2-21-125134/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 12. oktoobril 2022

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja avalikus e-toimikus

Tsiviilasja number

2-21-125134

Kohtuasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi K. V. vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

60 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood

10811490), lepinguline esindaja Elari Arjakas

Kostja: K. V. (isikukood xxxx, xxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi K.

V. vastu võla väljamõistmiseks

2. Välja mõista K. V.lt võlgnevus 60 (kuuskümmend) eurot

Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

1. Hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses K. V. kanda ja

määrata

menetluskulude

suuruseks

(ükssada

seitsekümmend viis) eurot.

2. Välja mõista K. V.lt hagimenetluse kulud 175 eurot ja

viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest

kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras Osaühing EUROPARK ESTONIA kasuks

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel

Hageja nõue

1. OÜ EUROPARK ESTONIA (edaspidi hageja või EP) palus kohtule esitatud hagis välja mõista

K. V.lt (edaspidi kostja) hageja kasuks leppetrahvide võlgnevus 50 eurot, sissenõudekulu 10

eurot ning menetluskulud ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte

2. Hageja esitas hagi, milles taotles kostjalt võlgnevuse sissenõudmist, sest sõiduk numbrimärgiga

xxxx (edaspidi ka sõiduk) oli pargitud EP opereeritavatele parkimisaladele ja esitatud leppetrahvi

nõue alljärgnevalt: 1) 25.09.2018 Maxima, Ehitajate tee 148, leppetrahvinumber 0782 5091 8171

5062 leppetrahvi summa 10 eurot; 2) 10.07.2020 Akadeemia 5, leppetrahvinumber 1551 0072

0142 4156 leppetrahvi summa 10 eurot; 3) 25.10.2020 Telliskivi 60, leppetrahvinumber 1412

5102 0141 7456 leppetrahvi summa 30 eurot. Kostja esitas vastuväite ainult 10.07.2020

Akadeemia 5 leppetrahvile, mille tagajärjel vähendati leppetrahvi summat 30 eurolt 10 eurole.

Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse kohustuse täitmise kohta. Kuigi Omniva

iseteenindusest nähtub, et meeldetuletuskiri väljastati kostjale, siis kostja meeldetuletusele ei

vastanud ning ei asunud kohustust täitma. Vaidlusaluse parkimisala sissesõidul oli EP esitanud

parkimistingimused, millega ta esitas omapoolse pakkumuse, mida EP on selgelt

parkimistingimustes väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu sõiduki

parkimisega tekkis lepinguline suhe. EP tuvastas kontrollimisel, et sõiduk oli pargitud

parkimistingimusi rikkudes. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste

rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. EP esitas leppetrahvinõude kohe pärast rikkumise

tuvastamist, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. EP tegi kõik endast oleneva, et asja

lahendada kohtueelselt, püüdes kostjale kohutuse täitmist meelde tuletada. Parkimistingimuste

rikkumisest tulenevad leppetrahvinõuded on käesoleva ajani tasumata. Hagejal tekkisid tasumata

leppetrahvinõuete sissenõudmisega sissenõudmiskulud 10 eurot. Kohtueelselt saatis EP tähitud

meeldetuletuskirja kostja rahvastikuregistris avaldatud elukoha aadressile. Selle toimingu jaoks

pidi EP tegema ka tasulised päringud Transpordiametile ning rahvastikuregistrile, et tuvastada

sõiduki omaniku isik ja elukoht. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma

kohustust vastavalt lepingule täitnud.

Kostja vastuväidete kokkuvõte

3. Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta mitte kunagi parkinud oma sõidukit Xxxx xxxx Maxima

parklas ning talle ei ole varasemalt saadetud fotosid, mis seda tõendaks. Hagile lisatud fotodel

pole nähtav kostja sõiduki parkimist, vaid ainult parkimisalalt. Xxxx on kostjal luba parkida,

kuna ta omab seal korterit, mida ta ka hagejale tõendas. Kostja tunnistab ja on nõus tasuma EP-le

parkimise eest Telliskivi tänaval, mis võis tal jääda tasumata.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1 sätestab, et

leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või

lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse

leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud

kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes

muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. VÕS § 16 lg 1

sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja

väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral

sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) on otsese

tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

5. Fotodega parkimislepingu tingimustest, parkimisalast ning liiklus- ja teavitusmärkidest on

tõendatud, et hageja poolt opereeritava parklate sissesõitude juurde on paigaldatud liiklusmärk,

mis annab sisenejale teada, et sõidetakse tasulisele parkimisalale. Infotahvel koos viitega alale

sissesõidu tüüptingimustele viitab, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused

sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks ning nendes on muuhulgas avaldatud

selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto pargib hageja

parkimisalale. Tüüptingimustele on parkla sissesõidu juurde ja ka parkimisalale paigaldatud rida

liiklus- ja teavitusmärke. Võttes arvesse, et iga parkimisala sissesõidu juures on sõiduki

kasutajale

tehtud

nähtavaks

hageja

eraparklasse

sisenemise

teave

koos

viitega

lepingutingimustele ja hageja avaldas infotahvlil selgesõnaliselt oma tahet sõlmida leping, tuleb

seda lugeda hagejapoolseks lepingu sõlmimise pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 mõttes. Riigikohus

on 20.10.2010 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10 märkinud, et selget lepingu sõlmimise tahet

väljendavad infotahvlid saavad olla lepingu sõlmimise pakkumuseks. Liiklusseaduse (LS) § 2 p

49 järgi on parkimine sõiduki ettekavatsetud seisma jätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate

peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Sõiduauto parkimisega hageja parklasse

avaldas kostja sõiduki kasutajana lepingu sõlmimiseks nõustumust VÕS § 20 lg 1 järgi. Seega

saab lugeda poolte vahel vastavalt VÕS § 9 lg 1 ja 11 lg 1 sõlmituks suulises vormis lepingu,

kuna seadus ei sätesta antud lepingule kohustuslikku kirjalikku või notariaalselt tõestatud vormi.

Kostjal oli õigus pärast hageja esitatud lepingutingimustega tutvumist parkimisalalt lahkuda ning

sellisel juhul ei oleks ta oma nõustumust hageja ettepanekule andnud ning lepingut ei oleks

sõlmitud. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumisel tuleb

tasuda leppetrahvi.

6. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 ja § 82 lg 1

kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval,

VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine ja VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab

võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist.

VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist

kui võlgnik seda rikub. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut

rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud

rahasumma. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta

mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta

leppetrahvi nõuab.

7. Hagiavaldusele

lisatud

fotodega

sõidukist

ja

sõiduki

kojamehe

vahele

pandud

parkimistrahvidega on tõendatud, et kostja oli sõiduki numbrimärgiga xxxx parkinud EP

opereeritavatele parkimisaladele, mille eest talle väljastati parkimistrahvid, alljärgnevatel

kuupäevadel - 1) 25.09.2018 Maxima, Ehitajate tee 148, leppetrahvinumber 0782 5091 8171

5062, leppetrahvi summa 10 eurot, maksetähtaeg 09.10.2018; 2) 10.07.2020 Akadeemia 5,

leppetrahvinumber 1551 0072 0142 4156, leppetrahvi summa 10 eurot, maksetähtaeg 24.07.2020

ja 3) 25.10.2020 Telliskivi 60, leppetrahvinumber 1412 5102 0141 7456, leppetrahvi summa 30

eurot,

maksetähtaeg

08.11.2020.

Väljavõttega

Transpordiameti

vastusest

sõiduki

omaniku/vastutava kasutaja andmete kohta ja rahvastikuregistri andmetega on tõendatud, et

sõiduki omanik/vastutav kasutaja on kostja. Parkimistrahvid on muutunud sissenõutavaks.

8. Kohus tuvastas eelpool, et sõiduki parkimisega tekkis kostja ja hageja vahel lepinguline suhe.

Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda

leppetrahvi. Eelpool nimetatud tõenditega, väljatrükkidega leppetrahvist koos fotodega sõidukist,

on tõendatud, et parkimise eest tasumata jätmisega on kostjal tekkinud leppetrahvi võlgnevus.

Asjaolu, et hageja esitas kohe pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, on

tõendatud sõiduki klaasipuhastajate vahele pandud leppetrahviteadetega. Riigikohtu hinnangul

on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele

tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu otsus 05.06.2019 nr

2-17-117146 p 12). Leppetrahvinõude tõendamise osas on Riigikohus 06.12.2017 lahendis nr 2-

15-3430 märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja

on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja

ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses

parklas pargitud.

9. Vaidlus puudub, et kostja esitas vastuväite Akadeemia 5 parkimisalal saadud leppetrahvi kohta,

mille alusel vähendati 10.07.2020 Akadeemia 5 leppetrahvi summat 30 eurolt 10 eurole. Kostja

ei ole tõendanud, et ta ei ole sõidukit numbrimärgiga xxxx hageja parkimisaladele parkinud.

Samuti ei ole ta tõendanud, et ta oleks paigutanud sõiduki armatuurlauale vastaval parkimisalal

parkimisõigust andva parkimiskaardi või parkimisautomaadist ostetud parkimispileti, oleks

alustanud mobiilset parkimist või tõendanud tasuta parkimisõigust parkimiskellaga. Vaidlus

puudub, et parkimislepingu rikkumise tõttu väljastatud leppetrahvinõuded on käesoleva ajani

tasumata. Seega ei ole alust jätta hagi rahuldamata ja kostjal tuleb tasuda täies ulatuses lepingust

tulenev leppetrahv.

10. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või

tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib

esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi

järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Väljavõttega

Omniva iseteenindusest ja meeldetuletustega on tõendatud, et hageja saatis kohtueelselt kostjale

meeldetuletuse kohustuse täitmise kohta. Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks

oma kohustust vastavalt lepingule täitnud. Seega on hageja nõue kostjalt sissenõudmiskulu

hüvitamiseks summas 10 eurot kooskõlas VÕS § 113² lg 2 p-ga 1. Eeltoodust tulenevalt kuulub

hagi kostja vastu kokku 60 eurot, millest 50 eurot on leppetrahvivõlgnevus ja 10 eurot

sissenõudmiskulu, täies ulatuses rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

12. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukuluks. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 4842 sätestab, et maksekäsu

kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu

käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka

hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

13. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse ja 28.12.2021 menetlusdokumendis esitatud nimekirja

järgi riigilõiv 75 eurot, 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu

kiirmenetluses ja lepingulise esindaja õigusabikulud 2,45 tunni eest. Hageja tasus õigusabi

osutajale kokkulepitud hinna alusel, milleks on 80 eurot tund (käibemaksuta). Hageja kinnitas, et

menetluskulude nimekiri on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Hageja palub jätta menetluskulud

täies ulatuses kostja kanda ja märkida vastavalt TsMS § 177 lg 2 menetluskulude

kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

14. Kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud.

15. Kohus, võttes arvesse, et hageja on esitanud hagiavalduse pärast maksekäsu kiirmenetlust,

milleks nõude aluseks olevad asjaolud ja tõendid olid juba välja selgitatud, kogutud ja

komplekteeritud ning tegemist on ühega masshagidest, mille koostamiseks vajalikud mallid on

eelnevalt väljatöötatud, mis lühendavad hagi komplekteerimiseks ja esitamiseks kuluvat aega, on

seisukohal, et hagiavalduse koostamiseks, lisade komplekteerimiseks, riigilõivu tasumisega

seotud toiminguteks ja hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamiseks kuluv aeg on vajalik ja

põhjendatud 0,75 tunni ulatuses ja kostja vastusega tutvumiseks, analüüsiks, seisukoha

koostamiseks ja lisade komplekteerimiseks ja maakohtule esitamiseks 0,25 tundi kokku 1 tund

summas 80 eurot (käibemaksuta).

16. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 75 eurot, esindajakulu 20 eurot

maksekäsu kiirmenetluses ja 80 eurot kohtumenetluses, kokku 175 eurot. TsMS § 177 lg 4

kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise

kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb

kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik