2-21-19474/8 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

14. oktoober 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-19474

Tsiviilasi

Internetikaubamajad OÜ hagi DPD Eesti AS-i vastu

enamtasutud summa tagastamise nõudes

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 7. septembri 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Internetikaubamajad OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): Internetikaubamajad OÜ, seaduslik

esindaja juhatuse liige MS

Kostja (vastustaja): DPD Eesti AS, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kati Jakobson-Lott

Menetlustoiming

Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

1. Keelduda hageja Internetikaubamajad OÜ 7. septembri 2022 apellatsioonkaebuse

Harju Maakohtu sama kuupäeva otsuse peale menetlusse võtmisest.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest pooltele käesoleva

määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Apellatsioonkaebusega seonduvad menetluskulud jätta hageja kanda, välja arvatud

kaebuselt tasutud riigilõiv, mille ta võib paluda tagastada.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

2 (4)

MENETLUSE KÄIK

1. Internetikaubamajad OÜ (hageja) esitas 13. detsembril 2021 Harju Maakohtule hagi DPD

Eesti AS-i (kostja) vastu 155,70 euro nõudes.

Hageja väitis järgmist:

-

pooled sõlmisid 2020. aasta novembris koostöölepingu, mille alusel hageja ostab

kostjalt pakiautomaadi teenust kokkulepitud soodushinnaga, mis on toodud lepingu

lisas 1. Lepingus oli kokku lepitud hind pickup teenusele 1,71 eurot, millele lisandusid,

kütuselisa 0,12 eurot, tööjõu lisatasu 0,14 eurot ja käibemaks;

-

alates 19. oktoobrist kuni 1. detsembrini 2021 rakendas kostja hageja tellitud teenustele

täishinda, aga sellest hagejat eelnevalt ei teavitanud. Hagejale esitati põhjendamatult

kokku neli täishinnaga arvet eelnimetatud ajavahemikul (edaspidi: vaidlusalused

arved), millest kujuneb hinnavahe 155,70 eurot (sisaldab käibemaksu). Hageja nõuab

selle summa tagastamist.

2. Kostja vaidles hagile vastu, tema peamised vastuväited on järgmised:

-

koostööleping ei sisalda kokkulepet, et kostjal puudub õigus teenuse hinda muuta.

Lepingu osaks olevate tüüptingimuste p 2.6 teise lause kohaselt kehtisid lepingus

märgitud hinnad kuni kostja hinnakirja muutmiseni. Kestvuslepingute ja -teenuste

puhul on tavaline ja mõistetav, et sisendhinnad (kütus, tööjõukulud jmt) muutuvad ajas,

mis toob kaas vajaduse teenuse hinda korrigeerida;

-

ekslik on väide, et hagejat hindade muutumisest ei teavitatud. Tüüptingimuste p-de 1.6

ja 1.7 kohaselt teavitab kostja mh hinnakirja muutmisest oma veebilehe vahendusel

vähemalt 15 kalendripäeva ette ja kliente ei pea eraldi muudatustest teavitama. Kui

klient ei nõustu muudetud tingimustega, siis on tal õigus leping lõpetada. Kui klient

jätkab teenuse kasutamist pärast muudatuse jõustumist, siis loetakse, et ta on muudetud

tingimustega nõustunud. Siiski teavitati hagejat 10. septembril 2021 kell 12:06

saadetud e-kirjaga. Kostja möönab, et teavitus saadeti e-posti aadressile XXX, mitte

aga hageja äriregistris (ja lepingus) olevale e-posti aadressile. Samas on hageja

varasemalt suhelnud kostjaga aadressi XXX vahendusel. Domeen prokids.ee on hageja

registreeritud ja veebilehel www.prokids.ee on operaatorina nimetatud hageja.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus jättis hagi 7. septembri 2022 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel

hageja kanda ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi.

3.1. Maakohus tuvastas lepingu sõlmimise ja selle tingimused nii nagu hageja need esile tõi,

samuti hagejale vaidlusaluste arvete esitamise ja neist nõudesummale vastava hinnavahe

kujunemise. Nende asjaolude üle ei olnud pooltel vaidlust.

3.2. Hageja nõue võib kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 alusel.

Selle sätte kohaldamise eeldus on kostjale soorituse tegemine ilma õigusliku aluseta. Maakohus

ei tuvastanud, et hageja oleks kostjale midagi maksnud õigusliku aluseta. Pooltevaheline leping

on jätkuvalt kehtiv ja hagejalt on nõutud tasumist kooskõlas lepinguga.

3.3. Poolte kokkuleppe kohaselt oli kostjal õigus aeg-ajalt hinnakirja muuta, teavitades sellest

hagejat. Kohus nõustus kostjaga, et selline tegevus on kestvuslepingute puhul äritegevuses

tavapärane praktika, et kui nt sisendhinnad muutuvad, siis muutavad ka teenust osutamise

hinnad.

3.4. Lepingule kohalduvad kostja tüüptingimused. Hageja kinnitas koostöölepingu

sõlmimisel nendega tutvumist ja nõusolekut. Tüüptingimuste p 1.6 kohaselt teavitab kostja

3 (4)

lepingu dokumentide muutumisest veebilehe vahendusel vähemalt 15 kalendripäeva ette.

Klienti eraldi muudatuse jõustumisest ei teavitata. Kui klient ei nõustu muudetud tingimustega,

siis on tal õigus leping lõpetada. Kui klient jätkab teenuse kasutamist pärast muudatuse

jõustumist, siis loetakse, et ta on muudetud tingimustega nõustunud. Tüüptingimuste p 1.7 järgi

kuulub eelnevas märgitud dokumentide hulka ka hinnakiri. Tüüptingimuste p 2.6 teine lause

näeb ette, et kirjalikus lepingus kokku lepitud hinnad kehtivad kuni kostja hinnakirja

muutmiseni, v.a kui pooled on selgesõnaliselt kokku leppinud teisiti. Nendest tingimustest

erinevaid kokkuleppeid poolte leping ei sisalda.

3.5. Järelikult võis kostja muuta hinnakirja, teavitades sellest vähemalt 15 päeva ette

veebilehe vahendusel. Hageja heidab kostjale ette, et kostja ei edastanud hinnakirja muudatusi

hageja äriregistrisse kantud e-posti aadressile. Tüüptingimused ega leping ei näe ette sellist

kohustust. Kohus tuvastas siiski, et kostja saatis 10. septembril 2021 kell 12:06 e-posti

aadressile XXX teavituse alates 1. oktoobrist 2021 jõustuva hinnakirja kohta. Hageja esindaja

on selle e-posti vahendusel varasemalt kostjaga suhelnud ja domeeni prokids.ee registreeris

hageja. Viidatud veebilehel on portaali operaatorina märgitud hageja. Seega on kostja

teavitanud hagejat alates uuest hinnakirjast.

3.6. Kohus nõustus kostjaga ka selles, et hoolas ettevõtja oleks teavitusele, eriti kui ta ei

nõustu hinnakirja muudatustega, reageerinud ja kostjaga kui teenuse osutajaga ühendust

võtnud. Selle asemel jätaks hageja teenuste tellimist. Kokkuvõttes on vaidlusalused arved

põhjendatud ja hageja ei ole teinud kostjale alusetut sooritust. Hagi jäi seetõttu rahuldamata.

3.7. Maakohus ei andnud luba otsuse vaidlustamiseks.

HAGEJA APELLATSIOONKAEBUS

4. Hageja esitas 7. septembril 2022 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse

tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

Hageja leiab, et maakohus ei tuvastanud õigesti kostja hinnamuutuse faktilisi asjaolusid. Kostja

hinnakiri võis küll muutuda, kuid mitte täishinnaks, vaid kostja pidanuks rakendama muudetud

või muutunud soodushinda. Lepingulise koostööpartneri hinnamuutus ei saa selline, et uus hind

võrdsustub jaekliendi hinnaga (täishinnaga).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus keeldub kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel. Hageja

kannab kaebusega seonduvad menetluskulud, aga võib paluda tagastada riigilõivu.

6. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetlus-

põhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja põhinõue ei ületa 3500 eurot. Kuna

hageja nõue ei ületa seda summat, siis vastab tsiviilasi TsMS § 405 lg 1 tingimustele ja

maakohus võis seda menetleda lihtsustatud korras. Muu hulgas TsMS § 442 lg 10 näeb sellises

menetluses ette maakohtule otsustuspädevuse, kas anda luba otsuse peale apellatsioonkaebuse

esitamiseks.

7. Maakohus ei andud luba otsuse edasikaebamiseks. Otsuses kaebekorra märkimine pole

edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses, vaid seadusest tuleneva nõude

täitmine. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul

edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637

lg-s 2¹ sätestatud alustel (Riigikohtu 8. mai 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-17, p 11 koos

selles viidatud varasema praktikaga).

8. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 637 lg 2¹ järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioon-

kaebust menetlema, v.a juhul, kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne,

et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse

4 (4)

normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige

kohtulahendi. Neid aluseid käesolevas asjas ei esine. Vaidlustatud otsus ei ole maakohtu poolt

selgelt ebaõigesti materiaalõiguse normi kohaldamise tagajärg, samuti ei rikkunud maakohus

menetlusõigust ega hinnanud selgelt ebaõigelt tõendeid.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja kaebuse väited ei annaks alust

maakohtu otsust muuta. Maakohus kontrollis asjakohaselt VÕS § 1028 lg 1 tingimusi ja tegi

õige järelduse, et hageja nõude rahuldamise eeldused pole täidetud. Koostöölepingust ei tulene

kostjale kohustust rakendada hageja suhtes soodsamat hinda kui näeb ette kostja hinnakiri.

Samas tulenes kostjale lepingust õigus hinda ühepoolselt muuta. Hageja sai hinnamuutusele

reageerida kas nõustumisega (mh jätkates teenuse tellimist) või lepingu lõpetamisega. Hageja

ei tugine väitele, et ta oleks lepingu lõpetanud. Seega oli kostja hinnamuutuse kujundamisel

selles mõttes vaba otsustama, kas ta suurendab hagejaga varem kokku lepitud hinda kuni

tavahinnakirja määrani või lepib hagejaga kokku sellest erineva uue soodushinna.

10. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Maakohus

on õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel jätnud menetluskulud hageja kanda, sest hagi jäi rahuldamata.

11. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud

(v.a riigilõiv, vt järgmine p 12) jätta hageja kanda. Ringkonnakohus keeldub kaebust

menetlusse võtmast ega edasta seda kostjale vastamiseks. Nii ei teki kostjal apellatsiooni-

menetluses kulusid, mida tuleks hüvitada.

12. Hagejal on õigus esitada taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel

tagastamiseks pärast käesoleva määruse jõustumist. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele

pangakontole lõiv tagastada. TsMS § 150 lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe

aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud

lahendiga lõppemist. Vastava taotluse saab esitada ka maakohtule menetluskulude rahalise

kindlaksmääramise etapis.

13. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse

peale saab kaevata TsMS § 638 lg 9 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)