3-22-1592/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Määruse tegemise aeg ja koht

10.10.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1592

Haldusasi

X kaebus peatada ehitustegevus, kohustada tegema

ebaseadusliku ehitise likvideerimise ja sunniraha

määramise ettekirjutus

Menetlusosalised

Kaebaja – X volitatud esindaja Andrei Vesterinen

Vastustaja – Tallinna linn; volitatud esindajad Kenneth

Rivis, Eva Vanamb

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas Tallinna Halduskohtule 26.07.2022 kaebuse põhjusel, et Tallinnas Kilde tn 19 ja 21

piiril on naabrite ühiskasutuses olev piiriehitis, mida kaebaja naaber on asunud ebaseaduslikult ning

kaebaja nõusolekuta laiendama. Kaebaja nõuab aadressil Kilde tn 21, Tallinn ebaseadusliku

ehituse peatamist, vastustaja kohustamist puudutatud isiku kohustamiseks ebaseadusliku ehitise

likvideerimiseks ja sunniraha kohaldamiseks.

2. Tallinna linn selgitas 24.08.2022 vastuses kohtule, et Kilde tn 21 kinnistul ja sellele asuval

eramul teostatavate ehitustööde osas on algatatud riikliku järelevalve menetlus seoses asjaoluga,

et eramut ja kinnistupiiril asuvat variseina on asutud ümber ehitama ja laiendama, kuid nimetatud

ehitustööde teostamiseks puudub nõutav projektdokumentatsioon. Tallinna Linnaplaneerimise

Amet (TLPA) teostas 23.09.2021 paikvaatluse, mille käigus tuvastas, et Kilde tn 21 kinnistul

teostatakse ehitustöid, s.o kinnistu loodepoolsele küljel asuvale tugimüürile on tehtud sisselõiked

ja eramule on kinnitatud metallist kandurid. Samuti on eramu teise korruse Kilde tänava poolsele

fassaadiosale rajatud ligikaudu 1 m kõrgune puitkonstruktsioonist piire. Piirdele on paigaldatud

soojustusplaadid. Omanike ja ehitaja kohapeal antud suuliste selgituste kohaselt on neil plaanis

rajada loodepoolsel küljel eramu ja tugimüüri vahele terrass-varikatus. Samuti on plaanis ehitada

tugimüür ligikaudu 1 m kõrgemaks. TLPA tegi 23.09.2021 ettekirjutuse nr 2112899/00115, mille

kohaselt: „Ettekirjutuse nõue 1: peatada kõik Kilde tn 21 kinnistul teostatavad ehitustööd

ettekirjutuse teatavaks saamise hetkest, kuid mitte hiljem kui 23.09.2021. Ehitustööde peatamine

on ameti poolt kaalutletud otsus. Juhul, kui järelevalvemenetluse käigus ilmneb, et omavolilisi

ehitustöid ei ole võimalik seadustada ning ehitis tuleb osaliselt või tervikuna ümber ehitada ja/või

äärmistel juhtudel lammutada, on ehituse peatamine varajases staadiumis ettekirjutuse

adressaatidele tunduvalt vähemkoormavam meede kui hilisem, omavoliliselt juba valmis ehitatud

ehitise ümberehitamine ja/või lammutamine. Ettekirjutuse nõue 2: esitada hiljemalt 30.09.2021

ametile ehitustööde teostamise aluseks olev ehitusprojekt (so ehitusprojekt, mille alusel ehitustööd

tegelikult toimuvad). Ehitusprojekt tuleb eeltoodud kuupäevaks esitada e-posti aadressil

tlpa@tallinnlv.ee. Edasised juhised annab amet peale ettekirjutuse nõude 2 täitmist ja täiendavate

asjaolude väljaselgitamist.“

TLPA teostas 12.11.2021 kinnistul paikvaatluse ning samal kuupäeval tegi kolmandale isikule

ettekirjutuse nõude 1 mittetäitmisest tulenevalt sunniraha hoiatuse, millega rakendas ettekirjutuses

toodud sunniraha. Kolmas isik tasus sunniraha vabatahtlikult, peatas oma ebaseadusliku

ehitustegevuse ja on asunud aktiivselt ehitustegevust seadustama. 28.01.2022 ja 03.03.2022

paikvaatluste käigus ei tuvastanud TLPA, et oleks tehtud ehitustöid võrreldes 12.11.2021

paikvaatlusel tuvastatuga. 25.04.2022 ja 23.08.2022 paikvaatluste käigus tuvastas TLPA, et

võrreldes 03.03.2022 teostatud paikvaatlusega ei ole Kilde tn 21 varikatuse ja teise korruse

tänavapoolsele fassaadiosale piirde ehitustöödega jätkatud. Kaebajat on teavitatud riikliku

järelevalve menetluse algatamisest, kuid rakendatavate meetmete osas teeb otsuse TLPA

(lammutada ja/või ümberehitada) ja kaalutlusõiguse kohaselt arvestatakse menetluse käigus ehitise

omanike ja naaberkinnistu omanike õigustega. Kolmas isik on peatanud ebaseadusliku

ehitustegevuse ning astunud samme ehitustegevuse seadustamiseks. Enne kolmanda isiku kinnistu

suhtes kehtiva Pikaliiva-Keskküla detailplaneeringu (DP) kehtetuks tunnistamiseta ei ole võimalik

ehitusteatise ja ehitusprojekti menetlusega edasi minna. 20.12.2021 on alustatud DP kehtetuks

tunnistamise protsessiga, kuid hetkel on see peatunud – vastustaja soovib enne DP osaliselt

kehtetuks tunnistamise menetlustega jätkamist, et asjas nr 3-20-2247 jõustuks Tallinna

Ringkonnakohtu lahend, mis muudaks olulisel määral halduspraktikat.

3. Kohus jättis 25.08.2022 määrusega kaebuse käiguta. Kohus märkis, et kaebaja saab

halduskohtule esitada halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-s 37 nimetatud nõudeid ning

kaebus peab vastama HKMS §-s 38 sätestatud nõuetele, mh peab kaebaja ära näitama oma õiguste

rikkumise ja selgitama, milles seisneb haldusorgani õigusvastane tegevus. Kohus selgitas ka, et ta

ei näe kohtusse pöördumise vajadust/lubatavust enne järelevalvemenetluse lõppemist

(kohustamis-

või

menetlustoimingu

õigusvastasuse

tuvastamise

nõudega).

Kui

järelevalvemenetlus lõppeb kaebaja arvates tema õigusi rikkuva tulemusega, saab seda

halduskohtus vaidlustada.

4. Kaebaja teatas 12.09.2022 ja 23.09.2022 kohtule, et vastustaja esitab valeinfot, et ehitus on

peatatud, kuna kaebaja tehtud fotod tõendavad, et ebaseaduslik ehitustegevus jätkub ja selle

tagajärjel on püstitatud ebaseaduslik ehitis. Sellest lähtuvalt esitas kaebaja kohtule kaebuse

ebaseadusliku ehitise likvideerimiseks. TLPA peab võtma kasutusele kõik vajalikud meetmed

ebaseadusliku ehitise likvideerimiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus selgitas kaebajale 25.08.2022 määruses, et kohtul ei ole alust haldusorgani tegevusse

enneaegselt

sekkuda

ega

kohustada

vastustajat

kolmanda

isiku

suhtes

konkreetse

järelevalvemeetme kohaldamiseks. Vaatamata kohtu selgitustele ja vastustaja poolt väljatoodud

asjaoludele on kaebaja jäänud kaebuse juurde, nõudes vastustajalt ebaseadusliku ehitise

likvideerimist. Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada kaebajal ilmselgelt kaebeõiguse puudumise

tõttu (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1).

6.Vaidlust ei ole, et vastustaja on 2021. a algatanud riikliku järelevalvemenetluse Kilde tn 21

kinnistul teostatavate ehitustööde osas ning teinud kolmandale isikule 23.09.2021 ettekirjutuse

ebaseadusliku ehitustegevuse peatamiseks. Vastustaja vastusest nähtuvalt on TLPA viinud

kinnistul regulaarselt läbi paikvaatlusi ettekirjutuse täitmise kontrollimiseks ning ühel korral (s.o

12.11.2021) rakendanud kolmanda isiku suhtes ka sunniraha, mille kolmas isik tasus

vabatahtlikult. Pärast seda on vastustaja paikvaatlustel tuvastanud, et ebaseadusliku

ehitustegevusega pole jätkatud (st sunniraha täitis oma eesmärgi). Seda kinnitavad kohtule esitatud

paikvaatluse aktid (25.04.2022, vrd 23.08.2022). Järelevalvemenetlus ei ole kohtule teadaolevalt

lõppenud.

Kui kaebaja on veendunud, et tänaseks on ebaseadusliku ehitustegevusega vaatamata kehtivale

ettekirjutusele jätkatud, tuleb tal sellest teavitada järelevalvemenetlust läbiviivat haldusorganit.

Seejuures tasub silmas pidada, et kolmandal isikul ei ole vastustaja teavitamise korral eelduslikult

keelatud teha konserveerimistöid, mis on mõeldud ehitisele ohu ja kahju ärahoidmiseks (tagamaks

ehitise säilimine olemasoleval kujul, kui peaks olema võimalik ehitise seadustamine). Kohus ei

saa haldusorgani asemel hakata järelevalvemenetluses toiminguid tegema (nt paikvaatlusi läbi

viima, kolmandale isikule sunniraha määrama jms) ega kolmandale isikule ehitise

likvideerimiseks ettekirjutust tegema. Ka ei saa kohus panna vastustajale kohustust kaebaja

soovitud konkreetse meetme rakendamiseks ehk ehitise lammutamiseks. Kohus selgitas juba

käiguta jätmise määruses, et haldusorganil on kaalutlusõigus ning ta peab valima proportsionaalse

meetme õigusrikkumise (loata ehitamine) kõrvaldamiseks. Kui seadus võimaldab põhimõtteliselt

seadustada ebaseaduslikku ehitist/rajatist, siis proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt oleks

koheselt ehitise likvideerimiseks ettekirjutuse tegemine, ilma seadustamise võimaluse andmiseta,

õigusvastane. Alles seejärel, kui selgub, et ehitise seadustamine pole mingil põhjusel võimalik,

saab vastustaja kaaluda kolmandale isikule ehitise likvideerimiseks ettekirjutuse tegemist.

Käesoleval juhul on vastustaja aga kinnitanud, et kolmas isik on astunud samme ehitustegevuse

seadustamiseks ning kolmanda isiku taotluse alusel on alustatud DP osaliselt kehtetuks

tunnistamise menetlusega, kuid TLPA peab vajalikuks ära oodata kohtuasjas nr 3-20-2247 tehtud

ringkonnakohtu lahendi (mis puudutab DP kehtetuks tunnistamise aluseid ja on senist

halduspraktikat

muutev)

jõustumise.

Ühtlasi

on

vastustaja

selgitanud,

et

edasise

järelevalvemenetluse ja seadustamise käigus tuvastatakse kaebaja huvi nn müüriga seonduvalt

ning see, kas müüris tehtud muudatused võivad riivata kaebaja huve ülemääraselt.

7. Eelnevat arvestades jääb kohus seisukohale, et kaebus on ennatlik ning järelevalvemenetluse

tulemus tuleb kaebajal ära oodata ning kui see (haldusakt) rikub kaebaja õigusi, on võimalik seda

seaduses ettenähtud tähtajal vaidlustada. Kohus hindab järelevalvemenetluse lõpptulemuse

õiguspärasuse hindamisel ka seda, kas menetluse läbiviimisel on järgitud menetlusnorme ning

arvestatud kaebaja huvide ja õigustega. Kaebaja ei saa nõuda, et vastustaja kohustaks kolmandat

isikut ehitist likvideerima enne, kui on selgunud seadustamise võimalikkus.

Kui kaebaja naaber on siiski jätkanud või peaks jätkama ebaseaduslikku (loata) ehitamist, tuleb

pöörduda TLPA (järelevalveorgani) poole, kes saab vajadusel viia kinnistul läbi paikvaatlusi ja

võtta kasutusele kohaseid meetmeid. Kuna kohus vastustaja eest järelevalvemenetlust läbi ei vii,

pole kasu kohtule naaberkinnistul toimuvast regulaarse ülevaate tegemisest (sh fotode

edastamisest). Sunnimeetme rakendamine on TLPA pädevuses ning selle eesmärgiks on sundida

rikkujat ettekirjutust täitma, s.t tegemist pole tagantjärgi karistamisega ebaseadusliku tegevuse

eest. Samuti saab TLPA kontrollida, kas ehitis on konserveeritud viisil, et see poleks ohtlik.

/allkirjastatud digitaalselt/