2-21-17584/35 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

Tsiviilasi nr 2-21-17584

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

13.10.2022. a Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-17584

Tsiviilasi

Mxxxx Vxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu; pankrotihalduri

tasu

määramine;

pankrotihalduri

kulutuste

kinnitamine;

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

otsustamine; võlausaldaja menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

võlgnik: Mxxxx Vxxxx (pankrotis; isikukood xxxxxxxxxxx;

elukoht:

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxmaa

kond; e-post: xxxxxxxxxxx@mail.ee);

pankrotihaldur: Einar Vallandi (OÜ Õigusbüroo Faktootum;

Õpetaja 9a, 51003 Tartu; telefon: 742 0583, 511 8670; e-post:

einar.vallandi@haldur.just.ee)

avaldaja/Võlausaldaja:

Themis

Õigusbüroo

OÜ

(registrikood: 12803543; aadress: Narva mnt 5, Tallinn 10117,

telefon 5278307), lepinguline esindaja: Tanel Riivits (e-post

menetlus@themis.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

11.10.2022

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada MxxxxxVxxxxx(pankrotis, isikukoodxxxxxxxxxxxx) pankrotimenetlus raugemise

tõttu pärast pankroti välja kuulutamist.

2. Vabastada pankrotihaldur Einar Vallandi pankrotihalduri kohustustest MxxxxxVxxxx (pankrotis)

pankrotimenetluses.

3. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses on jäänud raha saamata:

2. rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded:

Jrk

nr

Võlausaldaja nimi,

isiku/registrikood

Nõude

suurus €

Jaotis

Andmed võlausaldajatele väljamaksete

tegemiseks

Jane Rumjantseva (47108102747)

45,94

0,65%

EE102200221016601227

Selgitus: 189/2017/808, 189/2017/835

Aive Kolsar (47506036523)

108,50

1,52%

EE911010010124098017

Selgitus: 170/2019/1284

Themis Õigusbüroo OÜ (12803543)

6 605,86 92,80%

EE442200221061439253

Selgitus: 2-18-103579, 2-21-110567,

kokkulepe 507

Aktiva Finants OÜ (10746479)

358,34

5,03%

EE147700771000526428

Saaja: Julianus Inkasso OÜ

Selgitus: 2-19-111838

Kokku: 7 118,64

100%

Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

4. Rahuldada

Themis

Õigusbüroo

OÜ

avaldus

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramiseks osaliselt.

5. Määrata tsiviilasjas nr 2-21-17584 Themis Õigusbüroo OÜ menetluskulude suuruseks

484.80 eurot, millest 300 eurot on riigilõiv ja 184.80 eurot on lepingulise esindaja õigusabikulud.

Kulud kanda pankrotivara arvel.

6. Kinnitada pankrotihaldur Einar Vallandi poolt tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud Mxxxx

Vxxxx (pankrotis) pankrotimenetluses summas 0,38 eurot. Pankrotihalduri vajalikud ja

põhjendatud kulud kanda pankrotivara arvel.

7. Määrata pankrotihaldur Einar Vallandi tasuks 560 eurot (viissada kuuskümmend eurot), millele

lisandub käibemaks 20% summas 112 eurot (ükssada kaksteist eurot), kokku seega 672 eurot, ja

mõista tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.

8. Pankrotihalduri tasu summas 118.90 eurot, sh käibemaks, tasuda pankrotivara arvel.

9. Pankrotihalduri tasu summas 553.10 eurot, sh käibemaks, tasuda kohtu deposiitarvele

11.03.2022.a tasutud summast OÜ Õigusbüroo Faktootum arveldusarvele.

10. Tagastada Themis Õigusbüroo OÜ-le 11.03.2022. a kohtu deposiitkontole kantud summa jääk

158,90 eurot.

11. Riigi Tugiteenuste Keskusel teha väljamaksed kohtu deposiitkontole Themis Õigusbüroo OÜ

poolt 11.03.2022. a tasutud summast järgnevalt:

11.1.

pankrotihalduri tasu summas 553.10 eurot, sh käibemaks, tasuda OÜ Õigusbüroo

Faktootum (registrikood 10609096) arveldusarvele EE742200221013804535 selgitusega

„Mxxxx Vxxxx (pankrotis) pankrotihalduri tasu “;

11.2.

158.90

eurot

tasuda

Themis

Õigusbüroo

OÜ

arveldusarvele

nr

EE442200221061439253 selgitusega „Mxxxx Vxxxx (pankrotis) deposiidi jäägi

tagastamine“.

12. Algatada MxxxxxVxxxxx(ik xxxxxxxxxxx) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus.

Kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise

avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise,

otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast

kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (PankrS § 1933 lg 2). Seega otsustab kohus

kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

13. Jätta Mxxxx Vxxxx kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada

Mxxxx

Vxxxxxx(ik

xxxxxxxxxxx;

elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

vald,

xxxxxxxxxxxmaakond; e-post: xxxxxxxx@gmail.com, xxxxxxxxxxx@mail.ee) ennast täitma

usaldusisiku kohustusi.

14. Usaldusisikul (Mxxxx Vxxxxx) kanda võlgniku arveldusarvele üle 25 protsenti töö- või

teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu ning

ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele

üks kord aastas (iga aasta 10. oktoobriks).

15. Mxxxx Vxxxxx esitada kord kuue (6) kuu jooksul kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt

teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes ning

võlgniku arvelduskontode väljavõtet, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha

eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Esimene aruanne esitada hiljemalt

20. aprilliks 2023. a, järgnev 20. oktoobriks 2023. a, jne.

16. Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised

(PankrS § 173):

Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei

ole, siis seda otsima.

Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest

saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata

sissenõuet. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui

see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654,00 eurot) suurust

või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust.

Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude

pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule

rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku

sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik

elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20%

sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile

mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta.

TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud

peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse

tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis;

Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus

ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja

arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis;

rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise

töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus.

Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

17. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale, määrus toimetada kätte võlgnikule ja

pankrotihaldurile, pankrotihalduril saata määrus võlausaldajatele. Resolutsiooni kümnenda

punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee).

18. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Kaebeõigus

19. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates

võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada

võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1 (PankrS § 164 lg

1, 2, § 171 lg 4). Võlausaldaja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale võib

esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

Asjaolud

1. Tartu Maakohus kuulutas 17.03.2022. a määrusega välja Mxxxx Vxxxxxpankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Einar Vallandi.

2. Pankrotihaldur esitas 06.07.2022. a kohtule taotluse võlausaldajate lõpliku nimekirja

kinnitamiseks, võlausaldajate nõuete rahuldamisjärgu ja jaotiste määramiseks.

3. Tartu Maakohtu 02.08.2022. a määrusega kinnitas kohus võlausaldajate nimekirja.

4. 25.08.2022. a esitas pankrotihaldur kohtule järgmised taotlused: 1) lõpetada Mxxxx Vxxxx

pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist; 2) vabastada Einar Vallandi

Mxxxx

Vxxxx

pankrotihalduri

kohustustest;

3)

kinnitada

seoses

Mxxxx

Vxxxx

pankrotimenetluse läbiviimisega pankrotivara arvel tasutud kulu 0,38 eurot. 4) määrata Mxxxx

Vxxxx pankrotihaldurile töötasu 560 eurot, millele lisandub käibemaks 112 eurot, ning mõista

see välja pankrotiavalduse esitaja poolt selleks otstarbeks kohtu deposiiti tasutud summast OÜ

Õigusbüroo

Faktootum

(registrikood

10609096,

KMKR

EE100583320,

konto

nr

EE742200221013804535) kasuks; 5) otsustada pankrotimenetluse kulude, sealhulgas

pankrotiavalduse esitaja kantud menetluskulude jagamine, arvestades seejuures, et pankrotivara

arvel ei saa menetluse kulu kanda suuremas ulatuses kui 573,70 eurot; 6) otsustada Mxxxx Vxxxx

kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja selles menetluses usaldusisiku nimetamine.

5. Kohus avaldas 29.08.2022. a väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või

kolmandal 09.09.2022. a maksta kohtu deposiiti 1000 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud

summat tähtaegselt tasutud.

6. Võlausaldajate üldkoosoleku poolse usaldusisiku nimetamise ettepaneku saamiseks korraldas

pankrotihaldur 20.07.2022. a Mxxxx Vxxxx (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku.

Võlausaldajate üldkoosolekule mitte ühtegi võlausaldajat ei ilmunud.

7. Pankrotihaldur edastas 30.03.2022. kohtule Mxxxx Vxxxx 27.03.2022. a avalduse kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduses sisalduvad kinnitused, et talle ei ole teada

asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma PankrS §-s

173 nimetatud kohustusi.

8. 21.09.2022. a teatas pankrotihaldur, et pankrotivarasse on täiendavalt laekunud 30 eurot.

9. Kohus kuulas Mxxxx Vxxxx ära ja selgitas talle nii võlgniku kui usaldusisiku kohutusi ja

kohustustest vabastamise menetluse sisu ja tagajärgi. Kohus küsis võlgnikult arvamist nii avaldaja

kulude kui pankrotihalduri kulude kohta.

Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (PankrS § 162 lg 2 p 1)

10. Võlgnikul ei ole realiseerimiskõlblikku materiaalset vara. Peamiselt koosnes pankrotivara

õigusest nõuda kahelt kohtutäiturilt neile täitemenetluste raames laekunud, kuid täitemenetluste

peatumise ja seejärel lõppemise tõttu sissenõudjatele edasi kandmata 533,52 euro üleandmist

pankrotihaldurile. Lisaks tasus võlgnik 2022. a augustis oma sissetulekust vabatahtlikult

pankrotivarasse 30 eurot. Koos pankroti väljakuulutamise hetkel võlgniku arvelduskontol olnud

10,56 euroga kujunes pankrotivara väärtuseks 574,08 eurot.

Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta (PankrS § 162 lg 2 p 2)

11. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete rahuldamine:

Pankrotivarast ei tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega.

12. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis: Pankrotivara arvel ei makstud elatist

võlgnikule ega tema ülalpeetavatele.

13. Massikohustused: Pankrotivara arvel ei täidetud massikohustusi.

14. Pankrotivara arvel seni tasutud pankrotimenetluse kulu: Pankrotivara arvel on tasutud AS-

ile Swedbank teenustasu 0,38 eurot. Enne pankroti väljakuulutamist kasutas võlgnik

arveldamiseks muu(de) isiku(te) nimele avatud kontosid. Andsin võlgnikule korralduse pärast

pankroti väljakuulutamist arveldada üksnes tema enda nimele avatud arvelduskonto kaudu.

Selleks palusin AS-il Swedbank võimaldada võlgnikul piiranguteta käsutada võlgniku nimele

avatud arvelduskontot, kuid kandsin sel kontol võlgniku pankroti väljakuulutamise hetkel olnud

summa üle pärast pankroti väljakuulutamist AS-is LHV Pank pankrotivara hoidmiseks avatud

võlgniku arvelduskontole. Pankrotivarast ei ole tehtud muid väljamakseid. Muud tekkinud kulud

katab pankrotimenetluse lõpetamisel kohtu poolt pankrotihaldurile määratav töötasu.

15. Pankrotimenetluse esitaja poolt kohtu deposiiti tasutud raha arvel tasutud ja edaspidi

tasutav pankrotimenetluse kulu: Tartu Maakohtu 17.03.2022 määruse alusel on Themis

Õigusbüroo OÜ poolt menetluskulu katteks kohtu deposiiti kantud summa arvel Õigusbüroo

Faktootum OÜ-le tasutud ajutise pankrotihalduri töötasu 490 eurot ja tasule lisanduv käibemaks

98 eurot. Põhjustel, mida käsitlen aruandes edaspidi põhjalikumalt, saab minu arvates ses asjas

käsitada kuluna üksnes töötasu, mitte sellele lisanduvat käibemaksu.

Edaspidi tasutav pankrotimenetluse kulu koosneb pankrotihalduri töötasust. PankrS § 65 lg 1

kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus pankrotimenetluse lõppemisel. PankrS § 65 lg 12

kohaselt juhul, kui halduri tasu arvestamise aluseks oleva pankrotivara maht on hoolimata halduri

tegevusest väike, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu PankrS § 23 lõigete

1–3 ehk tööaja arvestuse alusel. Menetlusega seotud toimingud nõudsid rohkem aega, kuid taotlen

kohtult haldurile 8 töötunni eest 560 euro suuruse töötasu määramist (70 eurot tund). Taotlen tasu

määramist büroole, mille kaudu haldur tegutseb, seega lisandub tasule käibemaks 112 eurot.

Põhjustel, mida käsitlen aruandes edaspidi põhjalikumalt, saab minu arvates ses asjas käsitada

kuluna üksnes töötasu, mitte sellele lisanduvat käibemaksu.

Tasustatavad töötunnid jagunevad erinevate halduri funktsioonide täitmise vahel järgmiselt:

- puudutatud isikutele pankrotiteadete saatmine, suhtlus võlausaldajatega

0,5 tundi

- võlgniku arvelduskonto käsutusõiguse vormistamine ja hiljem lõpetamine

0,25 tundi

- võlgnikule uue arvelduskonto avamine, hiljem selle käsutusõiguse lõpetamine

0,5 tundi

- suhtlemine kohtutäituritega seoses nende vastu suunatud nõuete rahuldamisega

0,25 tundi

- suhtlemine võlgnikuga seoses tema varaliste õiguste ja kohustustega

0,75 tundi

- menetluskulu kandmist puudutavate seisukohtade kohtule esitamine

0,75 tundi

- tegelemine esitatud nõudeavaldustega, kontrollimine, muudatuste nõudmine

1 tund

- võlausaldajate üldkoosoleku ettevalmistamine, läbiviimine, protokollimine

0,5 tundi

- esialgse ja lõpliku võlausaldajate nimekirja koostamine

0,5 tundi

- pankrotihalduri ettekande ja pankrotimenetluse lõpparuande koostamine

3 tundi

Tasu taotledes võtab haldur muuhulgas arvesse, et töötasu arvel peab haldur katma

pankrotimenetluse läbiviimisega seotud büroo ruumide ja sisseseade kasutustasu ning

kulumaterjalide maksumuse (mis on varem olnud umbes 170 eurot menetluse kohta, lisandub

käibemaks), aga ka kõik pankrotihaldurina tegutsemise vältimatuks eelduseks olevad püsikulud

(Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaks 90 eurot kuus, kohustusliku

vastutuskindlustuse maksumus keskmiselt 48 eurot kuus, kohustusliku täiendkoolituse maksumus

keskmiselt 26 eurot kuus).

16. Pankrotiavalduse esitaja menetluskulu. Ses menetluses on tavapärasest märksa intensiivsemalt

olnud päevakorras küsimus pankrotiavalduse esitaja menetluskulust. Tartu Ringkonnakohtu

20.06.2022 määrusega muudetud Tartu Maakohtu 17.03.2022 määrusega on Themis Õigusbüroo

OÜ menetluskulud jäetud Mxxxx Vxxxx (pankrotis) kanda. Menetluskulude rahaline suurus on

veel kindlaks määramata. 12.07.2022 on Themis Õigusbüroo OÜ esitanud kohtule

menetluskulude nimekirja ning taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

Menetluskulude nimekirja kohaselt koosneb Themis Õigusbüroo OÜ menetluskulu

pankrotiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust summas 300 eurot ning Riivits legal&finance

OÜ poolt 2,7 tunni ulatuses osutatud õigusabi maksumusest summas 310,50 eurot. 26.07.2022 e-

kirjaga on kohus palunud pankrotihalduril esitada Themis Õigusbüroo OÜ taotluse kohta kirjalik

seisukoht 25.08.2022. Seoses sellega avaldab haldur, et ta ei kahtle kohtu võimes hinnata,

missugune menetluskulu on vajalik ja kui suures ulatuses on kulu põhjendatud. Riigilõivu

tasumine on ilmselt vältimatu kulu. Riigilõivu suurus on sätestatud seadusega ja seetõttu ei saa

pidada seda mingis osas põhjendamatuks. Õigusabi kasutamine ei olnud vältimatu, samas on

kohtud aktsepteerinud õigusalaseid teadmisi omavate isikute poolt õigusalaste teenuste tellimist.

Haldur teeb kohtule ettepaneku hinnata ses asjas Themis Õigusbüroo OÜ kasutatud õigusabi

vajalikkust ja põhjendatust nii, nagu kohus õigeks peab. Haldur mainib siiski, et eriti arvestades

maksejõuetusmenetluste reeglina väga piiratud ressurssi, peab ta pikemas perspektiivis ohtlikuks

praktikat, et ühe menetlusosalise poolt mingite sündmuste kulgemise jälgimise eest peab tasuma

mõni teine menetlusosaline. Me kõik peame oma elu ja tegevuse mõistlikult korraldamiseks

pidevalt hankima ja töötlema erinevat teavet. Ei ole kindel, kas ja mil määral peab keegi selle eest

eraldi maksma.

Vastavalt PankrS § 150 lg 1 p 6 on pankrotimenetluse kulu ka PankrS § 11 või § 30 alusel

deposiidina makstud summa. Ses asjas on Themis Õigusbüroo OÜ tasunud kohtu deposiiti kokku

1300 eurot. Deposiiti makstud summa kui kuluga seoses toob haldur esile järgmist: 1) Menetluse

toimumisest huvitatud isiku poolt kohtu deposiiti makstud summa on esialgu oma olemuselt

menetluse läbiviimist garanteeriv tagatis. Maksja kulu saab see olla vaid siis ja selles ulatuses,

milles see sihtotstarbeliselt ära kasutatakse. Ka deposiiti tasutud summa puhul peab arvestama

TsMS § 174 lg 10 sätestatuga: Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Themis Õigusbüroo OÜ ei ole sellist kinnitust kohtule

esitanud ning minu hinnangul ei olegi tal alust seda teha. Ses asjas taotleb haldur nii ajutise

pankrotihalduri kui pankrotihalduri töötasu maksmist Õigusbüroo Faktootum OÜ-le. Vastavalt

PankrS § 23 lg 3 viimasele lausele ning PankrS § 65 lg 11 viimasele lausele lisandub tasule

käibemaks. Õigusbüroo Faktootum OÜ tasub talle käibemaksuna laekunud summa Maksu- ja

Tolliametile, käibemaks ei ole Õigusbüroo Faktootum OÜ tulu. Menetluskulude katteks kohtu

deposiiti raha maksnud Themis Õigusbüroo OÜ on käibemaksukohustuslane, kelle jaoks

pankrotiavalduste esitamine näib olevat osa tema ettevõtlusest. Seoses ettevõtlusega tasutud

käibemaksu summa ei ole tema kulu. Osas, milles MxxxxxVxxxx pankrotiavalduse menetluse

kulu ja pankrotimenetluse kulu tegelikult tasutakse Themis Õigusbüroo OÜ poolt antud tagatise

arvel, saab Õigusbüroo Faktootum OÜ pärast vastava kohtumääruse jõustumist esitada Themis

Õigusbüroo OÜ-le arve, mille alusel Themis Õigusbüroo OÜ võib Maksu- ja Tolliametilt taotleda

Õigusbüroo Faktootum OÜ-le tasutud käibemaksu summa tagastamist. Ajutise pankrotihalduri

töötasu kohta Õigusbüroo Faktootum OÜ poolt 29.04.2022 koostatud arve nr 4/8 on Themis

Õigusbüroo OÜ-le esitatud. Haldurile ei ole teada ühtki takistust pankrotihalduri töötasu kohta

samasuguse arve esitamiseks.

17. Kogu selle pankrotimenetluse kulu katmine pankrotivara arvel ei ole võimalik. Aruande kohtule

esitamise hetkel on pankrotivara hoidmiseks kasutataval võlgniku arvelduskontol nr

EE127700771007721051 raha 573,70 eurot. Tõenäoliselt see summa enne pankrotimenetluse

lõppemist ei suurene. Halduri teadmise kohaselt ei ole selle summa mistahes muule Eesti

krediidiasutuse kontole kandmise eest vaja tasuda panga teenustasu. Kui kohus annab

pankrotihaldurile juhised, millist kulu selle summa arvel tuleb katta, saab haldur kontol oleva

summa üle kanda vastavalt kohtu juhistele.

Pankrotivara ebapiisavuse tõttu kohaldub ses asjas PankrS § 150 lg 4 (pankrotimenetluse

raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt). Haldur

eeldab, et kohus saab ses asjas samaaegselt lahendada küsimuse kõikide menetlusega seotud

kulude põhjendatud suurusest ning jagada kulu kandmise kohustuse. Juhul kui kohus mõistab

pankrotihalduri töötasu välja Themis Õigusbüroo OÜ poolt kohtu deposiiti tasutud summa arvel,

saab pankrotivara arvel hüvitada Themis Õigusbüroo OÜ menetluskulu 573,70 euro ulatuses.

Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (PankrS

§ 162 lg 2 p 3)

18. Pankrotivarast ei ole tehtud väljamakseid jaotiste katteks.

Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (PankrS § 162 lg 4)

19. Ei tunnustatud pandiõigusi ega ole laekumisi pandieseme müügist.

Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta

(PankrS § 162 lg 2 p 5)

20. Võlgnikul ei ole müümata müügikõlblikku pankrotivara ega nõudeid teiste isikute vastu.

Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel ja kohtuvaidlustest (PankrS §

162 lg 2 p 6, p 8)

PankrS § 124 lg 2 kohaselt seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning

pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Võlgnikul

puudus tema pankroti väljakuulutamise ajal realiseeritav materiaalne vara. Haldur iga taolise

pankrotimenetlusega vältimatult kaasnevaid toiminguid:

1) viisin läbi koosoleku, koostas ja esitas dokumente kohtule ja muudele isikutele;

2) suhtles võlausaldajatega, kontrollis esitatud nõudeid ning tuvastas kogutud tõendite alusel iga

võlausaldaja põhjendatud ja tõendatud nõude summa;

3) suhtles võlgnikuga tema varalisi suhteid puudutavates küsimustes;

4) avaldas oma seisukohti, kui kohus neid küsis.

21. Vaatasin läbi 4 nõudeavaldust summas 7 118,64 eurot. Algne nõuete summa oli suurem, kuid

enne esialgse võlausaldajate nimekirja koostamist suhtlesin kahe võlausaldajaga ja tegin neile

ettepaneku nõude summat vähendada. Kõik nõuetega seotud küsitavused õnnestus lahendada

omavahelise suhtluse käigus ning pärast esialgse võlausaldajate nimekirja koostamist ei esitanud

nõuetele vastuväiteid võlgnik, pankrotihaldur ega ükski võlausaldaja.

22. Pankrotimenetluse algul puudus võlgnikul ametlik sissetulek. Mais sai võlgnik Eesti Töötukassalt

koolituse stipendiumi ja sõidukulu hüvitist kokku 83,52 eurot. Alates 01.07.2022 on võlgnikul

kehtiv tööleping PN Mxxxx OÜ-ga (registrikood 14103927). Töö sisuks on reklaamide

paigaldamine. Augustis sai võlgnik PN Mxxxx OÜ-lt netotasu ja sõidukulu hüvitist kokku 330,10

eurot. Seaduse kohaselt ei ole sellest sissetulekust mingigi osa arestitav, kuid võlgnik kandis

vabatahtlikult pankrotivarasse 30 eurot. Võlgnikul on õigus vabalt käsutada tema nimele AS-is

Swedbank avatud arvelduskontot nr EE812200221021675280, mille suhtes on pankrotihalduril

oma ülesannete täitmise tagamiseks paralleelne käsutusõigus. Pankrotivara hoidmiseks avasin

võlgniku nimele AS-is LHV Pank arvelduskonto nr EE127700771007721051. Pankroti

väljakuulutamise ajal võlgniku arvelduskontol olnud rahast (10,56 eurot) on 10,18 eurot kantud

pankrotivara tarbeks avatud uuele arvelduskontole ning 0,38 eurot kulus panga teenustasuks.

Lisaks on AS-is LHV Pank avatud uuele arvelduskontole laekunud kohtutäitur Anne Böcklerilt

119,96 eurot ja kohtutäitur Taive Peedosaarelt 413,56 eurot. Aruande koostamise hetkel on sel

kontol raha 573,70 eurot.

23. Andmaks võlausaldajatele võimaluse arvamuse avaldamiseks ja PankrS § 172 lg 1 sätestatud

ettepaneku tegemiseks, valmistas haldur ette võlausaldajate üldkoosoleku, mis teeks kohtule

usaldusisiku määramist puudutava ettepaneku. Teate koosoleku aja, koha ja päevakorra kohta

avaldasin väljaandes Ametlikud Teadaanded 14.07.2022. Koosolek pidi toimuma 20.07.2022

algusega kell 10.00, kuid ükski võlausaldaja ei võtnud koosolekust osa. Haldur arvab, et juhul kui

võlausaldajad ei võta osa PankrS § 172 lg 1 sätestatud ettepaneku tegemiseks kokku kutsutud

võlausaldajate üldkoosolekust, on kohtul võimalik nimetada usaldusisik oma äranägemisel.

Võlgnik on kirjalikult kinnitanud, et on nõus täitma kohustustest vabastamise menetluses

usaldusisiku kohustusi. Sellekohase kinnituse edastasin kohtule 30.03.2022.

Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud

(PankrS § 162 lg 2 p 7)

24. Võlausaldajate nõuded, mille katteks võlausaldajad ei ole raha saanud, on järgmised:

2. rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 2)

Võlausaldaja nimi ja registri- või isikukood

Rahuldamata nõude suurus

Jane Rumjantseva (47108102747)

45,94 €

Aive Kolsar (47506036523)

108,50 €

Themis Õigusbüroo OÜ (12803543)

6 605,86 €

Aktiva Finants OÜ (10746479)

358,34 €

Kokku:

7 118,64 €

Võlgnik ei esitanud ühelegi nõudele vastuväiteid.

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta,

mida haldur kavatseb veel esitada (PankrS § 162 lg 2 p 8)

25. Selles pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ole kavas esitada hagisid.

Kohtukulud, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (PankrS § 162 lg 9)

26. Kõik menetlusega seotud kulud on kajastatud lõpparuandes.

Maksejõuetuse tekkimise põhjused (PankrS § 163 lg 5)

27. Enne võlgniku pankroti väljakuulutamist oli lõppenud 21 aastatel 2007 – 2018 võlgniku suhtes

algatatud täitemenetlust, millest enamikus täideti Politsei- ja Piirivalveameti trahvinõudeid,

samuti kriminaalmenetlustes määratud rahaliste karistuste ja menetluskulude hüvitamise nõudeid.

Kohustuste struktuur annab alust arvata, et võlgnik harrastas pikemat aega korratut eluviisi.

Sellise eluviisiga kaasneb reeglina kohustuste mõtlematu suurendamine, samal ajal on raske

teenida stabiilset tulu. Sissetuleku vähesust on võlgnik nähtavasti kompenseerinud mõne piisavalt

läbi mõtlemata laenu võtmisega. Võlgniku makseraskused võivad olla noorelt omandatud

ebaõigete hoiakute ja ellusuhtumise tagajärg. Seni teadaoleva põhjal ei ole maksejõuetuse

põhjuseks kuritegu. Arvan, et võlgnik ei ole olnud maksejõuline hiljemalt 2014. aastast alates.

28. 21.09.2022 esitas pankrotihaldur kohtule teate, mille kohaselt on võlgnik tasunud pankrotivarasse

20.09.2022 täiendavalt 30 eurot. Kokku on menetluse kestel laekunud 603.70 eurot, mille arvel

on võimalik kanda menetlusega seotud kulusid.

Kohtu põhjendused ja järeldused

Pankrotimenetluse lõpetamine

29. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul

pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste

ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub

pankrotihaldur Einar Vallandiga, et pankrotivarast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse

kulude

katteks

vajalike

väljamaksete

tegemiseks

ning

Mxxxx

Vxxxx

(pankrotis)

pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.

30. Kohus avaldas 29.08.2022. a ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal

või kolmandal isikul on võimalus Mxxxx Vxxxxxpankrotimenetluse raugemise vältimiseks

maksta hiljemalt 09.09.2022. a kohtu deposiiti 1000,00 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud

summat tasutud. Seega leiab kohus, et Mxxxx Vxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada

pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.

31. PankrS § 162 lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise

põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on

esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks.

32. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, vaid PankrS § 163 lg 5

tähenduses muu asjaolu.

33. PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Einar Vallandi vabastada pankrotihalduri kohustusest Mxxxx

Vxxxx pankrotimenetluses.

34. PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises

ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti millistele

nõuetele esitas võlgnik vastuväite ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on

kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Ulatuses, milles võlausaldaja

pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev

määrus täitedokumendiks.

Võlausaldaja menetluskulude kindlaksmääramine

35. Kohus

on

seisukohal,

et

võlausaldaja

taotlus

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramiseks on põhjendatud osaliselt ja tuleb seega ka rahuldada osaliselt.

36. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses

menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS §

177 lg-s 2 sätestatud korras.

37. TsMS § 177 lg 2 sätestab, et kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks

vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus

menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumisest.

38. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja

kohtuvälised kulud (menetlusosaliste esindajate kulud).

39. Võlausaldaja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad tema menetluskulud

õigusabikuludest summas 310,50 eurot (pankrotiavalduse koostamisele ja esitamisele kulunud

aeg 2 tundi, pankrotimenetluse kulgemise jälgimisele ja sellega setud toimingutele kulunud aeg

0,5 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamisele kulunud aeg 0,2 tundi, kokku 2,7 tundi

arvestusega 115 eurot töötund) ja pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 300

eurot.

40. Võlgnik teatas ärakuulamisel, et ta kulude kandmisega ei nõustu, kuid sisulist põhjendust esitada

ei osanud. Pankrotihaldur on väljendanud seisukohta, et õigusabi kasutamine ei olnud vältimatu

ja eriti arvestades maksejõuetusmenetluste reeglina väga piiratud ressurssi, peab ta pikemas

perspektiivis ohtlikuks praktikat, et ühe menetlusosalise poolt mingite sündmuste kulgemise

jälgimise eest peab tasuma mõni teine menetlusosaline.

41. Esindaja kulude puhul on tegemist kohtuväliste kuludega, mis TsMS 138 lg 1 ja § 144 p 1 alusel

on menetluskulud.

42. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Antud

tsiviilasjas esindas võlausaldajat Themis Õigusbüroo OÜ volitatud esindaja Tanel Riivits, olles

võlausaldaja lepinguliseks esindajaks TsMS § 218 lg 1 p 1 mõttes.

43. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul hinnata võlausaldaja lepingulisele esindajale makstud õigusabi

tasu vajalikkust ja põhjendatust.

Kohus on seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust

ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele,

keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Lisaks esindamisele kulunud aja

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku

hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas

lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.

44. Kohus leiab, et arvestades käesoleva pankrotimenetluse iseloomu ja käiku, on esindaja tunnitasu

ülemäära suur. Pankrotiavalduse koostamine ei ole eriliselt keerukas - tavaliselt saab sellega

hakkama ka võlgnik ise- ning samuti ei nõua õigusalaseid süvateadmisi ka pankrotimenetluse

edasine jälgimine ega selles osalemine. Kohus rõhutab, et kogu aktiivse ja keerukama osa

menetlusest tegeleb asjaga pankrotihaldur, kes käesolevalt on palunud enda tasu määrata lähtudes

tunnitasust 70 eurot+ käibemaks (kokku sega 84 eurot). Kohtu hinnangul on halduril vajalik

vähemalt sama kvalifikatsioon ja teadmised kui seda on avaldaja esindajal, mistõttu on õige ja

õiglane, et esindaja tunnitasu suurus oleks samaväärne halduri tunnitasu suurusega. Puudub

igasugune põhjendus, miks peaks võlgnikule menetlusega kaasnema suuremad kohustused kui

möödapääsmatult vajalik.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja esindaja tasu tuleb määrata samas suuruses halduri

tunnitasuga, mis on 84 eurot ühe töötunni eest.

45. Kehtiva kohtupraktika järgi tuleb menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel arvestada kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga.

Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul tegemist

tavapärasest mahukama ja õiguslikult keerukama tsiviilasjaga.

46. Kohtu hinnangul saab pidada põhjendatud ajakuluks pankrotiavalduse ettevalmistamisele kokku

2 töötundi ja menetluskulude nimekirja koostamisel kulunud aega 0,2 tundi. Põhjendatuks ei saa

pidada ajakulu pankrotimenetluse kulgemise jälgimisele ja sellega seotud toimingutele kokku 0,5

töötundi. Sellist kulu ei ole võlausaldaja märkinud ka kohtule esitatud määruskaebuse täienduses.

Eeltoodust tulenevalt saab lugeda võlausaldaja põhjendatud menetluskuluks õigusabiteenusele

maakohtu menetluses 184.80 eurot (2,2 tundi tasumääraga 84 eurot ühe töötunni eest).

47. Asja materjalidest nähtuvalt on võlausaldaja tasunud tsiviilasjas pankrotiavalduse esitamisel

riigilõivu 300 eurot. Kuivõrd riigilõivu suurus tuleneb seadusest (riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg

9) ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on võlausaldaja menetluskulu

(riigilõiv) olnud vajalik ja põhjendatud kulu.

48. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus võlausaldaja avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrab tsiviilasjas nr 2-21-17584 Themis Õigusbüroo OÜ

menetluskulude rahaliseks suuruseks 484.80 eurot, millest 184.80 eurot lepingulise esindaja

õigusabikulud ja 300 eurot on riigilõiv.

49. Tartu Ringkonnakohtu 20.06.2022. a määrusega on menetluskulud jäetud Mxxxx Vxxxx

(pankrotis) kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb tasuda MxxxxxVxxxx (pankrotis)

pankrotivara arvel PankrS § 150 lg 2 alusel, kuna ringkonnakohus on määruse põhjendsutes

sellele sättele viidanud. Tartu Ringkonnakohtu 20.06.2022 määruse p 11 selgitab kohus ka, et

kohus ei saa mõista võlgnikult võlausaldaja kasuks menetluskulusid välja, vaid saab üksnes

kindlaks määrata menetluskulude rahalise suuruse. Kulud ise kantakse aga pankrotivara arvel.

Käesolevalt on pankrotivaraks 603.70 eurot, mille arvel on avaldaja kulud võimalik hüvitada.

50. TsMS § 178 lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

51. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Kohus selgitab, et menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 3).

Halduri tasu ja kulud

52. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu

katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud

ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist

ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja

pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu,

keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja

arvestust.

53. PankrS § 65 lg 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle

maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel

üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on

tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri

taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 ja käesoleva seaduse § 661 lõikes

1 sätestatud kalkulatsiooni alusel.

54. PankrS § 150 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus

pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

55. Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 560 eurot, millele lisandub käibemaks 112

eurot, kokku 672 eurot. Halduril on töötunde olnud 8, tasumääraga 70 eurot tund. Pankrotihaldur

on taotlenud hüvitada halduri tasu 672 (sh käibemaks) kohtu tagatiskontole deposiidina makstud

rahast ning määrata selle maksmine büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o. OÜ Õigusbüroo

Faktootum kontole nr EE742200221013804535.

56. Haldur palub kohtul kinnitada ka pankrotimenetluse läbiviimisega seotud kulutused summas 0,38

eurot. Pankrotihalduri kulud kujutavad endast panga teenustasusid. Kohus kinnitab

pankrotihalduri kulud summas 0,38 eurot. Pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud kanda

pankrotivara arvel.

57. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus

põhjendatuks rahuldada Einar Vallandi taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 672

eurot, sh käibemaks 112 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille

kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.

58. Pankrotivara suuruseks kujunes pärast täiendava 30 euro laekumist 604,08 eurot, millest tasutakse

kulutused panga teenustasudele summas 0,38 eurot. Seega on pankrotivara jääk 603,70 eurot.

Kohus määras eelpool määruse p 49, et avaldaja menetluskulud 484.80 eurot tuleb tasuda Mxxxx

Vxxxx (pankrotis) pankrotivara arvel PankrS § 150 lg 2 alusel. Pankrotivara jääk pärast

võlausaldaja menetluskulude tasumist 118.90 eurot (603,70 – 484.80). Kohus leiab, et halduri

tasu summas 118.90 eurot tuleb tasuda pankrotivara arvel.

59. Võlausaldaja Themis Õigusbüroo OÜ on kohtu deposiitkontole pankrotimenetluse kulude katteks

01.12.2021. a ja 11.03.2022. a kokku tasunud 1300 eurot, mille jääk pärast ajutise halduri tasu ja

kulude väljamakset on 712 eurot. Kuna pankrotivara ei jätku kogu halduri tasu katmiseks, tuleb

puuduv osa summas 553.10 eurot tasuda võlausaldaja poolt tasutud deposiidi jäägi arvel.

60. Kohus tagastab deposiidi jäägi summas 158.90 eurot (712 – 553.10) Themis Õigusbüroo OÜ-le.

61. Lähtudes PankrS § 146 lg 1 p 4 ja § 150 lg 1 p 6 on avaldaja poolt tasutud deposiit

pankrotimenetluse kuluks, mis tuleks tasuda pankrotivara arvel. Kohus juba eelpool tõdes, et

pankrotivarast ei jätku kõigi kulude tasumiseks. Kohtul on käesolevalt valida, kas pankrotivara

arvel tasustada pankrotihalduri tööd ja hüvitada kulud, kas hüvitada avaldajale tema

menetluskulud või tagastada avaldajale tema deposiit. Lähtudes PankrS § 150 lg 4 leiab kohus, et

pankrotivarast tuleb väljamaksed teha sama paragrahvi lg 1 määratud järjekorra alusel. Seega ei

ole võimalik avaldajale tagastada tema deposiiti makstud summasid täies ulatuses.

Kohustusest vabastamise menetluse algatamine

62. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.2022. FiMS § 68 lg 2 näeb ette, et

enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade

ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse

redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30.

juunini.

63. Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne 2022. a 1. juulit ning kohaldamisele tulevad

füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad redaktsioonid, mis

kehtisid 2022. aasta 30. juunini.

64. PankrS § 169 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel.

65. Pankrotihaldur edastas 30.03.2022. kohtule Mxxxx Vxxxx 27.03.2022. a avalduse kohustustest

vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik on kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis

võiksid kohustustest vabastamise menetluse välistada ning et võlgnik kohustub täitma PankrS §

173 nimetatud kohustusi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 12.04.2022. a.

66. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule

hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158

lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast

võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.

67. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1

sätestatud tähtaega järgides, ning avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg-s 2 nõutud kinnitused.

PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest

vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine.

68. PankrS § 174 lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa

pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses

nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Vastavalt PankrS § 176 lg 1 kui võlgnik

vabastatakse

oma

pankrotimenetluses

täitmata

jäänud

kohustustest,

lõpevad

pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate

nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotiavalduse esitamise

eesmärgiks oli võlgnikule võimaluse andmine vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses

ettenähtud korras (PankrS § 2 II lause). Võlausaldajad ei ole Mxxxx Vxxxx kohustustest

vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada

Mxxxx Vxxxxxkohustustest vabastamise menetluse.

69. PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS §

173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

70. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku

määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik

suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku

ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi

täidab.

71. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse avalduses sisaldub ka võlgniku kirjalik nõusolek

usaldusisiku kohustuste täitmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. 11.10.2022.a

toimunud võlgniku ärakuulamisel selgitas kohus võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse

käiku, võlgniku enda ja usaldusisiku kohustusi selle menetluse jooksul. Kohus leiab, et võlgnik

on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning Mxxxx Vxxxxx ennast tuleb kohustada

täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab MxxxxxVxxxxx esitama iga kuue (6) kuu järel

kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse,

sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet, andmeid

võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete

tegemise kohta. Esimene aruanne esitada hiljemalt 20. aprilliks 2023. a, järgnev 20. oktoobriks

2023.a jne.

72. PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest

saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik

peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Mxxxx Vxxxx tööandjale,

Sotsiaalkindlustusametile) teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 3

nimetatud tulust (Mxxxx Vxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu

või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib

asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole

põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab Mxxxx

Vxxxx kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust

sarnasest suhtest saadud tulust.

73. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1

toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt

ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20%

võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik

elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20%

sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile

mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud

alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20%

määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast.

74. Mxxxx Vxxxxx on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja

eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta 10.

oktoobril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele.

75. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 (p 11) leidnud, et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik

kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks.

76. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei

panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku

käitumist saab käsitada PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.

Võlgniku väljavaade saada kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest

vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustest vabastamise menetlusse ja tema

tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid.

77. PankrS § 1933 lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud

kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise

menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie

aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

78. PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on

mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud

kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

79. PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste

täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

80. PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel

otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse,

kui enne kolme aasta möödumist ilmneb PankrS § 175 lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja

võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest

arvates. PankrS § 1933 lg 2 mõttest tulenevalt kohaldatakse sellisel juhul ka PankrS § 175 lg 5

järgi määratud viieaastase tähtaja asemel tähtaega kolm aastat.

81. PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või

vanemale elatise maksmise kohustused.

82. PankrS § 177 lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse

tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi

tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.

Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik