2-22-128979/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Määruse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-128979 Tsiviilasi L. O. hagi A. B. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlustoiming hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad hageja L. O., registrikood XXX, seaduslikud esindajad juhatuse liikmed E. V. ja I. V.; kostja A. B., isikukood XXX. RESOLUTSIOON 1. Keelduda menetlusse võtmast L. O. hagi A. B. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 2. Määrus toimetada kätte hageja seaduslikele esindajatele ja saata teadmiseks kostjale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD 1. L. O. esitas 01.08.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 2885,45 euro saamiseks. Kuna võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite, lõpetas kohtunikuabi 07.09.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2. Tartu Maakohus jättis 08.09.2022 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale tähtaja 14 päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks – nõuetekohase hagiavalduse, tõendite, esindaja esindusõigust tõendava dokumendi ja menetluskulude nimekirja esitamiseks ning täiendava riigilõivu tasumiseks. Hageja seaduslikule esindajale on kohtumäärus e-toimiku kaudu isiklikult kätte toimetatud 14.09.2022. Kohtumäärus on kätte toimetatud ka isikule, kes oli märgitud hageja lepinguliseks esindajaks maksekäsu kiirmenetluses. 3. 16.09.2022 esitas hagejat maksekäsu kiirmenetluses esindanud isik kohtule arusaamatu allkirjastamata avalduse ja lisadokumendid. Volikirja kohtule esitatud ei ole.

2 4. Kohus jättis avalduse 03.10.2022 määrusega teistkordselt käiguta, selgitades, et hageja esitatud dokumentidega ei ole võimalik lugeda puuduseid kõrvaldatuks ning milliseid dokumente tuleb hagimenetluses kohtule esitada. Samuti rõhutas kohus, et dokumente esitanud isiku esindusõigus on tõendamata ning teda ei ole võimalik seega lugeda hageja lepinguliseks esindajaks käesolevas menetluses. Kohtumäärus on hageja seaduslikule esindajale kätte toimetatud isiklikult e-toimiku kaudu 04.10.2022. 5. 04.10.2022 esitas kolmas isik kohtule allkirjastatud avalduse, maksekorraldused riigilõivu tasumise kohta ning korduvad dokumendid. KOHTU SEISUKOHT 6. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 esimesest lõikest lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. TsMS § 372 lg 4 alusel tuleb hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. 7. TsMS § 371 lg 1 p 9 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse vorminõudeid. 8. Hageja nimel on kohtule dokumente esitanud isik, kes ei ole selgitanud ega tõendanud esindusõiguse olemasolu, vaatamata sellele, et kohus palus seda kaks korda teha. Kohus on 03.10.2022 määruses selgitanud, et isikut ei saa lugeda hageja lepinguliseks esindajaks ning juhtinud tähelepanu TsMS §-le 218, mis kehtestab nõuded isikutele, kes võivad olla kohtus poole lepinguliseks esindajaks. Dokumente teistkordselt esitades on isik need küll digitaalselt allkirjastanud, kuid endiselt puuduvad selgitus ja tõendid isiku esindusõiguse kohta. Seega ei ole kohtule esitatud dokumendid allkirjastatud pädeva isiku poolt. 9. Kohus märgib, et hagiavaldus ei vastaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku nõuetele ka siis, kui isikul oleks õigus hagejat kohtus esindada. Kohtule on esitatud kohati arusaamatu dokument, kus on loetletud nõudesummad kostja vastu ning taotlus kanda võlg hageja arvelduskontole. Puudub selgitus nõuete aluste ja nende kujunemise korra kohta, esile ei ole toodud, mida ja millistel faktilistel asjaoludel nõutakse. Kohtule on esitatud tõenditena koopiad erinevatest dokumentidest, kuid puudub selgitus, milliseid faktilisi asjaolusid nendega tõendatakse. Seega ei vasta esitatu ka hagiavalduse olulistele vorminõuetele. 10. TsMS § 371 lg 1 p 10 järgi kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. TsMS § 147 lg 5 järgi maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku avalduse esitamisel ei võeta asja hagimenetlusse enne hagilt riigilõivu tasumist. Hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 86,56 eurot, hagimenetluses 20 eurot, kokku seega 106,56 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasutakse hagilt hinnaga kuni 3000 eurot riigilõivu 385 eurot. Seega ei ole tasutud riigilõivu seaduses ettenähtud ulatuses. 11. TsMS § 3401 lg 2 näeb ette, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse. 12. Kohus on selgitanud 08.09.2022 ja 03.10.2022 määrustes, milliseid dokumente peab hageja kohtule esitama hagimenetluse algatamiseks, samuti teistkordselt käiguta jätmisel, et riigilõivu ei ole tasutud piisavas ulatuses, kuid hageja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega siiani puudusi kõrvaldanud.

3 13. Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus hagi menetlusse võtmast TsMS § 371 lg 1 p 9 ja 10, § 3401 lg 2 alusel. 14. Kohus selgitab, et hagejal on õigus TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel esitada taotlus hagiavalduselt tasutud riigilõivu 20 eurot tagastamiseks. Taotluse peab esitama isik, kellel on seadusest või lepingust tulenevalt õigus hagejat esindada. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik