2-21-136501/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 12. oktoobril 2022

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-21-136501

Kohtuasi

Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi S Pi vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

100 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490, asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn), lepinguline

esindaja A K

Kostja: S P (isikukood xxx, elukoht xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata S Pi taotlus hagi läbivaatamata

jätmiseks

2. Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi S Pi

vastu võla väljamõistmiseks

3. Välja mõista S Pilt võlgnevus 100 (ükssada) eurot

Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

1. Hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses S Pi kanda ja

määrata menetluskulude suuruseks 200 (kakssada) eurot.

2. Välja mõista S Pilt hagimenetluse kulud 200 eurot ja

viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest

kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hageja nõue

1. OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja või EP) palus kohtule esitatud hagis välja mõista S

Pilt (edaspidi kostja) hageja kasuks leppetrahvide võlgnevus 100 eurot, millest 90 eurot on

leppetrahvivõlgnevus ja 10 eurot sissenõudekulu ning menetluskulud ja viivis võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

2. Hageja

taotles

kostjalt

võlgnevuse

sissenõudmist,

sest

kostja

oli

sõidukite

registreerimisnumbriga xxx (edaspidi sõiduk 1) ja xxx (edaspidi sõiduk 2) omanik/vastutav

kasutaja parkimistingimuste rikkumise ajal. Sõidukid pargiti 08.11.2018, 10.11.2018 ja

21.12.2018 hageja opereeritavatele parkimisaladele parkimistingimusi rikkudes, kuna puudus

parkimiseks nõutav luba. Sõiduk 1 oli pargitud 08.11.2018 ja 10.11.2018 hageja opereeritavale

parkimisalale Bussijaam, Tallinn ning sõiduk 2 oli pargitud 21.12.2018 parkimisalale Türi 20, 22

Kohila 4, Tallinn. Sõidukite armatuurlaual ei olnud vastavatel aladel parkimisõigust andvat

parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise

tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist.

Parkimistingimuste avaldamisega esitas hageja omapoolse pakkumuse, mida ta on selgelt

parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu

sõidukite parkimisega tekkis lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et

parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Hageja esitas koheselt pärast

parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, paigutades need sõidukite kojamehe vahele.

Kostja ei ole leppetrahve vaidlustanud ettenähtud tähtaja jooksul ega leppetrahvinõudeid

tasunud. Samuti ei vastanud kostja kohtueelselt saadetud nõudekirjale. Sissenõudmiskuludesse

10 eurot, on hageja arvestanud liiklusregistrisse Transpordiametile saadetud päringud sõiduki

omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Hageja esitas 12.11.2021 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 100,00 euro saamiseks, millele esitas kostja

18.11.2021 vastuväite.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

3. Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata, kuna hageja ei ole tõendanud, et väidetavad

lepingurikkumised oleks korda saadetud või oleks need korda saatnud kostja. Kostja pole

sõidukiga xxx kunagi sõitnud, vaid sõiduk oli ostetud 3-le kasutajale kasutamiseks. Kostja ei ole

kohustatud sõiduki vastutava kasutajana hagejaga ise ühendust võtma rikkuja isiku välja

selgitamiseks. Rikkumised on toimunud enam kui 6 kuud tagasi ja vastavalt LS § 72 lg 2 on

möödunud mõistlik tähtaeg, mille jooksul sõiduki omanik või vastutav kasutaja on kohustatud

säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama sõidukit juhtinud isiku

andmed. Eraisik ei pea sõidupäevikut ja keeruline on selgitada välja sõidukit juhtinud isiku

andmed, seejuures on üks kasutajatest surnud. Rikkumiste kohta 08.11.2018 ja 10.11.2018

sõidukiga xxx märgib kostja, et sõiduk oli pargitud 5 päeval järjest parklas ja kõigil päevadel

parkimise eest tasutud. Kostja oli jätnud auto parklasse, läinud välisreisile ning igapäevaselt

uuendas parkimise eest tasumist. Maksmised on hagejale teada, kuid süsteemi võimetuse tõttu

pikemalt maksta, jäi kostja kahel päeval makse sooritamisega hiljaks, makstes ikka 24h hinna.

Kuna hageja pole tagastanud parkimistasu ja tahab saada lisaks leppetrahvi, siis on tegemist

sama teenuse eest topelt tasustamisega ehk hageja soovib kostja arvel rikastuda. 21.12.2018

sõiduki xxx piltidelt on vaid ühel näha auto registreerimisnumbrit või muud sõidukit selgelt

identifitseerivat tunnust, väga raske on mõista, kuhu on auto pargitud. Teistel piltidel võib sama

hästi olla mõni muu sama värvi sõiduk, sest pildid on tehtud uduselt ja halva nurga all. Seega ei

saa hageja väita, et see väidetav lepingu rikkumine on sooritatud kostja sõiduki poolt.

08.11.2018, 10.11.2018 sõidukiga xxx – väidetav rikkumine leidis aset päevavalguseta ajal.

Lepingutingimuste tahvel on parklas valgustamata, seega tõenäoliselt ei saanud sõidukijuht

tahvlilt tingimusi välja lugeda. 10.11.2018 sõidukiga xxx ei olnud tehtud vahepeal uut rikkumist,

kuna sõiduk oli jätkuvalt pargitud samasse kohta. Eelmistes punktides väljatoodud väidetavad

lepingurikkumised on tühised, kuna sõidukit hetkel juhtinud isik ei pruukinud aru saada ala

halvasti tähistamise tõttu, et tegemist on parkimisalaga.

Kohtuotsuse põhjendused

4. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga muuhulgas veel lahendamata

taotlused. Kostja vastuväidetes esitatud taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks ei kuulu

rahuldamisele, kuna puuduvad TsMS §-s 423 toodud hagi läbi vaatamata jätmise alused.

5. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et

leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või

lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse

leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes

muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1

sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja

väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral

sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese

tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

6. Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest on

tõendatud, et hageja poolt opereeritava parklate sissesõitude juurde on paigaldatud liiklusmärk,

mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Infotahvel koos viitega alale

sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused

sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud

selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja

parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida

liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki

kasutajale

tehtud

nähtavaks

hageja

eraparklasse

sisenemise

teave

koos

viitega

lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb

seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus

on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet

väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Liiklusseaduse (LS) § 2 p

49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate

peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Sõiduauto parkimisega hageja parklasse

avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega

saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu,

kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lause järgi peab kumbki pool

tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Riigikohtu otsusest nr

3-2-1-68-16, p 31 tulenevalt peab kostja tõendama, et tema ei ole lepingu pooleks. Kostja

vastuväited, et tema ei ole sõidukit 2 kunagi kasutanud ja et seda kasutasid tema asemel kolm

isikut, kellest üks on surnud, on paljasõnalised ehk tõenditega tõendamata. Kostja tuginemine LS

§ 72 lg-le 2 ja 3 ei ole antud juhul asjakohane ega välista tema kohustust TsMS § 230 lg 1

esimese lause järgi tõendada oma vastuväiteid. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et

parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Parkimislepingu tingimuste punktis 5 on

sätestatud, et rikkumise jätkudes võib vähemalt 24 tunni möödudes eelmisest leppetrahvinõudest

esitada uue leppetrahvinõude. Samuti on eelnimetatud punktis sätestatud, et leppetrahvi tasumine

ei asenda parkimistasu maksmist. VÕS § 37 lg 3 kohaselt ei loeta lepingu osaks tüüptingimust,

mille sisu, väljendusviis või esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine

lepingupool ei võinud selle tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes

oodata või seda tingimust olulise pingutuseta mõista. Tingimuste teksti ei saa pidada sõiduki

parkijale ebatavaliseks ega arusaamatult keerukaks ega ootamatuks. VÕS § 42 lg 2 teise lause

kohaselt ei vaadelda tüüptingimust ebamõistlikult kahjustavana, kui see puudutab lepingu

põhilist eset või hinna ja väärtuse suhet. Järelikult ei saa pidada tüüptingimusi, mis sätestavad

parkimistingimuste rikkumise korral leppetrahvi kohaldamise, ebamõistlikult kahjustavateks.

Kostja ei ole esile toonud, kuidas tüüptingimused teda kahjustavad või miks ta peab ennast antud

lepingulises suhtes nõrgemaks pooleks. Hageja kohaldatud leppetrahvi summad ei ole

ebamõistlikult suured. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusest tsiviilasjas nr 2-17-117146

nähtub, et leppetrahvi suurus 30 eurot või isegi teatud juhtudel 50 eurot on mõistlik. Kostja pole

esile toonud asjaolusid, mille põhjal võiks lepingut pidada selle sõlmituse korral vastuolus

olevaks heade kommetega. Tüüptingimusi ei pea autojuht lugema sõidukit juhtides, vaid saab

seda teha olles eelnevalt sõiduki peatanud ja asetanud selle armatuurlauale parkimiskella. Kostjal

oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning sellisel

juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks sõlmitud.

8. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval,

VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab

võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist.

VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist

kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut

rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud

rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta

mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta

leppetrahvi nõuab.

9. Hagiavaldusele

lisatud

fotodega

sõidukitest

ja

sõiduki

kojamehe

vahele

pandud

parkimistrahvidega on tõendatud, et kostja oli sõiduki 1 ja sõiduki 2 parkinud EP

opereeritavatele parkimisaladele, mille eest talle väljastati parkimistrahvid 30 eurot iga

rikkumise

eest,

kokku

eurot.

Väljavõttega

Transpordiameti

vastusest

sõiduki

omaniku/vastutava kasutaja andmete kohta ja rahvastikuregistri andmetega on tõendatud, et

sõiduki omanik/vastutav kasutaja on kostja. Parkimistrahvid on muutunud sissenõutavaks.

Kohus tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel lepinguline suhe.

Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda

leppetrahvi. Eelpool nimetatud tõenditega, väljatrükkidega leppetrahvist koos fotodega sõidukist,

on tõendatud, et parkimise eest tasumata jätmisega on kostjal tekkinud leppetrahvi võlgnevus.

Asjaolu, et hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, on

tõendatud sõiduki klaasipuhastajate vahele pandud leppetrahviteadetega. Riigikohtu hinnangul

on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele

tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr

2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-

15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja

on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja

ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses

parklas pargitud.

10. Kostja vastuväited 08.11.2018 ja 10.11.2018 toimunud parkimiste kohta sõidukiga 1 on

vastuolulised, sest ta väidab nii seda, et parkimine toimus päevavalguseta ajal ja

lepingutingimuste tahvel oli parklas valgustamata, mistõttu ei saanud sõidukijuht tõenäoliselt

tahvlilt tingimusi välja lugeda kui ka seada, et ta tasus parkimise eest hilinemisega. Kostja

vastuväited seoses rikkumistega 08.11.2018 ja 10.11.2018 sõidukiga 1, mille järgi tasus ta

parkimise eest, kuid hilinemisega, on tõendamata paljasõnalised. Ka möönab kostja sellega

parkimistingimuste rikkumist. Hageja esitatud parkimisõiguse kontrollimise väljavõtetega on

tõendatud, et sõiduki 1 osas tehtud parkimisõiguse kontrollimine toimus 08.11.2018 kell 9.21 ja

kontrollimisel tehti kindlaks, et sõiduki parkimisõigus lõppes 14 minutit enne kontrolli

teostamist ning parkimisõigust ei olnud ka lisakontrollil kell 9.27. Leppetrahviga on tõendatud,

et see väljastati 08.11.2018, kell 9.21. Sõiduki 1 parkimisõiguse kontroll 10.11.2018 toimus kell

10.38 ja tõendist nähtub, et eelnev parkimisõigus lõppes 16 minutit varem ja uut parkimist ei

olnud alustatud kell 10.38 ega ka lisakontrolli ajal kell 10.42. Leppetrahviga on tõendatud, et see

väljastati kell 10.40. Parkimiskorraldaja ei saanud parkimist korduvalt kontrollides eeldada, et

sõiduki parkimise eest tasutakse hiljem ja, et parkimistingimusi ei ole rikutud.

11. Kohus on seisukohal, et 21.12.2018 sõiduki 2 kohta tehtud fotod ja täiendavalt esitatud tõendid

sõiduki paigutus ala suhtes, GPS andmed ja kaardiserveri väljavõte, on piisavad, et tuvastada

sõiduki registreerimisnumbrit ja parkimist hageja opereeritavas parklas aadressiga Türi 20, 22;

Kohila 4, Tallinn. Kostja väited, et mõnel fotol võib olla tegemist mõne muu sõidukiga on

vastuolus esitatud tõenditega. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et antud sõiduk asus samal

ajal mõnes teises kohas ega seda, et ta ei ole sõidukit hageja parkimisaladele parkinud. Samuti ei

ole ta tõendanud, et ta oleks parkimise alustamisel paigutanud sõiduki armatuurlauale vastaval

parkimisalal

parkimisõigust

andva

parkimiskaardi

või

parkimisautomaadist

ostetud

parkimispileti, oleks alustanud mobiilset parkimist või tõendanud tasuta parkimisõigust

parkimiskellaga. Eeltoodust tulenevalt ei lükka kostja vastuväited ümber hagiavalduses esile

toodud ja tõenditega tõendatud asjaolusid. Vaidlus puudub, et parkimislepingu rikkumise tõttu

väljastatud leppetrahvinõuded on käesoleva ajani tasumata. Seega ei ole alust jätta hagi

rahuldamata ja kostjal tuleb tasuda täies ulatuses lepingust tulenev leppetrahv.

12. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või

tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib

esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Meeldetuletuskirjaga on tõendatud, et hageja saatis kohtueelselt kostjale rahvastikuregistri

järgsele aadressile meeldetuletuse kohustuse täitmise kohta. Sissenõudmiskuludesse (10 eurot)

on hageja arvestanud liiklusregistrisse (Transpordiametile) saadetud päringud sõiduki

omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja

oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Seega on hageja nõue kostjalt sissenõudmiskulu

hüvitamiseks summas 10 eurot kooskõlas VÕS § 113² lg 2 p-ga 1. Eeltoodust tulenevalt kuulub

hagi kostja vastu kokku 100 eurot, millest 90 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 10 eurot

sissenõudmiskulu, täies ulatuses rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

13. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

14. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukuluks. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu

kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu

käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka

hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

15. Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kehtestab riigilõivumäärad ning sellest tulenevalt on vaja tasuda

hagihinnalt riigilõivu 100 eurot. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 45 eurot maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisel ja ülejäänud riigilõivu 55 eurot e-toimiku vahendusel avalduse.

Hageja on pöördunud võlgnevuse sissenõudmiseks kohtu vahendusel oma lepingulise esindaja

EFTA Legal OÜ poole. Hageja lepingulise esindaja õigusabi osutamise tunnihind on vastavalt

hagejaga sõlmitud kokkuleppele 80 eurot/h, millele lisandub käibemaks. Õigusabikulud

käesolevas tsiviilasjas tekkinud seoses kostja vastuväitega tutvumisega, hagiavalduse koostamise

ja selle lisade komplekteerimisega ning dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumisega. Eeltoodu

on hageja lepingulisel esindajal võtnud aega 2 tundi, st hagiavalduse esitamise seisuga on

lepingulise esindaja õigusabikulud 160 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks palub hageja

mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on

tekkinud maksekäsu kiirmenetluses. Hageja palub jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda

ja märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

16. Kostja on vaielnud menetluskulude väljamõistmisele vastu.

17. Kohus, võttes arvesse, et hageja on esitanud hagiavalduse pärast maksekäsu kiirmenetlust,

milleks nõude aluseks olevad asjaolud ja tõendid olid juba välja selgitatud, kogutud ja

komplekteeritud ning tegemist on ühega masshagidest, mille koostamiseks vajalikud mallid on

eelnevalt väljatöötatud, mis lühendavad hagi komplekteerimiseks ja esitamiseks kuluvat aega, on

seisukohal, et hagiavalduse koostamiseks, lisade komplekteerimiseks, riigilõivu tasumisega

seotud toiminguteks ja hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamiseks kuluv aeg on vajalik ja

põhjendatud 0,75 tunni ulatuses ja kostja vastusega tutvumiseks, analüüsiks, seisukoha

koostamiseks ja lisade komplekteerimiseks ja maakohtule esitamiseks 0,25 tundi kokku 1 tund

summas 80 eurot (käibemaksuta).

18. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 100 eurot, esindajakulu 20 eurot

maksekäsu kiirmenetluses ja 80 eurot kohtumenetluses, kokku 200 eurot. TsMS § 177 lg 4

kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise

kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik