2-21-11981/83 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen, Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

14. oktoober 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-11981

Tsiviilasi

X avaldus lapsega suhtluskorra kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 4. juuli 2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

C määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (isa, vastustaja määruskaebemenetluses): X,

lepinguline esindaja advokaat Simo Soolo

Puudutatud isik I (laps): Q, riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson

Puudutatud isik II (ema, määruskaebuse esitaja): C,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte

Eestkosteasutused:

-

Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu),

esindaja HE

-

Viimsi vald (Viimsi Vallavalitsus kaudu), esindaja LD

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 4. juuli 2022 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda

kanda, välja arvatud alaealisele lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja

kulu, mis jääb riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

2 (11)

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. X (isa, kohtumenetluses avaldaja) ja C (ema, kohtumenetluses puudutatud isik II) kooselust

sündis XX.XX.XXXX Q (laps, kohtumenetluses puudutatud isik I). Vanemate kooselu lõppes

märtsis 2021, mil nad otsustasid lahku minna ja isa kolis ära senisest ühisest kodust. Laps jäi

elama ema juurde. Vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus.

2. Isa esitas 30. juulil 2021 Harju Maakohtule avalduse lapsega suhtluskorra kindlaks-

määramiseks. Avalduse kohaselt takistab ema isal lapsega normaalselt suhelda. Isa palus

määrata kindlaks järgmine suhtluskord:

-

igal paaris nädalal viibib laps isaga selliselt, et isa võtab lapse esmaspäeva õhtul

lasteaiast/koolist pärast haridusasutuse või lapse huvitegevuse lõppu, aga kui laps ei

ole lasteaias/koolis, siis ema elukohast hiljemalt kell 17.30, ning on lapsega kuni

järgmise paaritu nädala esmaspäevani, mil isa viib hommikul lapse lasteaeda/kooli või

kui laps sel päeval lasteaeda/kooli ei lähe, viib isa lapse ema elukohta hiljemalt

kell 17.30 andes lapse üle elukoha ees;

-

igal paaritul nädalal viibib laps emaga selliselt, et ema võtab lapse esmaspäeva õhtul

lasteaiast/koolist pärast haridusasutuse või lapse huvitegevuse lõppu või kui laps

lasteaias/koolis ei viibi, isa elukohast hiljemalt kell 17.30 ning on lapsega kuni järgmise

paaris nädala esmaspäevani, mil ema viib hommikul lapse lasteaeda/kooli või kui laps

sel päeval lasteaeda/kooli ei lähe, viib ema lapse isa elukohta hiljemalt 17.30 andes

lapse üle elukoha ees;

-

emadepäeval on laps ema juures ja isadepäeval isa juures, sh on vastaval vanemal õigus

koos lapsega osa võtta nimetatud tähtpäevaga seotud haridusasutuse korraldatud (või

ka muudest avalikest tähtpäevaga seotud) üritustest;

-

lapse sünnipäeva, mille vanemad veedavad koos lapsega sõltumata suhtluskorrast ning

kannavad võrdselt ka peo korraldamise kulud tingimusel, et need on eelnevalt kokku

lepitud. Kui kokkulepet ei saavutata, korraldab lapse sünnipäevapeo paaris aastatel

ema, paaritutel aastatel isa ning igal juhul on kummalgi vanemal õigus lapsega tema

õigel sünnipäeva päeval kohtuda vähemalt kolmeks tunniks;

-

perekondlikud tähtpäevad (nt sünnipäevad, vanavanemate sünnipäevad) veedab laps

selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on ning tähtpäeva tähistada sooviv vanem

teatab sellest tähistamise soovist ette vähemalt ühe nädala, pakkudes ühtlasi välja

asenduskuupäeva, kui laps peaks tähistamise kuupäeval viibima tegelikkuses teise

vanemaga;

-

jõulud veedab laps paaris aastatel 24. detsembril isa juures ja paaritutel aastatel ema

juures ning 25. detsembril paaris aastatel ema juures ja paaritutel aastatel isa juures,

misjärel suhtluskord jätkub selle vanema juures, kelle kord 24. detsembril katkes;

-

aastavahetuse (31. detsember – 1. jaanuar) veedab laps paaritutel aastatel isa juures

ning paaris aastatel ema juures;

-

suvise vaheaja veetmine toimub tavapärase suhtluskorra alusel, kui vanemad ei ole

hiljemalt 31. märtsiks teinud suvise vaheaja osas teistsugust kokkulepet;

-

paaris aastatel õppeaasta I vaheaja veedab laps isaga ning III vaheaja emaga, paaritutel

aastatel vastupidi;

-

lapse haigestumise korral kohustub lapse eest hoolitsema vanem, kelle juures laps

haigestumise ajal viibib ning laps viiakse teise vanema juurde esimesel võimalusel, kui

3 (11)

lapse tervislik seisund seda võimaldab, kui vanemad ei lepi kokku teisiti. Lapse

haigestumiseks loetakse lapse terviseseisundit, mille tõttu laps ei saa minna õue või

teda ei ole võimalik transportida autoga ühest kohast teise (eelkõige kõrge palavik,

oksendamine vms);

-

lapsel on võimalik suhelda lahus elava vanemaga telefoni, SMS-i või sobiva

suhtlusrakenduse vahendusel;

-

enda suhtluskorra ajal vanem eelistab lapse ööseks hoida andmisel alati teist vanemat;

-

vanemad suhtlevad omavahel viisakalt ja lugupidavalt ning vanemad soosivad lapse

suhtlust lähisugulastega (sh vanavanematega);

-

kokkuleppe kohaselt teevad lahus elavad vanemad konstruktiivset ja sõbralikku

koostööd lapse kasvatamisel;

-

vanemate omavahelisel kokkuleppel võivad vanemad kohtumisi muuta või asendada.

Kokkulepped loetakse sõlmituks, kui mõlemad vanemad lepivad selles kokku e-kirja

teel;

-

kumbki vanem võib lapsega reisida ning selleks kohustuvad vanemad andma vastastiku

tähtajatu notariaalse nõusoleku hiljemalt ühe kuu jooksul arvates menetlust lõpetava

määruse tegemisest. Vanem reisib lapsega enda suhtluskorra ajal ning vanem teatab

teisele vanemale reisist ette vähemalt üks nädal enne reisi toimumist. Vanem soosib

lapse reisimist teise vanemaga ning teeb endast oleneva, et laps saaks reisida. Reisida

sooviv vanem kohustub arvestama Eesti Vabariigi Välisministeeriumi soovitusi ja

hoiatusi ning reisides koos lapsega tegema lapsele reisikindlustuse, mis kataks

võimalike ravi-, haigla- ja esmaabikulude kõrval vajadusel ka lapse tasuta kodumaale

toimetamise. Kui reis jääb osaliselt või täielikult teise vanema suhtluskorra ajale,

kohustuvad vanemad leppima kokku ärajäänud suhtluskorra asendamise esimesel

võimalusel enne reisi toimumist.

3. Ema oli nõus suhtluskorra kindlaksmääramisega, kuid ei nõustunud isa pakutud

tingimustega. Ema tegi ettepaneku määrata isa ja lapse suhtluskord kindlaks järgmiselt:

-

isa võtab lapse paaritu nädala neljapäeva õhtul lasteaiast/koolist pärast lasteaia/kooli ja

huvitegevuse lõppu või kui laps lasteaias/koolis ei viibi, ema elukohast hiljemalt kell

17.30 ning on lapsega kuni sama nädala pühapäeva õhtuni, mil ema tuleb lapsele isa

elukohta hiljemalt kell 17.30 järele. Kui laps on lasteaias, siis kohustub isa lapsele

lasteaeda järele minema hiljemalt kell 17.30 ning kooliajal hiljemalt peale kooli ja

huvitegevuse lõppu. Selline kooli järele minek peab toimuma vähemalt kuni ajani, kui

laps suudab ja oskab ise bussidega kooli ja isa kodu vahet liigelda, st vähemalt kuni

III klassi lõpuni;

-

isa võtab lapse paaris nädala kolmapäeval lasteaiast/koolist ning toob lapse õhtul ema

juurde kella 19-ks koju. Kooliajal peaks laps olema kodus arvestusega, et ta jõuab

järgmiseks päevaks veel ka õppida. Sel juhul peaks laps olema kodus hiljemalt kell 18;

-

emadepäeva on laps ema juures ja isadepäeva isa juures, sh on vastaval vanemal õigus

koos lapsega osa võtta nimetatud tähtpäevaga seotud haridusasutuse korraldatud (või

ka muudest avalikest tähtpäevaga seotud) üritustest;

-

lapse sünnipäeva, mille vanemad veedavad koos lapsega sõltumata suhtluskorrast ning

kannavad võrdselt ka peo korraldamise kulud tingimusel, et need on eelnevalt kokku

lepitud. Kui kokkulepet ei saavutata, korraldab lapse sünnipäevapeo paaris aastatel

ema, paaritutel aastatel isa ning igal juhul on kummalgi vanemal õigus lapsega tema

õigel sünnipäeva päeval kohtuda vähemalt kolmeks tunniks;

4 (11)

-

perekondlikud tähtpäevad (nt sünnipäevad, vanavanemate sünnipäevad) veedab laps

selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on ning tähtpäeva tähistada sooviv vanem

teatab sellest tähistamise soovist ette vähemalt üks nädal pakkudes ühtlasi välja

asenduskuupäeva, kui laps peaks tähistamise kuupäeval viibima tegelikkuses teise

vanemaga;

-

sõltumata suhtluskorrast veedab eelkooliealine laps 24. detsembri ühe vanemaga ja

25.detsembri teise vanemaga (misjärel suhtluskord jätkub selle vanema juures, kelle

kord katkes) vastavalt eelnevalt e-kirja teel kokku lepitule. Kui kokkuleppele ei jõuta,

siis jõulud (24.-26. detsember) veedab laps paaritutel aastatel ema juures ning paaris

aastatel isa juures;

-

aastavahetuse (31. detsember – 1. jaanuar) veedab eelkooliealine laps paaritutel

aastatel isa juures ning paaris aastatel ema juures;

-

kooliealine laps veedab jõulu ja aastavahetuse vaheaja selliselt, et paaritul aastal

algaval vaheajal on esimese vaheaja nädala ema juures ja teise nädala isa juures ning

paaris aastal algaval vaheajal vastupidi;

-

paaris aastatel algava õppeaasta I vaheaja veedab laps isaga, III vaheaja emaga ning

IV vaheaja jälle isaga, paaritutel aastatel vastupidi;

-

suvise vaheaja veedab laps kaks nädalat emaga ja ühe nädala isaga ning suvise vaheaja

jagamise kokkulepped sõlmitakse vanemate vahel iga kalendriaasta alguses hiljemalt

31. märtsiks, mis võimaldab vanematel planeerida suvise puhkuse ja kooskõlastada see

mh tööandjaga. Suvise vaheaja alguseks loetakse 20. juuni ning suhtluse nädalad

määratletakse tervet nädalat arvestades alates reede õhtust. Suvisel vaheajal, kui laps

ja tema ema viibivad Klooga maakodus, toimuvad lapse üleandmised üldjuhul kas

Keilas või siis vanemate kokkuleppel kusagil mujal;

-

lapse haigestumise korral kohustub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni hoolitsema

haiguse akuutsel ajal lapse eest ema, kes kohustub andma lapse isale üle esimesel

võimalusel tema graafikujärgsetel päevadel, sh haigusest taastumise perioodiks. Isal

tuleb sel juhul järgida arsti ettekirjutisi ning usaldad ema poolt selgitatud olukorda. Kui

laps haigestub isa juures, siis annab isa haige lapse koheselt emale üle. Pärast lapse 7-

aastaseks saamist kohustub lapse eest hoolitsema vanem, kelle juures laps haigestumise

hetkel viibib ning laps antakse teisele vanemale üle graafiku järgselt esimesel

võimalusel, kui lapse tervislik seisund seda võimaldab, kui vanemad ei lepi kokku

teisiti;

-

lapsel on võimalik igapäevaselt suhelda lahus elava vanemaga telefoni, SMS-i või

sobiva suhtlusrakenduse vahendusel;

-

lapsega koos elav vanem eelistab lapse hoida andmisel üldjuhul lahus elavat vanemat,

v.a juhul, kui tegemist on lühiajalise hoidmisega;

-

vanemad suhtlevad omavahel viisakalt ja lugupidavalt ning soosivad lapse suhtlust

lähisugulastega (sh vanavanematega);

-

kokkuleppe kohaselt teevad lahus elavad vanemad konstruktiivset ja sõbralikku

koostööd lapse kasvatamisel;

-

vanemate omavahelisel kokkuleppel võivad vanemad kohtumisi muuta või asendada.

Kokkulepped loetakse sõlmituks, kui mõlemad vanemad lepivad selles kokku e-kirja

teel;

-

kumbki vanem võib lapsega reisida ning selleks kohustuvad vanemad andma vastastiku

tähtajatu notariaalse nõusoleku hiljemalt ühe kuu jooksul arvates menetlust lõpetava

määruse tegemisest. Vanem reisib lapsega enda suhtluskorra ajal ning vanem teatab

teisele vanemale reisist ette vähemalt üks nädal enne reisi toimumist. Vanem soosib

5 (11)

lapse reisimist teise vanemaga ning tegema endast kõik oleneva, et laps saaks reisida.

Kui reis jääb osaliselt või täielikult teise vanema suhtluskorra ajale, kohustuvad

vanemad leppima kokku ära jäänud suhtluskorra asendamise esimesel võimalusel.

4. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja (edaspidi: lapse esindaja) kohtus lapsega

nii ema kui ka isa kodus. Esindaja veendus kahe kohtumise põhjal, et lapsel on nii ema kui isaga

lähedane suhe ning lapsel on soov elada mõlema vanemaga. Lapse esindaja toetas avaldust

suurendada lapse suhtlust ja isa juures viibimise aega võrdse hulgani ema juures viibitava ajaga

ja toetas seda, et iga teise nädala reedel võtab isa lapse õhtul lasteaiast või kui laps lasteaias ei

viibi, ema elukohast hiljemalt kell 17 ning viib lapse järgmise nädala reede hommikul lasteaeda

või kui laps lasteaias ei viibi, ema elukohta hiljemalt kell 10.

5. Viimsi Vallavalitsuse (edaspidi: Viimsi VV) esindaja suhtles mõlema vanemaga. Esindaja

hinnangul on isal adekvaatne arusaam lapse arenguvajadustest ja õigustest, muuhulgas ka

sellest, et lapse heaolule, enesehinnangule ja tervele minatunnetusele on oluline positiivne suhe

oma mõlema vanemaga. Lapsel on õigus osaleda mõlema vanema elus ja nendega vahetult

suhelda, saada isiklikku hoolitsust.

6. Mustamäe Linnaosa Valitsuse (edaspidi: Mustamäe LOV) esindaja suhtles nii lapse kui ka

vanematega. Esindaja jõudis järgmistele järeldustele:

-

lapsel on turvaline mõlema vanemaga. Laps soovib olla koos mõlema vanemaga;

-

lapsel on lojaalsuskonflikt ja tema vanemate vahelised pikka aega kestnud halvad

suhted mõjutavad tema tundeelu ja igapäeva tegevusi järjest enam;

-

isa on üles näidanud emaga võrdväärset suutlikkust hoolitseda lapse põhivajaduste eest,

luua lapse jaoks turvaline keskkond, luua vajalikke piire, samuti last eakohaselt

juhendada ja toetada uute oskuste omandamisel (näiteks nõude pesemine, mida lapsele

endale teha meeldib. Laps võib aidata vanemat seal kus tahab ja oskab);

-

isa on üles näidanud vanemlikku paindlikkust ja vanemlikku koostöötahet.

Esindaja toetas avaldust suurendada lapse suhtlust ja isa juures viibimise aega võrdse hulgani

ema juures viibitava ajaga ning tegi ettepaneku, et iga teise nädala reedel võtab isa lapse õhtul

lasteaiast või kui laps lasteaias ei viibi, ema elukohast hiljemalt kell 17 ning viib lapse järgmise

nädala reede hommikul lasteaeda või kui laps lasteaias ei viibi, ema elukohta hiljemalt kell 10.

MAAKOHTU MÄÄRUS

7. Maakohus rahuldas 14. veebruari 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) isa avalduse

osaliselt. Kohus määras kindlaks lapse ja vanemate suhtluskorra järgmiselt:

-

isa ja laps suhtlevad iga paaris nädala esmaspäeva õhtust, mil isa võtab lapse õhtul

lasteaiast/koolist pärast haridusasutuse või lapse huvitegevuse lõppu või kui laps

lasteaias/koolis ei viibi, ema elukohast hiljemalt kell 17.30, ning on lapsega kuni

järgmise paaritu nädala esmaspäevani, mil isa viib hommikul lapse lasteaeda/kooli või

kui laps sel päeval lasteaeda/kooli ei lähe, viib isa lapse ema elukohta hiljemalt 17.30

andes lapse üle elukoha ees;

-

paaritu nädala esmaspäeva õhtust kuni paaris nädala esmaspäeva õhtuni suhtleb laps

emaga;

-

emadepäeva veedab laps emaga ja isadepäeva veedab laps isaga, sh on vastaval

vanemal õigus koos lapsega osa võtta nimetatud tähtpäevaga seotud haridusasutuse

korraldatud (või ka muudest avalikest tähtpäevaga seotud) üritustest;

-

lapse sünnipäeva, mille vanemad veedavad koos lapsega sõltumata suhtluskorrast ning

kannavad võrdselt ka peo korraldamise kulud tingimusel, et need on eelnevalt kokku

6 (11)

lepitud. Kui kokkulepet ei saavutata, korraldab lapse sünnipäevapeo paaris aastatel

ema, paaritutel aastatel isa ning igal juhul on kummalgi vanemal õigus lapsega tema

õigel sünnipäeva päeval kohtuda vähemalt kolmeks tunniks;

-

perekondlikud tähtpäevad (nt sünnipäevad, vanavanemate sünnipäevad) veedab laps

selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on ning tähtpäeva tähistada sooviv vanem

teatab sellest tähistamise soovist ette vähemalt ühe nädala, pakkudes ühtlasi välja

asenduskuupäeva, kui laps peaks tähistamise kuupäeval viibima tegelikkuses teise

vanemaga;

-

jõulud veedab laps paaris aastatel 24. detsembri isaga ja paaritutel aastatel emaga, ning

25. detsembri veedab laps paaris aastatel emaga ja paaritutel aastatel isaga;

-

aastavahetuse (31. detsember-1. jaanuar) veedab laps paaritutel aastatel isa juures ning

paaris aastatel ema juures;

-

jõuluvaheaja (II vaheaja) veedab laps vanemaga tavapärase suhtluskorra alusel, v.a

eelmises punktis sätestatu pühade osas;

-

suvevaheaja veedab laps vanemaga tavapärase suhtluskorra alusel, kui vanemad ei ole

hiljemalt 31. märtsiks teinud suvise vaheaja osas teistsugust kokkulepet;

-

paaris aastatel õppeaasta I ja IV vaheaja veedab laps isaga ning III vaheaja emaga,

paaritutel aastatel veedab laps I ja IV vaheaja emaga ja III vaheaja isaga;

-

lapse haigestumise korral kohustub lapse eest hoolitsema vanem, kelle juures laps

haigestumise hetkel viibib ning laps viiakse teise vanema juurde esimesel võimalusel,

kui lapse tervislik seisund seda võimaldab juhul, kui vanemad ei lepi kokku teisiti.

Lapse haigestumiseks loetakse lapse tervislikku seisundit, mis on fikseeritud portaalis

digilugu.ee haigestumisena;

-

lapsel on võimalik suhelda lahus oleva vanemaga telefoni, SMS-i või sobiva

suhtlusrakenduse vahendusel;

-

lapsega koos olev vanem eelistab lapse hoida andmisel teist vanemat;

-

vanemad suhtlevad omavahel viisakalt ja lugupidavalt ning vanemad soosivad lapse

suhtlust lähisugulastega (sh vanavanematega);

-

suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate

vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega selgesõnaliselt ja üheselt

mõistetavalt nõustunud e-kirja teel;

-

kumbki vanem võib lapsega reisida ning selleks kohustuvad vanemad andma vastastiku

tähtajatu notariaalse nõusoleku hiljemalt ühe kuu jooksul arvates menetlust lõpetava

määruse tegemisest. Vanem reisib lapsega enda suhtluskorra ajal ning vanem teatab

teisele vanemale reisist ette vähemalt ühe nädala enne reisi toimumist. Vanem soosib

lapse reisimist teise vanemaga ning tegema endast kõik oleneva, et laps saaks reisida.

Kui reis jääb osaliselt või täielikult teise vanema suhtluskorra ajale, kohustuvad

vanemad leppima kokku ärajäänud suhtluskorra asendamise esimesel võimalusel.

Maakohus jättis lapse esindaja tasu ja kulud riigi kanda, teiste menetlusosaliste menetluskulud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 3 alusel nende endi kanda.

7 (11)

Maakohus kohaldas perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1, § 143 lg-d 1 ja 2 ning pidas

põhjendatuks määrata suhtluskord kindlaks selliselt, et laps viibib vaheldumisi nädala kaupa

mõlema vanema juures. Lapsel on mõlema vanemaga lähedane ja südamlik suhe ning

vanematel puuduvad erimeelsused hooldusõiguslikes küsimustes. Vanematega võrdset

suhtlemist on ka laps ise soovinud.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

8. Ema esitas 19. juulil 2022 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse osaliselt

tühistada ja uue määrusega määrata isa ja lapse suhtluskord kindlaks järgmiselt:

-

isa võtab lapse paaritu nädala neljapäeva õhtul lasteaiast/koolist pärast lasteaia/kooli ja

huvitegevuse lõppu või kui laps lasteaias/koolis ei viibi, ema elukohast hiljemalt

kell 17.30 ning on lapsega kuni sama nädala pühapäeva õhtuni, mil ema tuleb lapsele

isa elukohta hiljemalt kell 17.30 järele. Kui laps on lasteaias, siis kohustub isa lapsele

lasteaeda järele minema hiljemalt kell 17.30 ning kooliajal hiljemalt peale kooli ja

huvitegevuse lõppu. Selline kooli järele minek peab toimuma vähemalt kuni ajani, kui

laps suudab ja oskab ise bussidega kooli ja isa kodu vahet liigelda, st vähemalt kuni

III klassi lõpuni;

-

isa võtab lapse paaris nädala kolmapäeval lasteaiast/koolist ning toob lapse õhtul ema

juurde kell 19. Kooliajal peaks laps olema kodus arvestusega, et ta jõuab järgmiseks

päevaks veel ka õppida. Sel juhul peaks laps olema kodus hiljemalt kell 18;

-

muul ajal on laps emaga;

-

emadepäeval on laps ema juures ja isadepäeval isa juures, sh on vastaval vanemal õigus

koos lapsega osa võtta nimetatud tähtpäevaga seotud haridusasutuse korraldatud (või

ka muudest avalikest tähtpäevaga seotud) üritustest;

-

lapse sünnipäeva veedavad vanemad koos lapsega sõltumata suhtluskorrast ning

kannavad võrdselt ka peo korraldamise kulud tingimusel, et need on eelnevalt kokku

lepitud. Kui kokkulepet ei saavutata, korraldab lapse sünnipäevapeo paaris aastatel

ema, paaritutel aastatel isa ning igal juhul on kummalgi vanemal õigus lapsega tema

õigel sünnipäeva päeval kohtuda vähemalt kolmeks tunniks;

-

perekondlikud tähtpäevad (nt sünnipäevad, vanavanemate sünnipäevad) veedab laps

selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on ning tähtpäeva tähistada sooviv vanem

teatab sellest tähistamise soovist ette vähemalt üks nädal pakkudes ühtlasi välja

asenduskuupäeva, kui laps peaks tähistamise kuupäeval viibima tegelikkuses teise

vanemaga;

-

sõltumata suhtluskorrast veedab eelkooliealine laps 24. detsembri ühe vanemaga ja

25. detsembri veedab laps teise vanemaga (misjärel suhtluskord jätkub selle vanema

juures, kelle kord katkes) vastavalt eelnevalt e-kirja teel kokku lepitule. Kui

kokkuleppele ei jõuta, siis jõulud (24. – 26. detsember) veedab laps paaritutel aastatel

ema juures ning paaris aastatel isa juures;

-

aastavahetuse (31. detsember –1. jaanuar) veedab eelkooliealine laps paaritutel aastatel

isa juures ning paaris aastatel ema juures;

-

kooliealine laps veedab jõulu ja aastavahetuse vaheaja selliselt, et paaritul aastal

algaval vaheajal on esimese vaheaja nädala ema juures ja teise nädala isa juures ning

paaris aastal algaval vaheajal vastupidi;

-

paaris aastatel algava õppeaasta I vaheaja veedab laps isaga, III vaheaja emaga ja IV

jälle isaga ning paaritutel aastatel vastupidi;

-

suvise vaheaja veedab laps 2 nädalat emaga ja 1 nädala isaga ning suvise vaheaja

jagamise kokkulepped sõlmitakse vanemate vahel iga kalendriaasta alguses hiljemalt

8 (11)

31. märtsiks, mis võimaldab vanematel planeerida suvise puhkuse ja kooskõlastada see

mh tööandjaga. Suvise vaheaja alguseks loetakse 20. juuni ning suhtluse nädalad

määratletakse tervet nädalat arvestades alates reede õhtust. Suvisel vaheajal, kui laps

ja tema ema viibivad Klooga maakodus, toimuvad lapse üleandmised üldjuhul kas

Keilas või siis vanemate kokkuleppel kusagil mujal;

-

lapse haigestumise korral kohustub kuni lapse 7-aastaseks saamiseni hoolitsema

haiguse akuutsel ajal lapse eest ema, kes kohustub andma lapse isale üle esimesel

võimalusel tema graafikujärgsetel päevadel, sh haigusest taastumise perioodiks. Isal

tuleb sel juhul järgida arsti ettekirjutisi ning usaldad ema poolt selgitatud olukorda. Kui

laps haigestub isa juures, siis annab isa haige lapse koheselt emale üle. Pärast lapse 7-

aastaseks saamist kohustub lapse eest hoolitsema vanem, kelle juures laps haigestumise

hetkel viibib ning laps antakse teisele vanemale üle graafiku järgselt esimesel

võimalusel, kui lapse tervislik seisund seda võimaldab, kui vanemad ei lepi kokku

teisiti;

-

lapsel on võimalik igapäevaselt suhelda lahus elava vanemaga telefoni, SMS-i või

sobiva suhtlusrakenduse vahendusel;

-

lapsega koos elav vanem eelistab lapse hoida andmisel üldjuhul lahus elavat vanemat,

v.a. juhul, kui tegemist on lühiajalise hoidmisega;

-

vanemad suhtlevad omavahel viisakalt ja lugupidavalt ning vanemad soosivad lapse

suhtlust lähisugulastega (sh vanavanematega);

-

kokkuleppe kohaselt teevad lahus elavad vanemad konstruktiivset ja sõbralikku

koostööd lapse kasvatamisel;

-

vanemate omavahelisel kokkuleppel võivad vanemad kohtumisi muuta või asendada.

Kokkulepped loetakse sõlmituks, kui mõlemad vanemad lepivad selles kokku e-kirja

teel;

-

kumbki vanem võib lapsega reisida ning selleks kohustuvad vanemad andma vastastiku

tähtajatu notariaalse nõusoleku hiljemalt ühe kuu jooksul arvates menetlust lõpetava

määruse tegemisest. Vanem reisib lapsega enda suhtluskorra ajal ning vanem teatab

teisele vanemale reisist ette vähemalt üks nädal enne reisi toimumist. Vanem soosib

lapse reisimist teise vanemaga ning tegema endast kõik oleneva, et laps saaks reisida.

Kui reis jääb osaliselt või täielikult teise vanema suhtluskorra ajale, kohustuvad

vanemad leppima kokku ära jäänud suhtluskorra asendamise esimesel võimalusel.

Menetluskulud palub ema jätta isa kanda.

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

8.1. Esiteks muutis maakohus vaidlustatud määrusega kardinaalset senist lapse ja isa

suhtluskorda, kuid ei ole välja toonud, millised on need lapse heaolu püsivalt mõjutavad

kaalukad asjaolud, mis tingivad suhtlemiskorra olulise muudatuse. Enne kohtumenetlust kohtus

laps isaga mõnel päeval nädalas ja vahel ka koos ööbimisega. Alates 1. septembrist 2021 kuni

novembrini 2021 suhtles laps isaga selliselt, et isa ja laps kohtusid Mustamäe LOV

lastekaitsetöötaja juuresolekul igal teisel nädalal kaks tundi korraga. Alates novembrist 2021

kuni vaidlustatud määruse tegemiseni kohtusid isa ja laps iga paaritu nädala kolmapäeva õhtust

kuni reede hommikul kella 10-ni ning iga paaris nädala reede õhtust kuni pühapäeva õhtul kella

17-ni. Maakohus muutis suhtluskorda selliseks, millega laps ei ole harjunud. Laps peab

hakkama terve nädala hommikul vara Mustamäelt Viimsisse lasteaeda ning lasteaiast tagasi

Mustamäele sõitma. Ema soovitud suhtluskord sarnaneb viimases esialgse õiguskaitse

määruses toodud olukorrale, millega laps on hakanud harjuma ning sel juhul jäävad ära pikad

lasteaia ja isa elukoha vahelised sõitmised.

9 (11)

8.2. Teiseks ei tuvastanud maakohus isa valmisolekut ja võimekust last lasteaiast/koolist selle

lõppedes koju viia. Menetluse ajal andis isa teada, et tal ei ole võimalik lapsele kell 17.15

lasteaeda järgi minna. Sellest tulenevalt lepiti isa ja lapse kohtumised kokku tööpäeva väliselt

Mustamäe LOV-s, arvestades isa töögraafikut. Lisaks ei kohusta vaidlustatud määrus isal last

lasteaeda ega kooli viima, vaid annab isale õiguse lapsega sellel ajal aega veeta. Seega, kui isa

ei taha pikka sõitu ette võtta ja last lasteaeda ega kooli viia, siis ta ei pea seda tegema.

8.3. Kolmandaks määras maakohus ebaõigesti, et haige lapse eest hoolitseb vanem, kelle

juures laps parajasti on. Isa on viinud poolhaige lapse ujuma või külmetanud teda muul viisil

ega oska tegeleda haige lapsega. Seetõttu on ema pidanud jääma haiguslehele ja käima lapsega

arsti juures. Isa käitumine näitab, et isa ei saa haige lapsega hakkama ja/või ei ole valmis lapse

tervise uuringute eest tasuma.

8.4. Neljandaks tuvastas maakohus valesti Viimsi VV esindaja seisukoha. Viimsi VV

24. oktoobri 2021 menetlusdokumendis ei toetatud võrdse suhtluskorra määramist, vaid peeti

mõistlikuks otsida võimalusi astmeliselt kasvava suhtluskorraks, soovitavalt vanemate endi

kokkuleppel. Maakohus ei küsinud Viimsi VV seisukohta isa muudetud avalduse kohta.

8.5. Viiendaks jagatud vanemlus ei tähenda automaatselt lapsega veedetava aja pooleks

jagamist 14-15 päeva kuus. Ema pakutud variandi puhul saaks isa olla lapsega 10 päeva kuus

ning lisaks telefoni ja video teel suhelda. Sel juhul ei peaks laps pidevalt autoga isa kodu ja

lasteaia/kooli vahet sõitma. Ema pakkumine on igati lapse ja isa huve arvestav ning annab isale

võimaluse osaleda lapse koolitöös ning veeta temaga kvaliteetaega, mis reaalselt ongi „jagatud

vanemluse“ põhimõte ja eesmärk.

Suvel pakutu kaks nädalat emaga ja üks nädal isaga tuleneb olukorrast, kus ema juures olles

saab laps veeta harjumuspärast aega nii Viimsis sõpradega väljas olles kui ka emaga emapoolse

vanaema juures Kloogal elades, kus laps saab olla looduse keskel. Ilmselgelt läheb laps ka

isapoolse vanaema juurde Pärnusse, kuid seda üksnes harvadel juhtudel ning muu aja suvest

isaga veetes peab ta olema Mustamäel.

9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis isale, lapse esindajale ja

eestkosteasutuste esindajatele tähtaja sellele vastamiseks. Kõik menetlusosalised vaidlesid

määruskaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 2. septembril 2022.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldama

(TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse

väited ei anna alust selle tühistamiseks.

11. Ringkonnakohtu hinnangul ei ületanud maakohus diskretsiooni piire ületanud ega rikkunud

oluliselt menetlusõiguse norme. Maakohus kohaldas materiaalõiguse norme (eelkõige PKS

§ 143 sätted) õigesti. Seetõttu puudub alus vaidlustatud määrust tühistada või muuta. Maakohus

põhjendas piisavalt otsustust, mille kohaselt viibib laps vaheldumisi nädala kaupa mõlema

vanema juures. Maakohus lähtus lahendi tegemisel lapse ja teiste asjaomaste isikute huvidest

(PKS § 123 lg 1) ning põhjendas oma seisukohti jälgitavalt. Määruskaebuse väited ei võimalda

praegusel juhul järeldada, et kohus väljus kaalutlusotsustuse tegemisel nendest piiridest, mis

kohtul on seaduse kohaselt perekonnaasja lahendamisel. Diskretsioonipiiride ületamist ei nähtu

ka tsiviilasja materjalidest. Maakohus hindas tõendeid kogumis ning nende põhjal tuvastas asjas

tähtsust omavad asjaolud ja kujundas arvamuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse

põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).

10 (11)

12. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

12.1. Põhjendamatu on ema soov, et kehtima jääks esialgse õiguskaitse korras kehtestatud isa

suhtluskord lapsega. Nähtuvalt maakohtule esitatud asjaoludest pöördus isa avaldusega

kohtusse, sest ema ei võimaldanud tal üldse lapsega kokku saada. Seetõttu soovis isa

kohtumenetluse ajaks kindlaks määrata esialgse suhtluskorra, et mingilgi moel lapsega suhelda.

Menetluse käigus selgitas maakohus välja, et lapsel on mõlema vanemaga lähedased ja soojad

suhted ning laps soovib suhelda võrdselt mõlema vanemaga. Maakohus märkis, et arvestada

saab lapse soovi, sest tema nutikust ja asjadest arusaamist kinnitavad lapse esindaja seisukoht

ning Marienthali Kliiniku OÜ uuringu vastus. Kaalukas asjaolu, mis tingis muudatuse

suhtluskorras, on lapse soov olla mõlema vanema juures võrdse aja.

12.2. Alusetu on ema hirm, et isa ei vii last lasteaeda või ei lähe talle sinna õigeaegselt järele.

Mustamäe LOV esindaja märkis, et isa on üles näidanud emaga võrdväärset suutlikkust

hoolitseda lapse põhivajaduste eest, luua lapse jaoks turvaline keskkond, luua vajalikke piire,

samuti last eakohaselt juhendada ja toetada uute oskuste omandamisel (näiteks nõude pesemine,

mida lapsele endale teha meeldib. Laps võib aidata vanemat seal kus tahab ja oskab); isa on

üles näidanud vanemlikku paindlikkust ja vanemlikku koostöötahet. Lapse esindaja tõi esile, et

isa soovib ja oskab lapse eest hoolitseda sama moodi nagu ema. Isa kinnitas vastuses

määruskaebusele, et vastu tulles ema soovile, ei ole ta last lasteaeda viinud, kui tal on see töö

tõttu võimalik. Kui laps on lasteaias, on isa alati talle õigeaegselt järele läinud.

12.3. Seega võib järeldada, et mõlemad vanemad on lapse käekäigust ja tema eest

hoolitsemisest samavõrra huvitatud. Alust ei ole kahelda, et isa on oma elu korraldanud selliselt,

et lapse tema juures viibides teeb ta kõik lähtudes lapse huvist. Kui vanem teeb endast oleneva,

et veeta lapsega aega ja hoolitseda tema eest, siis ei peaks kohtu määratud suhtluskorrast

kujunema lapse ja vanema suhtluse takistus.

12.4. Vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus. Ema ei ole veenvalt põhistanud, et isa

võtab vastu lapse tervise osas otsustusi, mis võib avaldada lapsele negatiivset mõju. Seega leidis

maakohus õigesti, et lapse tervist puudutavates küsimustes peab saama teha otsuseid see vanem,

kelle juures laps parajasti viibib, seda enam, et laps veedab mõlema vanema juures võrdse aja.

12.5. Maakohus lähtus mõlema kohaliku omavalitsuse esindaja menetluse vältel väljendatud

seisukohtadest, milles leiti, et laps peab saama mõlema vanemaga suhelda. Mustamäe LOV

esindaja toetas isa soovi suurendada lapsega suhtlust ja isa juures viibimise aega võrdse hulgani

ema juures viibitava ajaga. Viimsi VV esindaja küll ei avaldanud, kuidas peaks olema

suhtluskord kindlaks määratud, kuid avaldas, et lapsega koos elav vanem peab soodustama

lapse kohtumisi teise vanemaga ning lapsel on õigus osaleda mõlema vanema elus ja nendega

vahetult suhelda. Viimsi VV esindaja heitis emale ka ette, et vaatamata ema näilisele

koostöövalmidusele, ema kehtestatud suhtluskorda ei täida. Samuti ei toeta Viimsi VV esindaja

ema määruskaebust, vaid leiab, et lapse huvides peaks vanemad asuma vaidlustatud määrust

täitma. Seega ei anna Viimsi VV esindaja seisukoha ekslik kajastamine vaidlustatud määruses

alust muuta või tühistada maakohtu lõppjäreldust suhtluskorra kindlaksmääramisel. Viimsi VV

esindaja rõhutab, et lapse huvides ei ole pikk kohtuvaidlus, vaid vanemad peaks omavahel

rohkem suhtlema ja leidma kompromisse vastavalt lapse arengule ja sellega kaasnevatele

elumuutustele.

12.6. Põhjendamatu on ema soov, et suhtluskord peaks suvisel koolivaheajal olema erinev muul

ajal kehtestatud suhtluskorrast. Vanemad võivad omavahel kokku leppida kohtumääruses

kajastatud suhtluskorrast erinevalt – seda kas ajutiselt või alaliselt. Järelikult ei välista määratud

suhtluskord suvevaheajal ühe vanemaga pikemalt koosviibimist (ühe nädala asemel kaks

nädalat). Vanemate kokkuleppel saab alati kalduda kõrvale kohtu määratud suhtluskorrast.

Üksnes kokkuleppe puudumisel tuleb vanematel täita kohtu määratud suhtluskorda.

11 (11)

12.7. Kuigi on õige ema arusaam, et jagatud vanemlus ei tähenda alati vanematele võrdset aega

lapsega, siis samas see ka ei välista lapse elukorraldust viisil, kus ta saab kummagi vanema

juures olla enam-vähem võrdse aja. Eeltoodust tulenevalt on maakohus põhjendatult vastavalt

isa soovile ja arvestades ema ettepanekuid määranud kindlaks suhtluskorra lapsega selliselt, et

laps viibib vaheldumisi nädala kaupa mõlema vanema juures. Ühtlasi on suhtluskord piisavalt

täpne ja detailne, st maakohtu määrust pole vaja ka täiendada.

13. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi

korras määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172

lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud. Tulenevalt

kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Lapse esindaja tasutaotluse

lahendab kohus täna eraldi määrusega.

14. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)