1-09-8092/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-09-8092

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

3. detsember 2010, Tartu kohtumaja Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruti Kilg Kriminaalasja number 1-09-8092

Kriminaalasi Tartu Vanglas kinnipeetava N.A

tingimisi ennetähtaegse vabanemise otsustamine Kinnipeetav

N.A

(isikukood XXX; viibimiskoht Tartu vangla; elukoht vabanemisel xxx) RESOLUTSIOON

Jätta N.A talle Pärnu Maakohtu 24.09.2009. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata. Määrus edastada Tartu Vanglale, prokurörile ja kinnipeetavale.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Maakohtule. Määruskaebus esitatakse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 30.09.2010 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava N.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

2. Pärnu Maakohtu 24.09.2009 kohtuotsusega kriminaalasjas 1-09-8092 tunnistas kohus

N.A süüdi kuriteos KarS § 274 lg 1 järgi ja mõistis karistuseks vangistuse

4 kuud. KarS § 65 lg 2 ja § 64 alusel suurendas kohus uue kuriteo eest mõistetud karistust

4 kuud vangistust eelmise, 26.03.2009 Pärnu Maakohtu kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse 3 aastat vangistust, mille kandmise aja algust on hakatud lugema 21.07.2008, seega ärakandmata osa 1 aasta 9 kuud 28 päeva, võrra ning mõistis liitkaristuseks vangistuse 2 aastat 1 kuu 28 päeva.

3. Karistusaeg algas 23.09.2009 ja lõpeb 20.11.2011.

4. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabanemist KarS § 76 lg 1 p 2 alusel tekkis

22.10.2010.

5. N.A on kriminaalmenetluse korras varem karistatud kokku 7-l korral:

5.1 29.11.1991 Saare Maakohtu poolt KrK § 197 lg 1alusel vabadusekaotus 1 aasta;

5.2 15.04.1992 Saare Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2 ja § 139 lg 3 alusel vabadusekaotus

2 aastat 6 kuud;

5.3 25.07.1996 Saare Maakohtu poolt KrK §140 lg 2 p 1, 3 alusel vabadusekaotus 1 aasta;

5.4 28.11.1996 Saare Maakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1 alusel vabadusekaotus 6 aastat ja 6 kuud;

5.5 14.08.2003 Saare Maakohtu poolt KarS § 201 lg 2 p 1 alusel vangistus 1 aasta, § 209 lg 2 p 1 alusel vangistus 2 aastat, § 199 lg 2 p 4 alusel vangistus 1 aasta. KarS § 64 alusel mõisteti vangistus 2 aastat 6 kuud, KarS § 74 lg 2 alusel kuulus koheselt ärakandmisele vangistus 1 aasta ning 1 aasta ja 6 kuud mõisteti tingimisi katseajaga 3 aastat;

5.6 04.12.2006 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 5 alusel vangistus 9 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel lõplik karistus vangistus 2 aastat 3 kuud;

5.7 26.03.2009 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 121, § 209 lg 2 p 1, 3 alusel vangistus 2 aastat 6 kuud. KarS § 63 lg 2 alusel lõplik karistus vangistus 3 aastat.

6. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetava motivatsioon enese tööalaseks teostamiseks on madal; ei näe enda vastutust töö leidmiseks. Vabaduses olles pikem töösuhe puudus, elatus juhutöödest ja kuritegelikul teel saadud tulust. Majanduslik olukord vabaduses oli ebarahuldav, kuna sissetulekud olid ebaregulaarsed. Tartu Vangla andmetel on seisuga 06.09.2010 tema vastu suunatud nõudeid summas 44 752.84 krooni;

vabanemisfondis raha ei ole. Alkoholi tarvitas vabaduses keskmiselt, kuriteod on toime pandud joobeseisundis. Väljendab negatiivset suhtumist seoses osalemisega

sotsiaalprogrammides. Risk uuteks kuritegudeks tuleneb kriminaalsest elust, töö puudumisest ja alkoholi tarbimisest. Kuritegelikke riske toetavad nii kinnipeetava hoiakud, kui ka välja kujunenud käitumismustrid; ennastõigustav suhtumine

õigusrikkumistesse ei võimalda võtta vastutust ega oma vigadest õppida. Vangistuses karistatud distsiplinaarkorras seitsmel korral.

7. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei nõustu N.A vabastamisega tingimisi enne tähtaega. N.A abikaasa on esitanud taotluse abielu lahutamiseks, tema ema elab üürikorteris. N.A on vabanemisel teda toetav sotsiaalne võrgustik kesine, puudub töökoht. Kinnipeetavale on omased kriminaalse subkultuuri väärtused, oma hoiakute muutmiseks ei ole ta motiveeritud. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

8. Kinnipeetav N.A avaldas, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda.

9. Prokuröri arvamuse kohaselt puuduvad alused N.A ennetähtaegseks vabastamiseks. KOHTU SEISUKOHT

10. KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

11. Kohus, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri arvamuse, leiab, et N.A tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. N.A on küll ära kandnud poole mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega, teiselt poolt on kriminaalhooldaja oma ettekandes välja toonud N.A kohta uue kuriteo toimepanemise ja tema ohtlikkuse riskifaktorid: alkoholi tarvitamine, suhtlusringkond, kuhu kuuluvad kriminaalse taustaga isikud, sissetuleku puudumisest majanduslik kitsikus. N.A puhul on tegemist isikuga, keda on varem korduvalt karistatud, seda ka tingimisi vangistusega, ent ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega ei ole eelnevad karistused vajalikku mõju avaldanud ning on kõrge risk, et võib jätkata vabaduses analoogsete kuritegude toimepanemist. Velgi enam, N.A on alust olnud korduvalt ka vangistuse tingimustes karistada distsiplinaarkorras, hetkel on tal viis kehtivat karistust, milledest viimased on määratud 26.08.2010. a ja 02.09.2010. a. Samuti on ohufaktoriks asjaolu, et isikul puudub garanteeritud töökoht ja varasemalt on ta elatist teeninud enamalt just ebaseaduslikul teel. Selleks, et süüdimõistetut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohus jõudma veendumusele, et tema suhtes on võimalik teostada tõhusat kriminaalhooldust, et hoida ära tema kuritegelik käitumine. N.A poolt kuritegude toimepanemise asjaolud ja tema eelnev elukäik ei anna selliseks veendumuseks alust. N.A ei ole ilmselgelt aru saanud, kui oluline on seadusekuulekas käitumine ning milliseid tagajärgi toovad endaga kaasa reeglite rikkumine ning õigusvastane tegevus.

Rutt Teeveer Kohtunik