2-21-12085/55 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin Otsuse tegemise koht ja aeg

12. oktoober 2022, Tartu Tsiviilasja number 2-21-12085 Tsiviilasi K.P. hagi R.P.a vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 29. juuli 2022. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R.P.a apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): R.P. (isikukood XXXXXXXXXXX)

Vastustaja (hageja): K.P. (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Henn Koduvere

RESOLUTSIOON

1. Võtta R.P.a apellatsioonkaebus Viru Maakohtu 29. juuli 2022. a otsuse peale menetlusse.

2. Lahendada apellatsoonkaebus TsMS § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Tühistada Viru Maakohtu 29. juuli 2022. a otsus osas, milles maakohus rahuldas K.P. hagi R.P.a vastu ühisvara jagamiseks ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. K.P. (hageja) esitas 2. augustil 2021 Viru Maakohtule hagi R.P.a (kostja) vastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu XXXX. Poolte kooselu on alates 2019. a sügisest lõppenud. Abielu ajal on kostja palunud hagejal võtta hageja nimel laene, mida kostja väidevavalt kasutas oma ettevõtluses. Hagiavalduses on välja toodud kohustused, mis on hageja poolt võetud kostja huvides.

2. Kostja avaldas 21. juuli 2022. a kohtuistungil, et ta on hagiavaldusega suures osas nõus.

MAAKOHTU OTSUS

3. Viru Maakohus rahuldas 29. juuli 2022. a õigeksvõtul põhineva otsusega hagi, lahutas poolte abielu, lõpetas poolte varaühisuse ja jagas poolte ühisvara jättes abielu kestel võetud kohustused kostja lahusvaraks ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks rahalised hüvitised. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Pooled ei vaidle hagis toodud asjaolude üle. Kostja võttis hagi õigeks. Kohus leidis, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1). Kostja ei vaidle hagile vastu. Maakohus leidis, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1).

APELLATSIOONKAEBUS

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ühisvara jagamise osas. Kostja ei vaidlusta seda, et poolte abielu lahutati. Kostja ei nõustu maakohtu otsusega, et kõik võlad jäävad tema kanda. Kostja oli kohtuistungil osaliselt nõus hagiavaldusega. Hageja ei ole võtnud laenu ja kandnud laenu kostja ettevõtte arveldusarvele. Kostja leiab, et tekkinud võlgnevused on põhjendatud jagada pooleks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta menetlusse ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal.

Viru Maakohtu 29. juuli 2022. a otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

6. Ringkonnakohus võib TsMS § 646 alusel otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (Riigikohtu 24. jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11). TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. TsMS § 656 lg 2 teise lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

7. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on põhjendamatult kohaldanud TsMS § 440 lg 1 ja leidnud, et kostja on hagi õigeks võtnud ning hagi saab rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. TsMS § 440 lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Hagi õigeksvõtt peab olema selgesõnaline. Vastuolulise avalduse puhul tuleb välja selgitada kostja tegelik tahe (vt Riigikohtu 21. aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-09, p 12). Ringkonnakohus leiab, et praeguses asjas ei ole kostja hagi selgesõnaliselt õigeks võtnud. Kostja väidab apellatsioonkaebuses, et ta oli maakohtu istungil hagi rahuldamisega osaliselt nõus. Kuigi maakohtu 21. juuli 2022. a kohtuistungi protokollis on märgitud kostja vastuseks kohtu küsimusele, kas ta on hagiga nõus, „jah“, siis maakohtu istungi salvestis kinnitab kostja apellatsioonkaebuse väidet. Nimelt on salvestiselt kuulda, et kostja vastas tegelikult kohtule, et ta on hagiga „suures osas“ nõus. Seega oli kostja vastus selles osas vastuoluline ja sellest ei nähtu kostja selget tahet hagi õigeks võtta. Hagi õigeksvõtt peab olema selgesõnaline. Kui kohtule jääb menetlusosalise vastus selgusetuks, saab ta küsida menetlusosaliselt selgitust. Kohtul tuleb välja selgitada kostja tegelik tahe. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus selgitanud välja kostja tegelikku tahet. Kostja ei võtnud 21. juuli 2022. a kohtuistungil hagi selgesõnaliselt õigeks. Samuti ei ole maakohus 21. juuli 2022. a kohtuistungil selgitanud pooltele võimalust tutvuda kohtuistungi prokolliga ja taotleda protokolli parandamist kooskõlas TsMS § 53 lg-ga 2. Seega ei olnud kostjale tagatud õigus taotleda protokolli parandada, mistõttu saab ta apellatsioonkaebuses tugineda protokolli ebaõigsusele ning istungil tegelikult toimunu on võimalik tuvastada ka salvestuselt. Sellises olukorras TsMS § 55 ei kohaldu.

8. Asudes põhjendamatult seisukohale, et kostja on hagi õigeks võtnud, ei ole maakohus hageja nõuet sisuliselt analüüsinud. Selliselt ei vasta maakohtu otsuse põhjendused TsMS § 442 lg 8 nõuetele. Olukorras, mil tegelikkuses on nõude üle vaidlus, ei saa asja õigeksvõtul põhineva otsusega lahendada. Kuna maakohus on teinud kohtuotsuse ilma põhjendava osata ning hageja ühisvara jagamise nõuet ei ole maakohtus sisuliselt arutatud, siis ei ole ringkonnakohtul võimalik maakohtu puudust kõrvaldada ning tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel lahendamisel peab maakohus lahendama hageja nõude sisuliselt. Maakohus saab täpsusta kostjalt, millises ulatuses täpselt kostja tema vastu esitatud nõuetega nõustub ja millele ta vastu vaidleb. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s 392. Kohtul on vastavalt TsMS § 392 lg-le 1 ning § 351 lg-tele 1 ja 2 selgitamiskohustus. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, samuti menetlusosaliste faktilised ning õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta (TsMS § 392 lg 1 p-d 1 ja 3) ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta (TsMS § 392 lg 1 p 4). Kohus peab hoolitsema selle eest, et asja arutatakse ammendavalt (TsMS § 435 lg 1). Ringkonnakohus toob ka välja, et maakohtu otsus on menetluskulude jaotuse osas vastuoluline. Otsuse resolutsioonis on maakohus jätnud menetluskulud kostja kanda, kuid otsuse põhjendustes on maakohus kohaldanud TsMS § 164 lg 1 ja märkinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

9. Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin