Legislator Case Law & Legislation
2-20-8587/82 AI generated

2-20-8587/82 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-20-8587/82
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada Decovar OÜ hagi Farmada Invest OÜ vastu võla väljamõistmiseks. põhivõlg 38 706,60 eurot ja viivis 965,66 eurot, kokku 39 672,26 eurot;

Legislator headnote

AI generated

2-20-8587/82 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: põhivõlg 38 706,60 eurot ja viivis 965,66 eurot, kokku 39 672,26 eurot;

Keywords

AI generated
farm business allowance health insurance voucher fee compulsory medication medicinal products for veterinary use common flat-rate scheme for farmers physiotherapy coverage
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-20-8587

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-8587

Tsiviilasi

Decovar OÜ hagi Farmada Invest OÜ vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

42 768,79 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: Decovar OÜ (rk 14002020; aadress

Tartu 11-6, Võnnu alevik, Kastre vald, Tartumaa),

lepinguline esindaja: advokaat P. P. (e-post XXX)

kostja: Farmada Invest OÜ (rk 12553786; aadress

Ülikooli 2a, Tartu), lepinguline esindaja: advokaat A.

T. (e-post XXX)

Menetluse liik

kirjalik menetlus poolte nõusolekul

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Decovar OÜ hagi Farmada Invest OÜ vastu võla väljamõistmiseks.

2. Välja mõista Farmada Invest OÜ-lt Decovar OÜ kasuks järgmine:

2.1. põhivõlg 38 706,60 eurot ja viivis 965,66 eurot, kokku 39 672,26 eurot;

2.2. viivis põhivõlalt kohtule nõude esitamisest kuni otsuse tegemiseni kokku

6738,41 eurot;

2.3. viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates

11.10.2022 kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta kohtulahendi täitmist tagava abinõuna jõusse 05.10.2020 määrusega kohaldatud

hagi tagamise abinõu (kohtulik hüpoteek Farmada Invest OÜ-le kuuluval Parve tee L2

Haaslava külas Kastre vallas Tartumaal asuval kinnistul (registriosa nr 4322504)

summas 26 029,75 eurot Decovar OÜ kasuks).

4. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud kostja kanda.

6. Välja mõista Farmada Invest OÜ-lt riigilõiv 1050 eurot ja lepingulise esindaja kulust

4760 eurot, kokku menetluskulu 5810 eurot Decovar OÜ kasuks.

7. Farmada Invest OÜ-l tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt Decovar OÜ-le

käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses

ettenähtud ulatuses.

2/12

Apellatsioonkaebuse esitamine

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (aadress

Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/)

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

Hageja

1. Tartu Maakohtu menetluses on Decovar OÜ (hageja) hagi Farmada Invest OÜ

(kostja) vastu. 11.06. ja 02.07.2020 hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt

enda kasuks välja põhivõla 23 247,14 eurot, viivise sellelt 11.06.2020 seisuga

925,11 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni

kohustuse kohase täitmiseni (I kd lk 3-7, 21-26).

30.10.2020 suurendas hageja oma nõuet ning palus mõista kostjalt enda kasuks

täiendavalt välja põhivõla 15 459,46 eurot, viivise sellelt 30.10.2020 seisuga 40,55

eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise VÕS § 113 lg 1 II lauses

sätestatud määras alates 31.10.2020 kuni kohustuse kohase täitmiseni (II kd lk

161-163).

Hageja põhivõla nõue on kokku 38 706,60 eurot (III kd lk 195).

2. Kuna töövõtuleping oli sõlmitud suuliselt, siis kõik kokkulepped ja läbirääkimised

tööde sisu ja muudatuste osas toimusid peamiselt objektidel samuti suuliselt või

poolte seaduslike esindajate telefonivestlustes. Tööde eeldatava maksumuse

aluseks oli suulise kokkuleppe kohaselt varasenalt Ülenurme Villa elamurajoonis

sama tüüp elamutes teostatud tööde hinnapakkumised. Kuivõrd lepingu

sõlmimise ajal polnud kostja tellinud VKV projekte, ei olnud hagejal lepingu

sõlmimisel

võimalik

esitada

ka

konkreetset

hinnakalkulatsiooni.

Hinnakalkulatsioon valmis 31.05.2019 ja põhines varasemalt tehtud majadest.

Lõplikult valmisid tööd 2019. lõpus, mida kinnitavad teostatud kaetud tööde aktid,

millega loeti tööd üle antuks. Tasumine pidi kokkuleppe kohaselt toimuma kahes

etapis – esmalt, kui on paigaldatud hoonesisene kanal, veesüsteem ja

põrandaküte koos kollektoritega ning hiljem siis, kui on välja ehitatud tehnoruum,

paigaldatud santehnika ja põrandakütte juhtimise automaatika.

3. Arved, mis on esitatud kostjale: 15.11.2019 arve nr 19084 summas 3018,06 eurot,

tasumise tähtajaga 22.11.2019; 15.11.2019 arve nr 19088 summas 3018,06

eurot, tasumise tähtajaga 22.11.2019; 12.12.2019 arve nr 19090 summas

2811,78 eurot, tasumise tähtajaga 19.12.2019; 12.12.2019 arve nr 19091

summas 2811,78 eurot, tasumise tähtajaga 19.12.2019; 12.12.2019 arve nr

19092 summas 2811,78 eurot, tasumise tähtajaga 19.12.2019; 12.12.2019 arve

nr 19093 summas 2811,78 eurot, tasumise tähtajaga 19.12.2019; 12.12.2019

arve nr 19094 summas 2771,95 eurot, tasumise tähtajaga 19.12.2019;

3/12

12.12.2019 arve nr 19095 summas 3191,95 eurot, tasumise tähtajaga

19.12.2019.

4. Kostja on võlgnevust kinnitanud ka pooltevahelises kirjavahetuses – hageja

21.02.2020 kirjale vastas kostja 27.02.2020 kinnitusega (II kd lk 80-81).

Tagamine

5. 05.10.2022 määrusega rahuldas kohus hageja hagi tagamise taotluse ja seadis

kostjale kuuluvale Parve tee L2 Haaslava külas Kastre vallas Tartumaal asuvale

kinnistule (registriosa nr 4322504) kohtuliku hüpoteegi summas 26 029,75 eurot

hageja kasuks (II kd lk 137-139).

Kostja

6. Kostja hagi (sealhulgas täiendavat nõuet) ei tunnista ning on esitanud kaks

tasaarvestuse avaldust.

7. Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et kostja kohustus tööde eest tasuma ainuüksi

vastavalt hageja poolt esitatud arvetele ning selgitab, et vastavalt poolte

kokkuleppele muutus hageja tasunõue sissenõutavaks peale tööde vastuvõtmist

(st tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist lepingupoolte esindajate

poolt) ning töövõtja poolt dokumentatsiooni esitamist. Vastavalt poolte

kokkuleppele muutus hageja tasunõue sissenõutavaks peale tööde vastuvõtmist

(st tööde üleandmisevastuvõtmise akti allkirjastamist lepingupoolte esindajate

poolt) ning kostja poolt dokumentatsiooni esitamist. Ainult arvete esitamine ei ole

piisav, et lugeda tõendatuks, et kokkulepitud tööd on valmis ja tehtud

nõuetekohaselt. Töö vastuvõtmise fakti peab tõendama töövõtja ning reeglina

tuleb lähtuda eeldusest, et kui tellija ei ole töö vastuvõtmise akti allkirjastanud, ei

ole ta ka tööd vastu võtnud.

8. Hagiavaldusele on lisatud arved selgitustega „Sookase 1,3,6,7,8,9, lõpparve“.

Kostja selgitab, et tegemist on arvetega lepinguga kokku lepitud tööde teise etapi

eest, mida hageja pole siiani kostjale tööde üleandmisevastuvõtmise aktiga üle

andnud, samuti on esitamata dokumentatsioon. Seega on tööd üle andmata ning

nõue pole muutunud sissenõutavaks.

9. Üle andmata on tööd teise etapi osas (tehnoruum, santehnika, põrandakütte

automaatika), seega pole nõue sissenõutav.

10. Tööde vastuvõtmist ja arvete tasumist takistavad muuhulgas ka puudused

teostatud töödes. Ainuüksi asjaolu, et tellija on asunud tööobjekti kasutama, ei ole

piisavaks tõendiks tööde vastuvõtmise kohta. Seega ei ole rahaline nõue

põhjendatud nt Maarjakase 10 ja 12 elamutes teostatud tööde osas.

11. Kostja ei nõustu hagiavalduses esitatud hageja väitega, et kostja on hageja ees

tekkinud võlgnevusi kinnitanud muuhulgas nt pooltevahelises kirjavahetuses.

Tegemist on hageja meelevaldse tõlgendusega. Kostja on 04.04.2020 e-kirjas

selgelt välja toonud, et „kui kōik nōutud dokumendid saavad esitatud ja puudused

likvideeritud, lähevad ka arved tasumisele”.

12. VÕS § 641 lg 1 järgi töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele

peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Hageja poolt kostjale

dokumentatsiooni esitamise kohustus oli hageja ja kostja vahelise lepinguga

kokku lepitud, kuid kostja ei ole enda lepingulist kohustust täitnud. Kostja märgib,

et dokumenteerimiskohustus tuleneb iseenesest juba ehituse töövõtulepingu

üldtingimustest (ETÜ): vastavalt ETÜ 2013 p-le 9.1.8 töövõtja kohustub tööde

4/12

tegemise dokumenteerima vastavalt õigusaktidele ja lepingus sätestatud

tingimustele (sh koostama ehitusprojekti kõikides nõutavates staadiumides,

ehitusprojekti muudatused, ehitustööde päeviku, kaetud tööde aktid, koosolekute

protokollid jm tööde tegemist iseloomustavad dokumendid, nagu teostusjoonised,

vastavussertifikaadid jm). EHS § 15 lg 1 järgi ehitamine tuleb alati

dokumenteerida, kui ehitamiseks on nõutav ehitusluba. Ehitamise dokumenteerib

ehitav isik.

13. Kostja tegi hagejale kompromissettepaneku, et hageja koostab ja esitab kostjale

tööde

üleandmise-vastuvõtmise

lõppaktid

koos

teostusjooniste

ja

vastavussertifikaatidega. Teostatud tööd vaadatakse ühiselt üle, hageja likvideerib

puudused ning kostja võtab tööd vastu.

Hageja täiendav seisukoht

14. Hageja jääb seisukohale, et poolte omavahelistes ärilistes suhetes ei ole kostja

kunagi varasemalt nõudnud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide vormistamist

ning et aktide väljastamine ei ole kunagi olnud töövõtja poolt väljastatavate arvete

tasumise

eelduseks.

Hageja

esitab

tõendamiseks

varasemaid

arveid

pooltevahelistest tööpraktikast tuleneva kinnituseks. Kostja esindaja pole kunagi

käinud ühelgi ehitusplatsil kohtumas ega midagi vastu võtmas või allkirjastamas.

Kostja täiendav seisukoht

15. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud varasemad arved, mis peavad näitama

pooltevahelist tööpraktikat, pole pädevad tõendid, kuna tegemist on erinevate

töövõtulepingutega.

16. Kostja selgitab, et vaidlusaluste objektide (Sookase tn 1-12, Maarjakase tn 2, 4, 6,

8, 10, 12, Loosi tn objektid ning Villa 1-1, Villa 1-2, Villa 50-1 ning Villa 50-2) osas

teiste objektide kokkulepetest erinevad kokkulepped tulenevad asjaolust, et

hageja

teostas

töid

ilma

tööde

üleandmise-vastuvõtmise

akti

nõudeta

ebakvaliteetselt. Puudusi pole kõrvaldatud.

Kostja tasaarvestusavaldused ja hageja vastused nende kohta

17. 12.01.2021 tasaarvestuse avalduse kohaselt on alates 10.10.2020 muutunud

sissenõutavaks (aktiivnõudeks) kostja arvest nr 2030032 tulenev nõue summas

1578 eurot.

Kostja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud garantiilepingust. Nimelt

sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu 27.11.2017, mille objektiks oli Villa 21

eramu tänavakivide paigaldus vastavalt hinnapakkumisele nr 171127-1. Lepingu

p-8 järgi oli teostatud ehitus-montaažitööde garantiiperioodiks kaks aastat ja

garantiiperiood algas tööde lõppakti allakirjutamise kuupäevast. Garantiilepingu

järgi kohustus töövõtja kõrvaldama kõik ehitusperioodil ja garantiiperioodil ilmsiks

tulnud vead, puudused ja muul viisil Lepingule mittevastava Töö esimesel

võimalusel

ja

omal

kulul.

Peale

tööde

vastuvõtmist

ilmnes

tööde

lepingutingimustele mittevastavus tänavakivide osalise vajumise näol (tulenevalt

aluspinna ebakvaliteetsest ettevalmistusest värava eest sissesõiduteelt – kivide

aluspind jäeti piisavalt tihendamata ja täitmata). Decovar OÜ on puudust

tunnistanud, teostades 2018. kevadel garantiikorras Villa 21 objekti tänavakivide

paigalduse parandustöid. Peale garantiikorras teostatud töid on puudused uuesti

ilmnenud ning lisandus ka uus puudus: kividevahelised vuugid jäeti liivaga

täitmata. 26.08.2020 on kostja edastanud hagejale ettepaneku likvideerida

5/12

puudused Villa 21, Ülenurme, Kambja vald teostatud töödes. 02.09.2020 vastuses

on hageja küll tunnistanud, et „garantiiperioodil oleme tõepoolest käinud objektil ja

likvideerinud maja ostnud klienti häirinud puuduseid“, kuid on keeldunud peale

garantiitöid tekkinud uute puuduste likvideerimisest. 04.09.2020.a edastas kostja

hagejale viimase kohtuvälise ettepaneku likvideerida eeltoodud puudused

hiljemalt 24.09.2020. Ettepanekus oli märgitud, et juhul, kui Decovar OÜ ei

likvideeri puuduseid määratud tähtajaks, parandab Farmada Invest OÜ tööd ise

või laseb seda teha ning esitab hagiavalduse Decovar OÜ vastu puuduste

kõrvaldamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks.

18. Hageja leiab, et kahju hüvitamise nõude esitamise eeldused (eelkõige lepingu

rikkumine) ei ole täidetud, mistõttu on kostja nõue summas 1 578 eurot alusetu ja

sellest tingituna puudub kostjal õigus ka tasaarvestusavalduse tegemiseks. Nimelt

tuleneb VÕS § 200 lg-st 4, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet,

millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Ka Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-

129-11 märkinud, et VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui

teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad

täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Eeltoodust tulenevalt on välistatud

kostja poolt tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapanek ehk kostja

tasaarvestusavaldus on lubamatu.

19. 05.10.2021 esitas kostja uue tasaarvestuse avalduse. Kostja sissenõutavaks

muutunud

nõue

(aktiivnõue)

tuleneb

hageja

ja

kostja

vahel

sõlmitud

töövõtulepingutest: a) Pukaoru, Sirva küla; b) Sookase 7, Haaslava; c) Villa 1 ja

50, Ülenurme, eramute vee- ja kanalisatsiooni ning küttesüsteemi paigaldamiseks

hageja poolt.

14.12.2020 on kostja e-kirjaga esitanud hagejale ettepaneku Pukaoru eramu

küttesüsteemis ilmnenud puuduse kõrvaldamiseks. Puuduse kirjelduse kohaselt

osad ruumid on jahedamad ja soojemaks ei lähe. Nii ülemise kui alumise korruse

küttekollektorites on kõik ajamid keskmises positsioonis ja termostaatidest

reguleerimine ajamit kinni/lahti ei liiguta. Temperatuuri saab üldiselt reguleerida

ainult maaküttepumbast. Ükski termostaat ei tööta, ehk ei liiguta ajamit ei kinni

ega lahti. Kostja palus hagejal lepingutingimustele mittevastavuse kõrvaldada

hiljemalt 31.12.2020. Hageja ei ole puudust kõrvaldanud, mistõttu kostja

kõrvaldas puuduse ise (VÕS § 646 lg 5). Kostja on teinud puuduse

kõrvaldamiseks kulusid summas 1700 eurot: kostja töötaja töötunnid (21 tundi) x

kostja töötaja palgakulu (20 eurot tund brutos) = 420 eurot, millele lisandub

materjalikulu 1280 eurot.

Hageja poolt Sookase 7 eramusse paigaldatud WC poti seinatagusest

ühendusest jooksis välja vesi. Kuna hageja keeldus puudust likvideerimast,

kõrvaldas kostja puuduse ise (VÕS § 646 lg 5). Seinataguse ühenduse

parandamiseks tuli lõhkuda sein ja liistud ning asendada veekahjustusi saanud

parkett. Seina lahti võtmise, puuduse likvideerimise, veeavariist põhjustatud

parketi ja liistude vahetuse ajakuluks oli kostja töötajal 3 tööpäeva, kokku 3 x 8,5

tundi = 25,5 tundi x töötaja palgakulu (20 eurot tund brutos) = 510 eurot. Materjali

kulu oli järgmine: parketi alusmatt, parkett + liistud kokku 725 eurot. Seega on

kostja kogukulu puuduse kõrvaldamiseks 1235 eurot.

Villa 1, 50 eramutes jäid hageja poolt kahes vasakpoolses boksis tööd lõpuni

teostamata (kollektor ja veesõlmed) ning esimese ja teise korruse vee ja

küttetorustik olid omavahel ühendamata. Kuna hageja keeldus puudust

likvideerimast, kõrvaldas kostja puuduse ise (VÕS § 646 lg 5): kostja töötaja

teostas vee ja küttetorude ühenduse, kokku oli ühe boksi tööajakulu 2 päeva,

6/12

seega 2x8,5=17 tundi x töötaja palgakulu (20 eurot tund brutos) = 340 eurot,

tööaja kulu kahele boksile 2x340=680 eurot. Materjalikulu ühe boksi kohta oli 525

eurot, kokku 2x525=1050 eurot. Puuduse kõrvaldamise kogukulu on seega

340+340+525+525 = 1730 eurot.

Hageja on kostja vastu 11.06.2020.a hagiavaldusega esitanud rahalise nõude

summas 23 247,14 eurot. Kuna kostja aktiivnõue summas 4665 eurot

(1700+1235+1730) on muutunud sissenõutavaks ning hageja passiivnõude üle,

summas 23 247,14 eurot (vastavalt 11.06.2020.a hagiavaldusele) käib

kohtuvaidlus, on tasaarvestamise eeldused täidetud.

20. Hageja leiab, et kostja tasaarvestus ei ole kehtiv, kuivõrd kostja poolt

tasaarvestamiseks kasutatava nõude olemasolu ja suurus on ebaselged ja

täielikult tõendamata. Esiteks, kostja on viidanud, et Pukaoru eramus, kus hageja

on töid teostanud, on küttesüsteemis ilmnenud puudused: osad ruumid on

jahedamad ja soojemaks ei lähe; nii ülemise kui alumise korruse küttekollektorites

on kõik ajamid keskmises positsioonis ja termostaatidest reguleerimine ajamit

kinni/lahti ei liiguta; temperatuuri saab reguleerida ainult maaküttepumbast; ükski

termostaat ei tööta ehk ei liiguta ajamit ei kinni ega lahti.

Pukaoru eramu põrandakütte termostaadid ostis ja tarnis tellija ehk eramu omanik

ise. Hageja tarnis automaatika juhtploki ja ajamid ning teostas paigalduse. Ka on

hageja teadlik Pukaoru eramus esinenud probleemist, kuid ei näe sellel seost

käesoleva kohtuvaidlusega, kuna küttesüsteemi automaatika tarnimine ja

paigaldamine ning sellega seotud arveldamine toimus otse hageja ja eramu

omaniku vahel, mitte kostja kaudu. Seega ei puutu Pukaoru eramuga seotud

kütesüsteemi automaatikaga väidetavalt esinenud või mitteesinenud probleemid

kuidagi kostjasse, mistõttu on vastav nõue täiesti alusetu. Samas isegi kui leida,

et Pukaoru eramus ilmnenud puudused on põhjustatud hageja tegevusest või

tegevusetusest (millega hageja ei nõustu), on täielikult tõendamata kostja poolt

puuduste kõrvaldamiseks kantud kulud summas 1 700 eurot.

Õiguskirjandusest tuleneb, et VÕS § 646 lg 5, millele kostja on tuginenud, ei

võimalda tellijal nõuda hüpoteetiliste parandamiskulude hüvitamist olukorras, kus

puudust ei ole tegelikult kõrvaldatud. Seega peab kostja oma võimaliku nõude

esinemist tõenditega kinnitama. Kostja poolt esitatud informatsioonist ei nähtu,

millistele tegevustele ning kui palju on puuduste kõrvaldamisele aega kulunud.

Samuti pole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et kostja töötaja palgakulu on

väidetavalt 20 eurot tunnis või et materjalikulu oli 1 280 eurot.

Teiseks, kostja on viidanud, et Sookase 7 eramusse paigaldatud WC poti

seinatagusest ühendusest jooksis välja vesi ning kuna hageja keeldus puuduse

likvideerimisest, kõrvaldas kostja puuduse ise.

Hageja viitab, et on käesoleva kohtumenetluse raames korduvalt avaldanud, et

nimetatud objektil avastatud leke oli tingitud kostja enda tarnitud WC-poti raamist,

mille seina sees asuval liidesel oli mikromõra. Seega ei olnud antud leke kuidagi

tingitud hageja tegevusest või tegevusetusest. Nimetatud asjaolust on kostja

tegelikkuses ka teadlik ning see teema on ammu lahendatud, seega igasugused

väited hageja töös esinevate puuduste kohta selles kontekstis on selgelt

pahatahtlikud. Praakliides on hagejal jätkuvalt alles ning vajaduse korral on

hageja valmis kostjale demonstreerima praakliidese vettpidavuse puudumist (nt

tegema video selle kohta, kuidas praakliides lekib). Hageja eeltoodud seisukohale

ei ole kostja kogu menetluse vältel ka kordagi ühtki sisulist vastuväidet esitanud,

mis hageja arvates annab üheselt kinnitust sellele, et järjekordse tasaarvestuse

7/12

avalduse esitamine on lihtsalt kostja taktika menetluse venitamiseks ning oma

lepinguliste kohustuste täitmise vältimiseks. Samas isegi kui leida, et Sookase 7

eramus ilmnenud puudused on põhjustatud hageja tegevusest või tegevusetusest

(millega hageja ei nõustu), on täielikult tõendamata kostja poolt puuduste

kõrvaldamiseks kantud kulud summas 1 235 eurot.

Kolmandaks, kostja on viidanud, et Villa 1 ja 50 eramutes jäid hageja poolt kahes

boksis tööd lõpuni teostamata (kollektor ja veesõlmed) ning esimese ja teise

korruse vee ja küttetorustik oli omavahel ühendamata.

Villa 50 objekti osas selgitab hageja, et enne objekti müüki tuvastati objektil

katkine toru. Hageja töömehed (mitte kostja omad) ühendasid selle kollektorist

lahti ning paigaldasid ka uue toru, seega on väide, et esimese ja teise korruse vee

ja küttetorustik oli omavahel ühendamata, vale, pahatahtlik ning paljasõnaline.

Katkise toru ühendas uuesti süsteemi objekti ostnud inimene ise. Kui probleem

selgus, käis hageja objektil kohal, ühendas uuesti katkise toru lahti ning tagas

süsteemi korrasoleku. Eelnevast tulenevalt hageja nimetatud objektil esinenud

probleemides enda süüd ei näe. Nimetatud objektil käis hageja ka kütteperioodi

alguses, kuna elanik kaebas, et küttesüsteem ei toimi korrektselt. Kohale jõudes

avastati, et kogu maja automaatika oli elaniku enda poolt valesti reguleeritud.

Samuti on kostja täiendavalt jätnud mainimata ka asjaolu, et Villa 50-1 objektile

paigaldati gaasikatel ja süsteem lasti töösse ilma hagejat teavitamata. Jääb

arusaamatuks, kuidas hageja pidi kontrollima süsteemi tööd, kui kostja hagejat

sellistest toimingutest isegi ei teavitanud. Hageja leiab, et igasugused väited

hageja töös esinevate puuduste kohta selles kontekstis on taaskord selgelt

pahatahtlikud. Villa 1 objekti osas märgib hageja, et hagejale teadaolevad

probleemid on hageja poolt ka lahendatud ning muud võimalikud tööd, mida

kostja väidetavalt nimetatud objektil tegi, ei puutu kuidagi hagejasse. Kostja pole

taaskord tõendanud, et oleks pidanud likvideerima hageja poolt väidetavalt

puudustega teostatud töid. Samas isegi kui leida, et Villa 1 ja 50 eramutes

ilmnenud puudused on põhjustatud hageja tegevusest või tegevusetusest (millega

hageja ei nõustu), on täielikult tõendamata kostja poolt puuduste kõrvaldamiseks

kantud kulud summas 1730 eurot.

Kokkuvõtvalt märgib hageja, et puudused, mida talle ette heidetakse, ei ole

tekkinud hageja tegevuse või tegevusetuse tulemusena, mistõttu kostja poolt

esitatud täitmisnõude esitamise eeldused ei ole täidetud ning sellest tingituna

puudub kostjal õigus ka tasaarvestusavalduse tegemiseks. Nimelt tuleneb VÕS §

200 lg-st 4, et tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool

saab esitada vastuväiteid. Ka Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-129-11 märkinud,

et VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab

tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või

osaliselt nõude maksmapaneku. Samuti on õiguskirjanduses leitud, et oleks

ebaõiglane, kui kostja, kelle vastu hagejal on selge ja maksmapandav nõue,

saaks selle maksmapanekut efektiivselt takistada omapoolse ebaselge, vaieldava

ning raskesti tõendatava nõude esitamise ning selle tasaarvestamiseks

kasutamise

kaudu.

Eeltoodust

tulenevalt

on

välistatud

kostja

poolt

tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapanek ehk kostja tasaarvestusavaldus

on lubamatu.

KOHTU SEISUKOHT

21. Hagi tuleb rahuldada ning menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus leiab, et

tasaarvestusavaldused on lubamatud.

8/12

22. Kohus nõustub iseenesest kostja seisukohaga, et tasaarvestust välistavateks

vastuväideteks VÕS § 200 lg 4 tähenduses on üksnes sellised vastuväited, mis

välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku. Selliste vastuväidete alla

kuuluvad vastuväited, mis annavad poolele õiguse võlgnetava kohustuse

täitmisest kestvalt (kohustus on täidetud, kohustus on muul põhjusel lõppenud,

kohustus on kehtetu) või teatud ajavahemiku jooksul keelduda. Muu hulgas on

VÕS § 200 lg-s 4 silmas peetud täitmist ajutiselt tõkestavat vastuväidet, mida

lepingust taganemise korral võib lepingupool teisele lepingupoolele VÕS § 111 ja

§ 189 lg 1 järgi esitada. Kui pool esitab kohtumenetluses teise poole nõudele

tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb

kohtul sisuliselt hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad

tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku ning sellises olukorras VÕS §

200 lg 4 ei kohaldu. Antud juhul aga pole tegemist pelgalt vastuvaidlemisega

nõudele.

