3-22-2200/2 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-22-2200 1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Ülle Polluks Määruse tegemise aeg ja koht 17.10.2022, Jõhvi Haldusasja number 3-22-2200 Haldusasi Sergei Matvejevi riigi õigusabi taotlus

RESOLUTSIOON Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse tõlke kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Halduskohtule saabus 17.10.2022 Viru Maakohtust Sergei Matvejevi taotlus riigi õigusabi saamiseks.

2. Taotleja Sergei Matvejev esitas Viru Maakohtule 09.09.2022 taotluse rigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt taotluse esitajal 28.09.2022 avaneva võimalusega tingimisi ennetähtaega vabanemiseks elektroonilise valve alla ning seoses sellega, et alates 5.03.2021 kriminaalasjas nr 1-21-3195 kuni käesoleva ajani ei ole vanglas koostatud uut ITK (individuaalset täitmiskava), palub taotleja kohut kirjutada talle kohtumääruse kuupäev ja number koos tekstiga selle kohta, et riskid, mida vanglaametnikud kinnipeetavate kohta märgivad, on põhimõtteliselt laest võetud, st need põhinevad kontaktisiku oletustel ja fantaasial ning ei oma nende riskide hindamise õigsuse kontrollimisel mingit kriteeriumit. See tähendab need on alusetud. Ning kuna taotleja kontaktisik kasutab praegu taotleja tingimisi ennetähtaega vabanemise läbivaatamiseks vana iseloomustust, mille järgi ta juba on oma vangistuse ära kandnud, siis leiab taotleja, et vangla rikub tema õigusi isikuvabadusele ja õiglasele kohtumenetlusele lähtudes Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni § 5 ja 6. Kaebuse vangla direktorile selle kohta, et taotlejale koostataks uus ITK, esitas juba poolteist kuud tagasi ning siiani pole nendelt vastust saanud, samuti nagu ka teistele 5 kaebusele ja kahju hüvitamise nõuetele. Seetõttu on taotleja sunnitud pöörduma abi järele, et selle ülalnimetatud kohtumääruse alusel saaks esitada kaebuse Halduskohtusse Jõhvis, kuna see kohtumäärus oli kohtu poolt tehtud juba mitu aastat tagasi ning taotleja luges teiste kinnipeetavate määrustes kuidas kohus seda kasutab

3. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest

3-22-2200 2

tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS §-s 7 on sätestatud alused, mille esinemisel riigi õigusabi ei anta.

4. RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohus leiab, et riigi õigusabi määramine ei ole antud juhul põhjendatud ning taotlus tuleb RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel jätta rahuldamata. Taotlusest nähtub selgelt taotleja tahe ja soovitud eesmärk. Kaebaja on piisavalt palju esitanud kohtutele taotlusi ja kaebusi (vt KIS).

5. Kohus selgitab, et halduskohtul on nii uurimis- kui ka selgitamiskohustus, mis aitab tagada taotleja õiguste kaitset, ning halduskohtusse pöördumine ei eelda kaebajal/taotlejal juriidiliste teadmiste olemasolu. Halduskohtumenetluses selgitab menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil. Kaebaja/Taotleja võibki kaebuses oma sõnadega selgitada, miks ta vangla tegevusega/tegevusetusega ei nõustu ning millist eesmärki soovib ta kohtuvaidlusega saavutada. Kohus arvestab antud juhul ka sellega, et kaebaja/taotleja on varasemalt korduvalt iseseisvalt (haldus)kohtumenetluses osalenud, sh esitanud hulgaliselt erinevaid kaebusi ja taotlusi kohtule.

6. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebajale/taotlejale on tagatud piisavad võimalused vaidlustamaks vangla tegevust ka ilma riigi määratud advokaadita ning taotlus tuleb jätta rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)