2-22-106180/9 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-22-106180

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 14.10.2022, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-106180 Tsiviilasi Osaühingu Aktiva Finants hagi Rxxxxxx Kxxxxxxx vastu võlgnevuse nõudes Hagihind 2004,56 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood: 10746479; asukoht: A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner (jurist@julianus.ee); Kostja: Rxxxx Kxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx,; e-post:xxxxxxxxxxx@online.ee) Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Rxxxx Kxxxxxxxxx Osaühingu Aktiva Finants kasuks 1691,49 eurot, millest 1440,17 eurot moodustab põhivõlgnevus ja 251,32 eurot 31.05.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Välja mõista Rxxxx Kxxxxxxxxx Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis 0,065% päevas alates 01.06.2022 tasumata põhinõudelt (1319,60 eurolt) kuni põhinõude tasumiseni.

4. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

5. Kohtuotsus tuleb Rxxxx Kxxxxxxxxx kätte toimetada esmalt kohtule teatavaks saanud kontaktandmete kaudu. Kõigi muude kättetoimetamise võimaluste ammendumise järel võib otsuse RxxxxxKxxxxxxxxx kätte toimetada avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud Rxxxx Kxxxxxxx kanda.

2. Välja mõista RxxxxxKxxxxxxxxx Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulud summas 610 eurot, millest 350 eurot on riigilõiv ja 260 eurot õigusabikulud.

2-22-106180

3. Välja mõista Rxxxx Kxxxxxxxxx Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“.

Menetluse käik Osaühing Aktiva Finants esitas 21.02.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Rxxxx Kxxxxxxxxx 1526,99 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 22.02.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 09.05.2022.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

10.05.2022.a määrusega jättis kohus hagi käiguta ja kohustas hagejat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ja tasuma nõudelt täiendavat riigilõivu hiljemalt 31. maiks 2022. Hageja esitas 31.05.2022 hagi kostja vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhinõude 1440,17 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 393,17 eurot (perioodil 08.08.2019-31.05.2022 0,065% päevas) ja täiendava viivise 0,065% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla 588,40 tasumiseni.

Kohus palus 02.06.2022 kirjaga hagejal täpsustada nõudeid ja nende kujunemist. Hageja esitas 13.06.2022 parandatud hagiavalduse, mille kohaselt sõlmisid pooled 08.08.2019 konstitutiivse võlatunnistuse ning maksekokkuleppe. Kostja tunnistas võlga summas 2880,17 eurot, millest põhisumma on 2028,40 eurot ja enne võlatunnistuse sõlmimist tekkinud viivis 515,27 eurot, kahjuhüvitis 40 eurot, muud kulud 296,50 eurot, ühekordne lepingutasu 100 eurot. Kostja tasus kokku 12 osamakset summas 1440 eurot. Põhivõlaks on 1319,60 eurot ja tasumata viivise võlgnevus 120,57 eurot. Pooled leppisid kokku viivisemääras 0,065% päevas. Hageja palus kostjalt välja mõista põhinõude 1440,17 eurot (sh põhivõlg summas 1319,60 eurot ja varasemalt tekkinud viivis kuni võlatunnistuse lõppemiseni 120,57 eurot), viivis alates võlatunnistuse lõppemisest 12.08.2021 kuni hagi esitamiseni 31.05.2022 251,32 eurot ning täiendava viivise 0,065% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast 01.06.2022 kuni põhivõla 1319,60 euro tasumiseni.

29.06.2022.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte Avaliku E-toimiku kaudu 13.09.2022. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

2-22-106180

Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada.

TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Kohus leiab, et võlgnevus ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis on õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavad viivised lepingujärgses määras.

Kohtu hinnangul on see põhjendatud. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1691,49 eurot, millest 1440,17 eurot moodustab võlgnevus ja 251,32 eurot 31.05.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks täiendava viivise viivis 0,065% päevas alates 01.06.2022 tasumata põhivõlalt (1319,60 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni.

Kohus leiab, et käesolevat tagaseljaotsust on vajadusel võimalik kostjale kätte toimetada avalikult Ametlike Teadaannete vahendusel. Hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse proovis kohus edastada kostja elukoha aadressile ning e-posti aadressile. Kohtule pole teada muid kontaktandmeid. Kohtul pole teavet, et vahepealsel ajal on midagi muutunud. Kohtu hinnangul puuduvad seega mõistlikud võimalused kostja eluvõi viibimiskoha kindlakstegemiseks. Täidetud on menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused TsMS §

317 mõttes. Kohus märgib, et esmalt püüab kohus tagaseljaotsust kätte toimetada muudel viisidel, sest kostja on hagimaterjalid vastu võtnud AET-i kaudu, kuid kui kättetoimetamine tavapärasel viisil ei õnnestu, annab kohus juba tagaseljaotsuses loa avalikuks kättetoimetamiseks.

Menetluskulude jaotus

2-22-106180

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldusega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu. Kohus tuvastas, et hageja on tasunud riigilõivu summas 350 eurot. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotles kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 360 eurot (km-ta). TsMS §

175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja õigusabikulud summas 360 eurot. Hageja esindaja on õigusabi osutanud 3 h tunnitasuga 120€/h. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et tasumäär 120€/h on mõistlik ja põhjendatud.

Kohus leiab, et põhjendatuks ei saa pidada esindustasu tunnimäära alusel maksekäsu kiirmenetluses. Kohus hindab, et nimekirja märgitud 3 tunnist kulus maksekäsu kiirmenetluses 0,5h ehk 60 eurot, kuid seda summat ei saa kohus kostjalt hageja kasuks välja mõista. Maksekäsu kiirmenetluse kuludele kohaldub käesolevalt TsMS § 4842, mille kohaselt määrab maksekäsu kiirmenetluses kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks.

Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Kohus selgitab, et kui maksekäsu kiirmenetlus läheb üle hagimenetluseks TsMS § 486 lg 1 alusel, siis arvatakse asja maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. See tähendab, et need kulud kannab pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist suuremas ulatuses kui TsMS § 4842 lause 1 ette näeb, s.o maksekäsu kiirmenetluses ainult riigilõiv ja menetluskulude hüvitis 20 eurot (vt nt TsMS kommentaarid III §-le 4842, lk 189 p 3.2 a).

Seega on hageja menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses põhjendatud vaid 20 euro ulatuses. Kohus leiab, et ülejäänud ajakulu 2,5h on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul on mõistlik ajakulu 2h, sest tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukam ega mahukam kui teised samasugused menetlused sarnastes nõuetes. Hagi oli sisu poolest väga lühike ning hageja esindaja ei pidanud läbi töötama suures mahus dokumente, sest nõue oli esitatud vaid võlatunnistuse alusel ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseks pidi hageja nõude alusdokumentidega olema tuttav.

Arvestades seda, et hageja esindaja on sarnastes tsiviilasjades esitanud samasisulisi hagisid (erinevad põhimõtteliselt vaid kostja ja võlgnevuse andmete poolest), pole hageja esindaja pidanud kulutama palju aega hagiavalduse koostamisele. Kohus märgib ka, et parandatud hagiavalduse esitamisega seotud võimalikud õigusabikulud tulenesid ainult hagejast (selge nõude saanuks esitada juba esialgses hagis) ning kohus ei pea põhjendatuks, et kostja peaks need kulud kandma. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 610 eurot, millest 350 eurot on riigilõiv ja

260 eurot lepingulise esindaja tasu (maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, hagimenetluses 2h x 120€/h). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 610 eurot.

2-22-106180

Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg

1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas).

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik