2-20-11148/139 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 17.10.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-11148

Kohtuasi

X avaldus lepitusmenetluse läbiviimiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.06.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Q määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Vladimir Makarov

Puudutatud isik I W (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Andres

Lusmägi

Puudutatud isik II Q (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Vitali Denikin

Tallinna Linnavalitsus (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse

kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta tõenditena asja materjalide juurde X määruskaebusele, Q määruskaebusele,

X 14.07.2022 vastusele, Q 14.07.2022 vastusele, Q 15.08.2022 teatisele, X 26.08.2022

vastusele, Q 08.09.2022 vastusele, X 17.09.2022 vastusele ja Q 14.10.2022 vastusele

lisatud dokumentaalsed tõendid ning X 11.10.2022 vastusele lisatud tõenditest

Lasnamäe Linnaosa Valitsuse vastuskiri (lisa 1), KK e-kiri (lisa 3), fotod (lisa 4),

kirjavahetus KK-ga (lisa 5) ja X e-kiri (lisa 7).

2. Keelduda vastu võtmast X 11.10.2022 vastusele lisatud tõenditest kohtutäituri

20.09.2022 vastust (lisa 2) ja Q 21.04.2022 menetlusdokumenti (lisa 6).

3. Tühistada Harju Maakohtu 15.06.2022 määrus osas, milles kohus jättis

rahuldamata Q taotluse sunnivahendite kohaldamiseks (resolutsiooni punkt 3).

Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada Q taotlus sunnivahendite

2-20-11148

kohaldamiseks osaliselt vastavalt käesolevas määruses esitatud resolutsiooni

tervikteksti punktis 9.4 toodule.

4. Täiendada Harju Maakohtu 15.06.2022 määruse resolutsiooni punkti 2(g)

suhtluskorra regulatsiooni lapse haigestumise korral vastavalt käesolevas määruses

esitatud resolutsiooni tervikteksti punkti 9.2 alapunktis (g) toodule.

5. Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 15.06.2022 määrus muutmata.

6. X määruskaebus jätta rahuldamata.

7. Q määruskaebus rahuldada osaliselt.

8. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a W-le riigi

õigusabi andmisel määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.

9. Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus:

9.1. Tunnistada lepitusmenetlus ebaõnnestunuks.

9.2. Muuta Harju Maakohtu 25.01.2021 määrusega kehtestatud Q (isa)

suhtlemiskorda lapse W-ga ning määrata uus suhtluskord:

a) isa ja lapse kohtumine toimub Eesti Vabariigis, kui vanemad ei ole kokku

leppinud teisiti, ning kohtumine algab isa Eestisse saabumise teisest päevast ja

kestab kuni isa Eestist lahkumise eelviimase päevani, kuid mitte rohkem kui

15 päeva kuus järgmiselt:

-

isa ja lapse kohtumised Eesti Vabariigis toimuvad 15 päeva kestel 5-päevaste

intervallidega selliselt, et isa kohtub lapsega esimesed viis päeva, järgnevad viis

päeva on laps X-ga (ema) ning viimased viis päeva kohtub laps isaga;

-

isa ja lapse kohtumised Eesti Vabariigis toimuvad ilma ema juuresolekuta ja

koos ööbimisega;

-

isa võtab lapse lasteaiast/koolist (peale lasteaeda või kooli) või ema kodust kell

09.00 (kui laps ei ole lasteaias/koolis sellel päeval) Eestisse saabumise teisel

päeval selliselt, et laps veedab isaga koos järjestikku viis päeva (s.o 1. päev,

2. päev, 3. päev, 4. päev ja 5. päev) ja 5. päeva õhtul toob isa lapse tagasi ema

koju kell 18.00. Seejärel veedab laps alates 6. päevast järgmised viis päeva (s.o

6. päev, 7. päev, 8. päev, 9. päev ja 10. päev) järjestikku emaga. Viimased viis

päeva veedab laps isaga selliselt, et isa võtab 11. päeval lapse lasteaiast/koolist

(peale lasteaeda või kooli) või ema kodust kell 09.00 (kui laps ei ole

lasteaias/koolis sellel päeval) ning laps veedab isaga koos järjestikku viis päeva

(s.o 11. päev, 12. päev, 13. päev, 14. päev ja 15. päev) ja 15. päeva õhtul toob

isa lapse tagasi ema koju kell 18.00;

b) isa on kohustatud ema kirjalikult teavitama Eestisse saabumisest ja siin

viibimise ajast vähemalt 2 nädalat ette;

c) pühad veedab laps järgmiselt:

− paarisaasta jõulud (24.12–26.12) isaga;

− paaritu aasta jõulud (24.12–26.12) emaga;

− paarisaasta aastavahetuse (31.12–01.01) emaga;

− paaritu aasta aastavahetuse (31.12–01.01) isaga;

d) lapse sünnipäeva veedab laps vanemaga, kelle juures ta suhtluskorrajärgselt

on, kuid eemaloleval vanemal on õigus kohtuda lapsega tema sünnipäeval

kolme tunni vältel kella 09.00–12.00 vahel. Eemalolev vanem tuleb ise lapsele

järgi ja toob lapse tagasi vanemale, kelle juures laps suhtluskorrajärgselt on;

e) mõlemad vanemad võimaldavad lapsel suhelda videoside kaudu eemalviibiva

vanemaga kas telefoni, Skype-i, Face Time, Whatsappi, Viberi vmt teel

vähemalt 30 minuti jooksul kaks korda nädalas. Täpsed päevad lepivad

vanemad omavahel kokku;

2-20-11148

f) vanem, kelle juures laps suhtluskorra järgselt viibib, tagab lapsele eakohase

päevakava, kinnipidamise päevarežiimist, samuti osavõtu haridusasutuse (nii

lasteaia kui kooli) tegevusest ja huviringidest;

g) lapse

haigestumisel

viibib

laps

selle

vanemaga,

kelle

juures

ta

suhtluskorrajärgselt on. Kerge haigestumine ei tühista lapse ja isa kohtumist.

Kohtumine jääb ära, kui lapse haigestumine nähtub portaalist digilugu.ee. Sel

juhul teavitab lapsega koosolev vanem sellest teist vanemat esimesel

võimalusel telefoni sõnumi või e-kirja teel, kuid mitte hiljem kui planeeritud

kohtumisele eelneval päeval kell 18.00. Ärajäänud suhtluskorda ei asendata.

h) käesolev suhtlemiskord kehtib kuni lapse täisealiseks saamiseni.

9.3. Jätta rahuldamata X taotlus sunnivahendite kohaldamiseks.

9.4. Käesolev kohtumäärus on sundkorras täidetav ja käesoleva kohtumääruse

täitmise rikkumise korral võib X-le määrata sunniraha täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 261 sätestatud korras.

10. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda, v.a W-

le riigi õigusabi andmisel määratud esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi

kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks

määrata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse resolutsiooni punkt 1 ei ole edasikaevatav. Ülejäänud määruse peale võib Riigikohtule

esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja, ema) esitas 03.08.2020 Harju Maakohtule avalduse tema ja Q (puudutatud isik

II, isa) ühise lapse W (puudutatud isik I, laps) osas ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja

üleandmiseks ning isa ja lapse suhtluskorra määramiseks.

2. Harju Maakohus tegi 25.01.2021 määruse, millega muuhulgas määras kindlaks isa ja lapse

suhtluskorra järgmiselt (resolutsiooni punkt 3):

a. Laps suhtleb oma isaga lapse ema juuresolekul esimesed kolm kuud alates käesoleva

kohtumääruse jõustumisest;

b. Pärast eelmises punktis määratud tähtaja möödumist suhtleb isa oma pojaga ilma ema

juuresolekuta;

c. Kuni lapse kolme aastaseks saamiseni toimuvad isa ja lapse suhtlemised ilma ööbimisteta;

d. Isa ja lapse suhtlemine toimub Eesti Vabariigis, kui vanemad ei ole kokku leppinud teisiti,

ning suhtlemine algab isa Eestisse saabumise teisest päevast ja kestab kuni isa Eestist lahkumise

eelviimase päevani.

e. Isa on kohustatud teavitama ema tema Eestisse saabumisest ja siin viibimise ajast vähemalt

2 nädalat ette.

2-20-11148

f. Pühad veedab laps järgmiselt: paaris aasta jõulud (24.12–26.12) isaga; paaritu aasta jõulud

(24.12–26.12) emaga; paaris aasta aastavahetuse (31.12–01.01) emaga; paaritu aasta

aastavahetuse (31.12–01.01) isaga.

g. Lapse sünnipäeva veedab laps vanemaga, kelle juures ta suhtluskorrajärgselt on, kuid eemal

oleval vanemal on õigus kohtuda lapsega tema sünnipäeval kolme tunni vältel.

h. Mõlemad vanemad võimaldavad lapsel suhelda eemal viibiva vanemaga kas telefoni, Skype-

i, e-posti, Face Time, Imessage vmt teel vähemalt 30 minuti jooksul kaks korda nädalas. Täpsed

päevad lepivad vanemad omavahel kokku.

i. Vanem, kelle juures laps suhtluskorrajärgselt viibib, tagab lapsele eakohase päevakava,

kinnipidamise päevarežiimist, samuti osavõtu haridusasutuse (nii lasteaia kui kooli) tegevusest

ja huviringidest osavõtu.

3. Harju Maakohtu 25.01.2021 määrus jõustus 16.07.2021 Tallinna Ringkonnakohtu

29.06.2021 määrusega.

4. Avaldaja esitas Harju Maakohtule 06.09.2021 avalduse lepitusmenetluse läbiviimiseks.

Avalduse kohaselt:

- ei täida isa kohtumääruses määratud suhtluskorda. Viimase aasta jooksul (september 2020–

september 2021) suhtles isa lapsega füüsiliselt ühe nädala jooksul mõned päevad juunis 2021.

Peale kohtumääruse jõustumisest ei ilmunud isa 2 kuud lapse juurde;

- videosilla vahendusel toimunud isa ja lapse kohtumiste ajal tegeles isa oma asjadega, sh

tarvitas koos teiste meestega rannas alkoholi, mis mõjus lapsele negatiivselt, tegeles samal ajal

spordiklubis sportimisega ja pöördus ema poole pahatahtlikult perekonnanimega;

- isa ei hooli lapsest, räägib lapsega jämedalt ja ähvardab last karistada, kui laps pole nõus

ekraani ees olema;

- isa ignoreerib ema ja ei lepi emaga kokku lapsega kohtumisi, vaid seab ultimaatumid lapsega

kohtumise osas, arvestamata lapse päevakavaga.

5. Isa väidetel ei vasta avaldaja poolt avalduses märgitu tõele. Isa sõnul kohtusid nad lapsega

juulis 7 korda ema juuresolekul. Septembris oli laps haige, siis nägi isa last vaid ühel korral

haigla juures. Enne kohtumääruse jõustumist ei lubanud avaldaja lapsel isaga kokku saada.

Oktoobris nägi isa last 3 korda, 2 tundi korraga. Eestisse tulekust teatas ta alati lapse emale ette,

välja arvatud juulis. Isa sõnul käib ta Eestis kord 1,5–2 kuu jooksul 1–2 nädalaks ja seda ainult

lapsega kohtumiseks. Eestis olles elab ta oma ema korteris Tallinnas. Sinna saab ta võtta ka

lapse. Video teel lapsega kohtumised lähevad vahel hästi, vahel teeb ema kõik, et lapsel ei oleks

huvi temaga suhelda, näiteks näitab ema lapsele samal ajal multikaid.

6. Avaldaja esitas 12.10.2021 maakohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Maakohus rahuldas

taotluse 13.10.2021 määrusega, kohaldas asjas esialgset õiguskaitset ja reguleeris esialgse

õiguskaitse korras lapse ja isa suhtluskorra kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi

jõustumiseni. Maakohus reguleeris lapse ja isa suhtlemise perioodil 14.10.2021–26.10.2021

ning määras, et alates 27.10.2021 toimub isa ja lapse suhtlemine videosilla abil esmaspäeviti ja

neljapäeviti 18.30–19.00 ja kuni kohtulahendi jõustumiseni toimuvad isa ja lapse kohtumised

laupäeviti ja pühapäeviti 10.00–12.00, isa kohtub lapsega isiklikult (ema hoiab kohtumispaigast

kaugemale, aga on lapsele nähtav ja vajadusel kättesaadav) ning teisipäeviti ja neljapäeviti

17.00–18.30, isa kohtub lapsega isiklikult (ema hoiab kohtumispaigast kaugemale, aga on

lapsele nähtav ja vajadusel kättesaadav). Ema toob lapse kohtumisele (kas mänguplatsile või

mängutuppa). Lapse haigestumise ajal on isa ja lapse kohtumise alternatiiviks videokõne.

7. Maakohus kuulas avaldaja ja puudutatud isiku II ära 26.10.2021 istungil. Avaldaja leidis, et

isa võiks suhelda lapsega viisil nagu avaldaja taotles määrata esialgse õiguskaitse kohaldamise

2-20-11148

taotluses. Isa soovis, et suhtluskorra määrus jääks kehtima samamoodi nagu esialgu suhtluskord

kindlaks määratud sai.

8. Maakohus jättis 16.12.2021 määrusega avaldaja avalduse lepitusmenetluse läbiviimiseks

rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja esitas määruskaebuse.

9. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas osaliselt avaldaja 29.12.2021 määruskaebuse ja tühistas

14.03.2022 määrusega Harju Maakohtu 16.12.2021 määruse ning saatis tsiviilasja samale

maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

10. Avaldaja esitas 29.03.2022 avalduse tervikteksti, milles palus määrata suhtluskorra

kindlaks järgmiselt:

10.1. Suhtluskord määratakse kindlaks järgmiseks 2 (kaheks) aastaks.

10.2. Isa ja lapse suhtlemine toimub Eesti Vabariigis (Tallinna linnas), kui vanemad ei ole

kokku leppinud teisiti.

10.3. Isa on kohustatud teavitama ema tema Eestisse saabumisest ja siin viibimise ajast

vähemalt 2 nädalat ette kirjalikult e-maili teel.

10.4. Isa ja lapse kohtumine toimub ema juuresolekul (ema hoiab kohtumise paigast

kaugemale, aga on lapsele visualiseeriv ja kättesaadav) või kolmanda isiku juuresolekul, keda

laps tunneb (nt emapoolne vanaema või isapoolne vanaisa).

10.5. Kohtumised toimuvad arvestades lapse isa viibimisaega 1–2 nädalat Eestis (Tallinnas):

10.5.1. Perioodil 01.11–30.04 lapse isa esimesel ja/või teisel viibimise nädalal teisipäeval ja

neljapäeval 17.00–18.00 (ema toob lapse kohtumisele kas laste mänguväljakule või

mängutuppa Lasnamäe piirkonnas või umbes 10 min kaugusele lapse elukohast (nt Ülemiste

mängutuba, Kadrioru park, Kadrioru mängutuba).

10.5.2. Perioodil 01.11–30.04 lapse isa esimesel ja/või teisel viibimise nädalal laupäeval ja

pühapäeval 10.30–12.00 (ema toob lapse kohtumisele kas laste mänguväljakule või

mängutuppa Lasnamäe piirkonnas või umbes 10 min kaugusele lapse elukohast (nt Ülemiste

mängutuba, Kadrioru park, Kadrioru mängutuba).

10.5.3. Perioodil 01.05–31.10 lapse isa esimesel ja/või teisel viibimise nädalal teisipäeval ja

neljapäeval 17.00–18.30 (ema toob lapse kohtumisele kas laste mänguväljakule või

mängutuppa Lasnamäe piirkonnas või umbes 10 min kaugusele lapse elukohast (nt Ülemiste

mängutuba, Kadrioru park, Kadrioru mängutuba).

10.5.4. Perioodil 01.05–30.10 lapse isa esimesel ja/või teisel viibimise nädalal laupäeval ja

pühapäeval 10.30–12.00 (ema toob lapse kohtumisele kas laste mänguväljakule või

mängutuppa Lasnamäe piirkonnas või umbes 10 min kaugusele lapse elukohast (nt Ülemiste

mängutuba, Kadrioru park, Kadrioru mängutuba).

10.6. Kõik kohtumised toimuvad ilma magamiseta isa juures või seni, kui laps väljendab ise

oma soove.

10.7. Juhul, kui punktis 5 lapse ja isa kohtumiseks ettemääratud ajaks jääb laps haigeks, siis

ettemääratud kohtumine võib olla asendatud videokõnega 18.30-st 19.00-ni, seejuures tuleb

lähtuda lapse enda tervisliku võimekusest osaleda videokõnes.

10.8. Pühad veedab laps järgmiselt:

10.8.1. Jõuludel (24.12. või 25.12) kohtub isa lapsega 10.30–12.00 (ema toob lapse kohtumisele

kas laste mänguväljakule või mängutuppa Lasnamäe piirkonnas või umbes 10 min kaugusele

lapse elukohast (nt Ülemiste mängutuba, Kadrioru park, Kadrioru mängutuba).

10.8.2. Aastavahetusel (31.12 või 01.01) kohtub isa lapsega 10.30–12.00 (ema toob lapse

kohtumisele kas laste mänguväljakule või mängutuppa Lasnamäe piirkonnas või umbes 10 min

kaugusele lapse elukohast (nt Ülemiste mängutuba, Kadrioru park, Kadrioru mängutuba).

2-20-11148

10.8.3. Lapse sünnipäev (29.11.2018) ei muuda lapse päevarežiimi ega kehtivat suhtluskorda.

Isa kohtub lapsega samal päeval või sellele päevale lähimal päeval 17.00-st 18.00-ni, kui lapse

sünnipäev satub tööpäevale või 10.00-st 12.30-ni, kui lapse sünnipäev satub nädalavahetusele.

10.9. Juhul, kui punktides 5 või 8 määratud ajal isa (tema poolt tekitatud põhjustest) ei kohtu

lapsega ega pea videokõnet, siis kohtumisi ega videokõnesid ei asendata.

10.10. Oma õiguse mittekasutamisel on isa kohustatud ema informeerima hiljemalt üks nädal

enne Eestisse saabumist või Eestis viibides 1 päev enne kohtumist või 1 tund enne videokõne

pidamist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-maili või SMS-i teel).

10.11. Lapse isa viibimisajal Maltal on lapse ja isa kohtumised järgmised:

10.11.1. isa suhtleb lapsega videosilla abil esmaspäeviti ja neljapäeviti 18.30-19.00.

10.11.2. oma õiguse mittekasutamisel on isa kohustatud ema informeerima hiljemalt 1 tund

enne videokõne pidamist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (SMS-i teel).

10.12. Kumbki vanem austab lapse kiindumust teise vanemasse, hoidub teise vanema

halvustamisest mis iganes viisil või kanalis (sh Facebook) ning suhtleb teise vanemaga viisakalt

ja tasakaalukalt. Kumbki vanem ei mõjuta last tegema valikuid vanemate vahel ega manipuleeri

lapsega.

11. 01.04.2022 esitas lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja arvamuse, milles märkis,

et 25.01.2021 kohtumäärus on lapse vanematele täitmiseks kohustuslik alles pärast jõustumist

16.07.2021, mitte varem. Ema esitas juba 06.09.2021 lepitusmenetluse avalduse, kui

kohtumääruse jõustumisest oli möödunud vähem kui kaks kuud. Tegemist on kestva toimega

kohtulahendiga ja selle aluseks olevad asjaolud ja õiguslik olukord ei saanud ilmselt kahe kuu

jooksul oluliselt muutuda. 13.10.2021 kohaldas kohus esialgset õiguskaitset ja määras kindlaks

suhtlemise korra kohtumenetluse vältel. 25.01.2021 määrusega kehtestatud suhtlemise kord

kehtis seega ajavahemikul 16.07.2021–13.10.2021.

12. 11.04.2022 esitatud seisukohas kinnitab isa, et ta ei ole rikkunud ega jätnud täitmata

suhtluskorda ega ole kunagi raskendanud kohtumääruse täitmist. Ema on takistanud isal lapsega

suhtlemist ja koosviibimist. Põhiprobleemiks on ema juuresolek, tekitades konfliktseid

situatsioone. Kui kohus otsustab muuta suhtluskorda, siis võiks see isa hinnangul välja näha

järgnevalt:

12.1. isa ja lapse suhtlemine toimub Eesti Vabariigis, kui vanemad ei ole kokku leppinud teisiti,

ning suhtlemine algab isa Eestisse saabumise teisest päevast ja kestab kuni isa Eestist lahkumise

eelviimase päevani (iga päev Eestis viibimise ajal), kuid mitte rohkem kui 15 päeva kuus;

12.2. isa ja lapse kohtumised toimuvad ilma ema juuresolekuta ja koos ööbimisega. Isa võtab

lapse lasteaiast/koolist (peale lasteaeda või kooli) või ema kodust 09.00 (kui laps ei ole

lasteaias/koolis sellel päeval) Eestisse saabumise teisel päeval ja toob last tagasi ema koju

Eestist lahkumise eelviimasel päeval 18.00;

12.3. isa on kohustatud ema kirjalikult teavitama Eestisse saabumisest ja siin viibimise ajast

vähemalt 2 nädalat ette;

12.4. pühad veedab laps järgmiselt:

-

paarisaasta jõulud (24.12–26.12) isaga;

-

paaritu aasta jõulud (24.12–26.12) emaga;

-

paarisaasta aastavahetuse (31.12–01.01) emaga;

-

paaritu aasta aastavahetuse (31.12–01.01) isaga;

12.5. sünnipäeva veedab laps vanemaga, kelle juures ta suhtluskorrajärgselt on, kuid

eemaloleval vanemal on õigus kohtuda lapsega tema sünnipäeval kolme tunni vältel kella

09.00–12.00 vahel. Eemalolev vanem tuleb ise lapsele järgi ja toob ta tagasi vanemale, kelle

juures ta suhtluskorrajärgselt on;

2-20-11148

12.6. mõlemad vanemad võimaldavad lapsel suhelda videoside kaudu eemalviibiva vanemaga

kas telefoni, Skype-i, Face Time, Whatsappi, Viberi vmt teel vähemalt 30 minuti jooksul kaks

korda nädalas. Täpsed päevad lepivad vanemad omavahel kokku;

12.7. vanem, kelle juures laps suhtluskorra järgselt viibib, tagab lapsele eakohase päevakava,

kinnipidamise päevarežiimist, samuti osavõtu haridusasutuse (nii lasteaia kui kooli) tegevusest

ja huviringidest osavõtu;

12.8. haigestumise aja veedab laps vanemaga, kelle juures ta suhtluskorrajärgselt on;

12.9. ema on kohustatud andma lapse isiku tõendava dokumendi isale kaasa (ID kaart või pass).

13. Eestkosteasutuse hinnangul võiks suhtluskord olla konkreetsem. Kaks nädalat järjestikku

viibimist isaga oleks mõistlik kohaldada, kui laps tajub aja mõistet paremini (nt koolimineku

eas). Enne seda võiks lapse ja isa veedetud aega järk-järgult tõsta. Ülejäänud osas on praegune

suhtluskord lapse huvides ning täidetav.

14. 23.05.2022 kuulas kohus menetlusosalised ära.

Maakohtu määrus

15. Maakohus tunnistas 15.06.2022 määrusega lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja muutis

Harju Maakohtu 25.01.2021 määrusega kehtestatud isa suhtlemiskorda lapsega ning määras

uue suhtluskorra järgmiselt:

a) isa ja lapse kohtumine toimub Eesti Vabariigis, kui vanemad ei ole kokku leppinud teisiti,

ning kohtumine algab isa Eestisse saabumise teisest päevast ja kestab kuni isa Eestist

lahkumise eelviimase päevani, kuid mitte rohkem kui 15 päeva kuus järgmiselt:

-

isa ja lapse kohtumised Eesti Vabariigis toimuvad 15 päeva kestel 5-päevaste

intervallidega selliselt, et isa kohtub lapsega esimesed viis päeva, järgnevad viis päeva

on laps ema ning viimased viis päeva kohtub laps isaga;

-

isa ja lapse kohtumised Eesti Vabariigis toimuvad ilma ema juuresolekuta ja koos

ööbimisega;

-

isa võtab lapse lasteaiast/koolist (peale lasteaeda või kooli) või ema kodust kell 09.00

(kui laps ei ole lasteaias/koolis sellel päeval) Eestisse saabumise teisel päeval selliselt, et

laps veedab isaga koos järjestikku viis päeva (s.o 1. päev, 2. päev, 3. päev, 4. päev ja 5.

päev) ja 5. päeva õhtul toob isa lapse tagasi ema koju kell 18.00. Seejärel veedab laps

alates 6. päevast järgmised viis päeva (s.o 6. päev, 7. päev, 8. päev, 9. päev ja 10. päev)

järjestikku emaga. Viimased viis päeva veedab laps isaga selliselt, et isa võtab 11. päeval

lapse lasteaiast/koolist (peale lasteaeda või kooli) või ema kodust kell 09.00 (kui laps ei

ole lasteaias/koolis sellel päeval) ning laps veedab isaga koos järjestikku viis päeva (so

11. päev, 12. päev, 13. päev, 14. päev ja 15. päev) ja 15. päeva õhtul toob isa lapse tagasi

ema koju kell 18.00;

b) isa on kohustatud ema kirjalikult teavitama Eestisse saabumisest ja siin viibimise ajast

vähemalt 2 nädalat ette;

c) pühad veedab laps järgmiselt:

− paarisaasta jõulud (24.12–26.12) isaga;

− paaritu aasta jõulud (24.12–26.12) emaga;

− paarisaasta aastavahetuse (31.12–01.01) emaga;

− paaritu aasta aastavahetuse (31.12–01.01) isaga;

d) lapse sünnipäeva veedab laps vanemaga, kelle juures ta suhtluskorrajärgselt on, kuid

eemaloleval vanemal on õigus kohtuda lapsega tema sünnipäeval kolme tunni vältel kella

09.00–12.00 vahel. Eemalolev vanem tuleb ise lapsele järgi ja toob lapse tagasi

vanemale, kelle juures laps suhtluskorrajärgselt on;

2-20-11148

e) mõlemad vanemad võimaldavad lapsel suhelda videoside kaudu eemalviibiva vanemaga

kas telefoni, Skype-i, Face Time, Whatsappi, Viberi vmt teel vähemalt 30 minuti jooksul

kaks korda nädalas. Täpsed päevad lepivad vanemad omavahel kokku;

f) vanem, kelle juures laps suhtluskorra järgselt viibib, tagab lapsele eakohase päevakava,

kinnipidamise päevarežiimist, samuti osavõtu haridusasutuse (nii lasteaia kui kooli)

tegevusest ja huviringidest osavõtu;

g) lapse haigestumisel viibib laps selle vanemaga, kelle juures ta suhtluskorrajärgselt on,

kuni lapse tervenemiseni;

h) käesolev suhtlemiskord kehtib kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Lisaks jättis maakohus rahuldamata ema ja isa taotlused sunnivahendite kohaldamiseks.

Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras

määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäid Eesti Vabariigi kanda.

16. Seoses suhtlemiskorra väidetava rikkumisega leidis maakohus, olles analüüsinud ema ja isa

esile toodut ja esitatud tõendeid ning võttes arvesse asjaolu, et 25.01.2021 määrusega

kehtestatud suhtlemiskord kehtis vaid ajavahemikul 16.07.2021–13.10.2021, mis on vähem kui

kolm kuud, et isa ei saanud rikkuda 25.01.2021 kohtumääruse resolutsiooni punkti 3(a).

17. Kohus asus seisukohale, et vanematel on tekkinud erimeelsused suhtluskorra täitmise osas.

Suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja

jätkumine. Kohus leidis, et laps on piisavalt suur, et teadvustada oma isa ja oodata temaga

kohtumist. Lisaks on isal võimalik kaks korda nädalas lapsega suhelda sidevahendite abil, juhul

kui isa viibib eemal ning 13.10.2021 määrusest tulenevalt on lapse haigestumise ajal isa ja lapse

kohtumise alternatiiviks videokõne. Kohtu hinnangul arvestas 25.01.2021 määrus, et kuni lapse

kolmeaastaseks saamiseni pidid mõlemad vanemad lapsele tagama teadmise isa olemasolust.

Lapse emal on kohustus last ette valmistada suhtlemiseks teise vanemaga. Tsiviilasja

materjalidest nähtuvalt pooldab lapse ema isa ja lapse suhtlust. Lapse ema ei ole toonud esile

ühtegi sellist asjaolu, mille alusel saaks järeldada, et lapse kolmeaastaseks saamisel ei saaks ta

isaga suhelda ema juuresolekuta. Eeltoodut ei väära ema esitatud tõendid. Kohus asus

seisukohale, et lapse isa ei kahjusta last videokõnede toimumise ajal sellega, kui isa on samal

ajal mujal (näiteks jõusaalis või vabas õhus). Asjaolu, kui lapse isa kutsub lapse ema tema

perekonnanime pidi, ei saa samuti lapse huve ega heaolu kahjustada. Kohus märkis, et asjaolu,

et lapse isa mängutoas olles lapsele igal sammul järele ei jookse, ei tähenda, et lapse isa ei

tunneks lapse ega tema käekäigu vastu huvi. Küll aga märkis kohus, et arvestades lapse vanust,

on tavapärane, kui laps telefoniekraani ees videokõne tegemise ajal võib muutuda virilaks ega

soovi videokõnet teha/jätkata. Esitatud tõenditest ei nähtu lapse isa poolset väärkohtlemist ei

lapse ema ega lapse suhtes. Lapse ema ei ole esile toonud, et lapse isa ei sooviks oma lapsega

kohtuda ja tegeleda. Kohus ei tuvastanud, et kohtumine isaga mõjuks lapsele halvasti ja oleks

tema huvidega vastuolus. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et lapse ja isa vahel on lähedane suhe,

mida kinnitas ka lastekaitsetöötaja. Kui isa viibib Eestis, saavad isa ja laps aega veeta lapse

isale kuuluvas korteris, s.o ööbimisega ja ilma lapse ema juuresolekuta. Kohus ei tuvastanud,

et isa oleks lapsele ohtlik või mõjuks lapsele negatiivselt. Nii lapse esindaja kui kohaliku

omavalitsuse esindaja ei ole näinud takistusi isa ja lapse suhtlemisel. Vanematel tuleb mõista,

et vanemate tülid lapse juuresolekul traumeerivad teda. Eeltoodust tulenevalt ei ole välistatud,

et lapse kehale tekkivad dermatiidi laigud ja hirmuunenäod võivad olla põhjustatud mõlema

vanema käitumisest. Kohus nõustus eestkosteasutuse esindaja seisukohaga, et kuna vanemad ei

suuda oma emotsioone kohtumistel vaos hoida ja nendevahelised kohtumised tekitavad asjatuid

pingeid, on põhjendatud, et ema kohtumisel ei viibi. Samuti tegi kohus vanematele ettepaneku

üksteist ja last vähem filmida ning selle asemel keskenduda lapsega ühisele ajaveetmisele.

2-20-11148

Eeltoodud põhjendustel ei pidanud kohus 25.01.2021 kindlaksmääratud suhtlemiskorda muuta

nii ulatuslikult, nagu seda taotles ema, kuna see ei ole mõistlik ega lapse huvides.

18. Kuigi isa taotles enamjaolt sama suhtlemiskorra määramist, nagu oli reguleeritud

25.01.2021 määrusega, leidis kohus, et isa taotletud suhtlemiskorra punkt (a) on liiga

ebamäärane. Isa avaldas kohtuistungil, et lapsel on võimalik selle 15-päevase perioodi jooksul

tagasi minna ka lapse ema juurde ning vanemad saavad sellisel juhul kokku leppida järgmise

lapse ja isa vahelise kohtumise. Samuti selgitas lapse isa, et kui ta tuleb Eestisse, siis ta tuleb 7

või 10 päevaks. Kohus leidis, et eeltoodud osas vajaks suhtlemiskord täpsustamist, kuna

vanematel on kokkuleppele jõudmine last puudutavas osas raskendatud. Kohtu hinnangul on

mõistlik, kui laps suhtleb isaga isa Eestis olemise ajal vastavalt isa poolt taotletule kokku 15

päeva, kuid mitte järjestikku, vaid 5-päevaste intervallidega selliselt, et esimesed viis päeva

veedab laps isaga, järgmised viis päeva emaga ning viimased viis päeva isaga. Selliselt on

tagatud lapse isale piisav ajaveetmine lapsega ning ka kõigile osapooltele suhtlemiskorra

ettenähtavus. Kohtumised isaga toimuvad ilma lapse ema juuresolekuta ning ööbimisega.

Samuti on lapsevanem, kelle juures laps parasjagu viibib, kohustatud tagama lapse eakohase

päevakava (lasteaed, kool, huviring, üritused vms) järgimise. Kohus jättis rahuldamata isa

taotluse anda isa kätte ka lapse isikut tõendava dokument. Juhul, kui lapse isal on vaja lapsega

näiteks arsti juurde minna või teha muid toiminguid, milleks on vaja lapse isikut tõendavat

dokumenti, tuleb lapse isal sel juhul pöörduda lapse ema poole. Kohtu arvates on mõistlik, kui

lapse isikut tõendav dokument on last peamiselt kasvatava vanema, antud juhul lapse ema, käes.

19. Kohtu hinnangul on põhjendatud lapse suhtlemine lahus elava vanemaga olukorras, kus

mõlemad vanemad soovivad lapse kasvatamises osaleda ja on võimelised seda tegema ning ei

ole tõendatud, et suhtlemine kummagi vanemaga avaldaks edaspidi lapsele kahjulikku mõju või

et vanemad mõjutaksid last viisil, mis ei ole ühiskonnas aktsepteeritav. Lapsel on õigus kohtuda

temast lahus elava vanemaga ja selle õiguse kasutamine ei tohi sõltuda vanemate tujudest.

Samas on vanematel kohustus suhtlemiskorda täita. Oma otsuste tegemisel lapse suhtes tuleb

vanematel saavutada üksmeel ja eelistada lapse huve. Selleks, et kiindumussuhe saaks tekkida

ja säilida lapse ja isa vahel, on oluline, et isa ja laps õpiksid teineteist tundma ning veedaksid

regulaarselt ja sagedasti koos aega. Kohtu hinnangul on tõendatud, et lapsel on lähedane suhe

mõlema vanemaga ja et mõlemad vanemad on suutelised lapse eest hoolitsema.

20. Maakohus selgitas, et sunnivahendine kohaldamine on õigustatud eelkõige juhul, kui

kohtumääruses sätestatud suhtlemiskorda ei ole vaja muudatusi teha. Praegusel juhul muutis

kohus 25.01.2021 määruses sätestatud suhtlemiskorda, mistõttu jättis kohus rahuldamata

vanemate taotlused tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 563 lg 7 p-s 1 ette nähtud

sunnivahendite kohaldamiseks.

Ema määruskaebus

21. Ema esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 2 osas,

milles tema avaldus rahuldamata jäeti ja teha uue määruse, millega muuta suhtluskorda tema

taotletud viisil. Alternatiivselt saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud

palub ema jätta poolte endi kanda.

22. Maakohtu määrus ei ole piisavalt põhjendatud ning faktiliste väidete ja tõendite hindamisel

rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse normi. Maakohus jättis lahendi tegemisel

arvestamata mitmeid olulisi ja tuvastatud asjaolusid ehk sisuliselt andes sellega mõista, et isa

agressiivsus on lubatav. Jääb arusaamatuks, miks kohus ei mõista hukka isa käitumist. Avaldaja

2-20-11148

rõhutab, et isa on konfliktne ja vägivaldne ning tema käitumine on ebaadekvaatne nii lapse kui

ka lapse ema suhtes ja teiste lähisugulaste suhtes.

23. Kahjuks vanemate liigne emotsionaalsus takistab neil täita määratud suhtluskorda. Seda

näitab asjaolu, et perelepitaja juures ei toimunud vanematel sisulist dialoogi ega sündinud

kokkuleppeid ning orienteeruti vigade otsimisele. Tuleb rõhutada, et isa loobus kohtule antud

kinnitusest osaleda perelepituses. Isa leidis, et perelepitus on ajaraiskamine.

24. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et isa ei rikkunud määratud suhtluskorda, kui ta ei

tulnud lapsega kohtuma mitme kuu jooksul.

25. Kohus asus seisukohale, et laps on piisavalt suur. Samas kohus ei selgitanud, kuidas kohus

jõudis sellekohase järelduseni.

26. Avaldaja ei nõustu kohtumise päevade arvuga 15 päeva kuus, kuna asjas kogutud tõendite

pinnal tuvastati, et isa ei viibi Eestis kauem, kui keskmiselt 7 ööpäeva kuus. Samuti tuvastati,

et tema poolt Eesti külastamise aeg ja sagedus on suurenenud alates 03.08.2020, seni käis ta

Eestis kord iga 3–4 kuu tagant.

27. Kohus ei põhistanud, kuidas tuleb käituda juhul, kui isa hakkab rikkuma kohtu määratud

suhtluskorda. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et laps, kes ei ole kunagi viibinud ega ööbinud

väljaspool oma kodu, satub järsku võõrasse keskkonda. Lapse huvi silmas pidades ei tohiks last

sundida suhtlema vanemaga, kui laps seda ei soovi.

28. Võttes arvesse fakti, et isa ei ole osalenud lapse kasvatamises, siis on ilmne, et tal tuleks

õppida vanemlikku käitumist ja mõnda aega kohtuda ainult ema või mõne täiskasvanu

juuresolekul, keda laps võtab omaks. Laps vajab harjumiseks aega. Esialgu tuleb määrata

järkjärguline suhtlemiskord. Ema ei luba lapsel üksi olla ebaadekvaatse inimesega, kes ei

vastuta enda sõna ja käitumise eest. Lapse isa vastutustundetu ja ettearvamatu käitumine võib

lapsele ohtlik olla. Lapse isal ei ole kogemust lapse hooldusel ja ta ei oska lapsega suhelda,

viibib kogu aeg telefonis, tekitab ohtlikke lapse jaoks olukordi ja käitub lähtudes oma huvidest.

Lapsele ei sobi kiirustamine, ta vajab kohenemiseks aega. 3-aastane laps vajab kogemusi, kus

tema tahtega arvestatakse, ja seda vähemalt kuni kooliminekuni.

Isa määruskaebus

29. Isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osaliselt suhtluskorra

määramise osas (resolutsiooni p-d 2(a) ja 2(g)) ja sunnivahendite kohaldamata jätmise osas

(resolutsiooni p 3), lisaks osas, milles kohus ei kohustanud ema andma isale kaasa lapse isikut

tõendavat dokumenti ning menetluskulude jaotuse osas. Isa palub uue määrusega jätta

menetluskulud ema kanda ja vaidlustatud osas määrata suhtluskord järgmiselt:

- isa ja lapse suhtlemine toimub Eesti Vabariigis, kui vanemad ei ole kokku leppinud teisiti,

ning suhtlemine algab isa Eestisse saabumise teisest päevast ja kestab kuni isa Eestist lahkumise

eelviimase päevani (iga päev Eestis viibimise ajal), kuid mitte rohkem kui 15 päeva; isa ja lapse

kohtumised toimuvad ilma ema juuresolekuta ja koos ööbimisega. Isa võtab lapse

lasteaiast/koolist (peale lasteaeda või kooli) või ema kodust kell 09.00 (kui laps ei ole lasteaias/

koolis sellel päeval) Eestisse saabumise teisel päeval ja toob lapse tagasi ema koju Eestist

lahkumise eelviimase päeval kell 18.00;

- haigestumise aja veedab laps vanemaga, kelle juures ta suhtluskorrajärgselt on;

- lapse ema on kohustatud andma lapse isiku tõendava dokumendi isale kaasa (ID kaart või

pass);

2-20-11148

- TsMS § 563 lg 7 p 1 järgi hoiatada ema, et kui ta käesolevas tsiviilasjas tehtud kohtumäärust

ei täida, võib isa kohtutäituri poole pöörduda, et kohtutäitur alustaks sama määruse kui

täitedokumendi alusel täitemenetlust ning teeks täitetoiminguid lapsega suhtlemise

võimaldamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 järgi ja/või TMS § 183 lg 1 järgi

kohaldaks ema suhtes sunniraha. TsMS § 563 lg 7 p 1 kohaldades märkida, et lisaks sunniraha

kasutamisele lubab kohus kohtutäituril vajaduse korral kohaldada ka jõudu.

30. Määrus ei ole täidetav ja võimaldab emal jätkuvalt oma õigusi kuritarvitada, kuna määruse

kohaselt lapse haigestumisel viibib laps selle vanemaga, kelle juures ta suhtluskorrajärgselt on,

kuni lapse tervenemiseni. Ema ei võimaldanud juunikuus isal lapsega suhelda ega last näha

isegi esialgse õiguskaitse raames äärmisel piiratud aegadel. Ema on juba 2 aastat

manipuleerinud lapse haigustega. Isegi kui lapsel oli nohu ja ta veidi köhis, ei ole see põhjus,

miks ta ei näe +25 kraadi juures isa tänaval, ja veelgi enam, miks ta ei saa videosuhtluse kaudu

rääkida. Kui laps on haige, võib ta olla kodusel ravil lapse isa kodus. Lapse isa oskab arsti

nõuandeid järgides lapse tervise eest hoolitseda. Isa palub jätta ära suhtlemiskorras tingimuse

"kuni lapse tervenemiseni”.

31. Muudetud suhtluskord põhjendamatult vähendab isa ja lapse suhtlemist. Juhul, kui kohus

soovis vähendada eelnevalt määratud suhtlemiskorda teatud vanuseni, siis oleks kohus pidanud

piirduma lapse 5-aastaseks saamiseni ning seda ka mõistlikul viisil põhjendama. Isa ei nõustu,

et kuni 18-aastaseks saamiseni on tal võimalik last näha kohtu määratud graafiku alusel ning

üksnes 5 päeva kaupa, eriti arvestades asjaolu, et üldjuhul on isa Eestis 7 või 10 päeva järjest.

Veedetava aja vähendamine kahjustab lapse huve ning eestkosteasutus ega lapse esindaja ei

toetanud lapsega suhtlemise aja vähendamist.

32. Isa hinnangul esinevad alused sunnivahendite kohaldamiseks lapse ema suhtes.

Sunnivahendite kohaldamata jätmine toob kaasa selle, et järgneva sammuna peab isa pöörduma

kohtusse uue lepitusmenetluse läbiviimise avaldusega.

33. Kohus peab võimaldama isale lapse dokumendi kättesaadavuse ajal, millal laps on koos

isaga. Sellisel juhul ei pea isa emaga ühendust võtma, kui juhtub mistahes ootamatu situatsioon

või kiire vajadus meditsiiniabi järele.

34. Menetluskulud tuleb jätta lapse ema kanda, kuna ema algatas menetluse üksnes põhjusel, et

ei soovinud, et isa kohtuks lapsega.

Menetlusosaliste seisukohad

35. Ema ja isa vaidlesid teineteise määruskaebustele vastu. Lapse esindaja ja eestkosteasutus

vanemate määruskaebuseid ei toetanud.

Menetluse edasine käik

36. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

37. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuste ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata isa

taotluse sunnivahendite kohaldamiseks. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega

2-20-11148

rahuldab nimetatud taotluse osaliselt. Suhtluskorra määramise osas peab ringkonnakohus

põhjendatuks täiendada maakohtu määratud suhtluskorda lapse haigestumisega seonduvalt.

Muus osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebustes esitatud väited

selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Isa määruskaebus rahuldatakse seetõttu

osaliselt. Ema määruskaebus jäetakse rahuldamata. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659,

esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse.

38. Esmalt lahendab ringkonnakohus määruskaebemenetluses esitatud taotlused tõendite

vastuvõtmiseks. Mõlemad vanemad on määruskaebemenetluses esitanud täiendavaid tõendeid,

mis on TsMS § 662 lg 3 järgi lubatav. Ringkonnakohus keeldub vastu võtmast ema 11.10.2022

vastusele lisatud tõenditest kohtutäituri 20.09.2022 vastust (lisa 2) ja Q 21.04.2022

menetlusdokumenti (lisa 6), kuna need on toimikus olemas. Tõendid kuuluvad tsiviilasja

toimikust eemaldamisele. Kuna dokumendid, mida ringkonnakohus vastu ei võta, on esitatud

elektrooniliselt, puudub vajadus neid füüsiliselt tagastada. Ülejäänud ringkonnakohtule esitatud

dokumentaalsed tõendid on asjakohased ja ringkonnakohus võtab need vaidluse lahendamisel

aluseks.

39. Maakohtu määruse on vaidlustanud mõlemad vanemad. Kuigi ema palub tühistada

suhtluskorra tervikuna, kuna see ei vasta tema hinnangul lapse huvidele ega ole täidetav, on

kaebuse sisust nähtuvalt määrus vaidlustatud eelkõige seetõttu, et suhtluskord on määratud kuni

lapse täisealiseks saamiseni, ilma harjumisperioodita ja koos ööbimisega, samuti põhjusel, et

lahendi tegemisel ei mõistetud hukka isa senist käitumist ema ja lapsega. Isa on määruse

vaidlustanud samuti seetõttu, et suhtluskord määrati kuni lapse täisealiseks saamiseni, aga

põhjusel, et suhtlemine peab toimuma kuni 18-aastaseks saamiseni üksnes 5-päevaste

perioodidena ning lisaks seetõttu, et määratud sõnastuses on emal võimalik hõlpsasti isa ja lapse

kohtumisi ära jätta lapse haigestumise ettekäändel. Lisaks peab isa vajalikuks täiendada

maakohtu määrust sunnivahendite kohaldamise osas.

40. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määratud suhtlemise kord on sisult iseenesest mõistlik

ja põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti olulised asjaolud ja

põhjendas piisavalt, miks kohus määras lepitusmenetluse raames just sellise suhtluskorra.

Kolleegium ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).

Määruskaebustes korratakse enamjaolt maakohtule esitatud seisukohti, millele ringkonnakohus

ei pea vajalikuks uuesti vastata. Ringkonnakohus vastab järgnevalt üksnes määruskaebuste

konkreetsetele maakohtu seisukohtade ja järelduste osas tehtud etteheidetele.

41. Esmalt käsitleb ringkonnakohus suhtluskorra punkti (a), milles maakohus määras, et isa ja

lapse kohtumine algab isa Eestisse saabumise teisest päevast ja kestab kuni isa Eestist

lahkumise eelviimase päevani. Isa kohtub lapsega 15 päeva kestel 5-päevaste intervallidega

selliselt, et esimesed viis päeva on laps isaga, järgnevad viis päeva on laps ema ning viimased

viis päeva on uuesti laps isaga. Seejuures võib isa lapsega kohtuda maksimaalselt 15 päeva kuus

ja need kohtumised toimuvad ilma ema juuresolekuta ja koos ööbimisega.

42. Ringkonnakohus ei nõustu ema määruskaebuse etteheitega, et maakohus jättis arvesse

võtmata olulised asjaolud, sh et isa on vägivaldne, konfliktne ja käitub ebaadekvaatselt, ei oma

vanemlikke oskusi ning et laps ei ole harjunud isaga olema.

43. Ringkonnakohus nõustus 27.09.2022 määruses ema esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamisel maakohtu järeldusega, et asja materjalidest ei nähtu, et isa ja lapse koosveedetud

ajal oleks isa lapse suhtes vägivalda kasutanud või muul viisil lapsele ohtlik olnud.

2-20-11148

Määruskaebuses viidatud väidetavad vägivallaaktid ei ole olnud suunatud lapsele.

Agressiivseks või traumeerivaks käitumiseks ei ole alust pidada seda, kui isa üritab videosilla

vahendusel lapse tähelepanu hoida. Ringkonnakohus leiab, et seni kuni isa ohtlikkus ei ole

tõendatud, tuleb eeldada, et isa ei kujuta lapsele ohtu. Asja materjalidest nähtub vanemate

negatiivne suhtumine teineteise suhtes, kuid tõendite pinnalt ei saa teha tõsikindlat järeldust

vanemate vahelise tõsise füüsilise vägivalla esinemise väite kohta. Ringkonnakohus jääb

eeltoodud seisukoha juurde ka määruskaebuste lahendamisel.

44. Ema etteheited on määruskaebuses osaliselt ka vastuolulised. Ühelt poolt süüdistab ema isa

selles, et viimane ei ole kasutanud piisavalt oma õigust lapsega kohtumiseks, rikkudes sellega

ema hinnangul kohtu määratud suhtluskorda, ja teiselt poolt väidab ema, et isa ei tohiks oma

isikuomaduste tõttu lapsega koos viibida ilma ema juuresolekuta. Üldjuhul ei saa suhtluskorra

rikkumiseks pidada seda, kui vanem ei kohtu lapsega nii suures mahus, kui see on

suhtluskorraga talle võimaldatud. Rikkumiseks tuleb pidada seda, kui lahuselavale vanemale ei

tagata lapsega ühist aega sellises mahus, nagu suhtluskorra määrus ette näeb. Seega ei ole

asjakohane ema etteheide, et maakohus asus ebaõigesti seisukohale, et isa ei ole suhtluskorda

rikkunud.

45. Ringkonnakohtu arvates saab eelduslikult iga lapsevanemat pidada võimeliseks oma last

kasvatama ja tema eest igapäevaselt hoolitsema ning vastupidist tuleb tõendada. Asjas ei ole

esitatud kaalukaid tõendeid, mille alusel leida, et isa vanemlikud võimed ei küüni vajalikule

tasemele või et tal puuduvad elementaarsed suhtlemisoskused. Isegi kui oleks võimalik

tuvastada, et vanematel on oluliselt erinevad kasvatusmeetodid ja arusaamad kasvatuse

küsimustes, ei tähenda see, et ühel lapsevanemal seetõttu vanemlik võimekus puudub.

Ringkonnakohtul puudub alus eelistada üht vanemat teisele tema väidetavalt oluliselt paremate

oskuste, kogemuste või suurema pühendumuse tõttu. Seda enam, et praeguses asjas ei ole isale

sisuliselt võimaldatudki oma oskusi praktiseerida ja arendada, kuna tema kohtumised lapsega

on piirdunud 1,5–2 tunni kaupa mänguväljakul lapsega mängides. Vanemad on võrdsed

partnerid lapse kasvatamisel, mõlema vanema olemasolu ja eeskuju on lapsele väärtuslik ja

mõlemal vanemal tuleb eelkõige keskenduda lapse heaolu tagamisele ajal, mil laps viibib

temaga. Ringkonnakohus on seisukohal, et asjaolu, et isa elab juba aastaid Maltal ja laps elab

Eestis, mistõttu on isa saanud vähem osaleda lapse igapäevaelus, ei näita tema vanemlike

oskuste puudumist ega anna alust piirata tema õigust lapsega kohtuda.

46. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et laps on piisavalt suur, et teadvustada oma isa ja

oodata temaga kohtumist. Ema hinnangul ei põhjendanud maakohus piisavalt eelnimetatud

järeldust.

Ringkonnakohus

leiab,

et

vastava

järelduse

tegemiseks

piisab

kohtu

siseveendumusest sarnaste asjade lahendamisel, mida kinnitavad asjas esitatud tõendid, et laps

on eakohaselt arenenud ning on piisavalt palju mänguväljakutel oma isaga aega veetnud ja

video teel suhelnud, et tema olemasolu teadvustada.

47. Ema leiab, et laps vajab harjumiseks aega ja ta peab vajalikuks, et laps mõnda aega kohtuks

isaga üksnes ema või mõne täiskasvanu juuresolekul, keda laps võtab omaks. Iseenesest

ringkonnakohus nõustub põhimõttega, et kui laps on vanemast võõrdunud, on vajalik

üleminekuperiood. Praeguses asjas on ringkonnakohtu hinnangul lapsel olnud piisavalt aega

isaga harjumiseks ja laps ei ole isast võõrdunud. Esialgne isa ja lapse suhtluskord määrati Harju

Maakohtu 25.01.2021 määrusega, mis jõustus küll alles 16.07.2021, kuid määratud suhtluskord

pidi andma emale indikatsiooni, et tal tuleb edaspidi isa ja lapse kohtumisi ja videosuhtlust

vähemalt mingil määral võimaldada. Alates 13.10.2021 on kehtinud esialgse õiguskaitse korras

määratud suhtluskord. Asja materjalidest nähtuvalt on isa ja laps hoidnud sidet nii vahetute

kohtumiste kui ka video teel suhtluse abil. Seega on sisuliselt juba poolteist aastat toimunud isa

2-20-11148

ja lapse ööbimiseta kohtumised ilma ema juuresolekuta. Käesoleva menetluse ajal isa ja lapse

suhtluse hoidmine esialgse õiguskaitse määruses toodud mahus on täitnud eesmärgi harjutada

last olema isaga eraldi emast (ema on pidanud hoidma kohtumispaigast eemale). Eeltoodut

silmas pidades puudub vajadus määrata täiendavalt järkjärgulist suhtluskorda. Väide, et laps ei

ole kunagi ööbinud väljaspool oma kodu, on ebatäpne. Asja materjalidest nähtub, et augustis

2022, kui isa soovis lapsega kohtuda, viibis laps koos emaga väljaspool Tallinna, millest saab

eeldada, et laps on ööbinud ka mujal kui ainult oma kodus. Isa kodu on lapsele uus keskkond

üksnes esimestel kordadel. Laps harjub üldjuhul uue elukorraldusega kiiresti, eriti kui mõlemad

vanemad seda toetavad. Olukord on võrreldav lasteaias käimisega, millega tavapäraselt kõik

lapsed harjuvad. Ringkonnakohus ei nõustu emaga, et lapsel võib isa juures ööbides jääda

mulje, et ema teda enam ei armasta. Laps võtab eeskuju oma lähedastest ja on lojaalne temaga

kooselava vanema suhtes. Kui 3-aastane laps keeldub lahuselava vanemaga kohtumast või

video teel suhtlemast või väljendab äärmuslikke seisukohti (nt „isa ei armasta mind, ainult

vanaema armastab mind“, IV kd, tl 17), on see pigem märk sellest, et kooselav vanem või

lähedased mõjutavad last oma hoiakutega. Vanemate edasine koostöövalmidus sõltub mõlema

vanema käitumisest ja suhtluskorra täitmise eest vastutavad lapsevanemad.

48. Ema toob määruskaebuses esile, et last ei tohi sundida isaga kohtuma. Ringkonnakohus ei

pea võimalikuks jätta isaga edaspidise kohtumiste üle otsustamine 3-aastase lapse kanda. Isegi

kui isa ja lapse suhe on saanud kannatada seetõttu, et nad ei ole pärast 22.05.2022 regulaarselt

kohtunud, usub ringkonnakohus, et tõhusaim viis vanema ja lapse suhete taastamiseks ja

hoidmiseks on lahuselava vanemaga kontakti suurendamine. Kuigi praeguses asjas on eelkõige

tähtis vanemate enda emotsioonide kontrollimine, peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada,

et vanem peab täiskasvanuna mõistma lapse emotsioone, vajadusel last veenma ja tegema enda

poolt kõik mõistliku, et suhtluskorda täita. Kahe kodu vahel liikumine on lapsele turvaline, kui

vanemad ise võtavad seda loomuliku tegevusena ja annavad lapse üksteisele üle rahumeelselt.

Mõlemad vanemad peavad tegema kõik selleks, et lapse üleandmine sujuks tõrgeteta ja liigsete

emotsioonideta.

49. Maakohus on põhjendatult määranud suhtluskorra kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Ringkonnakohtu hinnangul on laps valmis isaga suhtlema maakohtu määratud ulatuses ja

puudub vajadus määrata suhtluskord üksnes järgnevaks 2 aastaks. Vastuseks isa määruskaebuse

väitele, et maakohus vähendas isa ja lapse suhtlusaega, selgitab ringkonnakohus järgmist.

50. Kohus mõistab, et isa on aastaid oodanud lapsega nn omaette olemise aega, kuid tuleb

arvesse võtta, et 15-päevase graafiku korral on tegemist võrdses mahus vahelduva elukohaga,

mille 3-aastane laps peab omaks võtma. Isal tuleb mõista, et lapse ja täiskasvanu emotsionaalne

valmidus selliste elukorralduslike muudatuste tegemiseks on erinev. Kohus peab leidma

tasakaalu olukorras, kus tuvastatud asjaoludel on lapse huvides suhelda mõlema vanemaga,

kuid laps ei ole oma esimese 3 eluaasta jooksul viibinud päevade kaupa emast eraldi.

Ringkonnakohtu hinnangul on 5 päeva kaupa kummagi vanema juures viibimine lapse huvides.

Muudetud suhtluskorra alusel on isal õigus kohtuda lapsega 5 päeva kaupa kuni 15 päeva kuus,

s.o juhul, kui isa kasutab oma õigust maksimaalses ulatuses, siis viibib laps mõlema vanemaga

samas ajamahus. See, kus isa elab ja kui palju isa reaalselt oma õigust lapsega koos olla kasutab,

on tema enda valik. Isal tuleb oma puhkuse planeerimisel edaspidi lähtuda määratud

suhtluskorrast. Isal tuleb ühtlasi mõista, et selline suhteliselt ebamäärane suhtluskord on ka

vastutulek isale, kes oma elu- ja töökoha tõttu ei saa konkreetsema graafikuga suhtluskorda

täita. Samas iga suhtluskorra puhul tuleb arvestada, et asjaolud võivad aastate jooksul muutuda

ja kõike ei olegi võimalik ette näha. See aga iseenesest ei tingi vajadust määrata lühiajalist

suhtluskorda.

2-20-11148

51. Ringkonnakohus nõustub isa määruskaebusega osas, mis puudutab vajadust täpsustada

suhtluskorda seoses lapse haigestumisega. Isa on toonud esile, et isa ja lapse kohtumised on

tihti jäänud ära põhjusel, et laps on väidetavalt haige. Ringkonnakohus nõustub, et kohtumised

ei peaks olema välistatud iga haigussümptomi korral. Kerge haigestumine ei takista lapsel isa

juurde minna. Isal on võimalik lapse kodust ravi jätkata. Seda enam, et isa Eestis viibides tööl

ei käi ja saab lapse eest hoolitseda. Seetõttu täpsustab ringkonnakohus suhtluskorra vastavat

punkti, täiendades selliselt, et kerge haigestumine ei tühista lapse ja isa kohtumist ning

kohtumine jääb ära, kui lapse haigestumine nähtub portaalist digilugu.ee, s.t arsti hinnangul on

tegemist haigusega, mis ei võimalda lapse transportimist. Eeltoodu on vajalik seetõttu, et

vanematel on varem olnud selles küsimuses korduvaid suhtluskorra täitmise probleeme. Seega

on ema kohtumise ärajäämist põhjustava lapse haiguse korral kohustatud pöörduma lapsega

arsti poole. Sel juhul teavitab ema sellest isa esimesel võimalusel, hiljemalt planeeritud

kohtumisele eelneval päeval kell 18.00. Arvestades, et suhtluskord ei ole reguleeritud täpselt

kuupäevade või nädalate kaupa, siis puudub vajadus reguleerida ärajäänud kohtumise

asendamist. Lisaks on põhjendatud ära võtta tingimus „kuni lapse tervenemiseni“, kuivõrd see

võib praegustel asjaoludel kaasa tuua olukorra, kus laps haigestub isa juures olles ja isal ei ole

võimalik naasta Maltale enne, kui laps on tervenenud. Olukorras, kus laps on haigestunud isa

juures olles ja tal tuleb Eestist lahkuda, tuleb vanematel lapse üleandmine (transportimine) isalt

emale mõistlikult organiseerida.

52. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud kohustada ema andma isale lapse isikut

tõendav dokument iga kord, kui laps on koos isaga. Vanemad peavad tegema koostööd, kui

juhtub mistahes ootamatu situatsioon või kiire vajadus meditsiiniabi järele. Kui selline

erakorraline vajadus tekib, mis nõuab lapse dokumendi esitamist, on järelikult põhjendatud

kaasata ka ema. On iseenesest mõistetav, et kumbki vanem teavitab teist vanemat lapse

tervisega seonduvatest olulistest asjaoludest.

53. Isa heidab ette, et maakohus ei määranud vastavalt TsMS § 563 lg 7 p-le 1, milliseid

sunnivahendeid tuleb rakendada ema korrale kutsumiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on isa

toonud kohtu ette kaalukad asjaolud (ema on keeldunud alates 22.05.2022 täitmast esialgse

õiguskaitse korras kindlaksmääratud suhtluskorda), mis tingivad vajaduse ema suhtes

sunnimeetmete kohaldamise võimaldamiseks.

54. Kui kohustatud isik last vabatahtlikult üle ei anna, on kohtutäituril täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 179 alusel kasutada kolm vahendit: sunniraha määramine (TMS § 179 lg 2,

§ 183 ja § 261), lapse elukohajärgse või erandina kohustatud isiku elukohajärgse kohaliku

omavalitsuse ees küsimuse tõstatamine lapse ajutiseks paigutamiseks laste hoolekandeasutusse

(TMS § 179 lg 3) ning vahetu jõud (TMS § 179 lg 4). Neist kolmest koormab kohustatud isikut

kõige vähem sunniraha määramine ja kahe viimase abinõu kasutamine ei ole ringkonnakohtu

hinnangul praegustel asjaoludel lapse huvides. Lapsega suhtlemise võimaldamine

sunnimeetmete kaudu ei ole jätkusuutlik ega normaalne perekondlik suhtlemine. Jõu

kasutamine võib olla lapse jaoks väga traumeeriv. Kohus lubab lahendi täitmiseks jõudu

kasutada üksnes juhul, kui muude vahendite rakendamine on jäänud või jääb tulemusteta või

kui on vajalik lahendi kiire täitmine ning jõu kasutamist õigustab vajadus tagada lapse heaolu,

mida ei ole muul viisil võimalik saavutada. Määruse sundtäitmise korral on kohtutäituril

vajaduse tekkides õigus ise taotleda kohtult luba jõu kasutamiseks. Ringkonnakohus peab

praegusel juhul piisavaks võimaldada määrata kohtutäituril suhtluskorda rikkuvale vanemale

sunniraha.

55. Ringkonnakohus soovib lõpetuseks rõhutada oma 27.09.2022 määruses toodud seisukohta

suhtluskorra toimimise eesmärgil. Asja materjalidest nähtub, et vanemate omavahelised suhted

2-20-11148

on pikemat aega väga pingelised ja ringkonnakohtu hinnangul mõjub eelkõige närviline

õhkkond negatiivselt lapsele, mitte aga suhtlemine kummagi vanemaga eraldi. Vanematel tuleb

mõista, et äärmiselt oluline on mõlema vanema suutlikkus käituda lapse juuresolekul

rahumeelselt. Lapse huvidega vastuolus on pidevad vanemate vahelised vaidlused, mistõttu

tuleb vanematel suhtluskorda täites käituda last mittetraumeerival viisil. Vanemate

omavahelised erimeelsused lapse üleandmisel tuleb suuta kõrvale jätta. Vanemate omavaheline

sobimatus ei tohi tuua kaasa seda, et laps ei saa suhelda oma mõlema vanemaga. Maakohtu

13.10.2021 määrus on jõustunud, see on täitemenetluse korras täidetav ning ema peab

võimaldama isal ja lapsel jätkata suhtlemist määruses toodud mahus ja viisil kuni asjas

lõpplahendi jõustumiseni. Arvestades lapse vanust võib vastupidine kaasa tuua lapse

võõrandumise isast.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

56. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi

korras määratud esindaja kulu, mis jäi riigi kanda. Maakohtu määrus jääb sisuliselt muutmata,

ringkonnakohus täiendab suhtluskorda üksnes lapse haigestumist ja sunnivahendite

võimaldamist puudutavas osas. Seega ei ole põhjendatud muuta maakohtu määratud

menetluskulude jaotust.

57. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada

ka määruskaebemenetluste kulud. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1

järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus

otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on

asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades vaidluse sisu (hagita perekonnaasi) ja seda, et kohus

jättis ema määruskaebuse täielikult rahuldamata ja isa määruskaebuse olulises osas

rahuldamata, täiendades suhtluskorda vaid lapse haigestumist ja sunnivahendite võimaldamist

puudutavas

osas

osaliselt,

siis

on

ringkonnakohtu

hinnangul

põhjendatud

jätta

määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi

õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt

kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud

advokaadi tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)