23. Esimese tasaarvestuse osas nõustub kohus hageja seisukohaga, et VÕS § 200 lg

4 kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole

nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või ka osaliselt nõude

maksmapaneku. Hageja on vastuväidetena esile toonud, et etteheidetavaid

puudusi ei ole põhjustanud hageja, kuna puudused võivad olla tekkinud vaid

kostja enda poolt. Nimelt alustas hageja töid pärast seda, kui kostja oli ise

aluspinna ette valmistanud. Hageja ei pea kontrollima kostja poolt teostatud

tööpinna kvalitatiivset seisu. Ka esitas hageja vastuväite, et kuna kostja võttis

tööd vastu 17.12.2017, siis kehtis garantiiperiood kuni 17.12.2019. Nõue esitati

aga alles 26.08.2020. Vastavalt VÕS § 155 lg 4 p 2 on garantiiperiood lõppenud.

Kostja pole vastupidiseid tõendeid esitanud, vaid lõplikes seisukohtades üksnes

kinnitanud, et ta jääb oma väidete juurde. Seega on välistatud tasaarvestuse

rahuldamine.

24. Teise tasaarvestusavalduse osas nõustub kohus samuti hageja seisukohaga, et

puudused, mida talle ette heidetakse, ei ole tekkinud hageja tegevuse või

tegevusetuse tulemusena, mistõttu kostja poolt esitatud täitmisnõude esitamise

eeldused ei ole täidetud ning sellest tingituna puudub kostjal õigus ka

tasaarvestusavalduse tegemiseks. Nimelt tuleneb VÕS § 200 lg-st 4, et

tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada

vastuväiteid. VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool

esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult

või osaliselt nõude maksmapaneku. Oleks ebaõiglane, kui kostja, kelle vastu

hagejal on selge ja maksmapandav nõue, saaks selle maksmapanekut

efektiivselt takistada omapoolse ebaselge, vaieldava ning raskesti tõendatava

nõude esitamise ning seda tasaarvestamiseks kasutamise kaudu. Kohus leiab, et

kostja pole oma nõuet sellisel piisaval moel tõendanud, et kohus saaks asja

sisuliselt hinnata. Eeltoodust tulenevalt on välistatud kostja poolt tasaarvestuseks

kasutatud nõude maksmapanek ehk kostja tasaarvestusavaldus on lubamatu.

25. Eelnevaga seoses on kohus sunnitud tõdema, et hageja on viidanud

õiguspäraselt sellele, et niivõrd pikaajaline menetlus on viibinud põhimõtteliselt

kostjapoolsete kõikvõimalike taotluste ja lubaduste pakkumisega ning ebaselgete

tasaarvestusvalduste esitamisega. Kohus märgib, et menetlusseaduste kohaselt

tuleb võimalikult kiiresti esitada kõik oma vastuväited ja taotlused, kuid menetlust

vaadates on kostja oma eesmärgiks seadnud asja võimalikult kiiresti lahendamist

takistada. Kohus on andnud korduvalt kostjale tema enda palvel andnud

võimaluse asi lahendada kokkuleppel, samuti andnud võimaluse esitada

vastuhagi, kuid see on ainult pikendanud lahendini jõudmist, sest lubadusi ei

täidetud.

9/12

Põhinõue ja täiendav nõue

26. Põhihagi osas leiab kohus, et poolte vahel ei ole vaidlust asjaolu üle, et pooled on

sõlminud suulise töövõtulepingu, mille kohaselt hageja teostas kostjale torutöid

Südame elamurajoonis Haaslavas Sookase tn 1-12, Maarjakase tn 2, 4, 6, 8, 10,

12 ning Loosi tänava objektidel ning kostja kohustus tööde eest tasuma vastavalt

hageja poolt esitatud arvetele. Samuti täiendava nõude osas on kohus vaidlust

nõude suuruse üle pole. Tööde teostamise üle vaidlust samuti pole. Vaidluse all

on peamiselt asjaolu selle üle, kas tööd saab lugeda üle antuks tulenevalt

pooltevahelistest varasemast koostööst ja kujunenud praktikast, et tööde teostaja

esitab kaetud tööde aktid ning nende alusel kostja tasub.

27. Hageja on oma nõuet tõendanud arvete esitamisega, mis kõik on muutunud

sissenõutavaks: 15.11.2019 arve nr 19084 summas 3018,06 eurot, tasumise

tähtajaga 22.11.2019; 15.11.2019 arve nr 19088 summas 3018,06 eurot,

tasumise tähtajaga 22.11.2019; 12.12.2019 arve nr 19090 summas 2811,78

eurot, tasumise tähtajaga 19.12.2019; 12.12.2019 arve nr 19091 summas

2811,78 eurot, tasumise tähtajaga 19.12.2019; 12.12.2019 arve nr 19092

summas 2811,78 eurot, tasumise tähtajaga 19.12.2019; 12.12.2019 arve nr

19093 summas 2811,78 eurot, tasumise tähtajaga 19.12.2019; 12.12.2019 arve

nr 19094 summas 2771,95 eurot, tasumise tähtajaga 19.12.2019; 12.12.2019

arve nr 19095 summas 3191,95 eurot, tasumise tähtajaga 19.12.2019. Täiendava

nõude osas esitatud arved nr 20039 summas 7669,73 eurot; nr 20040 summas

7669,73 eurot (lisa 20 – arve nr 20040); nr 20041 summas 120 eurot.

28. Kostja pole neid arveid maksnud, asudes seisukohale, et eelkõige tulnuks tööd

vastu võtta ja alles seejärel saab midagi tasuda. Seega pole küsimus olnud

rahalises suuruses, vaid suulise lepingu tõlgendamises ning varasema

pooltevahelise tööpraktika hindamises.

29. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kõik kohustused täita vastavalt lepingule või

seadusele. VÕS §-st 100 tulenevalt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust,

võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 lg 1 kohaselt eeldatakse, et

rikkumine ei ole vabandatav ning vastavalt kohtupraktikale ei tule rikkumise

vabandatavus rahalise kohustuse puhul reeglina kõne alla. Antud juhul tuleneb

hageja täitmisnõue hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingust VÕS § 635

mõttes, mille lg-st 1 tuleneb, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja)

valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu

kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS §

637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest.

30. Hageja on käesolevaks hetkeks enda lepingulised kohustused kostja ees täitnud

(st tööd teostanud), mistõttu on hagejal VÕS § 635 lg-st 1 ja § 108 lg-st 1

tulenevalt tekkinud õigus nõuda töö eest tasumist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1

esimesele lausele võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama

lepingutingimustele.

10/12

31. Kohus leiab, et kostja ei ole suutnud veenvalt tõendada, et suulise lepingu üheks

kokkulepitud tingimuseks oli konkreetsete vaidlusaluste objektide puhul hageja

poolt kostjale dokumentatsiooni esitamise kohustus, misjärel kostja saaks ka

arveid tasuma hakata. Seevastu loeb kohus veenvaks ja tõendatuks hageja poolt

esitatud seisukoha, et pooltevahelise varasema tööpraktika kohaselt mingeid akte

omavahel ei vahetatud. Selle kinnituseks esitas hageja järgmised arved: nr 18006

summas 1395,24 eurot on tasutud 22.03.2018; 18007 summas 2520 eurot on

tasutud 17.05.2018; 18034 summas 1260 eurot on tasutud 17.05.2018; 18035

summas 2906,4 eurot on tasutud 17.05.2018; 18041 summas 2786,4 eurot on

tasutud 11.06.2018; 18046 summas 134,1 eurot on tasutud 21.06.2018; 18048

summas 2786,4 eurot on tasutud osamaksetena 12.07.2018 ja 24.07.2018; 18049

summas 1260 eurot on tasutud 09.07.2018; 18050 summas 1260 eurot on

tasutud 06.07.2018; 18058 summas 600 eurot on tasutud 17.12 2018; 18088

summas 884 eurot on tasutud 17.12.2018; 18089 summas 884 eurot on tasutud

17.12.2018; 19007 summas 2175,58 eurot on tasutud 04.03.2019; 19008

summas 2577,58 eurot on tasutud 04.03.2019; 19020 summas 4878 on tasutud

03.04.2019; 19021 summas 4878 on tasutud 03.04.2019; 19022 summas

2989,26 eurot on tasutud 04.03.2019; 19038 summas 2 157,5 eurot on tasutud

10.06.2019.

32. Ka kostja ise on kinnitanud 18.11.2020 menetlusdokumendis, et varasematel

objektidel kokkulepped tööde üleandmise-vastuvõtmise aktide kohta puudusid,

kuna tegemist oli erinevate kokkulepetega. Samas ei ole kostja esile toonud

ühtegi asjaolu, miks pidi senine praktika muutuma ning miks pidi sõlmima

erinevaid kokkuleppeid. Kostja on võlgnevust kinnitanud ka pooltevahelises

kirjavahetuses – hageja 21.02.2020 kirjale vastas kostja 27.02.2020 kinnitusega.

33. Hageja kinnitab, et nimetatud arvete tasumisele ei eelnenud mitte ühegi tööde

üleandmis-vastuvõtmisakti vormistamist ega allkirjastamist. Küll aga esitas hageja

kostjale kaetud tööde aktid ja survestuse aktid põrandaküttele, kui oli paigaldatud

vee-, kanalisatsiooni ja põrandakütte torustik ning kohe pärast seda ka vastavate

tööde tegemise eest arved. Teise etapina esitas hageja arved, kui said

paigaldatud hoone seinasisesed torustikud, millele eraldi akte ei olnud tarvis.

Samas jäi aga sanitaartehnika mitmes elamus ootele, kuivõrd kostja pidi selle

tarnima, kuid mis võttis vahel mitmeid kuid aega ning millise paigalduse eest

esitati ka viimasena arve(d). Kohus peab hageja selgitusi adekvaatseks ja

nõustub hagejaga, et pooled ei ole kunagi ühtegi tööde üleandmis-vastuvõtmisakti

vormistanud ega allkirjastanud. Muu hulgas ei ole kostja seaduslik esindaja Heiti

Salumets soovinud mitte ühegi elamu puhul isiklikult objektil kohtuda ja töid vastu

võtta ega allkirjastada tööde üleandmis-vastuvõtmisakti. Kostja vastupidist väitnud

ei ole.

34. Kõiki asjaolusid arvestades on kohus jõudnud seisukohale, et käesolevalt tuleb

arvestada poolte omavahelist tegelikku tööde teostamise praktikat, kuna tegemist

oli suulise lepinguga ning eluliselt on usutavam antud juhul hageja positsioon.

Nimelt muutub praktika, mis on poolte vahel välja kujunenud, nende jaoks

siduvaks, välja arvatud siis, kui nad on selle siduvust selgelt välistanud.

Väljakujunenud praktikast võib rääkida siis, kui poolte vahel on samalaadsetes

suhetes teadlikult kujundatud teatud käitumisreeglid, mida järgitakse ilma

sellekohaste erikokkulepeteta. Kostja ei ole suutnud kohtule veenvalt tõendada, et

pooltel oli vaidlusaluste objektide puhul mingid omavahelised erikokkulepped.

Seega tuleb asuda seisukohale, et poolte vahel varasemalt väljakujunenud

praktika kohaselt piisas tehtud tööde eest tasu nõudmiseks üksnes arve

väljastamisest. Kuivõrd kostja ei ole varasema praktika osas ka ühtki sisulist

vastuväidet esitanud, ei ole vaidlust järelikult selles, et väljakujunenud praktika

11/12

kohaselt ei olnud tööde eest tasumise eelduseks tööde üleandmise-vastuvõtmise

akti allkirjastamine.

Menetluskulud

35. TsMS § 367 alusel tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1

II lauses sätestatud määras põhivõlalt 23 247,14 eurolt 12.06.2020–10.10.2022

eest summas 4333,24 eurot ning põhivõlalt 15 459,46 eurolt 31.10.2020–

10.10.2022 eest summas 2405,17 eurot, kokku 6738,41 eurot. Samuti tuleb mõista

kostjalt hageja kasuks välja viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses

sätestatud määras alates 11.10.2022 kuni põhivõla tasumiseni.

36. TsMS § 445 lg 2 alusel ja hagi rahuldamist arvestades tuleb 05.10.2020

määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jätta jõusse kohtulahendi täitmist

tagava abinõuna.

37. Arvestades TsMS § 162 lg-t 1 ja hagi rahuldamist, tuleb menetluskulud jätta kostja

kanda.

38. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks

menetluskulude rahalise suuruse.

39. 28.04.2022 nimekirjas (III kd lk 197-198) palub hageja hüvitada menetluskulu

kokku 6643,67 eurot (riigilõiv hagiavalduselt 1000 eurot ja hagi tagamise taotluselt

50 eurot; lepingulise esindaja kulu 5593,67 eurot (käibemaksuta)). Kostja sai

hageja menetluskulude nimekirja kätte 09.05.2022 ega ole sellele vastuväiteid

esitanud (III kd lk 210).

40. Hageja on tasunud riigilõivu hagilt 1000 eurot ja hagi tagamise taotluselt 50 eurot

(I kd lk 1, II kd lk 126). Hagi ja hagi tagamise taotluse esitamise ajal kehtinud

riigilõivuseaduse § 59 lg-id 1 ja 17 ning lisa 1 arvestades on tegemist põhjendatud

menetluskuluga.

TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 alusel on menetluskulud menetlusosalise esindaja

kulud. TsMS § 175 lg 1 I lause järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Eelkõige võib

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda

teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (vt nt Riigikohtu

12.06.2013 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-64-13, p 13).

Hagejat esindas TsMS § 218 lg 1 p-le 1 vastav vandeadvokaadist lepinguline

esindaja. Tunnitasu 140 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ületa keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on põhjendatud. Hageja on

käibemaksukohustuslane ega taotle käibemaksu hüvitamist (TsMS § 174 lg 10).

Esindaja ajakulu oli kokku 39,93 t. Esindaja on menetluses koostanud ja esitanud

hagiavalduse ning taotlusi (mh tagaseljaotsuse tegemiseks, hagi tagamiseks ja

nõude suurendamiseks), tutvunud kostja esitatud menetlusdokumentidega ja

esitanud nende kohta seisukohti, pidanud kompromissiläbirääkimisi, suhelnud

kohtu ja esindatavaga, osalenud kahel istungil. Hagiavaldus sisaldab põhiliselt

arvete loetelu ja kirjeldust ning pärast puuduste kõrvaldamist ka üldist

lühiülevaadet asjaoludest. Täiendatud hagiavaldusele on mh lisatud mahukad

kaetud tööde aktid, kuid ei nähtu, et esindajal tulnuks hagiavalduse koostamiseks

nendega põhjalikult tutvuda ja neid analüüsida. Lõplikud seisukohad võtavad

kokku varasemad seisukohad, mistõttu ei saanud nende koostamine olla

12/12

ajamahukas. Asja materjalidega tutvumine ning kliendiga nõupidamised, arutelud

ja selgitused kliendile on üldjuhul hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja

õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav

menetlusdokument ja osalemine istungil. Hageja esindaja kõrget kvalifikatsiooni

arvestades võib eeldada, et ajakulu on pigem väiksem kui suurem ja

seisukohtade koostamine ei ole keerukas. Ka Riigikohus on leidnud, et

eelduslikult kulub vandeadvokaadist esindajal dokumentide koostamiseks ja

esitamiseks vähem aega, kui kulub muul õigusteadmistega lepingulisel esindajal

(vt Riigikohtu 28.11.2018 otsus kohtuasjas nr 2-17-10348, p 16). Arvestades asja

keskmist keerukust ja mahukust, koostatud ja tutvumist vajanud dokumentide sisu

ja mahtu, kompromissiläbirääkimisi ning istungiteks valmistumisele ja neil

osalemisele kulunud aega, peab kohus esindaja põhjendatud ajakuluks kokku

34 t.

41. Hagejale hüvitatavaks menetluskuluks tuleb määrata riigilõiv 1050 eurot ja

lepingulise esindaja kulust 4760 eurot (34 t * 140 eurot/t), kokku 5810 eurot.

Nimetatud

summa tuleb

mõista

kostjalt

hageja

kasuks

välja.

Hageja

menetluskulude taotlus tuleb jätta rahuldamata 833,67 euro ulatuses (6643,67-

5810).

42. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse (III kd lk 198) alusel tuleb kostjal tasuda

hagejale

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

käesoleva

lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud

ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik