2-21-14807/50 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Vutt, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja

Määruse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-14807

Tsiviilasi

A.T. hagi I.T. vastu abielu lahutamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 4. märtsi 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.T. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

11. oktoober 2022

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): A.T. (ik: XXXXXXXXXXXX)

Vastustaja (kostja): I.T. (ik: XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu A.T. loobumine hagist I.T. vastu abielu lahutamiseks.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 4. märtsi 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-21-14807 ja lõpetada

tsiviilasja menetlus.

3. Jätta riigilõivud, millest A.T. oli Tartu Maakohtu 20. oktoobri 2021 määruse alusel

vabastatud nii maakohtus kui ka jätkuvalt ringkonnakohtus, riigi kanda ja muud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. A.T. (hageja) esitas 21.09.2021 maakohtule hagi I.T. (kostja) vastu abielu lahutamiseks.

2. Tartu Maakohus rahuldas 04.03.2022 otsusega hagi ning lahutas A.T. ja I.T. abielu, mis on

sõlmitud XXXXXXXXX. Abielu lahutamise järel jääb I.T. perekonnanimeks abiellumisel

võetud perekonnanimi „X“.

Maakohus jättis riigilõivu, millest hageja 20.10.2021 määrusega vabastati, riigi kanda ja

muud menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel

menetlusosaliste endi kanda.

3. Hageja esitas Tartu Maakohtu 04.03.2022 otsuse peale apellatsioonkaebuse, mille kohaselt

ei ole hageja lahutusega nõus, kui kostja perekonnanimeks jääb „X“.

Vastuseks ringkonnakohtu 04.04.2022 apellatsioonkaebuse käiguta jätmise määrusele teatas

hageja 14.04.2022 menetlusdokumendis, et ei soovi lahutust ja soovib maakohtu otsuse

tühistada. Põhjenduseks on see, et hageja ei soovi lahutada lapse isast ja proovib abielu

päästa.

4. Ringkonnakohus korraldas asjas kohtuistungi 11.10.2022, kus hageja kinnitas, et loobub

hagist.

Kostjale oli kohtukutse toimetatud kätte Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ringkonnakohtu

istungile ei ilmunud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus võtab hageja hagist loobumise vastu ning tühistab Tartu Maakohtu

04.03.2022 otsuse ja lõpetab tsiviilasja menetluse.

6. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega,

millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine

protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse

avaldus toimikusse.

TsMS § 429 lg 4 kohaselt kohus ei võta vastu hagist loobumist, kui hagist loobumisega

rikutaks olulist avalikku huvi.

TsMS § 645 lg 1 järgi apellatsioonimenetluses hagist loobumise vastuvõtmisel tühistab

ringkonnakohus määrusega esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse.

Hageja teatas ringkonnakohtule 14.04.2022 menetlusdokumendis, et ei soovi lahutust ja

soovib maakohtu otsuse tühistada. Hageja kinnitas hagist loobumist ringkonnakohtu istungil

11.10.2022.

Ringkonnakohus leiab, et asjas ei esine asjaolusid, mis võiksid olla aluseks hagist loobumise

vastuvõtmisest keeldumisele ja asjas menetluse jätkamisele.

Ringkonnakohus on selgitanud hagejale hagist loobumise tagajärgi, s.o et kohus võtab hagist

loobumise vastu määrusega, millega lõpetab asja menetluse ja tühistab ühtlasi maakohtu

lahendi (04.03.2022 kohtuotsuse), 18.04.2022 kirjas ning samuti 11.10.2022 kohtuistungil.

Seega hageja hagist loobumine tuleb vastu võtta, Tartu Maakohtu 04.03.2022 otsus tühistada

ja tsiviilasja menetlus lõpetada.

7. Tartu Maakohus vabastas 20.10.2021 määrusega hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu

100 eurot tasumisest. Tartu Ringkonnakohus luges 30.05.2022 määrusega TsMS § 184 lg 4

alusel menetlusabi riigilõivu tasumiseks jätkuvaks ka ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse

esitamisel.

Hageja kinnitas kohtuistungil, et ta on jätkuvalt töötu. Ringkonnakohus leiab, et hageja tuleb

TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada riigilõivude, millest hageja hagiavalduse ja

apellatsioonkaebuse esitamisel vabastati, riigituludesse tasumise kohustusest. Muud

menetluskulud tuleb ringkonnakohtu hinnangul jätta TsMS § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste

endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Vutt

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja