monumentide ja tähiste teisaldamise käigus. Asjaolust, et kaebajatel on olnud harjumus või tava

teatud tähtpäevadel nende sümbolite juures koguneda ja sümbolite teisaldamise tõttu ei ole see

enam võimalik, ei järeldu piinamist ning julma ja väärikust alandavat kohtlemist.

14. Monumentide ja märkide eemaldamisega ei ole sunnitud kaebajaid muutma oma

arvamusi ja veendumusi. PS § 41 sätestatud põhiõigus on seotud indiviidi sisemaailma ja

-kaemusega, s.o arvamuste ja veendumuste omamisega. Põhiõiguse kaitsealas ei ole arvamusest

või veendumusest lähtuv tegevus. See ei eelda ka, et avalikus ruumis oleksid monumendid või

tähised, mis vastavad kaebajate arvamustele või veendumustele. Kaebajatel on jätkuvalt tagatud

õigus arvata seda, mida nad õigeks peavad, ja olla truu oma veendumustele. Kaebajate jaoks

oluliste sündmuste meenutamine ja lähedaste mälestamine ei pea toimuma avalikus ruumis

paiknevate ideoloogiliste sümbolitega.

15. Kaebajate õiguste riivet ei saa järeldada ka sellest, et väidetavalt kaasnes kaebajatele

asjade avalikust ruumist eemaldamisega hingeline valu ja kannatus. Õiguskord ei kaitse

kaebajate taotletud huvi (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 03.10.2022 määrus nr 3-22-1957, p

10; 13.09.2022 määrus nr 3-22-1747, p 8).

16. Eelneva põhjal jääb kaebajate määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

23.09.2022 määrus muutmata.

17. Kaebajad on määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 20 eurot. Kuna määruskaebuse

esitamine on riigilõivuvaba, tuleb riigilõiv kaebajatele tagastada (RLS § 15 lg 1 p 3). Riigilõiv

tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule

(HKMS § 104 lg 8 lause 5). Riigilõivu on kaebajate eest tasunud muu isik – AD. Kui kaebajad

3-22-1965

5(5)

ei teata ringkonnakohtule kolme tööpäeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

arvelduskontot, kuhu riigilõiv tagastada, tagastatakse riigilõiv kontole, millelt see tasuti.

(allkirjastatud digitaalselt)