3-21-484/28 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Oliver Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

13.10.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-484

Haldusasi

X

kaebus

Tallinna

Linnaplaneerimise

Ameti

18.06.2021 otsusele ning Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti

kohustamiseks

registreerida

ehitisregistris

27.07.2019 kasutusteatis nr 1811301/04265

Menetlusosalised

Kaebaja – X, nõustaja RK

Vastustaja – Tallinna linn, esindajad EV ja KR

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.01.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tallinna linna apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

04.10.2022 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tallinna linna apellatsioonkaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu

07.01.2022 otsuse haldusasjas nr 3-21-484 resolutsiooni p 1 osas, millega halduskohus

kohustas Tallinna Linnaplaneerimise Ametit muutma ehitisregistris Tallinnas Taime

tn 2 asuva hoonet puudutavaid kandeid selliselt, et Taime tn 2-13 korteriomandi

reaalosa kajastuks eluruumina vastavalt 27.07.2019 kasutusteatisele. Teha vastavas

osas uus otsus.

2. Kohustada Tallinna Linnaplaneerimise Ametit 27.07.2019 kasutusteatist nr

1811301/04265 uuesti läbi vaatama.

3. Mõista X-lt Tallinna linna kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulud 20 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.11.2022.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

3-21-484

2(7)

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X omandis on Taime 2-13 korteriomand, mille reaalosaks on hoone soklikorrusel paiknev

38,50 m2 suuruse üldpinnaga ruum. X esitas 27.07.2019 kasutusteatise nr 811301/04265-1

eelnimetatud ruumi kasutusotstarbe muutmiseks ja selle kasutuselevõtuks eluruumina.

2. Tallinna Linnaplaneerimise Amet keeldus 18.06.2021 otsusega ehitusseadustiku (EhS) §

55 p-de 1, 2 ja 6 alusel 27.07.2019 kasutusteatises nimetatud mitteeluruumi otstarbe

muutmisest eluruumideks.

EhS § 54 lg 1 kohaselt antakse kasutusluba, kui ehitis vastab õigusaktides sätestatud nõuetele,

eelkõige ehitisele esitatud nõuetele, ja ehitusloale. Vastavalt EhS § 11 lg-le 1 peab ehitis kogu

oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele ja olemasolu vältel olema ohutu. EhS

§ 11 lg 2 sätestab, et ehitisele esitatavad nõuded hõlmavad asjakohasel juhul hügieeni, tervist

ja keskkonda (p 3) ning kasutusotstarbest ja kasutamisest tulenevaid nõudeid ehk

seisundinõudeid, sh korrashoiunõudeid (p 10). Majandus- ja taristuministri 02.07.2015

määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ (määrus nr 85) § 1 lg 2 kohaselt on eluruumile

esitatavate nõuete kehtestamise eesmärgi inimesele ohutu ja tervisliku elukeskkonna

tagamine, sealjuures peab eluruumis olema inimesel võimalik viibida ööpäevaringselt.

Määruses nr 85 ei ole ammendavalt loetletud kõik eluruumile esitatavad nõuded. Nt hõlmab

ohutuse hindamine ka olukorda, kus keldri- ja soklikorrusele, mille põrand on ümbritsevast

maapinnast madalam, soovitakse rajada eluruum.

Taime 2-13 ruumi põrand on vähemalt 90 cm keskmisest maapinnast madalamal. Seega

esineb uputuse tekkimise oht. Lisaks korteriomanike elu ja tervise kaitsele tuleb arvestada

ohtu teiste majaelanike varale. Uputus võib kahjustada ka teiste majaomanike vara.

Ehitusprojektile lisatud insolatsioonianalüüsis on aluseks võetud kaks erinevat standardit,

millest üks ei kehti. Insolatsiooni puudutavaid standardeid ei kajastata ka seletuskirjas,

mistõttu ei vasta ehitusprojekt majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97

„Nõuded ehitusprojektile“ § 2 lg-le 1 ega EhS §-le 13. Andmed põranda kõrguse kohta pole

õiged. Insolatsiooni mõõtmist ei ole teostatud põrandast 90 cm kõrguselt, sest sellel kõrgusel

aknad puuduvad.

Terviseamet oli esmalt seisukohal, et CO2 mõõtetulemused olid standardi soovitusele

vastavad vaid magamistoas, kuid elutoas ja WC-s ületasid need soovituslikku taset vastavalt

1,35 ja 1,52 korda. Hiljem möönis Terviseamet mõõtetulemuste nõuetele vastavust, kuid

dokumentidest ei selgu, millised konkreetsed abinõud põhjustasid näitude paranemise.

3. X esitas 08.03.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mida täiendas 28.06.2021 ning

milles taotles Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18.06.2021 otsuse tühistamist ning vastustaja

kohustamist 28.07.2019 esitatud kasutusteatise registreerimiseks ehitisregistris.

Kuna vastustaja ei reageerinud kasutusteatisele EhS § 48 lg-s 2 sätestatud 10-päevase tähtaja

jooksul, tuleb lugeda, et vastustaja aktsepteeris kasutusteatist.

3-21-484

3(7)

Linna 18.06.2021 otsuses toodud põhjendused ei ole asjakohased. Vastustaja väited ei tugine

ühelegi tõendile. Kaebaja esitas koos kasutusteatisega insolatsioonianalüüsi ja hinnangu

õhukvaliteedile, mis

mõlemad näitasid,

et ruumid on eluruumina kasutamiseks

nõuetekohased.

4. Tallinna linn palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes 18.06.2021 otsuses toodud

põhjenduste juurde.

5. Tallinna Halduskohus rahuldas 07.01.2022 otsusega kaebuse ning tühistas Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti 18.06.2021 otsuse ja kohustas Tallinna Linnaplaneerimise Ametit

muutma ehitisregistris Tallinnas Taime tn 2 asuva hoonet puudutavaid kandeid selliselt, et

Taime

2-13

korteriomandi

reaalosa

kajastuks

eluruumina

vastavalt

27.07.2019

kasutusteatisele.

Põhjendatud ei ole 18.06.2021 otsuses võetud põhimõtteline seisukoht, et elamu soklikorrusel

asuvate ruumide ohutu kasutamine eluruumidena ei ole võimalik. Kuna seaduses

kasutusteatise kontrollimiseks antud tähtaeg on möödunud, tuleb vaidlustatud otsuse

tühistamisel lugeda, et vastustaja on kasutusteatist aktsepteerinud ning seega peab vastustaja

ehitisregistri andmeandjana tegema ehitisregistri kannetes kohased muudatused.

EhS § 48 lg-st 2 tuleneb, et kasutusteatise saamisel on pädeval haldusorganil aega selle

kontrollimiseks 10 päeva: kui haldusorgan selle aja jooksul ei reageeri ehk ei teavita

kasutusteatise

esitajat

vajadusest

kasutusteatises

esitatud

andmete

täiendavaks

kontrollimiseks, võib isik hakata ehitist kasutama ja muuta selle kasutusotstarvet. Tähtaja

möödumisel on pädev haldusorgan kohustatud tegema kasutusteatisest tulenevad muudatused

ehitistregistri andmetes. EhS § 46 lg-id 2 ja 5 ning lg 6 p-i 1 tuleb koosmõjus mõista selliselt,

et pädev haldusorgan peab kasutusteatise esitamisele järgneva 10 päeva jooksul võtma

seisukoha, kas aktsepteerida vaikimisi ehitise kasutamist või mitte. Viimasel juhul tuleb tal

kasutusteatise esitajat sellest teavitada enne 10-päevase tähtaja lõppu. Sellega käivitub

kontrollimenetlus, mis tuleb läbi viia kasutusloa menetluse läbi viimiseks ette nähtud tähtaja

jooksul.

EhS § 54 lg 4 sätestab, et pädev asutus annab kasutusloa 30 päeva jooksul taotluse esitamise

päevast arvates. Seadus ei anna selgelt vastust küsimusele, millised tagajärjed on selle tähtaja

eiramisel. Ehitise puhul, mille kasutamise eelduseks on kasutusloa olemasolu, on ilmne, et 30-

päevase tähtaja lõppemine ei saa olla samastatav kasutusloa andmisega. Kasutusteatise puhul

ei pruugi EhS § 48 lg-tes 5 ja 6 sätestatud kontroll aga päädida haldusakti andmisega, sest

haldusakti annab pädev haldusorgan vaid juhul, kui peab kontrolli tulemusena vajalikuks

esitada mingisuguseid nõudeid või teeb otsuse, mis tugineb kasutusloa andmisest keeldumise

aluse olemasolule. Muul juhul aktsepteerib haldusorgan kasutusteatist vaikimisi ning teeb

ehitistregistris vastavad muudatused. Seega tuleb EhS § 48 sätteid tõlgendada nii, et kui

haldusorgan, olles esmalt kasutusteatise esitamisele järgneva 10 päeva jooksul teavitanud

isikut kasutusteatise täiendava kontrollimise vajadusest, ei anna 30 päeva jooksul haldusakti,

milles on kas esitatud isikule täiendavaid nõudeid või milles on kohaldatud mõnda kasutusloa

andmisest keeldumise alust, siis tuleb lugeda kasutusteatis vaikimisi aktsepteerituks ning

pädeval haldusorganil on kohustus teha vastavad muudatused ehitisregistri andmetes.

Seejuures ei ole kuidagi välistatud hilisem riikliku järelevalve teostamine ehitise nõuetele

vastavuse ja selle nõuetekohase kasutamise kontrollimiseks.

Kaebaja esitas kasutusteatise 27.07.2019. Vastustaja esitas väljavõtte ehitisregistri andmetest,

kust nähtuvalt on 31.07.2019 tehtud asjaomase kasutusteatise juurde märge „Teade

ehitisregistrist – teatisega esitatud andmed vajavad täiendavat kontrolli“. Seega teatas

vastustaja ehitisregistri andmekogu kaudu kaebajale, et kasutusteatis vajab kontrolli.

Vastustaja oleks pidanud kontrolli läbi viima ja vajadusel haldusakti andma 30 päeva jooksul

3-21-484

4(7)

ehk hiljemalt 30.08.2019. Vaidlust pole, et selle tähtaja jooksul ei andnud vastustaja EhS § 48

lg-s 6 sätestatud haldusakti. Tähtaja möödumisel tuli lugeda, et vastustaja on ehitisteatise

aktsepteerinud ning tal tekkis kohustus teha ehitisregistris vastavad muudatused, et Taime 2-

13 korteri reaalosa kajastuks seal eluruumina. See kohustus ei ole ära langenud.

Vastustaja andis haldusakti, s.o keeldus Taime 2-13 kasutusotstarbe muutmisest peaaegu kaks

aastat pärast EhS § 48 lg-s 6 sätestatud tähtaja möödumist, omamata selleks enam õiguslikku

alust. Nimelt oli vastustaja kasutusteatise vaikimisi aktsepteerinud juba 30.08.2019. Kui

vastustaja jõudis 2021. a-l seisukohale, et Taime 2-13 ruumide kasutamine eluruumina on

ohtlik, oleks sellele reageerimise ainsaks võimaluseks olnud riikliku järelevalve menetlus

vastavalt EhS §-dele 130 jj. Juba eeltoodud põhjendustel tuleb 18.06.2021 otsus tühistada.

Vaidlustatud otsus on ka sisuliselt õigusvastane ja põhjendamatu. Tähelepanuta tuleb jätta

kõik need kaalutlused, mis on esitatud praeguse kohtumenetluse käigus, kuid ei ole tulene

vaidlustatud otsusest enesest. Kaalutlusotsuse täiendamine uute või oluliselt põhjalikumate

kaalutlustega ei ole kohtumenetluses üldjuhul lubatav. Asjaolu, et soklikorrusel on veeuputuse

oht suurem, ei tähenda, et ruumide kasutamine eluruumidena ei ole õiguslikult lubatav.

Otsuses ei ole veenvalt põhjendatud sellise tõsise ohu olemasolu. Kaebaja esitas koos

kasutusteatisega insolatsioonihinnangu. Vastustaja ei nõudnud menetluse käigus kaebajalt

selle analüüsi täpsustamist ega hinnanud ka ise, kas eluruumile kehtestatud valgustingimused

on tagatud. Samuti esitas kaebaja ise andmed ruumide õhukvaliteedi osas, kuid vastustaja

lükkas need kõrvale väitega, et ei usu neid, sest varasemad mõõtmistulemused olid

teistsugused. Otsusest nähtuvalt ei tundnud vastustaja sisulist huvi selle vastu, kas nt valgus-

või siseõhuga seotud eluruumile esitatavad normatiivsed nõuded on täidetud, vaid lähtus

põhimõttelisest seisukohast, et soklikorrusel ei saa elada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. Tallinna linn palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 07.01.2022

otsus osas, millega halduskohus kohustas Tallinna Linnaplaneerimise Ametit muutma

ehitisregistris

kandeid,

ning

teha

asjas

uus

otsus,

millega

kohustada

Tallinna

Linnaplaneerimise Ametit kaebaja 27.07.2019 kasutusteatist uuesti läbi vaatama. Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti 18.06.2021 otsuse tühistamise osas apellatsioonkaebust ei esitatud.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet on kasutusteatisi menetlevaks pädevaks asutuseks EhS § 48

lg 2 mõistes. Halduskohus selgitas õigesti, et vaidlustatud otsuse näol on tegemist

kaalutlusotsusega. Samas asus halduskohus oma otsusega haldusorgani asemele. Vastustaja

teostas kasutusteatise menetluses kaalutlusõigust, kuid paraku jäi analüüs mõnevõrra

pealiskaudseks ja tõendamatuks. Sealjuures leidsid mõned faktilised asjaolud täpsemalt

tuvastamist alles kohtumenetluse käigus. Vastustaja oleks pidanud enne 18.06.2021 otsuse

tegemist läbi viima tunduvalt põhjalikuma haldusmenetluse, kuid see ei saa olla põhjuseks, et

kohus kohustab vastustajat ilma uue ja põhjalikuma menetluseta kasutusteatist teavitatuks

lugema ja kasutusteatise andmed ehitisregistrisse kandma.

Kohus ei võtnud lahendis mingis sisulist seisukohta, mis puudutab asjaolu, et lisaks välistest

tingimustest tulenevale uputuse ohule viitas vastustaja 13.12.2021 menetlusdokumendis ka

Taime tn 2 hoone sisesele uputusohule. Samuti jättis kohus tähelepanuta, et kasutusteatise

menetluses puudub Päästeameti kooskõlastus. Seega jättis kohus olulised asjaolud hindamata

ja jõudis seeläbi väära tulemuseni. Vastustaja peab kaebaja taotluse uuesti lahendamisel uuesti

kohaldama kaalutlusõigust ning kohus ei saa seda teha haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3).

Kohus saab vastustajat kohustada kaebaja taotlust uuesti lahendama.

Halduskohus leidis ebaõigesti, et EhS ei reguleeri kasutusteatise menetluse läbiviimise korda.

EhS § 48 lg 6 sätestab, et juhul, kui kasutusteatis vajab täiendavat kontrolli, lähtutakse

3-21-484

5(7)

kasutusloa menetluse, sh kasutusloa andmise menetluse tähtajast, ja kasutusloa andmisest

keeldumise alustest. Õige pole halduskohtu mõttekäik, et pärast seda, kui kasutusteatise

menetluses on juba üle mindud kasutusloa menetlusnormide kohaldamisele, loetakse

kasutusteatis vaikimisi teavitatuks, kui möödub kasutusloa andmiseks ette nähtud 30 päeva.

Kui kasutusteatise menetluses on asutud rakendama kasutusloa menetlusnorme, tuleb

teavitatuks lugemise otsus teha kaalutlusõiguse alusel, tehtud otsus peab olema põhjendatud ja

vastama EhS-i nõuetele. Kui otsuse tegemine võtab rohkem aega, kuid see on vajalik asja

õigemaks otsustamiseks, on põhjendatud 30-päevase menetlustähtaja ületamine. Vajadusel

saab lähtuda haldusmenetluse üldistest alustest ehk haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 41

sätestatust.

7. X palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega

ning jäädes varasemalt avaldatud seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses (HKMS § 197 lg 1). Kuna

vastustaja

ei

vaidlustanud

halduskohtu

otsust

osas,

millega

tühistati

Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti 18.06.2021 otsus, on ringkonnakohtus vaidluse all vaid küsimus,

kas halduskohus kohustas vastustajat õigesti muutma ehitisregistri kandeid kaebaja

27.07.2019 kasutusteatise alusel või oleks halduskohus saanud vastustajat üksnes kohustada

kaebaja 27.07.2019 kasutusteatist uuesti läbi vaatama.

Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et halduskohus oleks pidanud vastustajat kohustama

kaebaja 27.07.2019 kasutusteatist uuesti läbi vaatama. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada

alljärgnevatel põhjendustel.

9. Vastustaja on halduskohtu otsuse põhjendusi osaliselt vääralt mõistnud. Halduskohus ei

rikkunud otsuses HKMS § 158 lg-t 3 ega asunud kaalutlusõigust teostama vastustaja asemel.

Halduskohus analüüsis otsuse põhjendava osa p-des 11–19 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

18.06.2021 otsuse sisulist õiguspärasust ning leidis, et otsuses toodud põhjendused ei olnud

piisavad, et keelduda 27.07.2019 kasutusteatise andmete kandmisest ehitisregistrisse. Kuna

ameti 18.06.2021 otsuse osas ei ole apellatsioonkaebust esitatud, ei peatu ringkonnakohus

vastavatel halduskohtu põhjendustel. Oluline on vaid märkida, et halduskohus ei kohustanud

vastustajat 27.07.2019 kasutusteatise andmeid ehitisregistrisse kandma mitte ameti 18.06.2021

otsuse sisulise õigusvastasuse tõttu, vaid põhjusel, et halduskohtu hinnangul oli vastustaja

27.07.2019 kasutusteatise juba 30.08.2019 vaikimisi aktsepteerinud, sellest tulenes igal juhul

kohustus kasutusteatise andmed ehitisregistrisse kanda ja ametil puudus õiguslik alus

18.06.2021 otsuse tegemiseks (vt halduskohtu otsuse põhjendava osa p-d 9–10).

Seega on apellatsioonkaebuse lahendamisel oluline hinnata, kas halduskohus on EhS §-i 48

õigesti tõlgendanud. Kui nimetatud tõlgendusest ei tulene kohustust kasutusteatise andmeid

ehitistregistrisse kanda, oleks halduskohus pidanud ameti 18.06.2021 otsuse tühistamisel

kohustama ametit 27.07.2019 kasutusteatist uuesti läbi vaatama. Nagu halduskohus õigesti

märkis, on 18.06.2021 otsuse näol tegemist kaalutlusotsusega ning vastavalt HKMS § 158 lg-

le 3 ei teosta kohus kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kohus saaks vastustajat kohustada

kasutusteatise andmeid ehitisregistrisse kandma üksnes juhul, kui vastupidine oleks ilmselgelt

õigusvastane. Taolise juhtumiga ei ole praegusel juhul tegemist. Kohus hindab vaid ameti

18.06.2021 otsuse õiguspärasust ega teosta haldusmenetlusele omast igakülgset kontrolli, kas

vaidlusaluse ruumi puhul on kõik selle eluruumina kasutamise tingimused täidetud.

10. EhS § 48 lg 2 kohaselt, kui kasutusteatise esitamisest 10 päeva jooksul ei teavita pädev

asutus teatise esitajat vajadusest kasutusteatises esitatud andmeid täiendavalt kontrollida, võib

3-21-484

6(7)

isik muuta ehitise kasutusotstarvet. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et sellest tuleneb

muu hulgas pädeva asutuse kohustus teha ehitistregistris vastavad muudatused.

Kaebaja poolt 27.07.2019 esitatud kasutusteatise puhul on teada, et 31.07.2019 kanti teatise

juurde märge andmete täiendava kontrolli kohta. Seega ei ole EhS § 48 lg 2 asjakohane.

11. EhS § 48 lg 6 sätestab, et kui esinevad lg-s 5 sätestatud kasutusteatise kontrollimise

alused, lähtutakse kasutusloa menetluse, sh kasutusloa andmise menetluse tähtajast, ja

kasutusloa andmisest keeldumise alustest. Kontrolli tulemusel esitatavad nõuded annab pädev

asutus haldusaktina.

Vastavalt EhS § 54 lg-le 4 annab pädev asutus kasutusloa 30 päeva jooksul taotluse esitamise

päevast arvates.

Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtuga, et eeltoodust saab järeldada, et kui kasutusteatise

suhtes kontrolli teostamisest teavitamisest 30 päeva jooksul ei ole antud haldusakti kas

esitatavate nõuete või kasutusteatise registreerimisest keeldumise kohta, võib lugeda kontrolli

lõppenuks ning muuta ehitise kasutusotstarvet. Vastav eriregulatsioon on kehtestatud üksnes

EhS § 48 lg-s 2 ning puudutab olukordasid, kus kontrolli läbi ei viida. EhS § 48 lg 6 eesmärk

ei ole sätestada täiendav tähtaeg, mille möödumisel võib automaatselt ehitise kasutusotstarvet

muuta, vaid sellega on antud õigus lähtuda kontrolli läbiviimisel kasutusloa menetluse

normidest.

Halduskohus on põhjendamatult pidanud oluliseks asjaolu, et kasutusteatise alusel andmete

ehitisregistrisse kandmisel ei anna vastustaja haldusakti. Vastustajal on EhS § 48 lg-st 2

tulenevalt 10 päeva aega otsustada, kas kontrollida kasutusteatist täiendavalt. Kui

kontrolliotsustus on tehtud, algab haldusmenetlus, mis lõpeb kas andmete kandmisega

ehitisregistrisse või keelduva haldusaktiga. Tõlgendus, mille järgi 30 päeva möödumisel

loetakse, et pädev asutus on kasutusteatise vaikimisi heaks kiitnud, läheb vastuollu pädeva

asutuse enda otsustusega viia kasutusteatise osas läbi täiendav kontroll. Samuti toob see kaasa

ohu, et kasutama hakatakse ehitisi, mis ei vasta nõuetele, pole ohutud või riivavad teiste

isikute õigusi (EhS § 48 lg 5).

12. Halduskohus leidis õigesti, et kontrolli teostamisel tuleb kasutusteatise puhul

haldusmenetlus läbi viia 30 päeva jooksul. Nimetatud tähtaega on võimalik pikendada (EhS §

2 lg 4 ja HMS § 41). Vastustaja on avaldanud, et praegusel juhul puudusid 30-päevase tähtaja

mittejärgimiseks asjakohased põhjused ning 27.07.2019 kasutusteatis jäi pärast 31.07.2019

märke tegemist ametnike vahetumise tõttu lihtsalt tähelepanuta. Kuid isegi õigusvastase

viivituse esinemisel ei saa kaebaja nõuda, et vastustaja kannaks kasutusteatise andmed ilma

alustatud kontrolli lõpuni viimata ehitisregistrisse.

Kui haldusorgan on tegevusetu või viivituses, on võimalik esitada halduskohtule

kohustamiskaebus (HKMS § 46 lg 2). Kaebaja pöördus kohtusse 08.03.2021. Kuna vastustaja

tegi kohtumenetluse ajal 18.06.2021 otsuse ning kaebaja muutis vastavalt kaebust, pole

siinkohal vaja analüüsida algse kohustamiskaebuse lubatavust tähtaegsuse mõttes.

13. Lähtuvalt eeltoodust tühistab ringkonnakohus halduskohtu 07.01.2022 otsuse osas,

millega halduskohus kohustas vastustajat muutma vastavalt 27.07.2019 kasutusteatisele

ehitisregistris kandeid. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega kohustab vastustajat

27.07.2019 kasutusteatist uuesti läbi vaatama.

HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, mis tuleb kaebajalt vastustaja kasuks

välja mõista.

3-21-484

7(7)

Ringkonnakohus ei muuda halduskohtu otsuse resolutsiooni p-i 2, millega mõisteti Tallinna

linnalt kaebaja kasuks välja riigilõiv 15 eurot, sest tühistamisnõude osas on halduskohtu otsus

jõustunud ning kohustamisnõude puhul on mõlema vaidlusaluse alternatiivi puhul tegemist

nõude rahuldamisega: kohus saab oma äranägemisel kohustada vastustajat nii haldusakti

andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama

(HKMS § 41 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)