3-21-1611/27 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

14.10.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1611

Haldusasi

X kaebus Saue Vallavalitsuse 05.05.2021 korralduse nr

450 ja 30.06.2021 korralduse nr 704 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X, esindaja vandeadvokaat Tarmo Friedenthal

Vastustaja Saue vald, esindaja KS

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22.11.2021 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja juurde Saue valla 14.02.2022 ja 22.09.2022 menetlusdokumentide lisad.

2. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22.11.2021 otsus

haldusasjas 3-21-1611 muutmata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 14.11.2022 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213

lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi

vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-21-1611

2(13)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X elab Saue vallas Laagri alevikus aadressil XXX (katastritunnus XXXX).

2. Saue Vallavalitsus andis 05.05.2021 korraldusega nr 450 (allkirjastatud 07.05.2021)

projekteerimistingimused Tuulemurru tänav L4 (katastritunnus 72701:005:2310) ja

Samblajuure tänav L5 (katastritunnus 72701:005:0726) kinnistutele jalgratta- ja jalgtee ning

tänava liiklusrahustusrajatiste ehitusprojekti koostamiseks.

Saue Vallavolikogu 26.08.2020 määrusega nr 24 kinnitatud Saue valla arengukava 2020–2030

ja Saue Vallavolikogu 29.11.2012 otsusega nr 89 kehtestatud Saue valla üldplaneering näevad

ette kergliiklustee rajamise Tuulemurru tänavale. Planeeritav jalgratta- ja jalgtee jääb Saue

Vallavolikogu 29.04.1997 otsusega kehtestatud ja 23.03.2000 otsusega nr 37 uuesti kehtestatud

Veski kvartali detailplaneeringu alale. Detailplaneering näeb Tuulemurru tänava asukohas ette

„tänavamaa“. Tuulemurru tänav on üsna suure liikluskoormusega (2020. a juunis tehtud

uuringu kohaselt läbib seda tööpäevadel umbes 1300 mootorsõidukit päevas), kuid seal puudub

eraldiseisev

jalgratta-

ja

jalgtee

ning

jalakäijad

peavad

liikuma

sõiduteel.

Projekteerimistingimuste eesmärk on tagada kõigi liiklejate ohutus, arvestades mh Eesti

standardit EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Detailplaneeringuga ette nähtud lahendus ei arvesta

praegusi vajadusi ja olukorda.

Kavandatava jalgratta- ja jalgtee rajamise vastu on suur avalik huvi. See muudab piirkonna

liikluskorralduse ohutumaks ja selle kasutajate arv on eelduslikult märkimisväärne. Täidetud

on ehitusseadustiku (EhS) § 27 lg 1 p-s 1 toodud tingimus, sest detailplaneeringu kehtestamisest

on möödas üle viie aasta. EhS § 27 lg 4 p 7 järgi võib projekteerimistingimustega täpsustada

liikluskorralduse põhimõtteid. Plaanis ei ole rajada uut teed alale, kus detailplaneering seda

varem ette ei näinud, vaid sõidutee eraldatakse jalgratta- ja jalgteest. Kuna tegemist on

detailplaneeringu täpsustamisega, mitte selle olemusliku muutmisega, ei ole vaja algatada

jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks uut detailplaneeringut. Jalgratta- ja jalgtee rajamisel on palju

toetajaid. Avalik huvi, eriti vajadus kaitsta liikluses nõrgemat osapoolt ja soodustada liikumist,

kaalub üles mõne kinnistuomaniku huvi säilitada senine olukord.

Vastuseks X ettepanekutele selgitab vallavalitsus, et liiklusohutus on kaalukam kui Tuulemurru

tänav 10 esise muruala vähenemine. Vallavalitsus on juba paigutanud Tuulemurru tänavale

raskeveokite läbipääsu piiravad liiklusmärgid ja koostöös arendajaga on ehitatud uus Tihniku

tänav. Kui lisaks valmib Tuulemurru tänava jalgratta- ja jalgtee koos sõiduteel liiklust

rahustavate meetmetega, siis väheneb transiitliiklus Tuulemurru tänaval ning täiendavate

meetmete rakendamine selleks ei ole vajalik. Tuulemurru tänav ei ole liigilt väike kvartalisisene

tänav või kõrvaltänav, vaid piirkonna oluline jaotustänav ning tänava liiki ei ole plaanis muuta.

Tuulemurru tänava olulisust arvestades ei ole otstarbekas muuta seda tupikteeks või

ühesuunaliseks tänavaks, sest see viiks täiendava liikluskoormuse piirkonna teistele tänavatele.

Kuna jalgratta- ja jalgtee kavandatakse vaid tänava ühele poolele, ei ole vaja rajada

ülekäiguradasid. Jalgratta- ja jalgtee on viidud tänava äärsete kinnistute piiridest võimalikult

kaugele, et tagada elanikele, sh Tuulemurru tänav 10 omanikele, maksimaalselt parkimisruumi,

kuid kuna Tuulemurru tänav jääb kahesuunaliseks, peab sõidutee laius olema vähemalt 5,5 m.

Kõrghaljastust ei likvideerita.

3-21-1611

3(13)

3. X esitas vaide, mille Saue Vallavalitsus jättis 09.06.2021 korraldusega nr 629 (vaideotsus)

rahuldamata, jäädes korralduses nr 450 toodud selgituste juurde.

Vallavalitsus lisas, et õigusaktides ja standardites ettenähtud nõuded on Veski kvartali

detailplaneeringu kehtestamise ajast saadik muutunud ning tänapäevased nõuded näevad ette,

et teede planeerimisel tuleb arvestada mh jalakäijate ja kergliiklejatega. Liikluskoormus on

detailplaneeringu kehtestamise järel oluliselt suurenenud ja senine olukord Tuulemurru tänaval

ei ole liiklejatele ohutu. Jalgratta- ja jalgtee asukoht on esitatud Palmpro OÜ ja Teedekavand

OÜ töö nr 244 „Tuulemurru tänava jalgratta- ja jalgtee põhiprojekt“ eskiisi asendiplaanil TL-

01. See lahendus on kujunenud koostöös piirkonna elanikega ega ole sama, millele on viidatud

vallavalitsuse 22.01.2020 korralduses nr 76. Jalgratta- ja jalgtee asukoha valikul on lähtutud

mh eesmärgist ühendada see parimal viisil Saue valla teede ja Tallinna linna jalgrattateede

võrgustikuga ning säilitada võimalikult palju haljastust. Vallavalitsus nõustub, et kuna

Tuulemurru tänaval hakkab liikuma rohkem jalakäijaid ja teisi aeglaselt liiklejaid, väheneb

kohalik elanike privaatsus ja võib tekkida liiklusohtlikke olukordi, kui hoovist välja sõites ristub

sõiduki trajektoor kõnniteega, mida kasutavad mõlemas suunas liiklejad. Privaatsuse riive ja

eelkirjeldatud oht ei ole siiski nii suur, et jätta jalgratta- ja jalgtee rajamata. Praegune olukord,

kus kergliiklejad sõidavad sõiduteel ja liiklejad ei ole üksteisest eraldatud, loob rohkem

liiklusohtlikke olukordi. Jalgratta- ja jalgteel võib olla täiendav mõju ka autoliikluse

vähenemisele ja keskkonnahoiule. Tuulemurru tänava liiki ega funktsiooni ei ole

projekteerimistingimustega muudetud. Tuulemurru tänav on üks väheseid ühendusteid Harku-

Laagri maantee ja Veskimöldre asumi vahel. Tuulemurru tänava ja Möldre tee kaudu on

võimalik sõita ka Pääsküla ja Laagri asumitesse. Tänav oli sellisena kavandatud juba 1997. a-

l,

kui

Veski

kvartali

detailplaneeringuga

loodi

piirkondlik

teede

võrgustik.

Projekteerimistingimuste peamine eesmärk on vähendada mootorsõiduki- ja kergliikluse

vahelisi konflikte ning tagada seeläbi tee ohutu kasutus kõigile liiklejatele. Transiitliiklust

vähendavad eelkõige erinevad liiklust rahustavad meetmed. X alternatiivseid ettepanekuid

transiitliikluse korraldamiseks on kaalutud, kuid vastustaja on piisavalt põhjendanud, miks ta

jääb senise ettepaneku juurde.

4. Saue Vallavalitsus andis 30.06.2021 korralduse nr 704 (allkirjastatud 02.07.2021) alusel

ehitusloa jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks Tuulemurru tänav L4 ja Samblajuure tänav L5

kinnistutel.

Kohalike elanike, sh X, ettepanekute põhjal on ehitusprojekti täiendatud ja täpsustatud.

Arvestamata jäänud X ettepanekute kohta selgitab vallavalitsus, et ehitusprojekti koostamiseks

korraldatud riigihange oli õiguspärane. Ehitusprojekt on nõuetekohane, kui see vastab seaduses

ettenähtud nõuetele, sh on kooskõlas projekteerimistingimustega ja ehitusprojektile esitatud

nõuetega. Need tingimused on täidetud. Ehitusprojekti elluviimise võimalike negatiivsete

mõjude kohta selgitab vallavalitsus, et Tuulemurru tänavale on ette nähtud restkaevud ning

sademevett ei juhita tee kõrvale haljasaladele. Jalgratta- ja jalgtee on sõiduteest eraldatud

äärekividega, mis takistab vee valgumist kergliiklusteele. Nõustuda ei saa väitega, et

ehitusprojekti elluviimise korral on Tuulemurru tänaval liiklemine ülimalt liiklusohtlik.

Täielikku liiklusohutust ei saa tagada, kuid ohtusid saab minimeerida. Kuna Tuulemurru

tänaval hakkab liikuma rohkem jalakäijaid ja teisi aeglaselt liiklejaid, väheneb elanike

privaatsus ja võib tekkida liiklusohtlikke olukordi, kui hoovist välja sõites ristub sõiduki

trajektoor kõnniteega, mida kasutavad mõlemas suunas liiklejad. Privaatsuse riive ja

eelkirjeldatud oht ei ole siiski nii suur, et jätta jalgratta- ja jalgtee rajamata. Praegune olukord,

kus kergliiklejad sõidavad sõiduteel ja liiklejad ei ole üksteisest eraldatud, loob rohkem

liiklusohtlikke olukordi. Liiklusmärkide paigutust saab vajadusel hiljem muuta. Maksimaalne

lubatud kiirus Tuulemurru tänaval on 30 km/h. Tuulemurru tänavale on projekteeritud praegu

3-21-1611

4(13)

olemasolevale neljale künnisele lisaks kaks šikaani, mis vähendavad ohtlike olukordade

tekkimist. Kõik liiklejad peavad üksteisega arvestama, sh peab hoovist välja sõitev autojuht

veenduma manöövri ohutuses. Ülekäiguradade tähistamise vajadust hinnatakse hiljem eraldi

menetluses.

5. X palus Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses tühistada Saue Vallavalitsuse 05.05.2021

korraldus nr 450 ning Saue Vallavalitsuse 30.06.2021 korraldus nr 704.

Jalgratta- ja jalgtee ehitus riivab kaebaja omandiõigust (senine kõrvaltänava miljöö ja

elukeskkond muutub transiittänava-äärseks ning see vähendab kaebaja kinnistu väärtust) ning

vähendab privaatsust (jalakäijad jt teised aeglaselt liikujad liiguvad vahetult kaebaja akna ja aia

taga). Suureneb liiklustihedus ja sellega ka liiklusoht. Kaebaja peab ümber seadistama oma

robotmuruniiduki, mis kulutab aega ja raha.

Vastustaja ei saanud lahendada jalgratta- ja jalgtee rajamise küsimust EhS § 27 lg 1 alusel, sest

kehtiv detailplaneering ei näe Tuulemurru tänavale sellist teed ette. Pole tähtsust, et

üldplaneeringus on kergliiklusteed mainitud, sest EhS § 27 lg 1 alusel saab täpsustada detail-,

mitte üldplaneeringut. Veski kvartali detailplaneering on juba ellu viidud, mistõttu ei saa seda

enam EhS § 27 lg 4 p 7 alusel täpsustada. Projekteerimistingimustega kehtestatakse sisuliselt

uued liikluskorralduse põhimõtted. Vastustaja valitud kergliikluse korraldamise viis muudab

olemuslikult planeeringulahendust ja tänava senist kasutust, sest Tuulemurru tänav muudetakse

kvartalisisesest kõrvaltänavast kohalikuks jaotustänavaks ning Tuulemurru tänavale suunatakse

Laagri-Harku maantee ja Veskimöldre asumite vaheline transiitliiklus. Seega EhS § 27 lg 3

kohaselt on välistatud kergliiklustee rajamine projekteerimistingimuste kaudu.

Vaidlustatud haldusaktidega ei saa saavutada soovitud eesmärki: suurendada liiklusohutust.

Haldusaktide põhjenduste ja ka eriteadmistega isiku DA arvamuse kohaselt liiklusoht hoopis

suureneb. Vastustaja ei ole põhjendanud, miks ta ei pea võimalikuks alternatiivseid lahendusi,

mis on edukalt kasutusel mujal ning võimaldaks säilitada Tuulemurru tänava väljakujunenud

elukeskkonna ja kõrvaltänava miljöö. Projekteerimistingimuste andmise ajal oli ehitusprojekt

juba valmis.

Ehitusluba on õigusvastane, sest selle aluseks olnud projekteerimistingimused on õigusvastased

(EhS § 42 lg 1, § 44 p 1).

6. Saue vald palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes haldusmenetluses esitatud põhjenduste

juurde.

7. Tallinna Halduskohus jättis 22.11.2021 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

Kaebaja kinnistu külgneb kavandatava jalgratta- ja jalgteega. Seega on kaebajal kaebeõigus.

Kohtulik kontroll piirdub hinnanguga kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumisele (Riigikohtu

07.05.2020 otsus nr 3-17-2637, p 15 ja 11.10.2016 otsus nr 3-3-1-15-16, p 16). Kaebaja väitel

mõjutab kergliiklustee ehitamine tema privaatsust ja omandiõigust. Suureneb liiklustihedus

ning Tuulemurru senine kõrvaltänava miljöö ja elukeskkond muutub transiittänava-äärseks.

Kaebajale tekib täiendav aja- ja rahakulu, sest ta peab parandama robotniiduki piirdekaablid ja

niiduki ümber seadistama.

Korraldusega nr 405 antud projekteerimistingimustega ei muudetud olemuslikult senist

planeeringulahendust. Projekteerimistingimused ei kujunda ümber piirkonna juurdepääsuteid

ega muuda Tuulemurru tänava funktsiooni. Jalgratta- ja jalgtee rajamise eesmärk on tagada

kõigi liiklejate ohutus. Veski kvartali detailplaneering näeb vaidlusalusele alale ette

3-21-1611

5(13)

„tänavamaa“, mida on õigus kasutada kõigil sihtrühmadel. Projekteerimistingimustega eraldati

sõidutee jalgratta- ja jalgteest, mitte ei rajatud uut teed alale, kus seda varem ette ei nähtud.

Detailplaneering näeb ette kõnnitee eraldamise sõiduteest. Tänavate põikiprofiilide joonise

kohaselt on tänava äärde planeeritud kõnniteeplaatidega kõnnitee, mis on eraldatud sõiduteest

haljasribaga. Veski kvartali detailplaneeringu kehtestamise ajal (1997. a-l) ei kasutanud

õigusaktid veel jalgratta- ja jalgtee mõistet (vrd liiklusseaduse (LS) § 2 p 15). Muudatus, mille

järgi sõiduteest eraldatud jalgteel on lubatud sõita ka jalgratta, tasakaaluliikuri ja

elektritõukerattaga, ei too kaasa olemuslikult erinevaid nõudeid sõiduteest eraldatavale teele.

Samad liiklejad said ka varem Tuulemurru tänaval liigelda, lihtsalt oluliselt ohtlikumates

tingimustes.

Vastustaja tellis 2020. a-l Tuulemurru tänava liikluskoormuse uuringu, mille kohaselt läbib

seda tööpäevadel ligikaudu 1300 autot päevas. Eriteadmistega isiku DA loenduse kohaselt on

liiklussagedus 1500 sõidukit ööpäevas, mis vastab DA hinnangul kohaliku jaotustänava

koormusele. DA märgib, et vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“ on

kohaliku jaotustänava peamiseks funktsiooniks juurdepääsu tagamine, kuid kohalik jaotustänav

hõlmab teatud määral ka liikluse (eelkõige transiitliikluse) funktsiooni. Menetlusosaliste vahel

ei ole vaidlust, et liiklussagedus 1300–1500 autot ööpäevas vastab Eesti standardi EVS

843:2016 „Linnatänavad“ alusel kohaliku jaotustänava liigi nõuetele. Standardi p 8.1 kohaselt

tuleb jalakäijad eraldada sõidukite rajast liiklussagedusel üle 1000 auto ööpäevas. Fotode järgi

on Tuulemurru tänav piisavalt lai, et sinna mahuks sõidutee kõrvale jalgratta- ja jalgtee.

Vastustaja esitatud fotolt on näha, et rajatav jalgratta- ja jalgtee on sama teepoole kinnistute

piiridest vähemalt nelja meetri kaugusel. Ainuüksi tee laiuse tõttu ei saa Tuulemurru tänavat

pidada kvartalisiseseks kõrvaltänavaks. Tuulemurru tänavale kergliiklustee rajamise näeb ette

ka Saue valla üldplaneering. Tuulemurru tänava ja Möldre tee kaudu on võimalik sõita Pääsküla

ja Laagri asumitesse. Tuulemurru tänav on sellisena kavandatud juba 1997. a

detailplaneeringus, kui loodi kogu piirkonna teede võrgustik. Tuulemurru tänava põhiülesanded

ei ole sellest ajast muutunud. Kaebaja seisukohta, et Tuulemurru tänav on kavandatud

kõrvaltänavana, kus oleks seetõttu vaja liiklustihedust piirata, ei kinnita detailplaneering ega

haldusasja muud materjalid. Asustustihedus Tuulemurru tänava ümbruses on viimaste

aastakümnetega mitmekordistunud ning see on toonud Tuulemurru ja ka teistele ümbruskonna

tänavatele kordades rohkem sõidukeid ja kergliiklejaid. Selliselt on kahtlemata tõusnud kogu

piirkonna tänavate liikluskoormus.

Kokkuvõttes on EhS § 27 lg 1 p 1 ja lg 4 p 7 kohaldamise eeldused täidetud ning puudub

vastuolu EhS § 27 lg-ga 3. Seetõttu ei olnud jalgratta- ja jalgtee ehitusõiguse määramiseks vaja

algatada detailplaneeringut.

Kaebajaga ei saa nõustuda selles, et jalgratta- ja jalgtee rajamine sõidutee äärde suurendab

liiklustihedust. Liiklustihedus Tuulemurru tänaval on vastustaja esitatud andmetel juba praegu

piisavalt suur, et kujutada endast jalakäijatele ja jalgratturitele ohtu juhul, kui jalakäijate ja

jalgratturite tee oleks sama, mis sõiduautodel. Jalakäijatele ja jalgratturitele omaette tee

rajamine suurendab kahtlusteta liiklusohutust, kuid ei ole usutav, et see ahvatleb autojuhte

kasutama Tuulemurru tänavat olukorras, kui nad muidu oleksid kasutanud mõnda teist tänavat

(eriti kui reaalne lubatud sõidukiirus Tuulemurru tänaval oli enne ja on ka pärast jalgratta- ja

jalgtee rajamist 30 km/h). Liikluse täiendavaks rahustamiseks saab vastustaja kasutada nt

tõstetud pinnast, teed kitsendavaid eraldussaari jms meetmeid. Kaebaja ei saa vastustajalt nõuda

ühegi konkreetse liiklust rahustava meetme kasutuselevõttu. Jalakäijate ja jalgratturite

planeerimine sõiduteele liiklust rahustava vahendina oleks sedavõrd tiheda liiklusega teel

ilmselgelt asjakohatu meede ja kaebajal puudub õigus seda nõuda.

3-21-1611

6(13)

Tõsiseltvõetavad ei ole kaebaja väited, et jalgratta- ja jalgtee rajamine toob elanikele kaasa

ulatuslikud ümberkorraldused oma kinnistutele pääsemiseks, kuna hoovi sisse- ja väljasõidul

tuleb ületada kergliiklustee. Võib eeldada, et samad jalgrattad, elektritõukerattad jm

jalgrattateele lubatud liiklusvahendid liiklevad Tuulemurru tänaval juba praegu, ent hoopis

ohtlikemates oludes. Kaebaja ei saa ka praegu astuda või sõita Tuulemurru tänavale,

veendumata, et ei lähene ühtki jalgratast või elektritõukeratast.

Õige pole kaebaja arusaam, et Tuulemurru tänav on kavandatud kõrvaltänavana. Isegi kui see

nii oleks, ei välistaks see ikkagi Tuulemurru tänavale jalgratta- ja jalgtee rajamist. Ühestki

õigusaktist ei tulene kohustust hoiduda kõrvaltänavale jalgratta- ja jalgtee rajamisest. Kindlasti

ei saa seda tuletada asjaolust, et jalg- ja jalgrattatee on juba rajatud Möldre teele. Mida enam

on jalgratta- ja jalgteid, seda ohutum on liiklus.

Kaebaja seisukohad, mis puudutavad Tuulemurru tänava liikluskoormust, ei ole seotud

praeguse vaidluse esemega. Sellegipoolest võib märkida, et vastustaja selgituse järgi ei ole ta

spetsiaalselt kavandanud liiklust Tuulemurru ega mõnele teisele tänavale, vaid liiklus on

kujunenud sinna, kus inimestel on vaja liigelda. Tulenevalt asukohast, on Tuulemurru tänavast

kujunenud kõige loogilisem ühendustee Möldre ja Veski asumite vahel. Kaebaja esitatud Maa-

ameti kaardilt on näha, et Tuulemurru tänav on kõige otsem ühendustee Veski ja Möldre

asumite vahel. Tuulemurru tänavast ida poole, Tuulemurru tänava alguse lähedale, jääb

Google’i kaartide kohaselt hiljuti avatud Veski keskus (kogukonna kaubanduskeskus), sealt

veidi edasi asuvad Veskimöldre kool ja lasteaed. Tõenäoliselt tingivad nimetatud objektid

liikluse mööda Tuulemurru tänavat. Samuti on kaebaja esitatud Maa-ameti ortofotodelt näha,

et piirkonna asustustihedus on alates 1994. a-st drastiliselt kasvanud. Seega on liiklustiheduse

kasv Tuulemurru tänaval loomuliku arengu tagajärg. Vastustaja ei ole suunanud liiklust

Tuulemurru tänavale. Kaebaja argumendid, et vastustaja peaks suunama liikluse Tuulemurru

tänavalt Pilliroo tänavale, ei seondu samuti praeguse haldusasjaga, sest kaebaja on vaidlustanud

jalgratta- ja jalgtee rajamise. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et vastustaja peaks

võtma meetmeid, et autojuhid ei kasutaks Tuulemurru tänavat ja suunduksid selle asemel

mõnele teisele tänavale.

Vastustaja on väljastanud projekteerimistingimused juba valminud ehitusprojektile. EhS 3. ptk

kohaselt tuleb ehitusprojekt koostada projekteerimistingimuste alusel, mitte vastupidi.

Eelnimetatu ei ole siiski oluline menetlusviga.

Võimalik robotniiduki uuesti seadistamise vajadus ei kaalu üles avalikku huvi liiklusohutuse

tagamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. X palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ning teha uus otsus, millega

kaebus rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Halduskohus leidis õigesti, et kaebajal on kaebeõigus, kuid eksis EhS § 27 lg-te 1 ja 3

tõlgendamisel ning tõendite hindamisel.

Projekteerimistingimuste asemel oleks pidanud koostama detailplaneeringu (PlanS § 126 lg 1

p 7), sest küsimus on Saue valla elamurajoonide ja piirkondade vaheliste ühenduste ning

liikluskorralduse kujundamises. Veski kvartali detailplaneeringu kohaselt, aga ka

ehitustehniliselt ja olemuslikult kvartalisisene kõrvaltänav on projekteerimistingimustega

muudetud

transiittänavaks.

Liikluskorralduse

täpsustamine

toimub

liiklusmärkide

paigaldamisega (liiklusseaduse § 6 lg 2, EhS § 27 lg 4 p 7), kuid praegusel juhul on kavandatud

3-21-1611

7(13)

uus kergliiklustee. Uue detailplaneeringu koostamisel oleks vastustaja saanud arvestada „suurt

pilti“ ja kaaluda transiitliikluse korraldamiseks teisi teid, nt Pilliroo või Tihniku tänavat.

Kaebaja on tõendanud, et Tuulemurru tänav ei olnud mõeldud kohalikuks jaotustänavaks –

selleks pidi olema Pilliroo tänav –, vaid vastab kõrvaltänava tunnustele. Vastustaja vastupidine

seisukoht, millega nõustus ka halduskohus, on paljasõnaline. Halduskohus viitas DA

arvamusele, kuid tsiteeris seda valikuliselt ja tegi sellest väärad järeldused. Arusaamatu on

halduskohtu põhjendus, nagu nähtuks tänavamaa laiusest, et tegemist ei ole kvartalisisese

kõrvaltänavaga. Veski kvartali tänavate laius on ühesugune, v.a detailplaneeringu kohaselt

uueks läbisõidutänavaks kavandatud Möldre tee (28 m) ja kohalik läbisõidutee Pilliroo tänav

(16–24 m). Halduskohus on ilmselt tuginenud vaid kahele fotole ja teinud järeldusi nende

vaatlemise põhjal.

Sellel, et Saue valla üldplaneering näeb Tuulemurru tänavale ette kergliiklustee, ei ole tähtsust,

sest EhS § 27 alusel ei saa projekteerimistingimustega täpsustada üldplaneeringut. Lisaks ei

muuda üldplaneering Tuulemurru tänava funktsiooni. Ka Tuulemurru tänavat läbiv liiklusvoog

ei muuda automaatselt tänava funktsiooni, vaid viitab sellele, et liiklusvoog on liiga suur ja see

tuleb kohandada kõrvaltänavale vastavaks. Vastustaja on aga valinud lahenduse, mis tõstab

liikluskoormust veelgi. Liikluskoormuse tõus ei saa kuidagi liiklusohutust suurendada.

Vastustaja on korralduses nr 405 ka ise möönnud, et kergliiklustee rajamine suurendab

liiklusohtlikke olukordi. Sama on leidnud DA. Seega jäävad arusaamatuks halduskohtu

järeldused liiklusohutuse suurendamisest.

Arusaamatu on halduskohtu järeldus, et kaebajal puudub õigus nõuda, et autojuhid kasutaksid

transiittänavana Tuulemurru tänava asemel Pilliroo tänavat. Kaebaja peamine argument on see,

et Tuulemurru tänava funktsiooni muudetakse ilma detailplaneeringut koostamata ja selles

alternatiivseid transiitliikluse korraldamise võimalusi kaalumata. Kaebaja probleem on

ülemäärane liiklus Tuulemurru tänaval, mida kergliiklustee rajamine ei lahenda, vaid süvendab

– seda ka DA arvates. Kui Veski kvartali detailplaneeringu tänavate skeem näeb ette Harku-

Laagri maantee ja Möldre tee vahelise ühenduse Pilliroo tänava kaudu, riivab kaebaja õigusi

see, kui vastustaja suunab transiitliikluse liikluskorralduslikult hoopis Tuulemurru tänavale,

minnes vastuollu tänava senise kasutuse, elanike ootuste ja kehtiva detailplaneeringuga

kavandatud liikluskorraldusega. Piirkiiruse kehtestamine ei taga veel selle järgimist. Seega

tuleb kaaluda meetmeid, mis võimaldaks reaalselt piirkiirust vähendada, nt jagatud liiklusruum,

mis DA arvates on omane kõrvaltänavale. Tänavat sõidukite käsutusse andes suureneb

sõidukiirus veelgi. Sellist „suuremat pilti“ oleks saanud näha kogu piirkonda hõlmavas

detailplaneeringu menetluses. Kuna vastustaja arvates on detailplaneeringu lahendus iganenud,

siis on ilmne, et Tuulemurru tänavale kergliiklustee rajamise tegelik eesmärk on muuta selle

tänava olemust ja funktsiooni, muutes selle transiittänavaks.

Halduskohtu järeldused liiklustiheduse kasvu ja sõidukiiruse kohta ei põhine samuti seadusel.

Uuring näitab, et piirkiirusest ei peeta kinni. Vastustaja valitud lahendus võimendab seda

probleemi. Liiklusohutus suureneb tänavat pikisuunas kasutavate kergliiklejate jaoks, kuid

väheneb tänavaid põikisuunas ületajate jaoks, kinnistutelt väljasõitude tegemisel, samuti säilib

oht kergliiklusteid kasutavatele jalakäijatele. Kohtu viidatud standard ei nõua kergliiklustee

rajamist, kui liikluskoormus ületab 1300 autot ööpäevas, vaid seda, et jalgrattatee tuleb eraldada

teemärgistega.

Kaebaja ei ole nõudnud vastustajalt kindla sisuga lahendust, vaid väitnud, et kui vastustaja

soovis lahendada erinevate magistraalide ja asumite vahelise liikluse probleemi, oli vale

lahendada seda ühte tänavat hõlmavate projekteerimistingimuste kaudu. Kindla sisuga

3-21-1611

8(13)

lahenduse nägi ette hoopis vastustaja, sest ehitusprojekt oli projekteerimistingimuste

kehtestamise ajaks juba valmis. See muutis ka kaasamise näiliseks.

9. Saue vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse

põhjendustega ja jäädes varasemate seisukohtade juurde.

Vastustaja ei lahendanud vaidlustatud haldusaktidega piirkonna liikluskorraldust ega suunanud

Tuulemurru tänavale täiendavat transiitliiklust. Tuulemurru tänava funktsiooni ei ole pärast

Veski kvartali detailplaneeringu kehtestamist muudetud. Kaebaja omandas kinnistu pärast

detailplaneeringu kehtestamist ega saa nõuda, et seda ei viidaks ellu. Veski kvartali

detailplaneeringut tuleb tõlgendada, arvestades selle jooniseid ja tekstiosa. Detailplaneering

näeb vaidlusalusesse asukohta ette „tänavamaa“, mida on õigus kasutada kõigil sihtrühmadel.

Detailplaneering ei näe ette eraldi jalgrattateed, kuid näeb ette kõnnitee eraldamise sõiduteest.

Detailplaneeringuga on Tuulemurru tänav sisuliselt planeeritud jaotustänavaks, sest see on

ühendustee Harku-Laagri maantee ja Veskimöldre asumi vahel, samuti saab seda mööda sõita

Pääsküla ja Laagri asumitesse. Kaebaja selgitused ja tõendid selle kohta, kas Tuulemurru tänav

on seni olnud ehituslikult või kasutuselt pigem kohalik jaotustänav või midagi muud, ei ole

asjakohased. Määrav on see, kuidas tänav planeeriti Veski kvartali detailplaneeringus.

Vastustaja on täies ulatuses ellu viimata detailplaneeringut täpsustanud, lisades kergliiklustee

osasse kõnniteele lisaks jalgrattatee. See on EhS § 27 lg 4 p-st 7 tulenevalt lubatav.

Detailplaneeringu liikluskorralduse skeem annab ülevaate ümbruskonna tänavatest, kuid ei

määra tänavate funktsiooni. DA arvamus ei puutu selles osas asjasse, sest pole tähtsust, milline

on Tuulemurru tänava tänane tehniline lahendus või kuidas elanikud seda tajuvad. Samas on

vastustaja järjekindlalt olnud seisukohal, et Tuulemurru tänav on planeeritud kohalikuks

jaotustänavaks.

Kaebaja ei saa elanike ootuste osas esindada kedagi teist peale iseenda. Teised elanikud on

tänulikud, et vaidlusalune jalgratta- ja jalgtee sai lõpuks valmis. Kaebaja peab peamiseks

probleemiks ülemäärast liiklust Tuulemurru tänaval, kuid vastustaja peamine eesmärk oli

suurendada liiklusohutust. Liiklust rahustava abinõuna oleks tiheda liiklusega tänava puhul

kohatu planeerida jalakäijad ja jalgratturid liiklema koos sõiduteele. Väites, et Veski kvartali

detailplaneeringu lahendus on iganenud, pidas vastustaja silmas, et detailplaneering nägi ette

üksnes kõnnitee, kuid tänapäeval on mõistlik jalgratta- ja jalgtee kokku viia. Kaebaja väited

vajadusest vaadata „suuremat pilti“ ei ole praeguses vaidluses asjakohased.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

10. Vastustaja esitas 14.02.2022 seisukoha lisadena uued tõendid: 21.10.2020 DA-ga

toimunud kohtumise protokolli (lisa 1) ja 27.10.2020 kirjavahetuse DA-ga (lisa 2). Vastustaja

soovib nendega tõendada väidet, et Tuulemurru tänav on käsitatav kohaliku jaotustänavana ning

kavandatav jalgratta- ja jalgtee suurendab liiklusohutust. Kaebaja leidis 16.09.2022 seisukohas,

et tõendid on esitatud hilinenult ja tuleks jätta vastu võtmata. Samuti tõi kaebaja välja, et

21.10.2020 kohtumise protokoll on allkirjastamata, kohtumise sisu jääb protokolli põhjal

arusaamatuks ning vastustaja on tõenäoliselt teinud DA seisukohtadest eksliku järelduse, sest

DA ei ole oma Tuulemurru tänava elanike tellimusel koostatud kirjalikus arvamuses (kaebuse

lisa 13) esitatud seisukohti kirjalikus vormis muutnud. Seepeale esitas vastustaja 22.09.2022

seisukoha lisana 21.10.2020 DA-ga toimunud kohtumise protokolli, mis on digitaalselt

allkirjastatud.

11. Vastustaja pole tõepoolest ära näidanud, miks ta ei saanud eespool nimetatud dokumente

esitada juba halduskohtus, kuigi need olid tal juba sel ajal olemas. Ringkonnakohus võtab uued

3-21-1611

9(13)

tõendid asja õigemaks lahendamiseks siiski vastu (HKMS § 198 lg 3). Pooled vaidlevad

ringkonnakohtus mh selle üle, kas projekteerimistingimustes ette nähtud jalgratta- ja jalgtee

lahendus suurendab liiklusohutust, nagu vastustaja on eesmärgiks seadnud. Kaebaja tugineb

selles küsimuses ka DA kui eriteadmistega isiku kirjalikule arvamusele. Vastustaja esitatud

tõendid kajastavad samuti DA seisukohti selles küsimuses, seejuures on 21.10.2020 kohtumine

DA-ga toimunud just kaebuse lisana 13 esitatud arvamuses kajastatud teemade arutamiseks.

Vastustaja on viidanud DA-ga 21.10.2020 toimunud kohtumise protokollile ja DA

seisukohtadele juba 09.06.2021 vaideotsuses (lk 5). Seega sisuliselt on kohtumise protokoll osa

haldusmenetluse toimikust, mille esitamiseks on halduskohus vastustajat kohustanud. Kaebaja

on saanud apellatsioonimenetluses tutvuda uute tõendite sisuga ja esitada nende kohta oma

arvamuse. Seda, kas kõnealused tõendid on usaldusväärsed, ning milliseid järeldusi neist teha,

hindab ringkonnakohus allpool.

II

12. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

13. Vaidlustatud projekteerimistingimused kehtestati EhS § 27 lg 1 p 1 alusel, mis sätestab,

et detailplaneeringu olemasolu korral võib pädev asutus põhjendatud juhul anda

ehitusloakohustusliku

hoone

või

olulise

rajatise

ehitusprojekti

koostamiseks

projekteerimistingimusi juhul, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödas üle viie aasta.

EhS § 27 lg 4 p 7 järgi täpsustatakse projekteerimistingimustega asjakohasel juhul hoone või

olulise rajatise detailplaneeringus käsitletud liikluskorralduse põhimõtteid. EhS § 27 lg 3

kohaselt ei anta EhS § 27 lg 1 alusel projekteerimistingimusi siiski detailplaneeringus

kehtestatud planeeringulahenduse olemuslikuks muutmiseks. EhS § 27 lg 2 kohaselt

arvestatakse projekteerimistingimuste andmisel: 1) hoone või olulise rajatise asukohas

väljakujunenud keskkonda, sealhulgas hoonestuslaadi; 2) et projekteerimistingimuste andmine

ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huviga; 3) üldplaneeringus määratud

tingimusi; 4) detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimusi, kui need on nõutavad

muinsuskaitseseaduse kohaselt.

14. Veski kvartali detailplaneering kehtestati 1997. a-l ja samal kujul uuesti 2000. a-l. Seega

oli projekteerimistingimuste andmise ajaks möödunud EhS § 27 lg 1 p-s 1 nimetatud tähtaeg.

15. Pole vaidlust, et Veski kvartali detailplaneeringu järgi asub Tuulemurru tänav

„tänavamaal“, mis on mõeldud liiklemiseks kõigile. Detailplaneeringu osaks oleva tänavate

põikiprofiilide joonise (vastustaja 14.09.2021 seisukoha lisa 1) kohaselt planeeriti Veski

kvartali tüüpilisele tänavale (seega ka Tuulemurru tänavale) kõnniteeplaatidega kaetud

kõnnitee,

mis

on

sõiduteest

eraldatud

haljas-

või

parkimisribaga.

Kuna

projekteerimistingimuste andmise ajal liiklesid Tuulemurru tänaval kõik liiklejad koos

sõiduteel ja eraldi kõnnitee puudus, ei olnud selles osas Veski kvartali detailplaneeringut ellu

viidud ning detailplaneeringu täpsustamine EhS § 27 lg 4 p 7 alusel oli põhimõtteliselt võimalik.

16. Kaebajal on iseenesest õigus, et projekteerimistingimusi saab anda detail-, mitte

üldplaneeringu täpsustamiseks. Korralduses nr 450 tehtud viiteid kehtivale ja koostatavale

üldplaneeringule ei ole siiski asjakohatud. Vastustaja põhjendab sellega sisuliselt pikemaaegset

plaani ja vajadust rajada Tuulemurru tänavale jalgratta- ja jalgtee. Kaebaja pole vastu vaielnud,

et nii projekteerimistingimuste andmise ajal kehtinud kui ka sel ajal menetluses olnud ning

2021. a-l kehtestatud Saue valla üldplaneeringu järgi oli Tuulemurru tänavale kavandatud

kergliiklustee1. Kuna Saue valla üldplaneering on kehtestatud avatud menetluse tulemusel ja

väljendab valla ruumilise arengu põhimõtteid ja suundumusi, sh määratleb liikluskorralduse

1 Vt https://gis.sauevald.ee/portal/apps/webappviewer/index.html?id=650e4f2402de4ad585ce3b15f64a73e4

3-21-1611

10(13)

üldisi põhimõtteid, on sisuliselt saavutatud ühiskondlik kokkulepe Tuulemurru tänavale

kergliiklustee rajamise kohta. Kergliiklustee rajamise nägi ette ka projekteerimistingimuste

kehtestamise ajal kehtinud Saue valla arengukava 2020–2030.

17. EhS

eelnõu

(Riigikogu

XII

koosseisu

555

SE)

seletuskirja

kohaselt

on

projekteerimistingimustega keelatud täpsustada detailplaneeringut selliselt, et selle kaudu

muutub detailplaneeringu olemus, st sekkutakse varem kokkulepitud põhilahendusse (lk 54).

Ringkonnakohtud on senises praktikas hinnanud detailplaneeringu olemuslikuks muutmiseks

EhS § 27 lg 3 tähenduses näiteks soovi projekteerimistingimustega vähendada

detailplaneeringus ettenähtud ehituskeeluvööndit (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21.11.2017

otsus nr 3-16-2496, p 11), samuti olukorda, kus detailplaneeringu kohaselt oli kinnistule lubatud

püstitada 4–8 korteriga elamu, kuid taotluses sooviti projekteerimistingimuste väljastamist 2–3

korteriga elamu püstitamiseks (vt Tartu Ringkonnakohtu 18.06.2020 otsus nr 3-19-674, p 22),

või 150 korteriga elamu asemel sooviti püstitada 350 eluruumiga ühiselamu (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 10.06.2021 otsus nr 3-20-1344, p-d 14–15). Detailplaneeringu olemuse

muutmist on nähtud ka selles, kui detailplaneeringus kavandatud gaasivarustuse teenindamisega

seotud ärihoone asemel soovitakse rajada hoopis tavandihoone-krematoorium (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 19.02.2021 otsus nr 3-19-1749, p-d 30–37) või muudetakse oluliselt krundi

hoonestusala paiknemist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2021 otsus nr 3-20-712, p 31).

Seevastu ei ole detailplaneeringu olemuslikuks muutmiseks peetud seda, kui planeeringuala

kõrval asuvale kinnistule avalikult teelt juurdepääsu tagamiseks tuleks pikendada

detailplaneeringus ettenähtud tupikteed (vt Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2017 otsus nr 3-15-

1873, p 18). Praegusel juhul on Veski kvartali detailplaneeringus Tuulemurru tänava kui

tüüpilise tänava puhul ette nähtud jalakäijate ala eraldamine mootorsõidukitele mõeldud alast.

Projekteerimistingimused täpsustavad Tuulemurru tänava liikluskorralduse põhimõtteid

selliselt, et varem jalakäijatele kavandatud eraldatud alale suunatakse ka jalgratturid ja teised

kergliiklejad. Sellega ei muudeta detailplaneeringus ettenähtud Veski kvartali liikluskorralduse

põhilahendust, vaid sisuliselt täpsustatakse Tuulemurru tänava kasutamise tingimusi.

18. EhS § 27 lg 3 kohaldamisel ei ole tähtsust, millisele tänava liigile Tuulemurru tänav

projekteerimistingimuste andmise ajal oma olemuselt või kohalike elanike tunnetuse järgi

vastas. Otsustamaks, kas vaidlusalused projekteerimistingimused muudavad Veski kvartali

detailplaneeringut oluliselt, ei tule projekteerimistingimustega ette nähtud lahendust võrrelda

Tuulemurru tänava faktilise kasutamisega projekteerimistingimuste andmise ajal, vaid

detailplaneeringus ettenähtud, kuid seni ellu viimata lahendusega. Veski kvartali

detailplaneeringu I osas „Lähteandmed ja üldeesmärgid“ (kaebuse lisa 12) on eesmärgiks

võetud „[l]uua teedevõrk, mis oleks piirkonna eripära arvestades selgepiiriline, kuid elanikele

maksimaalselt

ohutu.

Eristada

visuaalselt

peateed

kõrvalteedest.“

Seega

eristati

detailplaneeringu eesmärkides, nagu ka eespool nimetatud tüüpiliste tänavate põikiprofiilide

joonisel, kahte tänava liiki: pea- ja kõrvaltänavad. Tuulemurru tänav liigitub neist kahest

kõrvaltänavaks, mille puhul oli ette nähtud mh sõiduteest eraldatud kõnnitee. Veski kvartali

detailplaneeringuga hõlmatud maa-ala laiema ümbruse tänavate skeemi (kaebaja 08.10.2021

seisukoha lisa 6) järgi kavandati uueks läbisõidutänavaks Möldre tee ja kohalikuks

läbisõidutänavaks Pilliroo tänav. Vaidlusalused projekteerimistingimused ei muuda Veski

kvartali detailplaneeringuga ettenähtud teedevõrku ega võta Pilliroo tänavalt või Möldre teelt

neile ettenähtud läbisõidutänava funktsiooni. Ka Tuulemurru tänava detailplaneeringujärgne

olemus ei muutu. Detailplaneeringu kohaselt võisid kõik liiklejad kasutada Tuulemurru tänavat

mh Laagri-Harku maanteelt Möldre teele pääsemiseks (ja vastupidi) ning see põhimõte jääb

samaks. Seega projekteerimistingimused, mis lubavad rajada Tuulemurru tänavale jalgratta- ja

jalgtee, ei muuda seda transiittänavaks.

3-21-1611

11(13)

19. Vastustaja on korralduses nr 450 ja vaideotsuses selgitanud, sh viidetega Eesti standardile

EVS 843:2016 „Linnatänavad“ ning EhS §-dele 7 ja 8, et kaasaegse linnaruumi planeerimine

eeldab, et mootorsõidukiga liiklejate kõrval arvestatakse ka jalakäijate ja kergliiklejate

vajaduste ning ohutusega. Tuulemurru tänaval on Veski kvartali detailplaneeringu kehtestamise

ajaga võrredes liikluskoormus suurenenud, kuid kõik liiklejad liiguvad koos sõiduteel. Selline

olukord ei vasta vastustaja hinnangul tänapäevastele vajadustele ja ei ole ohutu. Need vastustaja

põhjendused projekteerimistingimuste andmiseks on asjakohased. Eesti standardi EVS 843:201

„Linnatänavad“ (vt viited standardile vaideotsuse lk-l 4) p 4.4 kohaselt on liikluskorralduse

peamine eesmärk tagada võimalikult ohutu ja sujuv liiklus ning selle eesmärgi täitmiseks tuleb

vähendada mootorsõidukite ja kergliiklejate vahelisi konflikte, sh kavandada sõiduteede äärde

teid jalakäijatele ja kergliiklejatele. Standardi p 8.1 järgi tuleks jalakäijad eraldada sõidukitest

liiklussagedusel üle 1000 auto ööpäevas. Vastustaja 2020. a-l tellitud liikluskoormuse uuringu

(vastustaja 23.07.2021 seisukoha lisa) järgi oli liiklustihedus Tuulemurru tänaval tööpäevadel

umbes 1300 mootorsõidukit päevas ning DA 2020. a mõõdistuste (kaebuse lisa 13) kohaselt

ligikaudu 1500 sõidukit ööpäevas. Liiklusuuringute järgi ei peetud kinni ka kehtestatud

piirkiirusest. Kaebaja esitatud andmetel on Tuulemurru tänaval ajavahemikul 25.07.2019–

13.03.2021 toimunud kuus liikluskindlustusjuhtumit, mille puhul on fikseeritud isiku- või

asjakahju (vt 12.08.2021 menetlusdokumendi p 2.8; vrd ka kaebaja 08.10.2021 seisukoha p 2.3).

Eeltoodud asjaolud kinnitavad korralduses nr 450 esitatud seisukohta, et Tuulemurru tänav ei

ole senisel kujul liiklemiseks ohutu.

20. Vastustaja

ei

ole

korralduses

nr

450

ega

vaideotsuses

väitnud,

et

projekteerimistingimustega kavandatud lahendus välistab igasuguse ohu liiklejatele. Muu

hulgas on vastustaja möönnud, et mõnest Tuulemurru tänava hoovist üle kavandatava jalgratta-

ja jalgtee sõiduteele sõites võib projekteerimistingimustega ettenähtud lahendus olla ka hetkel

kehtivast olukorrast ohtlikum. Vastustaja on põhjendanud, et valitud lahendus on kõiki

asjaolusid arvestades mõistlik kompromiss paljude erisuunaliste huvide ja vajaduste vahel.

Kaebaja pidi enne ja peab ka edaspidi olema tähelepanelik oma kinnistult autoga välja sõites

ning veenduma manöövri ohutuses, sh arvestama Tuulemurru tänaval liikuvate jalakäijate ja

jalgratturitega. Kaebaja ei ole ära näidanud, et tema kinnistult autoga üle kavandatava jalgratta-

ja jalgtee sõiduteele välja sõitmine oleks mingil põhjusel eriliselt ohtlik.

21. DA seisukohtadest ei saa järeldada, et tema hinnangul on projekteerimistingimustes

ettenähtud lahendus ohtlik (vt DA arvamus, kaebuse lisa 13, ning vastustaja ja DA 21.10.2020

kohtumise protokoll, vastustaja 22.09.2022 seisukoha lisa). Kuigi pole täpselt teada, millal DA

kaebusele lisatud arvamuse koostas, milline oli talle antud lähteülesanne ja millist projekti ta

täpsemalt hindas, pidi arvamus olema valminud enne 21.10.2020, sest sel päeval toimunud

kohtumise sisuks oli arutelu DA arvamuse üle. Vastustaja seisukohtadest saab järeldada, et

pärast seda on ehitusprojekti kohalike elanike ettepanekute alusel muudetud. Samas on DA

21.10.2020 kohtumisel möönnud, et vähemalt ohtlikumaks olukord Tuulemurru tänava ühte

äärde jalgratta- ja jalgtee ehitamisega kindlasti ei muutu, vaid see parandab n-ö nõrgemate

liiklejagruppide (jalakäijad ja ratturid) liiklusohutust. DA leidis veel, et ideaalis võiks sarnase

jalgratta- ja jalgtee ehitada ka tänava teise äärde. Kuna DA kinnitusel kajastab protokoll

kohtumise sisu õigesti (vt vastustaja 14.02.2022 seisukoha lisa 2), pole alust arvata, et teda

sunniti kohtumisel oma varasematest seisukohtadest taganema.

22. Kuigi vastustaja peab Tuulemurru tänavat kohaliku liikluse korraldamisel oluliseks,

puudub asja materjalide põhjal alus arvata, et vastustaja on transiitliiklust sihilikult Tuulemurru

tänavale suunanud. Pärast Veski kvartali detailplaneeringu kehtestamist on välja ehitatud Veski

ja Möldre asumid, samuti mitmed seda ümbritsevad, planeeringualast väljapoole jäävad

elamupiirkonnad (vt ka kaebaja 08.10.2021 seisukoha lisa 1, Maa-ameti ortofoto aastast 1994,

3-21-1611

12(13)

ning kaebaja 21.10.2021 seisukoha lisad 1–3). Vastustaja tellis Tuulemurru tänava

liikluskoormuse uuringu ka 2012. a-l (vt vastustaja 22.09.2022 seisukoha lisa) ning võrdlus

2020. a uuringuga näitab, et kaheksa aastaga on liikluskoormus Tuulemurru tänaval oluliselt

suurenenud. On eluliselt usutav, et suurenenud liikluskoormus Veski kvartali ümbruses, sh

Tuulemurru tänaval, on tingitud ümbruskonna elanike arvu olulisest kasvust viimase 20 aasta

jooksul, mille tõttu on suurenenud ka vajadus pääseda Laagri-Harku maanteelt Möldre teele

ning sealt edasi lähedal asuvatesse asumitesse.

23. Vastustaja on kaalunud kaebaja ettepanekuid liikluskoormuse vähendamiseks

Tuulemurru tänaval. Vastustaja on selgitanud, et piiras 2020. a liikluskoormuse uuringu

tulemusi ja kohalike elanike soove arvestades juba enne projekteerimistingimuste andmist

raskeveokite liiklemist Tuulemurru tänaval, samuti paigaldas liikluse rahustamiseks künnised

ja kehtestas piirkiiruseks 30 km/h. Projekteerimistingimuste järgi on kavandatud rajada lisaks

šikaanid, mida pidas heaks ideeks ka DA (vt 21.10.2020 kohtumise protokoll). Sellised liiklust

rahustavad meetmed mõjuvad tõenäoliselt heidutavalt neile mootorsõidukijuhtidele, kes

soovivad kasutada Tuulemurru tänavat üksnes kiireks läbisõiduks Laagri-Harku maanteelt

Möldre teele või vastupidi. Lisaks on vastustaja selgituse kohaselt valmimas Tihniku tänav, mis

täidab koos Pilliroo tänavaga kohaliku läbisõidutänava funktsiooni. Vastustaja hinnangul

mõjutavad need abinõud koostoimes, et kogu transiitliiklus ei jää Tuulemurru tänava kanda ja

mootorsõidukute liikluskoormus Tuulemurru tänaval tulevikus eeldatavalt hoopis väheneb.

Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis annaks aluse pidada vastustaja hinnangut valeks. Kaebaja

on tegelikult ka ise möönnud, et Tihniku tänav lahendab Tuulemurru tänava suurenenud

liikluskoormuse küsimuse (06.08.2021 seisukoha p 2.3). Ka kergliiklust Tuulemurru tänaval

saab tulevikus vajadusel kujundada liikluskorraldusvahendite abil (nt otsustades, kuidas jagada

kergliiklustee liikluskorralduslikult jalakäijate ja jalgratturite vahel).

24. Vastustaja on korralduses nr 450 kaalunud kaebaja ettepanekuid säilitada Tuulemurru

tänaval senine jagatud liiklusruum, keelata seal osaliselt mootorsõidukite liiklus või muuta

mootorsõidukite liiklus ühesuunaliseks, kuid leidnud, et kaebaja huvid ei ole kaalukamad kui

avalikud ja kolmandate isikute huvid, mis räägivad projekteerimistingimustes valitud lahenduse

kasuks. Ringkonnakohtule ei nähtu selliseid kaalumisvigu, mis annaks aluse kahelda vastustaja

otsuse ratsionaalsuses. Kaebajale ei tulene Veski kvartali detailplaneeringust ega muudest

õigusaktidest subjektiivset õigust nõuda Tuulemurru tänaval senise jagatud liiklusruumiga

olukorra säilimist, samuti Tuulemurru tänava osalist või täielikku transiitliiklusele sulgemist

või tupikteeks või ühesuunaliseks muutmist. Vastustaja on korralduses nr 450 selgitanud, et

senise jagatud liiklusruumi säilitamine ei ole liikluskoormust arvestades piisavalt ohutu ning

kaebaja pakutud muud lahendused suunaks täiendava liikluse Tuulemurru tänava asemel

mõnele teisele ümbruskonna tänavale. Kaebaja kinnistu asub tiheasustusalal avalikult

kasutatava tee (tänava) ääres ning ta ei saa eeldada, et tema elukeskkond püsib muutumatuna.

Jalakäijad ja jalgratturid liiguvad ka praeguse jagatud liiklusruumi puhul kaebaja kinnistust

maksimaalselt 15 m kaugusel. Projekteerimistingimuste järgi on kavandatav jalgratta- ja jalgtee

viidud Tuulemurru tänava äärsete kinnistute piiridest võimalikult kaugele, sh tulles vastu

kohalike elanike soovile säilitada maksimaalselt parkimisruumi. Seega nihkub nn aeglane

liiklus kaebaja kinnistule vaid mõned meetrid lähemale. Vastustaja on korralduses nr 450 ja

vaideotsuses asjakohaselt selgitanud, et kaebaja võib privaatsuse suurendamiseks istutada oma

kinnistu sõidutee poolsesse äärde nt hekitaimed. Kaebaja ei ole esitanud arvutusi ega tõendeid,

mis võimaldaks täpsemalt hinnata, kui palju tema kinnistu väärtus võiks jalgratta- ja jalgtee

rajamise tõttu väheneda. Mõne potentsiaalse ostja silmis (nt lastega pered või inimesed, kes

liiguvad peamiselt jalgsi või jalgrattaga) võib turvaline ning võrgustikku ühendatud jalgratta- ja

jalgtee kaebaja kinnistu väärtust hoopis tõsta. Seetõttu nõustub ringkonnakohus vastustajaga, et

3-21-1611

13(13)

avalik huvi Tuulemurru tänavale jalgratta- ja jalgtee rajamiseks on kaalukas, kaebaja õiguste

riive seevastu ei ole kuigi intensiivne.

25. Kokkuvõttes nõustub ringkonnakohus halduskohtu järeldusega, et kaebaja väited ei anna

alust tühistada korraldust nr 450 koos selle lisaks olevate projekteerimistingimustega.

26. Kaebaja peab korraldust nr 704 ja selle lisaks olevat ehitusluba õigusvastaseks põhjusel,

et selle aluseks olev korraldus nr 450 on õigusvastane ja selle tühistamise korral langeb ära

ehitusloa andmise eelhaldusakt (vt EhS § 12 lg 1, § 14 lg 1 p 3, § 42 lg 1 ja § 44 p 1).

Ringkonnakohus leidis eespool, et projekteerimistingimuste tühistamiseks ei ole alust. Seega

pole alust tühistada ka korraldust nr 704.

III

27. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1).

Menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise eelduseks on menetluskulude nimekirja ja

kuludokumentide esitamine (HKMS § 109 lg 1). Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid vastustaja

ei taotle kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Seega jäävad poolte apellatsioonimenetluse

menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)