2-22-7308/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL RESOLUTSIOON

1. Rahuldada S Za hagi osaliselt.

2. Välja mõista S Zilt elatis S Za kasuks alates 16.05.2022 summas 121, 17 eurot kuus, mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga ning lapsetoetuse suuruse muutumisest kuni S Za täisealiseks saamiseni.

3. Elatis tuleb kanda A P arvelduskontole iga kuu 5 kuupäevaks selgitusega „elatis lapsele“.

4. Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tarmo Tina Otsuse tegemise aeg ja koht 14. oktoober 2022, Jõhvi Kohtuasja number 2-22-7308 Kohtuasi S Za hagi S Zi vastu elatise nõudes

Hagihind

1920, 96 eurot

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: S Z (ik xxx, elukoht xxx)

Hageja seaduslik esindaja: A P (ik xxx, elukoht xxx )

Hageja lepinguline esindaja: Vadim Vilde, e-post: vadim@hugolegal.ee

Kostja: S Z (ik xxx, aadress: xxx )

Kostja lepinguline esindaja: Advokaat Kardo Karon, e-post: kardo.karon@lindeberg.legal

2

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

I HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa. Pooled ei ela koos, peale lahkuminekut detsember 2019 kostja elab xxx ning hageja elab emaga xxx. Kostja hagejat materiaalselt ei toeta. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise igakuiselt 213,44 eurot alates, kuid mitte vähem kui on sätestatud PKS §-s 101 alates hagi esitamisest kuni S Z täisealiseks saamiseni 01.08.2038. Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette vastava kuu 5. kuupäevaks A P arvelduskontole märkides ülekande selgitusse „elatis lapsele“.

2. Kostja ei kasutanud lapsega suhtlemiseks ette nähtud aega veebruaris, seega hageja leiab, et kostja võib ka mitte kasutada ka teist aega, mis on ette nähtud Tallinna Ringkonnakohtu määruses 2-20-6981. Hageja viibib kostjaga suhtluskorra kohaselt aastas 76 ööpäeva (76/12, kokku on keskmiselt 6,33 ööpäeva kuus), mis ei anna kostjale alust tugineda PKS § 101 lg 6 ning elatise summat vähendada.

II KOSTJA VASTUS

3. Kostja väitel ei ole lapse ema arvestanud PKS § 101 lg 6 ja seda veel olukorras, kus vanemate vahel on kohtu kaudu kindlaks määratud suhtluskord lapse osas. Suhtluskorra järgi veedab laps 1 aastase perioodi jooksul isaga 1 kuus keskmiselt 8,3 päeva. Seda tuleb elatise suuruse määramisel arvestada. Vastavalt elatiskalkulaatorile oleks sellisel juhul põhjendatud elatiseks vahemikus 01.04.2022-01.04.2023 105,31 eurot.

III KOHTU PÕHJENDUSED

4. Arvestades hagi hinda 1920,96 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Hageja palub välja mõista kostjalt elatise miinimummääras. Kostja väitel peaks elatise suurus olema 105,31 eurot, kuna laps viibib tema juures keskmiselt 8,3 päeva kuus kindlaks määratud suhtlemiskorra kohaselt. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Alates 01.01.2022 välja mõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel on arvestatud nii kohustatud vanema, so. kostja, sissetulekuga kui ka asjaoluga, et osa hageja vajadustest on kaetud riikliku peretoetusega. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud seaduse järgi on alates 01.04.2022 hagejale makstav elatis 225, 64 eurot (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). 5. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 101 lg-t 6 on põhjendatud tõlgendada selliselt, et kohus vähendab proportsionaalselt PKS § 101 alusel arvutatud elatise suurust sõltumata poolte väidetest eeldusel, et asjaolu, et lahuselava vanema juures viibimise aeg jääb vahemikku keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, nähtub suhtluskorda reguleerivast kohtulahendist või kui vanemad selle asjaolu üle ei vaidle (RKTKo 2-19-19160 p 14.7.) Tsiviilasjas nr 2-20-6981 28.04.2021 määratud suhtluskorra kohaselt, isa viibib koos lapsega igal paaritul nädalal neljapäevast kella 17.00st kuni pühapäevani kella 17.00ni, so 3 päeva, 14 päeva järjest (kui kokkulepe puudub siis juulis ja veebruaris), isadepäeva, 23. ja 24. detsembri

3

paaritutel aastatel isaga ning 25. ja 26. detsembri emaga ning paarisaastatel vastupidi ning 31. detsembri ja 1. jaanuari veedab laps paaritutel aastatel emaga ja paarisaastatel isaga. 6. Seega 2022 aastal veedab laps isaga jaanuaris 6 päeva, veebruaris 6 päeva, märtsis 7 päeva, aprillis 8 päeva, mais 6 päeva, juunis 6 päeva, juulis 6 päeva, augustis 6 päeva, septembris 8 päeva, oktoobris 6 päeva, novembris 6 päeva (siia sisse jääb ka isadepäev), detsembris 7 päeva, so 25,26, 31 detsember), kokku 78 päeva. Lisaks leiab kohus, et kui laps viibib isaga 14 päeva järjest, veebruaris või juulis, siis tuleb selle kuu paaritute nädalate isaga veedetud päevad maha arvutada, so 78-6 +14=86 päeva. 2022 aastal veedab laps isaga kokku 86 päeva, seega kuus keskmiselt 7,16 päeva, mis teeb elatiskalkulaatori järgi elatise suuruseks 121, 17 eurot. Seega tuleb hagi rahuldada osaliselt ja kostjalt tuleb välja mõista elatis 121, 17 eurot kuus. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jätab poolte menetluskulud poolte enda kanda ja seetõttu ei määra kindlaks menetluskulude rahalist suurust.

Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt

Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu lahendiga.