1-09-15205/26 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1(5)

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03.12.2010 , Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-15205 Kohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär

Krimnaalhooldusametnik Jane Oidsalu

Hille Deede Kriminaalasja täitemenetlus Tartu Vangla Tartu linna talituse erakorraline ettekanne Vigrit E.Z-ile Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 29.09.2009. a otsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Prokurör Jüri Vissak Süüdimõistetu E.Z

Elukoht: xxx Isikukood: xxx Kodakondsus: xxx Haridus: xxx Emakeel: xxx Karistatus: kriminaalkorras karistatud kolmel korral, väärteokorras karistatud Tõkend: kinni peetud 02.12.2010. a kell 13.20 Kaitsja Adv. Aivar Kello Juhindudes KarS § 69 lg 6, KrMS § 127, § 128, § 428, § 429, § 432 lg 3, täitmiskohtunik

Määras:

Rahuldada Tartu Vangla Tartu linna talituse erakorraline ettekanne ja pöörata täitmisele E.Z-ile Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 29.09.2009. a otsusega

mõistetud 6-kuuline vangistus, mis asendati KarS § 69 alusel 360 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 6 kuud.

2(5) KarS § 69 lg 6 alusel arvata mõistetud karistusest maha E.Z-i poolt sooritatud 86 (kaheksakümmend kuus) üldkasuliku töö tundi ning pöörata täitmisele 4 (neli) kuud ja 17 (seitseteist) päeva vangistust.

KarS § 68 alusel arvata E.Z-i poolt vahi all viibitud aeg 02.12.2010-03.12.2010, s.o 2 (kaks) päeva täitmisele pööratava karistuse hulka ning lugeda E.Z-i poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) kuud ja 15 (viisteist) päeva vangistust.

Tühistada E.Z-ile kohaldatud tõkend vahistamine ja vabastada ta vahi alt

käesoleva kohtumääruse kuulutamisest. Kohaldada E.Z-i suhtes tõkendit elukohast lahkumise keeld.

E.Z-i poolt ärakandmisele kuuluv karistus 4 kuud ja 15 päeva vangistust pöörata täitmisele pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist, saates vastavalt KrMS §

414 lg-le 1 süüdimõistetule teatise, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda E.Z-i vanglasse saabumise aeg.

KrMS § 180 lg 1 alusel mõista E.Z-ilt riigituludesse välja määratud kaitsjale makstud tasu 600 (kuussada) krooni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank), 221023778606 (Swedbank) või 333416110002

(Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874,

selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja isiku nime, kelle eest menetluskulud tasuti. Määruse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu

jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

PÕHJENDID

Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 29.09.2009. a otsusega tunnistati E.Z süüdi KarS § 121 järgi ja temale mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust, mida KarS § 65 lg 2 alusel

suurendati Tartu Maakohtu 30.06.2009. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 6 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendati mõistetud vangistus

360 tunni üldkasuliku tööga tegemise ajaga 6 kuud, mille ajaks allutati süüdimõistetu ka kriminaalhooldusele. 01.02.2010. a Tartu Vangla Jõgeva talituse kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande

alusel pikendati 07.04.2010. a kohtumäärusega E.Z-ile mõistetud üldkasuliku töö tegemise tähtaega perekondlikel ja tervislikel põhjustel kuni 28.09.2010. a.

02.09.2010. a esitas Tartu Vangla Tartu linna kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtule

erakorralise ettekande, milles taotleti E.Z-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna ta hoidub üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid ja ei täida kohustusi. Tartu Maakohtu 17.09.2010. a kohtumäärusega jäeti erakorraline ettekanne rahuldamata, E.Z-i üldkasuliku töö tegemise tähtaega pikendati kuni 31.12.2010. a.

3(5)

27.10.2010. a esitas Tartu Vangla Tartu linna kriminaalhooldusosakond Tartu Maakohtule uue erakorralise ettekande E.Z-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, kuna ta hoidub üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid ja ei täida kohustusi.

Erakorralisest ettekandest selgub, et E.Z on sooritanud vaid 86 üldkasuliku töö

tundi, ta on lubanud üldkasulikku tööd tegema hakata, kuid ei ole tööle ilmunud. Viimane registreerimine toimus septembrikuus 2010. a, järgmistele registreerimistele isik ei ilmunud ega teatanud mitteilmumise põhjustest. Kriminaalhooldusametnikul ei olnud võimalik isikut

tabada ka tema poolt märgitud elukohast, kuna sealt väideti, et sellist isikut seal ei teata.

Samuti ei ole E.Z kriminaalhooldusametnikku elukoha vahetusest teavitanud. Kohtuotsusega määratud kohustust käia psühhiaatri vastuvõtul ei ole süüdimõistetu täitnud.

Katseajal on E.Z pannud toime ka ühe väärteo ÜTS § 54 7

lg 1 järgi, mille eest määrati temale rahatrahv 300 krooni.

Tartu Maakohtu 04.11.2010. a kohtumäärusega lükati Tartu Vangla Tartu linna

kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande arutamine edasi, kuna E.Z ei ilmunud määratud kohtuistungile. E.Z kuulutati menetlusest kõrvalehoidumise tõttu

tagaotsitavaks ning määrati, et tabamisel tuleb ta vahistada ja toimetada täitmiskohtuniku juurde küsitlemisele.

02.12.2010. a ilmus E.Z ise Tartu Arestimajja, kus ta vahistati Tartu Maakohtu

04.11.2010. a määruse alusel ning toimetati Tartu Maakohtusse täitmiskohtuniku juurde küsitlemisele.

Kriminaalhooldaja selgitas kohtuistungil, et tema jääb erakorralises ettekandes väljendatud

seisukohtade juurde ja taotleb E.Z-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. Kriminaalhooldaja kinnitas, et 01.11.2010. a saatis E.Z temale kirja, milles teavitas

oma haigestumisest ning lubas kohtumisele tulla 08.11.2010. a ja tuua ka arstitõendi.

Kohtumisele süüdimõistetu ei ilmunud, arstitõendit ei esitanud, samuti ei ole teavitanud

elukoha muutusest ning kontakt puudub isikuga alates 01.11.2010. a. Eelmise erakorralise ettekande arutamisel lubas isik, et sooritab ühiskondlikult kasuliku töö tunnid ilusti ära ning

laps seejuures takistuseks ei ole, kuid isiku lubadused on olnud paljasõnalised. Kriminaalhooldaja ei poolda ka isiku vahi alt vabastamist.

Kohtuistungil selgitas E.Z, et tema ei ole menetlusest kõrvale hoidunud, oli

kriminaalhooldajale telefoni teel kättesaadav, kuid kriminaalhooldaja ei olnud temaga ühendust võtnud. Süüdimõistetu tunnistab, et vahetas kriminaalhooldajale teatamata elukohta,

kuid väidab, et tal puudus selleks võimalus. Kriminaalhooldajaga võttis ühendust 2010. a novembri alguses. Tagaotsimisest sai süüdimõistetu enda sõnul teada juhuslikult internetist.

Ühiskondlikult kasuliku töö tunde ei saanud süüdimõistetu enda sõnul teha tervislikel põhjustel, kuid arstitõendit tal esitada ei ole. Samuti oli haige tema 5-aastane laps, keda ei ole

võimalik kellegi hoole alla jätta, ema põeb väidetavalt skisofreeniat ja vanaema on

südamepuudulikkusega. Süüdimõistetu lubas kohtuistungil, et hakkaks edaspidi ühiskondlikult kasuliku töö tunde sooritama ning soovib kaks kuud tähtaja pikendust.

E.Z-i kaitsja on seisukohal, et E.Z-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramine ei oleks põhjendatud. Kaitsja palub kohtul arvestada, et isik oli ühe kuu haige ning seetõttu lükata ühiskondlikult kasuliku töö tegemise tähtaega edasi vähemalt ühe kuu võrra.

Samuti tuleb positiivse asjaoluna arvestada seda, et isik pöördus ise vabatahtlikult tagaotsimisest teada saades arestimajja.

4(5) Prokurör oli seisukohal, et E.Z-ile mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata, kuna ühiskondlikult kasuliku töö tegemise aega on korduvalt pikendatud, isik on andnud alusetuid lubadusi, tema toodud põhjendused ei ole usutavad ning asjaolu, et isikul on väike laps ei ole iseenesest aluseks jätta isikule mõistetud karistus täitmisele pööramata. Prokurör taotleb ka tõkendi – vahistamine – muutmata jätmist.

Kohus on seisukohal, et E.Z-ile mõistetud ühiskondlikult kasuliku töö tegemise

tähtaja edasilükkamise ei ole põhjendatud ning temale mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata. E.Z-ile on korduvalt antud võimalus sooritada ühiskondlikult kasuliku töö tunnid ära

ning sel eesmärgil on ühiskondlikult kasuliku töö tegemise tähtaega ka kahel korral pikendatud. Isiku lubadused asuda ühiskondlikult kasulikku tööd korrektselt sooritama on aga

olnud paljasõnalised ning käesolevaks ajaks on sooritatud vaid 86 tundi. Süüdimõistetu on

põhjendatud ühiskondlikult kasuliku töö mittesooritamist perekondlike ja tervislike

põhjustega, kuid samas ei ole ta esitanud sellekohast tõendit, mistõttu ei ole isiku väited kontrollitavad. Isik on varasema erakorralise ettekande arutamisel selgitanud, et laps ei häiri temal ühiskondlikult kasuliku töö tegemist, kuid siiski on ta töö mittetegemist põhjendanud muuhulgas lapse haigeks olemisega. Samuti ei ole isik täitnud korrektselt kriminaalhoolduse nõudeid. Isik on jätnud mitmel korral kriminaalhooldusele ilmumata ega ole mitteilmumise põhjusest kriminaalhooldajat teavitanud, samuti ei ole isik olnud oma elukohas kättesaadav ning on kriminaalhooldaja teadmata oma elukohta vahetanud. E.Z ei ole täitnud ka

temale kohtuotsusega kriminaalhoolduse ajaks pandud kohustust pöörduda psühholoogi vastuvõtule. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kuna isikule on antud juba korduvalt pikendust ühiskondlikult kasuliku töö tegemiseks, kuid sellest hoolimata ei ole isik käesolevaks ajaks asunud nimetatud kohustust korrektselt täitma, siis ei ole isiku järjekordsed lubadused enam usutavad. Kohus leiab, et E.Z-i lubadused on paljasõnaliselt ning antud soovist mitte vangistust kandma asuda. Samuti ei ole karistuse täitmisele pööramata jätmine põhjendatud seetõttu, et isik ei ole järginud kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeidja kohustusi ning seega

ei ole ta tõestanud, et on võimeline kriminaalhooldusel olema ja seejuures ühiskondlikult kasulikku tööd tegema. Seega tuleb E.Z-ile mõistetud karistus täitmisele pöörata. Mõistetud karistusest tuleb

maha arvata tema poolt sooritatud ühiskondlikult kasuliku töö tunnid ning samuti tuleb täitmisele pööratava karistuse hulka arvestada tema poolt eelvangistuses viibitud aeg.

Kohus leiab, et E.Z-i tagaotsimine ja tema vahistamine oli põhjendatud, kuna isikuga ei olnud muul moel võimalik kontakti saada, kuid isiku edasine vahi all pidamine ei

ole põhjendatud. Kohus leiab, et tõkend vahistamine tuleb tühistada ning E.Z-ile tuleb kohaldada tõkendit elukohast lahkumise keeld.

Isik on küll tagaotsitavaks kuulutatud seetõttu, et kriminaalhooldusametnikul ei ole olnud võimalik temaga kontakti saada ning isik ei ole teavitanud ka oma elukoha muutusest, kuid

samas arvestab kohus sellega, et isik ilmus tagaotsimisest teada saades ise vabatahtlikult arestimajja. Seega leiab kohus, et isik ei ole asunud aktiivselt menetlusest kõrvale hoiduma ning ei ole alust uskuda, et isik hakkaks seda tegema ka tõkendi tühistamisel. Kohus leiab, et

kuna isikul tuleb karistuse täitmisele pööramise järgselt asuda kandma 4 kuu ja 15 päeva

pikkust vangistust ja tal on väikene laps, siis on vaja isik kohtumääruse kuulutamisest vabastada, et isikul oleks võimalust ja aega teha enne karistuse kandmisele asumist vastavad elukorralduslikud muudatused ja otsida lapsele karistuse kandmise ajaks hooldaja.

Eeltoodust tulenevalt tuleb E.Z kohtumääruse kuulutamisest vahi alt vabastada, tema suhtes kohaldatud tõkend tühistada ning kohaldada temale tõkendit elukohast lahkumise

5(5) keeld. Kohus leiab, et elukohast lahkumise keeld on piisav tõkend tagamaks isiku karistuse kandmisele asumise ning vajadusel tema suhtes sundtoomise rakendamise. E.Z on

kohustatud asuma täitmisele pööratud karistust kandma pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist, mille kohta temale saadetakse vastav teatis, kus on märgitud ka aeg ja koht kuhu ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.

Kohtunik: