4-22-3261/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-22-3261

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.10.2022 Tallinnas Tallinna kohtumajas Väärteoasja number 4-22-3261 (2315,22,005887) Kohtukoosseis Kohtunik Katrin Paesoo Kaebuse sisu O. F. kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse 05.09.2022 otsuse peale väärteoasjas nr 2315,22,005887 Kaebuse esitaja (menetlusalune isik) O. F., isikukood: XXX; XXX kodanik; elukoht: XXX; e-posti aadress: XXX

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveamet (registrikood: 70008747) E-post: pohja@politsei.ee Menetlustoiming kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 alusel RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 120, § 132 p 1 ja § 134 kohus otsustas:

1. Jätta O. F. kaebus rahuldamata. 2. Jätta muutmata Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 05.09.2022 otsus väärteoasjas nr 2315,22,005887. 3. O. F. peab kooskõlas LS § 127 viie tööpäeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest esitama juhiloa Maanteeametile.

Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest.

4-22-3261 VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Politsei-ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Liiklusjärelvalvekeskuse poolt 05.08.2022 koostatud väärteoprotokolli nr AB1621522 kohaselt juhtis O. F. 05.08.2022 kella 05.30 ajal Harjumaal, Tallinna linnas Põhja pst 31 juures mootorsõidukit Citroen, r/n XXX, isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,45 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,50 mg/l +/-0,05 mg/l. O. F. rikkus sellega LS § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 05.09.2022 otsuse alusel väärteoasjas nr 2315,22,005887 määrati O. F.le karistuseks LS § 224 lg 1 alusel põhikaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuks.

MENETLUSALUSE ISIKU KAEBUS Kaebuse esitaja taotles kohtult asja lahendamist kirjalikus menetluses.

Kaebuse kohaselt ei vaidlusta kaebuse esitaja teo toimepanemist, kuid selgitab, et ta ema on raskesti haige ja 08.05.2022 pidi ruttama talle appi, kuna ema oli kukkunud. Istus rooli, kuna taksot tellida polnud võimalik. Palub juhtimisõigust mitte ära võtta, kuna oli sunnitud rooli istuma. Juhtimisõiguse olemasolu on talle vajalik ema abistamisel ning endale töökoha saamisel. Töötukassa kaudu on juba läbinud C kategooria juhtimisõiguse koolituse ning hetkel on läbimisel CE-kategooria koolitus, mille läbimisel saaks tööle asuda veoautojuhina.

KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT Kohtuväline menetleja nõustus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetleja esitas kohtule väärteoasja originaalmaterjalid ning omapoolse, kirjaliku seisukoha.

Kohtuvälise menetleja hinnangul on O. F. poolt toimepandud rikkumine täielikult tõendamist leidnud ja seda eelkõige tunnistaja ütlustega ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga. Kohtuvälisele menetlejale jääb selgusetuks, miks ei olnud kaebuse esitajal võimalik kasutada taksoteenust ning miks ei kasutanud O. F. häirekeskuse abi, vaid istus teadlikult alkoholijoobes rooli. Kohtuväline menetleja leiab, et O. F.le on määratud karistus õiglane arvestades tema süü suurust ja teo ohtlikust, samuti seda, et tegemist on isikuga, kes on varasemalt korduvalt sellelaadse rikkumise toime pannud. Kuna korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et isik paneb tulevikus uuesti toime samaliigilise süüteo, on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise vajalikkust ja käesoleval hetkel on see vajalik. Üldpreventiivselt annab selline karistus ühiskonnale signaali, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest ning rasketele väärtegudele reageeritakse teole vastava karistusega.

KOHTU SEISUKOHT Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil. Menetlusalune isik ja kohtuväline menetleja teatasid kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

4-22-3261 LS § 224 lg 2 näeb ette mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine lubatud alkoholi piirmäära ületades rikkumist isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

Väärteoprotokolli nr AB1621522 kohaselt juhtis O. F. 05.08.2022 kella 05.30 ajal Harjumaal, Tallinna linnas Põhja pst X juures mootorsõidukit Citroen, r/n XXX, juhile keelatud seisundis selliselt, et tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,45 mg/l.

Kaebaja ei vaidlustanud kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse aluseks olnud faktilisi asjaolusid ning kohtu hinnangul on teo toimepanemine tõendatud järgmiste tõenditega:

Tunnistaja Dmitri Grudini ütlustega, mille kohaselt oli ta 05.08.2022 patrullis, kui nad said kella 05:22 ajal teate, et Tallinnas Suur-Laagri tn x juures hakkas sõitma auto, mille juht võib olla joobes. Kella 05.30 ajal nägid Põhja puiesteel suunaga Kalasadama poole sõiduautot, mis vastas teatatud kirjeldusele ning peatasid sõiduki. Tuvastasid, et sõidukit Citroen C3 r/n XXX juhtis O. F., kellel esines joove 0,45mg/l.

Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolliga, mille kohaselt esines O. F.l 05.08.2022 silmade punetus, häiritud reaktsiooni kiirus ning koordinatsiooni kergeid häireid.

Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt kõrvaldati 05.08.2022 kella 05:31 ajal O. F. sõiduki juhtimiselt seoses sellega, et oli alust arvata, et isiku veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et isik oli alkoholijoobes.

Indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, mille kohaselt tuvastati 05.08.2022 kella 05:31 ajal O. F.l Põhja pst 31 juures alkoholijoove 0,48 mg/l.

Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga, millest nähtub, et O. F. joobe suurust mõõdeti taadeldud tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest (7110 EST, nr TTRC-22-00087), mille lõplikuks mõõtetulemuseks mõõdeti 0,45mg/l.

Kohus märgib, et asjas kogutud materjalide, eelkõige tunnistaja ütluste ning tõendusliku alkomeetri väljatrükiga on üheselt tõendamist leidnud, et 05.08.2022 kella 05:31 ajal tuvastati mootorsõidukit Citroen r/n XXX juhtinud O. F. joobe suuruseks 0,45 mg/l.

KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Seega on LS § 224 lg 2 sätestatud süüteokoosseis täidetud, kui isik on teo toime pannud tahtlikult või ettevaatamatusest.

Kohtu hinnangul on O. F. teo pannud toime tahtlikult. KarS § 16 lg 3 sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Joobe suurust arvestades, oli O. F. teadlik, et on alkoholijoobes ja asus sellele vaatamata mootorsõidukit juhtima ning oli teadlik, et asub sõidukit juhtima seisundis, millises sõidukit juhtima asuda ei tohi. Ta suhtus ükskõikselt oma tegevuse tagajärgedesse ning teadis, et süüteokoosseisule vastav asjaolus saabub või vähemalt pidas seda võimalikuks. Asudes sellises seisundis juhtima mootorsõidukit, näitab see, et O. F. pani kuriteo toime otsese tahtlusega.

Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline, süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

4-22-3261 KARISTUS

Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel tuleb arvestada menetlusaluse isiku süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 224 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuni kaheteistkümne kuuni.

Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt võeti O. F.lt LS § 224 lg 2 alusel ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks.

Kaebuse esitaja palus juhtimisõigust mitte ära võtta seoses ema tervisliku seisundiga ning seetõttu, kuna tal on pooleli CE kategooria koolitus, mille järel saaks tööle asuda veoautojuhina.

Kohtuväline menetleja on oma 05.09.2022 otsuses märkinud, et antud asjas karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud asjaoluga, et sõiduki juhtimine alkoholipiirmäära ületavas seisundis, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga. Keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimine suurendab liiklusõnnetusse sattumise tõenäosust ning mootorsõiduk on kõrgendatud ohu allikas. Juhil on kohustus enne sõitma asumist veenduda, et tema tervislik seisund lubab sõidukit juhtida. Kuivõrd menetlusalusele isikule etteheidetavate väärtegude toimepanemise asjaolud viitavad sellele, et menetlusalune isik on liikluses nii iseendale kui ka teistele liiklejatele ohtlik ning ta on varem nii kriminaalkui ka väärteokorras samalaadsed rikkumised toime pannud, siis tuleb käesoleval hetkel kohaldada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks.

Kohus nõustub menetleja otsuses toodud põhjendustega. O. F.le määratud põhikaristus on seadusega kooskõlas. Isiku süü toimepandus on suur; O. F.l tuvastatud joove ei olnud jääknähu lähedane, vaid tegemist oli LS § 224 teise lõike raames oleva joobe suurusega. Vaatamata asjaolule, et O. F. kaebusest saab järeldada, et ta kahetseb toimepandut, omab olulist tähtsust karistuse mõistmisel asjaolu, et teda on varem samalaadse süüteo eest karistatud ja seda nii kriminaalkui ka väärteokorras, sealjuures väärteokorras on talle juba varasemalt mõistetud karistuseks rahatrahv, mis ei ole pannud teda õiguskuulekalt käituma. Samuti on teda varasemalt mootorsõidukijuhtimiselt pooleks aastaks kõrvaldatud (vt. transpordiameti liiklusregistri väljavõtet). Kohus märgib, et tegemist on raske rikkumisega, mille karistusse ei saa suhtuda kergekäeliselt, eriti veel isikute osas, kes on korduvalt samalaadse rikkumise juba varasemalt toime pannud.

Kuivõrd kaebuse esitaja on palunud juhtimisõigust mitte ära võtta, peab kohus vajalikuks märkida, et kohtupraktikas on väljakujunenud seisukoht, et töökoha või pereliikme tervislik seisund, ei ole mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, kuna KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu (RKKKo 3-1-1-26-10, p 7.3). Antud juhul ei kasuta isik mootorsõidukit liikumispuude tõttu ning seega KarS § 50 lg-st 2 tulenevalt juhtimisõiguse äravõtmiseks välistavat asjaolu ei esine. Kohus peab vajalikuks lisaks märkida, et varasemalt samalaadse teo toimepannud isik pidi enne uut rikkumist teadma, et haige ema võib vajada iga kell abi ning alkoholi tarvitades pidi teadma, et uuesti alkoholijoobes rooli istumine võib tal lõppeda juhtimisõiguse ära võtmisega. Kohtu hinnangul on siinkohal karistuse mõistmisel asjakohased nii üldpreventiivsed (õiguskorra, s.o. kaasliiklejate kaitsmise eesmärk) kui ka eripreventiivsed (menetlusaluse isiku mõjutamine edasiselt analoogsete rikkumiste toimepanemisest hoiduma) kaalutlused. Selleks, et O. F. hakkaks aktsepteerima ühiskonnas heakskiidetud liiklusreeglistiku täitmist, tuleb tema suhtes kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist. Arvestades eeltoodut, mh. isiku varasemaid samalaadseid rikkumisi ning süü suurust, tuleb O. F.lt võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks.

4-22-3261

Eeltoodu alusel jätab kohus Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 05.09.2022 otsuse väärteoasjas nr 2315,22,005887 muutmata.

Katrin Paesoo kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/