3-22-680/62 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe (eesistuja), Monika Laatsit, Oliver Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

13.10.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-680

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Y (H; F; Q)

kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise

tähtaja

pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Katri Bergmann

Puudutatud isik – Y, riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23.05.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Y määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja materjalide juurde Politsei- ja Piirivalveameti 14.09.2022 e-kiri.

2. Jätta Y (H; F; Q) määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.05.2022

määruse resolutsioon haldusasjas nr 3-22-680 muutmata, kuid muuta halduskohtu

määruse põhjendusi vastavalt ringkonnakohtu määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5). Muus osas ei saa

määruse peale edasi kaevata (HKMS § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 23.02.2022 kinni Afganistani kodanikust puudutatud

isiku, kellel puudus välismaalaste seaduse § 43 kohane seaduslik alus Eesti Vabariigis

viibimiseks.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 25.02.2022 määrusega haldusasjas nr 3-22-486 PPA

taotluse ning andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) alusel kuni kinnipidamise

aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 25.04.2022.

3-22-680

2(7)

3. Puudutatud isik avaldas 16.03.2022 soovi taotleda rahvusvahelist kaitset. Isikult võeti

21.03.2022 vormikohane rahvusvahelise kaitse taotlus.

4. PPA esitas 22.03.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse paigutada puudutatud isik

kinnipidamiskeskusesse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) alusel

kuni kaheks kuuks. Tallinna Halduskohus rahuldas 23.03.2022 määrusega taotluse ning andis

PPA-le loa isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 23.05.2022.

5. PPA

esitas

17.05.2022

Tallinna

Halduskohtule

taotluse

puudutatud

isiku

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks VRKS § 362 lg

5, § 361 lg 1 ja lg 2 p-de 4, 5 ja 7 alusel.

Puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse menetlus on algfaasis. PPA ei ole veel alustanud

rahvusvahelise kaitse sisulist menetlust. Eurodaci päringule saadud vastuse kohaselt hõivati

isikult Bulgaarias sõrmejäljed. PPA tegi 29.03.2022 palve Bulgaariale. Bulgaaria vastas

12.04.2022, et ei võta isikut vastu, sest PPA ei ole piisavalt tõendanud, et Bulgaaria on tema

rahvusvahelise kaitse menetluse eest vastutav riik. PPA tegi 22.04.2022 ja 13.05.2022

Bulgaariale korduvad palved. Bulgaaria jaatava vastuse korral teeb PPA otsuse isiku

üleandmiseks Bulgaariale. Kui aga Bulgaaria keeldub isikut vastu võtmast ja vastutamast tema

rahvusvahelise kaitse menetluse eest, peab menetluse läbi viima PPA. Sel juhul on

menetlustoiminguteks vajalik isiku kättesaadavus.

PPA-l on põhjendatud alus arvata, et puudutatud isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse

lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Isikule on 23.02.2022

vormistatud

kohe

sundtäidetav

ettekirjutus

Eestist

lahkumiseks.

Isik

paigutati

kinnipidamiskeskusesse 25.02.2022 ja rahvusvahelise kaitse taotlemise soovi esitas alles

16.03.2022, kui talle oli selge, et ta ei pääse vabadusse ega avatud keskusesse. Esialgu

(24.02.2022), kui menetlustoimingutesse oli kaasatud puštu keele tõlk, ei avaldanud isik soovi

saada rahvusvahelist kaitset Eestis, vaid kinnitas, et soovib minna Saksamaale. Samuti ei

esitanud isik rahvusvahelise kaitse soovi üheski teises turvalises Euroopa riigis, mida ta läbis

enne Eestisse tulekut. Isik on väitnud, et tema ema ja kaks venda elavad Saksamaal. Isiku

ütlused on ka vastuolulised. PPA hinnangul osutab see, et isik on valmis kasutama kõiki

abinõusid väljasaatmise vältimiseks, kuna tema tegelik eesmärk oli jõudmine sihtriiki

Saksamaale. Eestisse sattus isik ekslikult, kuna reisis veoauto kastis ning ei olnud teadlik, kuhu

on jõudnud. Isikul oli enda sõnul vahendajaga kokkulepe, et ta transporditakse Serbiast Ungari

kaudu Saksamaale ja väidetavalt maksis ta selle eest 4500 eurot.

Isikul on põgenemisoht VSS § 68 p-de 6 ja 8 kohaselt. Isik saabus Eesti Vabariiki

ebaseaduslikult. Ta ületas Eesti Vabariigi piiri Iklas, omamata siin viibimiseks seaduslikku

alust. Kuigi Ikla piiripunkt ja piiriala ei ole Eesti välispiir, ei muuda see asjaolu, et isikul puudus

Eestisse sisenemiseks seaduslik alus ning piir ületati ebaseaduslikult. Isik on varem PPA-le

selgitanud, et tema eesmärgiks oli jõuda oma lähedaste isikute (ema ja vendade) juurde. Isik on

rahvusvahelise kaitse taotluses märkinud, et tema sihtriigiks oli algselt Saksamaa ja hiljem

Eesti, kus rahvusvahelist kaitset taotleda. PPA järeldab nii isiku sõnadest kui ka tema

käitumisest, et ta ei soovi Eestisse jääda, vaid tema huvi on edasi liikuda Saksamaale, kus on

tema perekond ja suurem afgaani kogukond. Isik ei valda keelt, millega ta Eestis toime tuleks.

Samuti puudub isikul Eestis tugivõrgustik (kogukond). Esmasel kinnipidamisel on isik väitnud,

et ta ei näe probleemi ebaseaduslikus reisimises, kuna ka teised on seda teinud. Samuti on ta

väitnud, et teda ei ole ühestki riigist välja saadetud, kuid kohtuistungil ütles, et ta saadeti

Kreekast Bulgaariasse. Isiku eelnev käitumine annab ühtlasi aluse jaatada piisavat tõenäosust,

et isik ei pruugi olla varjupaigamenetluse lõpuni või üleandmiseks Bulgaariale Eestis

ametivõimudele kättesaadav. Isikul on vabaduses viibides võimalik kõrvale hoida siseriiklikust

3-22-680

3(7)

menetlusest ning jätkata oma teekonda sihtriigi poole. Isiku Eestisse jõudmine ilmestab selgelt,

kuidas saab ilma dokumentideta ja ebaseaduslikult piire ületades Euroopas ringi liikuda.

VRKS § 361 lg 2 p 7 alusel isiku kinni pidamisega seoses leiab PPA, et isikust tulenev

põgenemisoht on märkimisväärne, kuna tema primaarne soov on jõuda Saksamaale, ning

ebaseaduslikus reisimises ei näe isik midagi halba. Samuti on isik korduvalt muutnud oma nime

ning sünniaega: Serbias ütles ta enda nimeks Q ja sünniajaks XX.XX.XXXX, Bulgaarias Y ja

XX.XX.XXXX ning Eestis H.

Põgenemisohu tõttu ei ole võimalik VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid kohaldada.

PPA-l

puudub

isiku

suhtes

usaldus.

Samuti

puudub

tal

reisidokument.

Isiku

kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse

põhimõttega ega isiku tervise ja turvalisuse kaalutlustega.

6. Puudutatud isik vaidles 23.05.2022 kohtuistungil PPA taotlusele vastu. Bulgaarias ta

varjupaika ei taotlenud. Serbia illegaalide laagris kirjutas tõlk tema nime valesti. Tema nimi on

F ja H. Kinnipidamiskeskuses jätkuv kinnipidamine neljaks kuuks on liiga pikk aeg ja mõjub

tema vaimsele tervisele halvasti. Ta ei ole rahul kinnipidamiskeskuse tingimustega. Kui tema

kinnipidamist pikendatakse, sooritab ta enesetapu.

7. Tallinna Halduskohus rahuldas 23.05.2022 määrusega PPA taotluse ja pikendas

puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 15.08.2022.

PPA taotlus on põhjendatud, kuna isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte

ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4, 5, 7 sätestatud kinnipidamise alused. Isikul esineb põgenemisoht

VSS § 68 p 6 alusel. Puudutatud isiku muutuvad ütlused ei ole usaldusväärsed. PPA on

tuvastanud, et isik on korduvalt muutnud oma nime ja sünniaega. Isik on seni tuvastamata.

Isikuga seonduvaid asjaolusid arvestades puudub PPA-l alus isiku usaldamiseks. Lisaks puudub

isikul kehtiv reisidokument. Isik viibib Eestis, sh Schengeni alal, ebaseaduslikult. PPA

andmetel on isiku viibimine registreeritud Serbias. Lisaks on isik Bulgaarias, kuhu ta saabus

Kreekast, taotlenud varjupaika. Isik ise väidab, et tema sihtkohaks oli Saksamaa, kus väidetavalt

elavad ta ema ja kaks venda. Eestisse sattus isik enda väitel ekslikult, kuna reisis veoauto kastis

ning ei olnud teadlik, kuhu on jõudnud. Ta väitis PPA-le, et tal oli vahendajaga kokkulepe, et

ta transporditakse Serbiast Ungari kaudu Saksamaale ning väidetavalt maksis ta selle eest

vahendajale 4500 eurot. Isik on väitnud, et ei näe probleemi ebaseaduslikus reisimises, kuna

paljud teevad nii ja liiguvad vabalt ühest Euroopa Liidu riigist teise.

Arvestades isikuga seonduvaid eelpool toodud asjaolusid kogumis, ei ole eluliselt usutav, et

isiku eesmärk oli tulla Eestisse rahvusvahelist kaitset taotlema. PPA-l on põhjendatud kahtlus,

et isik esitas varjupaigataotluse väljasaatmise vältimiseks ning vabadusse pääsemiseks ning et

ta on valmis kasutama kõiki abinõusid väljasaatmise vältimiseks, sh kuritarvitama

rahvusvahelise kaitse süsteemi. Saab nõustuda PPA-ga, et VRKS §-s 29 sätestatud

järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna tal esineb

põgenemisoht. Samuti ei ole isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamistähtaja pikendamine

vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja turvalisuse kaalutlustega.

8. Puudutatud isik esitas 24.05.2022 rahvusvahelise kaitse taotlusest loobumise avalduse. PPA

tegi 01.06.2022 isikule rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise lõpetamise otsuse nr

12203210325-1.

9. PPA esitas 20.06.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse paigutada puudutatud isik

kinnipidamiskeskusesse VSS alusel (haldusasi nr 3-22-1341).

3-22-680

4(7)

10. Tallinna Halduskohus rahuldas 21.06.2022 määrusega PPA taotluse ja andis loa puudutatud

isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 21.08.2022.

11. Puudutatud isik saadeti 18.08.2022 Eestist välja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

12. Puudutatud isik palub määruskaebuses halduskohtu 23.05.2022 määrus tühistada ja teha

uus määrus, millega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta kinnipidamiskeskusest.

Halduskohtu märgitud asjaolud ei ole põgenemisohu kindlaks määramiseks piisavad.

Põgenemisohtu ei saa põhjendada vaid VSS §-s 68 loetletud asjaoludega, vaid kinnipidamist

tuleb kaaluda konkreetsel juhul igat juhtumit eraldi hinnates. PPA ega kohus ei ole arvestanud

tegelike asjaoludega ega puudutatud isiku tervisliku seisundiga ning on seetõttu põgenemisohu

määramisel jõudnud valede järeldusteni. Asjaolu, et puudutatud isik on korduvalt ületanud

riikide piire, ei anna alust ega põhjust arvamiseks, et tal esineb automaatselt põgenemise oht.

Samuti ei nõustu puudutatud isik kohtu hinnanguga, et tema pidevalt muutuvad ütlused ei ole

usaldusväärsed. Kohus ei ole põhjendanud, miks puudutatud isik ei ole usaldusväärne, vaid on

lähtunud enda subjektiivsest arvamusest, mis aga ei ole õige. Kohus ei ole esile toonud, mis

osas konkreetselt ei ole isiku selgitused usaldusväärsed. Asjaolu, et isik on korduvalt muutnud

oma nime ja sünniaega ning eri riikides esitlenud ennast erinevate isikutena, võib olla tingitud

vajadusest enda isikut varjata. PPA seisukohast ei ole võimalik ühiselt aru saada, miks vajalikke

menetlustoiminguid

saab

teha

üksnes

kinnipidamiskeskuses,

mitte

aga

näiteks

varjupaigataotlejate majutuskeskuses. PPA oleks pidanud põhjalikult kaaluma kergemate

järelevalvemeetmete rakendamist, aga ei ole seda teinud.

PPA ega halduskohus ei ole põhjendanud, miks on vajalik puudutatud isiku kinnipidamise

tähtaega pikendada. Mida pikem on kinnipidamine, seda kaalukamad peavad olema

kinnipidamist põhistavad asjaolud ning seda rangem peab olema ka kontroll kinnipidamise

põhjendatuse üle. Seetõttu ei pruugi argument, et olukord ei ole muutunud, olla kinnipidamise

pikendamiseks piisav. Haldusmenetluses esinev viivitus, mida ei ole põhjustanud taotleja, ei

õigusta kinnipidamise jätkamist. Kinnipidamise pikendamise taotlemisel tuleb PPA-l selgitada,

milliseid toiminguid vahepealsel ajal asjaolude väljaselgitamiseks on tehtud (vt Riigikohtu

30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-d 18.3–18.4).

13. PPA palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu määruse

põhjendustega.

PPA on oma taotluses ja kohus määruses põgenemisohu olemasolu piisavalt põhistanud. PPA

on oma taotluses põgenemisohu hindamisel lähtunud asjaoludest, et puudutatud isik ei esitanud

kohe riiki saabudes rahvusvahelise kaitse taotlust; ta kinnitas oma esmasel küsitlusel, et ei soovi

Eestis rahvusvahelist kaitset taotleda; ta ei ole taotlenud rahvusvahelist kaitset eelnevalt teistes

turvalistes liikmesriikides; ta on oma nime korduvalt muutnud; tema sihtriigiks on Saksamaa,

kuna seal elavad tema ema ja kaks venda; Euroopa Liidus ebaseaduslikuks reisimiseks on isik

kasutanud vahendajate abi. Tuginedes isiku eelnevale käitumisele ja ütlustele, ei saa PPA

pidada usutavaks puudutatud isiku lubadust, et ta ei põgene. Isiku soov jätkata oma teekonda

Saksamaa suunas on tõendatud nii isiku ütlustega kui ka asjaoluga, et isiku sõrmejäljed on

15.12.2021 Bulgaarias hõivatud ning Serbias on talle vormistatud Subotica vastuvõtukeskuse

kaart. Need on objektiivsed tõendid, mis näitavad isiku takistamatu liikumise võimalikkust.

Seega on kinnipidamise vajalikkuse hindamisel kohaldatud uurimispõhimõtet. Seda, et

vastustaja ja halduskohus hindasid isikust tulenevat põgenemisohtu õigesti, ilmestab isiku

08.06.2022 toime pandud põgenemine kinnipidamiskeskusest. Põgenemise ohu korral ei tagaks

leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki.

3-22-680

5(7)

Puudutatud isiku väide, et erinevate nimede ja sünniaegade esitamine eri riikides tuleneb kaitse

vajadusest, ei ole usutav, sest rahvusvahelise kaitse taotlejal on seadusest tulenev kohustus

igakülgselt kaasa aidata menetlusele, sh enda isiku tuvastamisele.

PPA taotluse esitamise ajaks ei olnud selgunud, kas puudutatud isiku eest võtab vastutuse

Bulgaaria või mitte. Seega ei olnud PPA alustanud sisulist rahvusvahelise kaitse menetlust ning

isiku jätkuv kinnipidamine oli vajalik ka menetluse läbiviimiseks juhul, kui Bulgaaria ei võta

vastutust. Menetluse läbiviimist oleks alustatud intervjuudega, milleks on oluline, et isik oleks

kättesaadav.

PPA arvestas isiku terviseseisundiga. Kinnipidamiskeskuses on arstiabi tagatud esmaspäevast

pühapäevani. Kui isik soovib saada arstiabi (sh psühholoogilist abi), tuleb tal vastavasisuline

soov ametnikele edastada. Kui isik vajab kiireloomulist abi, kutsutakse talle kiirabi. Samas ei

ole puudutatud isik määruskaebuses esile toonud, milline terviseprobleem tal esineb, mis

välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. PPA kinnitas 14.09.2022 e-kirjas, et puudutatud isik saadeti 18.08.2022 Eestist välja.

Ringkonnakohus võtab nimetatud e-kirja toimiku materjalide juurde. Isiku väljasaatmine ei

võta kõrgema astme kohtult siiski võimalust kontrollida loa andnud määruse õiguspärasust ja

seda vajaduse korral tühistada, s.o kaotada luba andva määruse kehtivus tagasiulatuvalt

(Riigikohtu 30.03.2021 määrus nr 3-20-2004, p 15).

15. Halduskohus leidis, et PPA taotlus on põhjendatud, kuna isiku suhtes esinevad VRKS § 361

lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4, 5, 7 sätestatud kinnipidamise alused.

VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib isikut kinni pidada § 361 lg-s 2 sätestatud alusel, kui VRKS § 29

lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Halduskohtu määruse

tegemise ajal kehtinud VRKS § 361 lg 2 p-de 4, 5 ja 7 alusel võib rahvusvahelise kaitse taotlejat

vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust

omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4); kui

on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse

lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p 5) ning isiku

üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras,

kui esineb isiku põgenemise oht (p 7). VRKS § 361 lg 2 p-de 1–5 ja 7 kohaldamise esmaseks

eelduseks on vajadus tagada nendes sätetes loetletud toimingute tegemine. Kõigi nimetatud

sätete kohaldamist saab põhjendada ka põgenemisohuga, olenemata sellest, et põgenemisohtu

on nimetatud üksnes VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 7. Nendes sätetes nimetatud põgenemisohuna

käsitatakse seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest

Euroopa Liidu liikmesriigist (VRKS § 361 lg 21).

16. Ringkonnakohus leiab, et PPA ja halduskohus võisid isiku kinnipidamise pikendamisel

tugineda VRKS § 361 lg 2 p-le 4. VRKS § 361 lg 2 p 4 peamine eesmärk on tagada, et isik oleks

PPA-le

kättesaadav

asjaolude

selgitamiseks

vajalikeks

menetlustoiminguteks

(nt

ärakuulamiseks). Väljaselgitamist vajavate asjaolude all on silmas peetud pagulase staatuse

aluseks

olevate

väidete

(nt

tagakiusukartust

põhistavad

asjaolud,

päritoluriigis

ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku

osalust ja kättesaadavust. Kuigi asjaolude ebaselgus üksi ei ole üldjuhul piisavaks aluseks

vabaduse võtmiseks, võib see olla piisav koostoimes põgenemisohuga, kui asjaolude

väljaselgitamine isiku osaluseta ei ole võimalik (Riigikohtu 30.01.2018 määrus nr 3-17-792, p-

d 18.1–18.2). Kuivõrd halduskohtu määruse ajaks ei olnud saanud kinnitust asjaolu, et

puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise eest vastutaks mõni teine riik peale

Eesti, oli ka tõenäoline, et tema taotluse peab läbi vaatama Eesti ning asjaolude selgitamiseks

on vajalik isiku enda kohalolek. Ehkki olukorras, kus isikult on võetud vabadus, tuleb PPA-l

3-22-680

6(7)

rahvusvahelise kaitse menetluse toiminguid korraldada võimalikult kiiresti, ei saa praegusel

juhul pidada puudutatud isiku kinnipidamise tähtaja pikendamist kuni 15.08.2022

ebaproportsionaalseks. Puudutatud isik oli halduskohtu 23.05.2022 määruse tegemise ajaks

viibinud kinnipidamiskeskuses kolm kuud ja rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise soovi

avaldas ta 16.03.2022. VRKS § 181 lg 1 kohaselt vaadatakse rahvusvahelise kaitse taotlus läbi

nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast taotluse vastuvõtmist. Seega

võis halduskohus VRKS 361 lg 2 p 4 alusel lubada isiku kinnipidamist kuni 15.08.2022, s.t

ajani, mil ei olnud veel möödunud tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise

kuuekuuline tähtaeg (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 04.08.2022 määrus nr 3-22-903, p 16).

17. PPA põhjendas taotluses puudutatud isiku põgenemisohtu VSS § 68 p-des 6 ja 8 nimetatud

asjaolude esinemisega. Halduskohtu määrusest nähtuvalt jaatas halduskohus põgenemisohtu

VSS § 68 p 6 alusel. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu sellekohase hinnanguga. VSS § 68

p-de 6 ja 8 järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on Politsei- ja

Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema

hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6) ning kui välismaalane on

kinni peetud Eesti välispiiri ebaseadusliku ületamise tõttu ning ta ei ole saanud luba või õigust

Eestis viibida (p 8). Praegusel juhul ei saa põgenemisohu tuvastamisel tugineda VSS § 68 p-le

8. Nimetatud alus on kohaldatav juhtudel, mil isik siseneb Eestisse Euroopa Liidu välisest riigist

(vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 08.10.2021 määrus nr 3-21-2004, p 14). PPA taotluse ja lisade

kohaselt reisis isik mh Kreeka, Bulgaaria ja Ungari kaudu ning Eestisse sisenemiseks ületas ta

Iklas Eesti-Läti piiri. Sellest järeldub, et puudutatud isik ei sisenenud Eesti alale Schengeni ala

välisest riigist, vaid Schengeni ala sisepiiri ületades (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 15.06.2022

määrus praeguses asjas, p 17).

Küll võib PPA järeldada puudutatud isiku ütlustest ja hoiakutest, et ta ei soovi

lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6). Puudutatud isik soovis oma ütluste kohaselt tegelikult

Saksamaale minna (vt 24.02.2022 küsitluse protokoll, dtl 183). Eestisse sattus isik enda väitel

ekslikult, ta võeti Ungaris veoauto peale ja toodi siia (vt 24.02.2022 küsitluse protokoll, dtl

182). Samuti on isik 24.02.2022 vestlusel selgitanud, et ei näe probleemi ebaseaduslikus

reisimises, kuna ka tema sõbrad on nii teinud ja liikunud Saksamaale (dtl 183). Nendele

asjaoludele on halduskohus oma määruse põhjendustes ka tuginenud. Lisaks on PPA ja

halduskohus võtnud arvesse ka muid konkreetset isikut puudutavaid asjaolusid (vt nt Riigikohtu

30.03.2021 määrus nr 3-20-2004, p 18; 19.06.2019 määrus nr 3-19-415, p 11). Isik on

kinnipidamisel öelnud, et ei soovi Afganistani tagasi minna (dtl 184). Isikul puuduvad

reisidokumendid, enda sõnul jättis ta need Afganistani (dtl 182, 238) ning isik on end eri riikides

esitlenud erinevate nimedega, mis annab alust kahtluseks, et isiku eesmärgiks oli Euroopas

liikudes varjata oma isikut ja teekonda. Isik ei valda keelt, millega ta Eestis toime tuleks. Samuti

puudub isikul Eestis tugivõrgustik (kogukond). Ringkonnakohus nõustub PPA ja

halduskohtuga, et nimetatud asjaolusid kogumis arvesse võttes on põhjendatud kahtlus, et isik

ei pruugi olla rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuni PPA-le kättesaadav ja võib Eestist ilma

loata lahkuda. PPA ja halduskohtu hinnangut põgenemisohu olemasolu kohta kinnitab asjaolu,

et puudutatud isik põgenes 08.06.2022 kinnipidamiskeskusest. Põgenemisohu olemasolu tõttu

ei saanud isikule ka VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid kohaldada.

18. Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et isiku jätkuv kinnipidamine oli lubatud

ka VRKS § 361 lg 2 p-le 5 tuginedes. Nimetatud alus on kohaldatav juhtudel, kui rahvusvahelise

kaitse taotlus esitatakse pärast seda, kui isikut juba peetakse kinni lahkumiskohustuse

sundtäitmise tagamiseks VSS alusel ning objektiivsete kriteeriumide põhjal ja konkreetse

juhtumi asjaolude hindamise tulemusel on piisavalt alust arvata, et isik esitas rahvusvahelise

kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi lahkumiskohustus või vältida väljasaatmist

(Riigikohtu 15.04.2021 määrus nr 3-20-2119, p-d 12–13; 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, p-

3-22-680

7(7)

d 16–17; Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2020 määrus nr 3-19-2377, p-d 23–24 ja seal viidatud

kohtupraktika). Taotleja sellistele eesmärkidele võivad viidata näiteks tema riiki sisenemise

asjaolud, taotluse esitamise asjaolud (sh taotluse esitamise aeg) ja ütlused sihtriigi kohta, mis

annavad alust kahtluseks, et isik ei pruugi taotluse tagasilükkamise korral olla enam

kättesaadav, samuti tema väidete eluline usutavus (nt Riigikohtu 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-

52-14, p 12).

Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul täidetud mõlemad VRKS § 361 lg 2 p 5

kohaldamise tingimused. Haldusasja materjalidest nähtuvalt peeti isik VSS alusel kinni ja PPA

tegi puudutatud isikule 24.02.2022 kohe sundtäidetava ettekirjutuse Eestist lahkumiseks (dtl

179–180, 185–187). Kuigi PPA on taotluses väitnud, et Eurodaci päringule saadud vastuse

kohaselt võis isik esitada rahvusvahelise kaitse taotluse juba Bulgaarias, ei ole see asjaolu siiski

kinnitust leidnud. PPA selgitas, et Bulgaaria vastas 12.04.2022 PPA palvele eitavalt, leides, et

ei ole piisavalt tõendatud, et Bulgaaria vastutab isiku rahvusvahelise kaitse menetluse eest. PPA

taotluse esitamise ajaks ei olnud Bulgaaria vastanud ka PPA korduvatele palvetele. Puudutatud

isik väitis kohtuistungil, et ta ei ole Bulgaarias rahvusvahelist kaitset taotlenud (kohtuistungi

protokoll kell 12.22:18, dtl 238). Samuti annab isiku käitumine põhjust kahtluseks, et

rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või

väljasaatmise vältimiseks. Isik sisenes Eestisse ilma selleks õiguslikku alust omamata, läbides

mitut Euroopa Liidu liikmesriiki mh vahendajaid kasutades. Isik esitas Eestis rahvusvahelise

kaitse taotluse alles mitu nädalat pärast kinnipidamist ja lahkumisettekirjutuse saamist. Nagu

eespool märgitud, soovis isik 24.02.2022 ütlustest nähtuvalt minna Saksamaale ning seetõttu ei

soovinud ta esitada rahvusvahelise kaitse taotlust Eestis (dtl 183). PPA ja halduskohtu hinnangu

õigsust, et isik ei soovinud tegelikult Eestis rahvusvahelist kaitset taotleda, kinnitab asjaolu, et

isik loobus 24.05.2022 oma rahvusvahelise kaitse taotlusest.

19. Ringkonnakohus leiab aga, et praegusel juhul ei saanud isikut kinni pidada VRKS § 361 lg

2 p 7 alusel. Nimetatud sätte alusel võib isikut kinni pidada üksnes Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EÜ) nr 604/2013 (Dublini III määrus) alusel teisele riigile üleandmise

eesmärgil ja samal ajal ei ole teda võimalik kinni pidada VRKS § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel

(Riigikohtu 10.05.2022 määrus nr 3-22-56, p 18). Kuna asjaoludest nähtuvalt ei olnud PPA-l

taotluse esitamise ajal piisavalt alust arvata, et Bulgaaria puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse

menetluse eest vastutab ja isiku seega Dublini III määruse alusel teisele riigile üle saab anda, ei

olnud ringkonnakohtu hinnangul täidetud ka VRKS § 361 lg 2 p 7 kohaldamise eeldus (vt ka

Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2022 määrus nr 3-22-1185, p 11).

20. Ringkonnakohus jagab PPA seisukohta, et puudutatud isiku kinnipidamise pikendamine ei

olnud vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VRKS § 363 lg 3).

Kinnipidamiskeskuses

on

puudutatud

isikule

tagatud

tervisekontroll

ja

vajalike

tervishoiuteenuste kättesaadavus alalise ravipunkti ja perearsti kvalifikatsiooniga isiku kaudu

ning vajaduse korral tuleb kinnipeetav suunata ravile (VRKS § 363 lg 1, VSS § 269). Samuti on

keskuses ette nähtud turvaabinõude kohaldamine mh suitsiidikalduvustega isikutele (VSS §

2615). Nimetatud asjaolusid arvesse võttes puudus alus arvata, et isiku elu ja tervis otseselt ohus

oleks.

21. Eeltoodu põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 23.05.2022 määruse

resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb halduskohtu määruse põhjendusi vastavalt käesoleva

määruse põhjendustele.

(allkirjastatud digitaalselt)