1-21-8994/38 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U

S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu

Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. oktoober 2022. a, Tartu

kohtumaja

Kriminaalasja number

1-21-8994

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär

Merili Riga

Kriminaalasi

Agur Pedak süüdistuses KarS § 212 lg 1 järgi ja Geiro

Hallikas süüdistuses KarS § 212 lg 1 ja § 344 lg 1 järgi

kokkuleppemenetluses.

Prokurör

Katrin Lindpere

Süüdistatav

Agur Pedak, isikukood: 39203082712; XXX kodanik;

emakeel: XXX; elukoht: XXX; XXX; tel: XXX; e-post:

XXX, töökoht: XXX, XXX. Kriminaalkorras karistatud

Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 01.11.2017 otsusega

KarS § 120 lg 1 järgi 4 kuulise vangistusega. KarS § 68 lg

1 alusel 3 kuud ja 28 päeva vangistust tingimisi KarS § 73

lg 1 alusel katseajaga 18 kuud. Väärteokorras karistatud

korduvalt. Tõkendit kohaldatud ei ole.

Kaitsja

Anne Vissak

Süüdistatav

Geiro Hallikas, isikukood: 39807246831; XXX kodanik;

emakeel: XXX; elukoht: XXX; haridus: XXX; tel: XXX;

e-post: XXX, töökoht: XXX, XXX. Kriminaalkorras

karistatud Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 03.09.2019

otsusega KarS § 266 lg 2 p-de 1, 2 järgi 5 kuulise

vangistusega tingimisi KarS § 73 lg 1 alusel katseajaga 1

aasta. Väärteokorras karistamata.

Tõkendit kohaldatud ei ole.

Kaitsja

Aivar Kello

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Agur Pedak KarS § 212 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta

ja 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada Agur Pedakule mõistetud karistust Tartu Maakohtu

01.11.2017. a otsusega nr 1-17-9094 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 (kolme)

kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva vangistuse võrra ning mõista Agur Pedakule

liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend

kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 73 lg 4 ja § 74 lg 1, 3 alusel jätta 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 28

(kakskümmend kaheksa) päeva vangistust Agur Pedaku suhtes tingimisi kohaldamata ja

täielikult täitmisele pööramata, kui Agur Pedak ei pane 1 (ühe) aasta ja 10 (kümne) kuu

pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks KarS § 75

määratud kontrollnõudeid ning kohustusi.

Agur Pedak on kohustatud katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud järgmisi

kontrollnõudeid:

1) elab kohtu määratud alalises elukohas: XXX;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 73 lg 4, KarS § 75 lg 2 p 9 ja KarS § 751 lg 1, 3 alusel allutada Agur Pedak

elektroonilisele valvele 1 (üheks) kuuks.

KarS § 751 lg 4 alusel hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui

elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab Agur Pedaku katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest,

kontrollnõudeid ning lisakohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.

2. Süüdi tunnistada Geiro Hallikas KarS § 212 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 9

(üheksa) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Geiro Hallikas KarS § 344 lg 1 järgi ning karistuseks mõista 4 (neli)

kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristusest raskeima suurendamise teel, mõista Geiro

Hallikale liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel mõista Geiro Hallikale liitkaristus, moodustades liitkaristuse talle

käesolevas kriminaalasjas karistuseks mõistetavast 10 (kümnest) kuust vangistusest ja

Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 03.09.2019 kohtuotsusega karistuseks mõistetud 5

(viiest) kuust vangistusest. Üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista Geiro

Hallikale liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 1 (üks) kuu vangistust, millest arvata maha

Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 03.09.2019 kohtuotsuse järgi täielikult ära kantud

karistus, s.o (5) viis kuud vangistust ning lõplikuks liitkaristuseks Geiro Hallikale mõista

8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 3 ja § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta 8 (kaheksa) kuud vangistust tingimisi

kohaldamata ning täielikult täitmisele pööramata, kui Geiro Hallikas ei pane 1 (ühe)

aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

3. Tsiviilhagid:

TsMS § 440 lg 1, VÕS § 127 lg 1, VÕS § 137 lg 1, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 alusel

rahuldada kannatanute XXX (endine nimi XXX) ja AB „XXX“ poolt esitatud

tsiviilhagid täielikult.

Välja mõista solidaarselt Agur Pedakult ja Geiro Hallikaselt 9088,66 (üheksa tuhat

kaheksakümmend kaheksa eurot ja kuuskümmend kuus senti) eurot XXX (kanda XXX,

XXX arveldusarvele XXX SEB Pank AS-is või XXX Swedbank AS-is) kasuks.

Välja mõista Agur Pedakult 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot AB „XXX“ (kanda

XXX kontole nr XXX SEB Pank AS, selgitusse märkida XXX) kasuks.

4. Menetluskulud:

KrMS § 175 lg 1 p-de 2, 3, 4, 6, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista

Agur Pedakult menetluskuludena riigituludesse:

•

tunnistajatele hüvitatud sõidukulud kokku 72,71 eurot;

•

ekspertiisikulu 2055 eurot;

•

kaitsjatasu 421,20 eurot;

•

sõiduki transpordikulu 29 eurot;

•

sundraha 981 eurot.

KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Agur Pedakul on õigus tasuda

temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 3558,91 (kolm tuhat viissada viiskümmend kaheksa

eurot ja üheksakümmend üks senti) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest,

tasudes 11 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 296,58 eurot ja viimasel 12. kuul 296,53 eurot.

Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või

EE401700017002872300 (Luminor Bank AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank

AS), märkides ära viitenumbri 99922700034164 ning selgituse “Agur Pedak, otsus nr 1-

21-8994, menetluskulu“.

KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista Geiro

Hallikalt menetluskuludena riigituludesse:

•

ekspertiisikulu 376 euro;

•

kaitsjatasu 1263,60 eurot;

•

sundraha 981 eurot.

KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et Geiro Hallikal on õigus tasuda

temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 2620,60 (kaks tuhat kuussada kakskümmend eurot

ja kuuskümmend senti) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes 11

kuu jooksul igakuiselt vähemalt 218,38 eurot ja viimasel 12. kuul 218,42 eurot.

Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB

Pank) või EE522200221013264447 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank

AS) või EE957700771001523585 (LHV Pank AS), märkides ära viitenumbri 99922700034180

ning selgituse “Geiro Hallikas, otsus nr 1-21-8994, menetluskulu“.

5. Asitõendid:

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX (asub Põhja

prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna territooriumil aadressil Tallinn Rahumäe tee 6/1)

ja sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX võti (asub kriminaalasja juures).

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada:

-

Agur Pedakule sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX puldid (2 tk);

-

M. E. sõiduki XXX registreerimismärgiga XXX XXX müügilepingu originaal ning jätta

toimikusse koopia lepingust;

-

A. V. sõiduki XXX registreerimismärgiga XXX XXX müügilepingu originaal ning jätta

toimikusse koopia lepingust.

Kohtuotsuse jõustumisel saata Transpordiametile sõiduki registreerimismärgid XXX (2

tükki; asuvad kriminaalasja juures).

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde asja juures asuvad:

-

20 CD-R plaati ja neli ümbrikku käekirja võrdlusproovidega;

-

M. H. ja Geiro Hallikas vaheline XXX kuupäevaga müügileping sõiduki XXX

registreerimismärgiga XXX müügi kohta;

-

ruuduline märkmepaberileht soomekeelse käsikirjalise tekstiga;

-

sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX registreerimistunnistus.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel:

-

sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX võtmed (asuvad kriminaalasja juures;

-

C. K. telefonist tuvastatud digitaalsed andmed välisel kõvakettal (asub Lõuna prefektuuri

Tartu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldkuritegude grupis);

-

Geiro Hallika telefonist pärinevad digitaalsed andmed välisel kõvakettal (asub Lõuna

prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldkuritegude grupis).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult

kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas

on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes

kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või

kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus

Agur Pedakut süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes kohtueelse menetluse käigus

tuvastamata kohas, lõi AB "XXX" Eesti filiaalile (edaspidi XXX) ja XXX SE-le

kindlustushüvitise saamise eesmärgil kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige

ettekujutuse, mis seisnes järgnevas.

XXX sõlmis Agur Pedak AB "XXX" Eesti filiaaliga (edaspidi XXX) kaskokindlustuse

lepingu, mille kinnituseks väljastati kaskokindlustuse poliis nr XXX kehtivusega XXX-XXX,

mis võimaldas sõidukiga XXX registreerimisnumbriga XXX kindlustusjuhtumi toimumisel

kahju hüvitamist. Agur Pedak tasus kindlustusmakse esimese osamakse XXX kella 18.50

paiku.

Seejärel XXX esitas Agur Pedak XXX andmeid tegelikult mittetoimunud kindlustusjuhtumi

toimumise kohta, esitades XXX kodulehe kaudu kindlustusjuhtumi toimumise kohta

kahjuteate, milles teatas endale kuuluva sõidukiga XXX registreerimisnumbriga XXX XXX

XXX toimunud liiklusõnnetusest, mis toimus tema kirjelduse kohaselt siis, kui ta seisis, et

teha pööret, aga tagant tulija sõitis talle otsa ning vigastada sai Agur Pedaku sõiduki vasak

tagatiib, tagastange, pagasnik ja tagatuled.

Seejärel XXX saatis Agur Pedak XXX e-kirja, milles teatas, et teine õnnetusjuhtumis

osalenud sõiduk oli XXX registreerimisnumbriga XXX. Ühtlasi saatis Agur Pedak XXX e-

kirjaga XXX teadvalt ebaõigete andmetega liiklusõnnetuse teate, mille kohaselt toimus XXX

kell 20.29 XXX alevikus liiklusõnnetus, milles osalesid sõidukid XXX

registreerimisnumbriga XXX, mida juhtis Agur Pedak ning XXX registreerimisnumbriga

XXX, mida juhtis A. Ü., kes oli liiklusõnnetuse põhjustaja ning vigastada sai Agur Pedaku

juhitud sõiduki vasak tagauks, tagastange, tagaluuk ja tuled.

Pärast seda, kui XXX oli edastanud materjalid XXX SE-le, kui sõiduki XXX

registreerimisnumbriga XXX kindlustusandjale, saatis Agur Pedak XXX XXX SE-le e-kirja

teel sama juhtumi kohta selgituse, milles andis ebaõiget teavet, väites, et juhtunu põhjustajaks

oli tagumine autojuht, kes sõitis tema sõidukile tagant otsa, kui tema oli peatunud

vasakpöördeks.

Lisaks pöördus Agur Pedak novembri lõpus XXX. a XXX asuva XXX OÜ poole, kus lasi

koostada sõiduki XXX registreerimisnumbriga XXX remondi kalkulatsiooni, mille kohaselt

kujunes sõiduki remondi maksumuseks kokku 4597 eurot ning lasi XXX OÜ-l edastada selle

XXX SE-le. Kuna XXX SE avastas pettuse enne kahju hüvitamist, jättis XXX SE kahju

hüvitamata.

Olles saanud XXX teada, et XXX SE kahju ei hüvita, pöördus Agur Pedak XXX e-kirja teel

uuesti XXX poole sooviga, et talle hüvitatakse sõiduki XXX registreerimisnumbriga XXX

remondikulud ning lasi XXX OÜ-l edastada XXX sõiduki XXX registreerimisnumbriga XXX

remondi kalkulatsiooni, mille kohaselt kujunes sõiduki remondi maksumuseks kokku 4733.73

eurot. Kuna ka XXX avastas pettuse enne kahju hüvitamist, jättis ka XXX kahju hüvitamata.

Tegelikkuses ei toimunud Agur Pedak poolt XXX ja XXX SE-le väidetud ja liiklusõnnetuse

teates kajastatud kindlustusjuhtumit ning sõidukil XXX registreerimisnumbriga XXX

esinenud vigastused ei saanud kogumis tekkida Agur Pedaku poolt kirjeldatud viisil.

Varjamaks Agur Pedaku seotust teise väidetavalt kahjujuhtumis osalenud sõidukiga, s.o

sõidukiga XXX registreerimisnumbriga XXX, vormistati kohtueelse menetluse käigus

tuvastamata ajal XXX ja XXX kuupäeva kandvad müügilepingud, väitmaks, et sõiduk oli

vahetanud omanikku enne väidetava kindlustusjuhtumi toimumist.

Samuti süüdistatakse Agur Pedakut selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis

koos C. K. (K.) (kellele ei ole käesolevas kriminaalasjas süüdistust esitatud) ja Geiro

Hallikaga (Hallikas), kutsus tahtlikult esile kindlustusjuhtumi, milles osalesid sõidukid XXX

registreerimisnumbriga XXX ja XXX registreerimisnumbriga XXX. Sellise tegevuse

eesmärgiks oli saada kindlustushüvitist.

Sõiduki XXX registreerimisnumbriga XXX omanikuks oli OÜ XXX ning vastutavaks

kasutajaks A. P. ja kasutajaks Agur Pedak. Kindlustushüvitise saamise eesmärgiks oli

vabaneda kindlustusandja poolt makstava kindlustushüvitise arvelt Agur Pedaku kohustusest

maksta OÜ-le XXX tagasi Agur Pedaku poolt XXX ja XXX OÜ-lt XXX võetud laenud, mille

tagatiseks oli sõiduk XXX registreerimisnumbriga XXX.

Sõiduki XXX registreerimisnumbriga XXX omanikuks oli XXX ning kasutajaks C. K..

Sõiduk XXX registreerimisnumbriga XXX vajas remonti, mille tegemiseks C. K. rahalised

vahendid puudusid. Kindlustushüvitise saamise eesmärgiks oli vabaneda kindlustusandja

poolt makstava kindlustushüvitise arvelt järelmaksuga ostetud ja remonti vajava sõiduki eest

edasiste maksete tegemisest XXX-le.

Vastavalt eelnevale kokkuleppele sõitsid Agur Pedak, C. K. ja Geiro Hallikas ööl vastu XXX

XXX linnas XXX asuva XXX keskuse lähedusse, kus nad tekitasid tahtlikult sõidukite XXX

registreerimisnumbriga XXX ja XXX registreerimisnumbriga XXX kokkupõrke. Selleks

väljus C. K. esmalt sõidukist XXX registreerimisnumbriga XXX ning sõiduki rooli istus

Geiro Hallikas. Agur Pedak parkis sõiduki XXX registreerimisnumbriga XXX sõidutee äärde

ning Geiro Hallikas sõitis sellele sõidukiga XXX registreerimisnumbriga XXX tahtlikult

tagant otsa.

Seejärel esitas C. K. esile kutsutud kindlustusjuhtumi alusel kindlustusandjalt hüvitise

saamiseks XXX XXX kindlustusseltsi XXX (käesoleval ajal XXX) kodulehe kaudu

kindlustusjuhtumi kohta kahjuteate, milles esitas vastavalt eelnevale kokkuleppele Agur

Pedaku ja Geiro Hallikaga valeandmeid sõidukite kokkupõrke toimumise asjaolude kohta,

teatades, et XXX kell 01.10 toimus XXX linnas tema kasutuses oleval ja tema poolt juhitud

sõidukil XXX registreerimisnumbriga XXX avarii sõiduautoga XXX registreerimisnumbriga

XXX, mida juhtis Agur Pedak. C. K. deklareeris ennast liikluskahju põhjustamise eest

vastutavaks.

XXX esitas Agur Pedak vastavalt eelnevale kokkuleppele C. K. ja Geiro Hallikaga

valeandmeid XXX AS-le (käesoleval ajal

XXX, XXX filiaal), kes vastavalt

kindlustusettevõtete vahelisele lepingule ja kokkuleppele tegeles XXX

registreerimisnumbriga XXX osas kahjujuhtumi edasise käsitlemisega. Agur Pedak esitas

teadlikult esile kutsutud kindlustusjuhtumi kohta XXX AS-le sõidukikindlustuse

kahjuavalduse kahju hüvitamiseks summas 13500 eurot ning ühtlasi edastas XXX AS-le XXX

OÜ poolt XXX koostatud sõiduki XXX registreerimisnumbriga XXX remondi kalkulatsiooni,

mille kohaselt kujunes sõiduki remondi maksumuseks kokku 16 280.07 eurot.

Teadmata, et tegemist oli esilekutsutud kindlustusjuhtumiga tegid XXX ja XXX AS

kindlustushüvitise väljamaksed. XXX OY hüvitas sõiduki XXX registreerimisnumbriga XXX

omanikule XXX OY-le 7850 eurot. XXX AS hindas sõiduki XXX registreerimisnumbriga

XXX avariieelseks väärtuseks 7700 eurot ning avariilise sõiduki jääkväärtuseks 2500 eurot

ning maksis sõiduki omanikule XXX OÜ-le XXX välja kindlustushüvitise summas 5200

eurot ning Agur Pedakule XXX 406 eurot asendusauto kulude katteks.

Samuti süüdistatakse Agur Pedakut selles, et tema, tegutsedes kohtueelse menetluse käigus

tuvastamata kohas ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos A. P. lõi XXX AS-le

kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse, väites tegelikkuses toimumata

kindlustusjuhtumi asetleidmist. Sellise tegevuse eesmärgiks oli kindlustushüvitise saamine, et

Agur Pedak vabaneks kindlustusandja poolt makstava kindlustushüvitise arvelt kohustusest

maksta OÜ-le XXX tagasi Agur Pedaku poolt XXX ja XXX OÜ-lt XXX võetud laenud, mille

tagatiseks oli sõiduk XXX registreerimisnumbriga XXX. Sõiduki XXX

registreerimisnumbriga XXX omanikuks oli OÜ XXX ning vastutavaks kasutajaks A. P. ja

kasutajaks Agur Pedak.

Sellel eesmärgil sõlmis Agur Pedak XXX XXX AS-ga A. P. nimel kaskokindlustuse lepingu,

mille kinnituseks väljastati kaskokindlustuse poliis nr XXX kindlustusperioodiga XXX-XXX,

mis võimaldas sõidukiga XXX registreerimisnumbriga XXX kindlustusjuhtumi toimumisel

kahju hüvitamist soodustatud isikule, s.o OÜ-le XXX.

Seejärel esitas Agur Pedak kooskõlastatult A. P. XXX AS-le A. P. AS Swedbank

internetipanga kaudu A. P. nimelt kahjuavaldused sõiduki XXX registreerimisnumbriga XXX

varguse kohta. XXX esitatud kahjuavalduses teatas Agur Pedak, et ta jättis XXX kella 15.00

paiku sõiduki XXX registreerimisnumbriga XXX XXX juurde ning XXX kella 10.30 paiku

autole järgi minnes avastas ta sõiduki varguse. XXX esitas Agur Pedak uue kahjuavalduse

sõiduki XXX registreerimisnumbriga XXX varguse kohta, teatades, et auto varastati ära.

Tegelikkuses ei olnud sõidukit XXX registreerimisnumbriga XXX XXX juurde viidud ning

tegelikult sõiduki vargust ei toimunud.

Seejärel XXX toimunud telefonikõnedes XXX AS-i kahjukäsitleja T. L. andsid nii Agur

Pedak kui ka A. P. teadvalt ebaõigeid andmeid, kinnitades, et sõiduk XXX

registreerimisnumbriga XXX oli XXX garaažide juures, kust see ära varastati. Ühtlasi andsid

A. P. ja Agur Pedak XXX T. L. telefoni teel teadvalt ebaõigeid andmeid sõiduki XXX

registreerimisnumbriga XXX seisukorra kohta, jättes ütlemata, et sõiduk oli varguse ajal

avariiline.

Kindlustushüvitise saamise eesmärgil teatas Agur Pedak XXX telefoni teel politseile sõiduki

XXX registreerimisnumbriga XXX vargusest ning A. P. esitas XXX politseile kirjaliku teate

sõiduki varguse kohta. Seejärel andsid Agur Pedak ja A. P. kriminaalmenetluse käigus

valeinformatsiooni sõiduki varguse toimumise ning sõiduki tehnilise seisukorra kohta.

Kindlustusjuhtumi toimumise korral, s.o A. P. ja Agur Pedaku poolt väidetud seisukorras

olnud sõiduki varguse korral oleks XXX AS poolt väljamakstav hüvitis olnud 11 168 eurot,

kuid kindlustuskelmuse kahtluse tekkimise tõttu jättis XXX AS kindlustushüvitise välja

maksmata.

Sellega pani Agur Pedak toime KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, s.o.

kindlustusjuhtumi esilekutsumise ja kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige

ettekujutuse loomise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil.

Geiro Hallikat (Hallikas) süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult

grupis koos C. K. (K.) (kellele ei ole käesolevas kriminaalasjas süüdistust esitatud) ja Agur

Pedakuga (Pedak), kutsus tahtlikult esile kindlustusjuhtumi, milles osalesid sõidukid XXX

registreerimisnumbriga XXX ja XXX registreerimisnumbriga XXX. Sellise tegevuse

eesmärgiks oli saada kindlustushüvitist.

Sõiduki XXX registreerimisnumbriga XXX omanikuks oli OÜ XXX ning vastutavaks

kasutajaks A. P. ja kasutajaks Agur Pedak. Kindlustushüvitise saamise eesmärgiks oli

vabaneda kindlustusandja poolt makstava kindlustushüvitise arvelt Agur Pedaku kohustusest

maksta OÜ-le XXX tagasi Agur Pedaku poolt XXX ja XXX OÜ-lt XXX võetud laenud, mille

tagatiseks oli sõiduk XXX registreerimisnumbriga XXX.

Sõiduki Audi A6 registreerimisnumbriga RPF-302 omanikuks oli Nordea Rahoitus Suomi OY

ning kasutajaks Cheitlin Kaselaid. Sõiduk Audi A6 registreerimisnumbriga RPF-302 vajas

remonti, mille tegemiseks Cheitlin Kaselaiul rahalised vahendid puudusid. Kindlustushüvitise

saamise eesmärgiks oli vabaneda kindlustusandja poolt makstava kindlustushüvitise arvelt

järelmaksuga ostetud ja remonti vajava sõiduki eest edasiste maksete tegemisest Nordea

Rahoitus Suomi OY-le.

Vastavalt eelnevale kokkuleppele sõitsid Agur Pedak, Cheitlin Kaselaid ja Geiro Hallikas ööl

vastu 16.12.2017 Soomes Vantaa linnas Tiedepuisto 1 asuva Heureka keskuse lähedusse, kus

nad tekitasid tahtlikult sõidukite Audi A6 registreerimisnumbriga RPF-302 ja Audi A6

registreerimisnumbriga 666TLT kokkupõrke. Selleks väljus Cheitlin Kaselaid esmalt

sõidukist Audi A6 registreerimisnumbriga RPF-302 ning sõiduki rooli istus Geiro Hallikas.

Agur Pedak parkis sõiduki Audi A6 registreerimisnumbriga 666TLT sõidutee äärde ning

Geiro Hallikas sõitis sellele sõidukiga Audi A6 registreerimisnumbriga RPF-302 tahtlikult

tagant otsa.

Seejärel esitas Cheitlin Kaselaid esile kutsutud kindlustusjuhtumi alusel kindlustusandjalt

hüvitise saamiseks 16.12.2017 Soome kindlustusseltsi OP Vakuutus OY (käesoleval ajal

Pohjola Vakuutus OY) kodulehe kaudu kindlustusjuhtumi kohta kahjuteate, milles esitas

vastavalt eelnevale kokkuleppele Agur Pedaku ja Geiro Hallikaga valeandmeid sõidukite

kokkupõrke toimumise asjaolude kohta, teatades, et 16.12.2017 kell 01.10 toimus Soomes

Vantaa linnas tema kasutuses oleval ja tema poolt juhitud sõidukil Audi A6

registreerimisnumbriga RPF-302 avarii sõiduautoga Audi A6 registreerimisnumbriga 666TLT,

mida juhtis Agur Pedak. Cheitlin Kaselaid deklareeris ennast liikluskahju põhjustamise eest

vastutavaks.

16.01.2018 esitas Agur Pedak vastavalt eelnevale kokkuleppele Cheitlin Kaselaiu ja Geiro

Hallikaga valeandmeid Seesam Insurance AS-le (käesoleval ajal Compensa Vienna Insurance

Group, ADB Eesti filiaal), kes vastavalt kindlustusettevõtete vahelisele lepingule ja

kokkuleppele tegeles Audi A6 registreerimisnumbriga 666TLT osas kahjujuhtumi edasise

käsitlemisega. Agur Pedak esitas teadlikult esile kutsutud kindlustusjuhtumi kohta Seesam

Insurance AS-le sõidukikindlustuse kahjuavalduse kahju hüvitamiseks summas 13500 eurot

ning ühtlasi edastas Seesam Insurance AS-le Autokliinik OÜ poolt 10.01.2018 koostatud

sõiduki Audi A6 registreerimisnumbriga 666TLT remondi kalkulatsiooni, mille kohaselt

kujunes sõiduki remondi maksumuseks kokku 16 280.07 eurot.

Teadmata, et tegemist oli esilekutsutud kindlustusjuhtumiga tegid OP Vakuutus OY ja Seesam

Insurance AS kindlustushüvitise väljamaksed. OP Vakuutus OY hüvitas sõiduki Audi A6

registreerimisnumbriga RPF-302 omanikule Nordea Rahoitus Suomi OY-le 7850 eurot.

Seesam Insurance AS hindas sõiduki Audi A6 registreerimisnumbriga 666TLT avariieelseks

väärtuseks 7700 eurot ning avariilise sõiduki jääkväärtuseks 2500 eurot ning maksis sõiduki

omanikule Laenukeskus OÜ-le 09.03.2018 välja kindlustushüvitise summas 5200 eurot ning

Agur Pedakule 06.04.2018 406 eurot asendusauto kulude katteks.

Sellega pani Geiro Hallikas toime KarS § 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

kindlustusjuhtumi esilekutsumise kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise

eesmärgil.

Lisaks süüdistatakse Geiro Hallikat dokumendi, s.o 21.11.2017 kuupäeva kandva sõiduki

Audi A4 registreerimismärgiga 736AVD müügilepingu võltsimises, mis seisnes selles, et

pärast seda, kui Agur Pedak oli esitanud kindlustuspettuse toimepanemise eesmärgil

kindlustusettevõtetele AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaalile (edaspidi PZU Kindlustus) ja

Ergo Insurance SE-le ebaõigeid andmeid kindlustusjuhtumi toimumise kohta, kuid mitte

hiljem kui 23.03.2018, võltsis Geiro Hallikas sõiduki Audi A4 registreerimismärgiga 736AVD

müügilepingut. Olles kohtueelse menetluse käigus tuvastamata kohas koostas Geiro Hallikas

lepingu, mille kohaselt müüs tema sõiduki Audi A4 registreerimismärgiga 736AVD Alari

Ülperile, kuigi tegelikkuses sellist tehingut ei toimunud. Lepingu võltsimise eesmärgiks oli

aidata Agur Pedakul vältida vastutust kindlustusandjale valeandmete esitamise eest, s.o

vabaneda kohustusest.

Sellega pani Geiro Hallikas toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi ning vabaneda kohustustest,

võltsimise.

Kokkulepete sisu

Agur Pedak

KarS § 212 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör Agur Pedakule

karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel moodustada liitkaristus

suurendades mõistetavat 1 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust Agur Pedakule 01.11.2017 Tartu

Maakohtu Valga kohtumaja kohtuotsusega nr 1-17-9094 mõistetud karistuse ärakandmata

osa, s.o 3 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 1 aasta 9 kuud

ja 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 ja § 74 lg 1, 3 alusel jätta 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva

vangistust Agur Pedaku suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui

Agur Pedak ei pane 1 aasta ja 10 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab

talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Agur Pedak

on kohustatud katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elab

kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma

elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa

elu, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa

Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 73 lg 4, KarS § 75 lg 2 p 9 ja KarS § 751 lg 1, 3 alusel allutada Agur Pedak

elektroonilisele valvele 1 kuuks ehk Agur Pedak peab ühe kuu jooksul alluma

liikumisvabaduse piirangute täitmise kontrollimisele elektroonilise seadme abil oma

elukohas.

Agur Pedak on andnud nõusoleku elektroonilisele valvele allumiseks.

Kriminaalmenetluse kulud on: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel seoses liiklustehnilise ekspertiisi

tegemisega tekkinud kulu summas 457.00 eurot (II kd, lk 77); käekirjaekspertiisi tegemisega

tekkinud kulust – 1128 eurost (V kd, lk 111) 2/3 summast so 752 eurot; KrMS § 175 lg 1 p 3

alusel seoses käekirjaekspertiisi tegemisega tekkinud kulu summas 846.00 eurot (V kd, lk

121); KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi osutanud kaitsjale advokaat Anne Vissakule

määratud tasu, mille suurus selgub kaitsja poolt kohtule taotluse esitamisel.

KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha, mille suurus

KrMS

§ 179 lg 1 p 2 alusel on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.

KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel sõiduki audi A4 Avant registreerimismärgiga 859THT

transpordikulu summas 29 eurot (II kd, lk 65).

KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel on tunnistajale Andres Vorsmanile KrMS § 178 lg 1 p 3 kohaselt

hüvitatud sõidukulu summas 40.02 eurot (I kd, lk 225-226) ja tunnistajale Kaido Pressile

sõidukulu summas 32.69 eurot (II kd, lk 9-10).

Kuivõrd Agur Pedakul puudub võimalus tasuda menetluskulusid koheselt tervikuna,

võimaldada Agur Pedakul menetluskulude tasumine ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest.

Pohjola Vakuutus OY (endine nimi OP Vakuutus OY) on esitanud tsiviilhagi summas 13 633

eurot. Tsiviilhagi oli esialgu esitatud Geiro Hallika, Agur Pedaku ja Cheitlin Kaselaiu vastu.

Kuivõrd Cheitlin Kaselaiu poolt on 4544.34 eurot hüvitatud, on Pohjola Vakuutus OY

tsiviilhagi suuruseks 9088.66 eurot, mille väljamõistmist Pohjola Vakuutus OY Geiro

Hallikalt ja Agur Pedakult solidaarselt taotleb. Agur Pedak võtab omaks Pohjola Vakuutus OY

poolt esitatud nõude ning on nõus selle hüvitamisega.

AB „Lietuvos draudimas“ on esitanud tsiviilhagi Agur Pedaku vastu summas 360.00 eurot.

Agur Pedak võtab omaks AB „Lietuvos draudimas“ poolt esitatud nõude ning on nõus selle

hüvitamisega.

Geiro Hallikas

KarS § 212 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör Geiro Hallikale

karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 344 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab

prokurör Geiro Hallikale karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada

liitkaristus üksikkaristusest raskeima suurendamise teel ning mõista Geiro Hallikale

liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõista Geiro Hallikale liitkaristus,

moodustades liitkaristuse talle käesolevas kriminaalasjas karistuseks mõistetavast kümnest

kuust vangistusest ja Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 03.09.2019 kohtuotsusega karistuseks

mõistetud viiest kuust vangistusest. Üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista

Geiro Hallikale liitkaristuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust, millest arvata maha Tartu

Maakohtu Valga kohtumaja 03.09.2019 kohtuotsuse järgi täielikult ära kantud karistus, s.o

viis kuud vangistust ning lõplikuks karistuseks Geiro Hallikale mõista 8 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 3 ja § 73 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata Geiro

Hallika suhtes täielikult täitmisele, kui Geiro Hallikas ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel

toime uut tahtlikku kuritegu.

Kriminaalmenetluse kulud on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel käekirjaekspertiisi tegemisega

tekkinud kulust – 1128 eurost (V kd, lk 111) 1/3 summast so 376 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4

alusel riigi õigusabi osutanud kaitsjale advokaat Aivar Kellole kohtueelses menetluses

määratud tasu summas 680.40 eurot (97.20 eurot + 583.20 eurot) (VI kd, lk 52; VII kd, lk

92-93), kuhu lisandub kaitsja tasu kohtumenetluses osalemine eest, mille suurus selgub

kaitsja poolt kohtule taotluse esitamisel. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel kaasneb süüdimõistva

kohtuotsusega sundraha, mille suurus KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel on teise astme kuriteos

süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.

Kuivõrd Geiro Hallikal puudub võimalus tasuda menetluskulusid koheselt tervikuna,

võimaldada Geiro Hallikal menetluskulude tasumine ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest.

Pohjola Vakuutus OY (endine nimi OP Vakuutus OY) on esitanud tsiviilhagi summas 13 633

eurot. Tsiviilhagi oli esialgu esitatud Geiro Hallika, Agur Pedaku ja Cheitlin Kaselaiu vastu.

Kuivõrd Cheitlin Kaselaiu poolt on 4544.34 eurot hüvitatud, on Pohjola Vakuutus OY

tsiviilhagi suuruseks 9 088.66 eurot, mille väljamõistmist Pohjola Vakuutus OY Geiro

Hallikalt ja Agur Pedakult solidaarselt taotleb. Geiro Hallikas võtab omaks Pohjola Vakuutus

OY poolt esitatud nõude ning on nõus selle hüvitamisega.

Asitõendid:

1. CD-R plaat helifailiga (Tanel Linnard ja Aivar Pedak vaheline vestlus 17.01.2018), mis on

kriminaalasja juures (IV kd, lk 189-194) – jätta kriminaalasja juurde;

2. CD-R plaat helifailiga (Tanel Linnard ja Agur Pedak vaheline vestlus 17.01.2018), mis on

kriminaalasja juures (IV kd, lk 195-198) - jätta kriminaalasja juurde;

3. CD-R plaat, millele on salvestatud Tanel Linnard poolt saadetud pildifail (IV kd, lk 201-209),

mis on kriminaalasja juures - jätta kriminaalasja juurde;

4. Mirjam Hrenova ja Geiro Hallikas vaheline 07.11.2017 kuupäevaga müügileping sõiduki

Audi A4 registreerimismärgiga 736AVD müügi kohta, mis on kriminaalasja juures (V kd, lk

179-182) - jätta kriminaalasja juurde;

5. Ruuduline märkmepaberileht soomekeelse käsikirjalise tekstiga, mis on kriminaalasja juures

(V kd, lk 183-186) - jätta kriminaalasja juurde;

6. Sõiduauto Audi A6 registreerimismärgiga 666TLT registreerimistunnistus, mis on

kriminaalasja juures (V kd, lk 195-198) – jätta kriminaalasja juurde;

7. Sõiduauto Audi A6 registreerimismärgiga 666TLT võtmed koos pultidega (2 tükki) on

kriminaalasja juures (V kd, lk 191-194) – puldid tagastada Agur Pedakule ja võtmed hävitada;

8. Sõiduki registreerimismärgid 666TLT (2 tükki), mis on kriminaalasja juures (V kd, lk 149-

151) – saata Transpordiametile;

9. Sõiduauto Audi A4 registreerimismärgiga 859THT – asub Põhja prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna territooriumil aadressil Tallinn Rahumäe tee 6/1 (II kd, lk 63) ning

Sõiduauto Audi A4 registreerimismärgiga 859THT võti, mis on kriminaalasja juures (V kd, lk

187-190) konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel.

Muu:

10. Cheitlin Kaselaiu telefonist tuvastatud digitaalsed andmed on säilitatud välisel kõvakettal, mis

asub Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldkuritegude

grupis (VI kd, lk 14-28) – hävitada;

11. Geiro Hallika telefonist pärinevad digitaalsed andmed on säilitatud välisel kõvakettal, mis

asub Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse üldkuritegude

grupis (VI kd, lk 53) – hävitada.

Kohtueelse menetluse käigus äravõetud ja tagastatud esemed jätta isikutele, kellele need on

tagastatud:

12. Asitõendiks olev Cheitlin Kaselaiu mobiiltelefon iPhone 7plus on tagastatud omanikule

Cheitlin Kaselaiule (VI kd, lk 13) - vabastada asitõendi staatusest;

13. Esemete üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel on Aivar Pedakule üle antud digitaalne

isikutunnistus ja mälupulk (V kd, lk 152-153);

14. Esemete üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel on Cheitlin Kaselaiule tagastatud

partnerkaart, AS Swedbank pangakaart, 4 isikutunnistust, sigaretipakk, tulemasin ja sularaha

(VI kd, lk 13);

15. Esemete üleandmise-vastuvõtmise akti alusel on Geiro Hallikale üle antud mobiiltelefon

Samsung S7 (VI kd, lk 54);

16. Esemete üleandmise-vastuvõtmise akti alusel on Agur Pedakule tagastatud mobiiltelefon

Nokia Model 301 (VI kd, lk 118).

Tagastada kriminaalasja juures olevad järgmised dokumendid:

17. Sõiduki Audi A4 registreerimismärgiga 736AVD 30.08.2017 müügilepingu originaal

tagastada Mihkel Eigile (I kd, lk 185-188) ning jätta toimikusse koopia lepingust;

18. Sõiduki Audi A4 registreerimismärgiga 736AVD 31.10.2017 müügilepingu originaal

tagastada Andres Vorsmanile (I kd, lk 206-210) ning jätta toimikusse koopia lepingust.

Kohtu seisukoht kokkulepete osas

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides said

süüdistatavad A. Pedak ja G. Hallikas aru kokkulepete sisust ja nõustusid nendega.

Kohtuistungil kinnitasid süüdistatavad, et kokkulepete sõlmimine oli nende vaba tahe.

Süüdistatavad nõustusid nii toimepandud tegude, nende kvalifikatsiooni kui ka prokuröri

poolt taotletud karistustega. Süüdistatavad kinnitasid, et on teadlikud menetluskulude

tasumise kohustusest ja nõustusid menetluskulude tasumisega. Süüdistatavad taotlesid

menetluskulude tasumise ajatamist.

Prokurör, kaitsjad ja süüdistatavad jäid sõlmitud kokkulepete juurde ning palusid need otsuse

tegemisel aluseks võtta.

Kohtuliku arutamise ja süüdistatavate selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate

poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja

menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte

seisukohad, leiab, et süüdistatavate A. Pedaku ja G. Hallikase ning nende kaitsjate ja

prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepped järgides KrMS §-de 239−245 sätteid.

Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse süüdi tunnistada Agur Pedaku süüdistuses

KarS § 212 lg 1 järgi ja Geiro Hallikase süüdistuses KarS § 212 lg 1 ja § 344 lg 1 järgi ning

mõista neile karistused vastavalt kokkulepetele.

Süüdistatavad A. Pedak ja G. Hallikas võtsid kokkuleppe sõlmimise käigus ja kohtuistungil

kannatanu Pohjola Vakuutus OY (endine nimi OP Vakuutus OY) poolt esitatud tsiviilhagi

õigeks. Süüdistatav A. Pedak võttis kokkuleppe sõlmimisel ja istungil õigeks ka kannatanu

AB „Lietuvos draudimas“ poolt esitatud tsiviilhagi. Kohus rahuldab TsMS § 440 lg 1, VÕS §

127 lg 1, VÕS § 137 lg 1, VÕS § 1043, VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanute esitatud

tsiviilhagid täielikult.

Konfiskeerimine toimub kokkulepetes kajastatud korras ning asitõendite suhtes tuleb

kohaldada meetmeid, mis nähtuvad süüdistatavate, nende kaitsjate ning prokuröri vahelistest

kokkulepetest.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates

süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude

hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise

puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et

kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Agur Pedaku menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel tunnistajatele hüvitatud

sõidukulud kokku 72,71 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu kokku 2055 eurot,

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 421,20 eurot, KrMS § 175 lg 1 p

6 alusel sõiduki transpordikulu 29 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel kaasneb süüdimõistva

kohtuotsusega sundraha, mille suurus KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel on teise astme kuriteos

süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 981 eurot (alates 1. jaanuarist 2022. a on

kuupalga alammäär 654 eurot).

Agur Pedak taotles menetluskulude ajatamist 1 aastaks. Võttes arvesse Agur Pedakuga

sõlmitud kokkulepet, tema poolt istungil avaldatut, s.h tema varalist seisundit ning tema

resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud määrata

menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg.

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista Agur Pedakult

tunnistajatele hüvitatud sõidukulud kokku 72,71 eurot, ekspertiisikulu kokku 2055 eurot,

kaitsjatasu 421,20 eurot, sõiduki transpordikulu 29 eurot ja sundraha 981 eurot ning anda talle

võimalus tasuda menetluskulu kokku 3558,91 eurot ositi 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest.

Geiro Hallika menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel käekirjaekspertiisi tegemise

kulu 376 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses

määratud tasu summas 680,40 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 583,20 eurot. KrMS §

175 lg 1 p 9 alusel kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha, mille suurus KrMS § 179

lg 1 p 2 alusel on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o

981 eurot (alates 1. jaanuarist 2022. a on kuupalga alammäär 654 eurot).

Geiro Hallikas taotles menetluskulude ajatamist 1 aastaks. Võttes arvesse Geiro Hallikasega

sõlmitud kokkulepet, tema poolt istungil avaldatut, s.h tema varalist seisundit ning tema

resotsialiseerumisväljavaateid, nõustub kohus prokuröriga, et on põhjendatud määrata

menetluskulu tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg.

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel tuleb välja mõista Geiro Hallikalt

ekspertiisikulu 376 eurot, kaitsjatasu kokku 1263,60 eurot ja sundraha 981 eurot ning anda

talle võimalus tasuda menetluskulu kokku 2620,60 eurot ositi 1 aasta jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marju Persidskaja

kohtunik