3-22-1965/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generatedPolitsei- ja Piirivalveameti (PPA) peadirektor otsustas 16.08.2022 korraldusega Nõukogude armeele Hermanni lossi Peetri platsi poolsel bastioni seinal; punaarmeelaste
Legislator headnote
AI generated3-22-1965/13 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) peadirektor otsustas 16.08.2022 korraldusega Nõukogude armeele Hermanni lossi Peetri platsi poolsel bastioni seinal; punaarmeelaste
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja
Virgo Saarmets
Määruse tegemise aeg ja koht
17.10.2022, Tallinn
Haldusasja number
3-22-1965
Haldusasi
TA, VI, NT, AB, AR, LF, IS ja AJ kaebus Politsei- ja
Piirivalveameti tegevuse peale
Menetlusosalised
Kaebajad TA, VI, NT, AB, AR, LF, IS ja AJ
Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja MM
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 23.09.2022 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
TA, VI, NT, AB, AR, LF, IS ja AJ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Võtta menetlusse TA, VI, NT, AB, AR, LF, IS ja AJ määruskaebus Tallinna
Halduskohtu 23.09.2022 määruse peale haldusasjas nr 3-22-1965.
2. Tagastada määruskaebusele lisatud dokumendid.
3. Jätta TA, VI, NT, AB, AR, LF, IS ja AJ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna
Halduskohtu 23.09.2022 määrus haldusasjas nr 3-22-1965 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse
kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) peadirektor otsustas 16.08.2022 korraldusega
nr 1.1-4.1/31 demonteerida ja eemaldada avalikust ruumist ohu tõrjumiseks ja korrarikkumise
kõrvaldamiseks järgmised Narva ja Narva-Jõesuu monumendid: Peetri platsi mälestustahvlid
Nõukogude armeele Hermanni lossi Peetri platsi poolsel bastioni seinal; punaarmeelaste
mälestussammas Narva lossipargis; Igor Grafovi mälestusmärk Kummeli 30a; monument
„Tank“ (T-34) Narva-Jõesuu tänav 175; mälestusmärk „Kolm tääki“ Narva-Jõesuu maanteel ja
Meriküla dessandi mälestusmärk Hiiemetsa teel (p 11.1); eraldada ja teisaldada teises
maailmasõjas hukkunute ühishaualt Sadama tee 9 elemendid, mida on hinnatud
kultuuriväärtuslikuks (p 11.2); eemaldada monumendilt „Tank“ tank (T-34) ja teisaldada see
Eesti Sõjamuuseumi (p 11.3).
2. PPA pööras 25.08.2022 otsusega nr 1.11-5/80-1 eelmisel punktis välja toodud
mälestusmärkidelt eemaldatud vallasasjad riigi omandisse (p 7.1) ja andis vara üle
Kaitseministeeriumile (p 7.2).
3-22-1965
2(5)
3. TA, VI, NT, AB, AR, LF, IS ja AJ esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles nõudsid
16.08.2022 korralduse ning 25.08.2022 otsuse tühistamist, 16.08.2022 korralduse alusel tehtud
toimingute (monumentide demonteerimine ja eemaldamine, elementide eraldamine ja
teisaldamine) õigusvastasuse tuvastamist ning eemaldatud mälestusmärkide, mälestustahvlite,
mälestussamba ja monumentidelt eraldatud elementide tagastamist ning taastamist nende
ajaloolisse asukohta ja esialgsesse seisukorda.
Vaidlustatud haldusaktid ja toimingud rikuvad kaebajate kui teises maailmasõjas võidelnud
punaarmeelaste järeltulijate subjektiivseid õigusi. Need alandavad inimväärikust (põhiseaduse
(PS) §-d 10 ja 18) ning rikuvad õigust jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele (PS § 41).
Monumendid on kaebajate ja teiste Narva linna elanike jaoks suure ajaloolise tähtsuse ja
väärtusega, sümboliseerides võitu fašismi üle ja võimalust elada. Sarnaseid monumente on Eestis
teisigi. Kaebajad peavad oma kohustuseks austada ja mälestada teises maailmasõjas võidelnud
eelkäijaid. Vaidlustatud tegevus näitab haldusorgani halvakspanevat suhtumist kaebajatesse,
kinnitades arvamust, et nende mälu, arvamuse, huvide ja tunnetega ei pea arvestama.
Monumentide eemaldamine tekitab valu ja kannatusi. Ühtlasi võib tegevusest järeldada, et PPA
jaoks on kaebajad tühised ning nende arvamused ja veendumused oma eelkäijate kohta on valed.
Kaebajaid sunnitakse muutma mälu ja veendumusi teisest maailmasõjast ja eelkäijatest. Vaimset
valu ja kannatusi võimendab samaaegne ajalooliste sündmuste meediakajastus. Haldusaktide ja
toimingutega kaasnev põhiõiguste piirang pole põhjendatud.
4. Tallinna Halduskohus tagastas 23.09.2022 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
Kaebeõigus on vaid isikul, keda vaidlustatav haldusakt või toiming puudutab, st kelle jaoks see
võib kaasa tuua mingi kahjuliku mõju (HKMS 44 lg 1). Kaebeõigus puudub, kui on ilmne, et
haldusakt või toiming, mille peale kaebus on esitatud, ei saa kaebaja õigusi rikkuda. Praegusel
juhul ei saa PPA 16.08.2022 korraldus, 25.08.2022 otsus ega nendele järgnenud toimingud
mälestustahvlite, mälestussammaste, mälestusmärkide ja monumentide avalikust ruumist
eemaldamisel ega omandi üleandmisel kaebajate subjektiivseid õigusi rikkuda.
Kaebajatel puudub õigus nõuda mälestustahvlite, mälestussammaste, mälestusmärkide,
monumentide ja konkreetsete elementide paiknemist avalikus ruumis kindlas asukohas. Nende
elementide ja rajatiste olemasolu ei ole ette nähtud õigusaktidega. Isegi kui sellised rajatised on
ette nähtud planeeringutega, ei loo need üksikisikutele subjektiivset õigust rajatiste püsimisele,
sest need ei ole paigaldatud senistesse asukohtadesse kaebajate huvide kaitseks (Tallinna
Ringkonnakohtu 13.09.2022 määrus nr 3-22-1747, p 8). Kaebajatel puudub asjaomaste
mälestustahvlite, mälestussammaste, mälestusmärkide, monumentide ja ühishaual olevate
elementidega selleks nõutav eriline side. Üksnes asjaolu, et kaebajate kinnitusel on nende
esivanemad teeninud punaarmees või nad on harjunud asjaomaste rajatiste juures käima, ei tekita
sellist erilist sidet ja kaitstavat huvi.
PPA 16.08.2022 korraldusega ei ole koormavalt sekkutud kaebajate põhiõigustesse. Nende
suhtes ei ole toime pandud ühtegi sellise raskusega tegu, mida oleks võimalik kvalifitseerida
väärkohtlemise või väärikust alandava kohtlemisena. Inimväärikuse elementideks on eeskätt
õigus heale nimele, õigus mitte olla hirmul enese ja oma lähedaste eksistentsi pärast, õigus
õiguslikule võrdsusele kõigi teiste inimestega, õigus inimlikule identiteedile, õigus
informatsioonilisele enesemääramisele ja õigus kehalisele puutumatusele. Neid õigusi ei ole
kahjustatud või nende teostamist takistatud. Vaidlustatud korraldus ei ole suunatud kaebajatele.
Otsustus 16.08.2022 korralduses nimetatud elemendid ja rajatised demonteerida ja avalikust
ruumist eemaldada või teisaldada ei ole kaebajate toodud asjaoludel isegi laialt tõlgendades
käsitatav inimväärikust alandava kohtlemisena. Samuti ei nähtu, et korraldus või selles toodud
põhjendused saaksid sekkuda PS § 41 lg 1 kaitsealasse ning riivata kaebajate õigust arvamustele
ja veendumustele või õigust jääda nendele truuks. Kõnealuse otsustusega kaasnenud
3-22-1965
3(5)
meediakajastus ei muuda seda järeldust. Õigusaktidest ei tule kaebajatele õigust pöörduda
kohtusse avalikes huvides, sh teiste Narva linna elanike nimel või oma esivanemate huvides.
PPA 25.08.2022 otsus puudutab selles nimetatud vallasvara riigi omandisse pööramist ja
üleandmist, kuid otsuses nimetatud vara omand ei seondu kaebajate õigustega ning kaebajatel
puudub subjektiivne õigus nõuda vara kuulumist konkreetsele isikule. Ka see otsus ei saa
ilmselgelt riivata ühtegi kaebajate viidatud põhiõigust ega piirata nende vabadusi. Kaebajatel
puudub õigus pöörduda kohtusse Narva linna omandiõiguse kaitseks.
Õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõue hõlmab toimingu õigusvastasuse tuvastamist,
mistõttu puudub vajadus ja seega ka põhjendatud huvi esitada eraldi tuvastamisnõue PPA
toimingu peale (HKMS § 45 lg 2). Kuna 16.08.2022 korraldusega ei ole koormavalt sekkutud
kaebajate põhiõigustesse, tuleb ka heastamisnõue HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD TALLINNA RINGKONNAKOHTUS
5. TA, VI, NT, AB, AR, LF, IS ja AJ taotlevad määruskaebuses Tallinna Halduskohtu
23.09.2022 määruse tühistamist ja asja tagasisaatmist halduskohtule menetlusse võtmise
otsustamiseks.
Halduskohtu seisukoht, et monumentide eemaldamine ei saa kaebajate õigusi rikkuda, on ekslik
ja formaalne. Monumendid sümboliseerivad kaebajate eelkäijate võitu teises maailmasõjas ning
võimalust praegu elada. PPA haldusaktide ja toimingute tagajärjel on kaebajad tundnud valu ja
kannatusi, samuti on saanud kahjustada nende tervis (tekkinud on unehäired, depressiooni
tunnused, stress). Kaebajad avaldavad siiani meelt, kogunevad, viivad lilli ja nutavad nendes
kohtades. Arvestades monumentide teisaldamist vaidlustanud inimeste arvu, ei ole veenev, et
kõik on valesti mõistnud põhiõiguste rikkumist.
6. PPA nõustus halduskohtu seisukohaga, et kaebajatel puudub kaebeõigus. Vaidlustatud
haldusaktid ei ole suunatud kaebajatele ega saa nende õigusi rikkuda. Määruskaebus ei vasta ka
HKMS § 205 lg-s 2 sätestatud nõuetele. Kaebajad ei ole faktiliselt ega õiguslikult põhjendanud
kaebeõiguse olemasolu ega toonud välja, miks nad peavad halduskohtu määrust õigusvastaseks.
Määruskaebuse väited on retoorilised ja abstraktsed, põhinedes emotsioonidel. Seetõttu
esinevad alused määruskaebuse tagastamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Määruskaebuse võib HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuse esitamine
on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS
§ 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele määral, et see lahendada.
Kaebajad on põhjendanud, miks nende arvates on halduskohtu seisukoht kaebeõiguse puudumise
kohta väär. Nende põhjendused on HKMS § 205 lg 1 p 3 ja lg 2 mõistes piisavad. Seetõttu on
alusetu PPA etteheide, et määruskaebus ei vasta HKMS § 205 lg-s 2 sätestatud nõuetele ning
tuleks tagastada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja
riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
8. Kaebajad on koos määruskaebusega esitanud uuesti kaebuse ja selle lisad, samuti
halduskohtu 23.09.2022 määruse. Need dokumendid on haldusasja toimikus juba olemas,
mistõttu tuleb need kaebajatele tagastada. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse lahendamisel
arvesse kõiki esitatud seisukohti ja tõendeid (HKMS § 198 lg 1). Seepärast ei ole määruskaebuse
menetluses vajalik esitada uuesti halduskohtule esitatud dokumente. Korduvate dokumentide
esitamine koormab asjatult toimikut ja muudab selle raskesti jälgitavaks.
3-22-1965
4(5)
9. Määruskaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse
tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega korda neid
kõiki (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).
10. Kaebeõiguse eelduseks on HKMS § 44 lg 1 järgi isikule kuuluva subjektiivse õiguse
võimalik riive (Riigikohtu 04.10.2017 määrus nr 3-17-505, p 9). Muul eesmärgil, sealhulgas
teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses
sätestatud juhul (HKMS § 44 lg 2). Kaitstavad on põhiõigused ja vabadused, seadustest,
muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevad õigused
(Riigikohtu 20.12.2001 otsus nr 3-3-1-15-01, p 22). Põhiõiguse riive on selle kaitseala või sinna
kuuluva õigusliku positsiooni igasugune ebasoodne mõjutamine (Riigikohtu 20.10.2020 otsus
nr 5-20-3, p 66). Kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel peab kaebeõiguse
puudumine olema selge ilma kahtlusteta (Riigikohtu 04.10.2017 määrus nr 3-17-505, p 8).
11. Kaebajate arvates rikuvad vaidlustatud haldusaktid ja toimingud nende PS §-des 10, 18
ja 41 sätestatud õigusi. Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu PS §-de 10, 18 ja 41 kaitsealasse
kaebajatele meelepäraste ideoloogiliste mälestusmärkide või tähiste olemasolu avalikus ruumis.
12. Inimväärikus on kompleksne põhiõigus, mille elementideks on eeskätt õigus heale
nimele, õigus mitte olla hirmul enese ja oma lähedaste eksistentsi pärast, õigus õiguslikule
võrdsusele kõigi teiste inimestega, õigus inimlikule identiteedile, õigus informatsioonilisele
enesemääramisele ja õigus kehalisele puutumatusele (Riigikohtu 26.08.1997 otsus nr 3-1-1-80-
97, I). See eeldab peaasjalikult kehalise ja vaimse terviklikkuse ja puutumatuse austamist,
heaolu tagamist ja võimalust isiksuse säilitamisele. Vaidlustatud PPA tegevusega pole eespool
nimetatud hüvedesse sekkutud. Riigile PS-st tulenevad kohustused ei hõlma ideoloogiliste
mälestusmärkide säilitamist avalikus ruumis.
13. Määruse p-s 1 nimetatud mälestusmärkide eemaldamisega avalikust ruumist ei ole
kaebajaid piinatud või julmalt või väärikust alandavalt koheldud PS § 18 mõistes. Kaebajad ei
olnud PPA haldusaktide või toimingute adressaadid. Samuti ei kahjustatud nende õigusi
monumentide ja tähiste teisaldamise käigus. Asjaolust, et kaebajatel on olnud harjumus või tava
teatud tähtpäevadel nende sümbolite juures koguneda ja sümbolite teisaldamise tõttu ei ole see
enam võimalik, ei järeldu piinamist ning julma ja väärikust alandavat kohtlemist.
14. Monumentide ja märkide eemaldamisega ei ole sunnitud kaebajaid muutma oma
arvamusi ja veendumusi. PS § 41 sätestatud põhiõigus on seotud indiviidi sisemaailma ja
-kaemusega, s.o arvamuste ja veendumuste omamisega. Põhiõiguse kaitsealas ei ole arvamusest
või veendumusest lähtuv tegevus. See ei eelda ka, et avalikus ruumis oleksid monumendid või
tähised, mis vastavad kaebajate arvamustele või veendumustele. Kaebajatel on jätkuvalt tagatud
õigus arvata seda, mida nad õigeks peavad, ja olla truu oma veendumustele. Kaebajate jaoks
oluliste sündmuste meenutamine ja lähedaste mälestamine ei pea toimuma avalikus ruumis
paiknevate ideoloogiliste sümbolitega.
15. Kaebajate õiguste riivet ei saa järeldada ka sellest, et väidetavalt kaasnes kaebajatele
asjade avalikust ruumist eemaldamisega hingeline valu ja kannatus. Õiguskord ei kaitse
kaebajate taotletud huvi (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 03.10.2022 määrus nr 3-22-1957, p
10; 13.09.2022 määrus nr 3-22-1747, p 8).
16. Eelneva põhjal jääb kaebajate määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
23.09.2022 määrus muutmata.
17. Kaebajad on määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 20 eurot. Kuna määruskaebuse
esitamine on riigilõivuvaba, tuleb riigilõiv kaebajatele tagastada (RLS § 15 lg 1 p 3). Riigilõiv
tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule
(HKMS § 104 lg 8 lause 5). Riigilõivu on kaebajate eest tasunud muu isik – AD. Kui kaebajad
3-22-1965
5(5)
ei teata ringkonnakohtule kolme tööpäeva jooksul määruse kättesaamisest arvates
arvelduskontot, kuhu riigilõiv tagastada, tagastatakse riigilõiv kontole, millelt see tasuti.
(allkirjastatud digitaalselt)