2-20-19156/37 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (Hagi õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kädi Sacik-Korn Otsuse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2022.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-19156 Tsiviilasi Osaühingu Bohnenkamp hagi Osaühingu Oscarrehvid vastu võla ja viiviste nõudes Hagihind 23 249,45 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Osaühing Bohnenkamp (rk 10791574) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Maksim Greinoman, e-post maksim@greinoman.com Kostja: Osaühing Oscarrehvid (rk 10667231) Kostja seaduslik esindaja: X, e-post info@consigliori.ee RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. 2. Välja mõista Osaühingult Oscarrehvid põhinõue 12 226,90 eurot ja viivis 4 328,32 eurot Osaühingu Bohnenkamp kasuks. 3. Välja mõista Osaühingult Oscarrehvid viivised põhinõudelt 12 226,90 eurolt 0,15% päevas alates 30.12.2020 kuni põhinõude tasumiseni Osaühingu Bohnenkamp kasuks. 4. Tunnistada Harju Maakohtu 11.10.2022 hagi õigeksvõtul põhinev otsus tsiviilasjas nr 2-20-19156 tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus 5. Menetluskulud jätta Osaühingu Oscarrehvid kanda. 6. Välja mõista Osaühingult Oscarrehvid menetluskulud 2 586,23 eurot Osaühingu Bohnenkamp kasuks. 7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Osaühingul Oscarrehvid tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras Osaühingu Bohnenkamp kasuks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

2

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused 1. Harju Maakohtu menetluses on Osaühingu Bohnenkamp hagi Osaühingu Oscarrehvid vastu võla ja viiviste nõudes. Hageja palub mõista kostjalt välja 16 555,22 eurot, sellest 12 226,90 eurot põhinõudena ja 4 328,32 eurot kõrvalnõudena ning etteulatuv viivis summalt 12 226,90 eurolt viivisemääraga 0,15% päevas alates 30.12.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. 2. 16.08.2022 esitas kostja nõusoleku, milles märgib, et võtab hagi omaks ja palub teha kohtul otsus. 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt TsMS § 440 lg-le 1. Kostja võttis hagi õigeks 16.08.2022 esitatud nõusolekus. Kuna kostja võttis hagi õigeks, siis tuleb hagi rahuldada vastavalt hageja hagiavalduses esitatud nõuetele. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. 4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Kostja on enda maksekäitumisega andnud põhjuse hagi esitamiseks. 5. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 22.08.2022 esitas hageja menetluskulude nimekirja, paludes kostjalt välja mõista menetluskulud kokku 2 586,30 eurot, sellest riigilõiv hagilt ja hagi tagamise taotluselt 950 eurot, tõendite tõlkekulu 98,40 eurot ja ülejäänud kulu õigusabile. Hageja palub määrata, et alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulu hüvitise tasumiseni peab kostja tasuma seadusjärgset viivist. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.

3

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja tasunud riigilõivu hagilt 900 eurot ja hagi tagamise taotluselt 50 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna riigilõiv kokku 950 eurot. Kohus leiab, et tulenevalt TsMS § 138 lg-st 2 ja § 143 p-st 1 on põhjendatud hageja poolt kantud tõendite tõlkekulu summas 98,40 eurot. Hageja on lisanud ka tõlkekulu arve nr 252908. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja lepingulisel esindajal kulunud käesolevas asjas tehtud toimingutele kokku 12,83 tundi. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud hageja esindaja poolt tehtud toimingud põhjendatud ja vajalikud. Menetluskulude nimekirjades märgitud menetlustoimingud on kooskõlas asja menetlusega ja ajakulu, arvestades esitatud dokumentide sisu ja pikkust, toiminguteks põhjendatud. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on olnud 130 eurot käibemaksuta. Kostja ei ole tunnitasu suurusele vastuväiteid esitanud ning sellist tunnitasu määra saab kohtu hinnangul pidada vastavalt kehtivale kohtupraktikale mõistlikuks ja põhjendatuks (vt RKTKo 3-2-1-131-16, RKTKm 3-2-1- 159-16, p 24, RKTKo 2-16-3785, p 31.4, RKTKo 2-18-17536, p 18). Hageja õigusabikuludeks kujuneb seega 1 667,90 eurot, so 12,83x130. Kuigi eelnevat arvestades on hageja menetluskulud olnud kokku 2 716,30 eurot, so 950+98,40+1667,90, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena kokku 2 586,30 eurot vastavalt sellele, kuidas hageja on menetluskulude nimekirjas ise menetluskulud kokku arvutanud. 6. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 7. TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. 8. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Sacik-Korn kohtunik