1-10-2470/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-10-2470

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

3. detsember 2010. a, Tartu kohtumaja

Kohtunik

Rutt Teeveer

Kohtuistungi sekretär

Helju Rebane

Tõlk

Anna Jänes

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruti Kilg

Kriminaalasja number

1-10-2470

Kriminaalasi

Tartu Vanglas kinnipeetava Andrei Mjagkovi

tingimisi ennetähtaegse vabanemise otsustamine

Kinnipeetav

Andrei

Mjagkov

(isikukood

38309150211;

viibimiskoht Tartu vangla; elukoht vabanemisel xxx)

Kaitsja

Riigi poolt määratud korras advokaat Anne Vissak

RESOLUTSIOON

Jätta Andrei Mjagkov talle Harju Maakohtu 16.03.2010. a otsusega mõistetud

vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist vabastamata.

Andrei Mjagkovil tasuda menetluskulud 900.- (üheksasada) krooni Rahandusministeeriumi

kontole nr 10220034800017 (SEB), nr 221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002

(Danske Bank AS Eesti Filiaal), viitenumber 2800049874; selgitusse märkida kohtuasja

number, menetlustoiming ning isiku nimi. Menetluskulusid on võimalik tasuda

vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates määruse jõustumisest. Vabatahtliku tasumise korral

tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Kalevi 1, Tartu.

Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse määrus

sundtäitmisele ja sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo Sirje Must kasuks välja 900.- (üheksasada)

krooni, sealhulgas käibemaks 150.- (ükssada viiskümmend) krooni advokaat Anne

Vissaku poolt Andrei Mjagkovile Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest.

Määrus edastada Tartu Vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale ja tema kaitsjale.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Maakohtule. Määruskaebus

esitatakse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada

või pidi teada saama (KrMS § 383 lg 1, § 384 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

03.11.2010 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Mjagkovi

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

Andrei Mjagkov on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 16.03.2010. a otsusega kriminaalasjas

1-10-2470 KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõistetud karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg

1 ja § 64 lg 1 alusel luges kohus mõistetud kergema karistuse, s.o 3 aastat vangistust kaetuks

21.09.2009. a Harju Maakohtu otsusega mõistetud raskema karistusega, s.o 4 aastat ja 4 kuud

vangistust, mõistes liitkaristuseks 4 aastat 4 kuud vangistust.

Karistusaeg algas 05.11.2007. a ja lõpeb 05.03.2012. a.

Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabanemist KarS § 76 lg 2 p 2 alusel tekkis

25.09.2010. a.

Andrei Mjagkov on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 6-l korral:

1. Tallinna Linnakohtu 26.03.1999. a otsusega mõisteti KrK § 139 lg 2 p 1, 3 – KrK § 15

lg 2 alusel tingimisi vabadusekaotus 3 kuud katseajaga 1 aasta;

2. Tallinna Linnakohtu 05.09.2000. a otsusega mõisteti KrK § 139 lg 2 p 1, 3 alusel

tingimisi vabadusekaotus 3 kuud katseajaga 1 aasta;

3. Harju Maakohtu 26.02.2004. a otsusega mõisteti KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel

vangistus 1 aasta;

4. Pärnu Maakohtu 20.01.2005. a otsusega mõisteti KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 alusel

vangistus 2 aastat. Lõplikuks karistuseks mõisteti KrMS § 238 lg 2 alusel ja KarS § 74

alusel tingimisi vangistus 1 aasta 4 kuud katseajaga 2 aastat;

5. Harju Maakohtu 02.10.2008. a otsusega mõisteti KarS § 184 lg 2 p 2 alusel vangistus

3 aastat. Lõplikuks karistuseks mõisteti KarS § 65 lg 2 alusel vangistus 4 aastat 4

kuud;

6. Harju Maakohtu 21.09.2009. a otsusega mõisteti KarS § 184 lg 2 p 2 alusel vangistus

3 aastat. Lõplikuks karistuseks mõisteti KarS § 65 lg 1 alusel vangistus 4 aastat 4

kuud.

Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt (isiklik toimik II osa, lk 92-93) on Andrei Mjagkovi

vangistuses distsiplinaarkorras karistatud kahel korral, viimati 22.09.2010 kartseriga.

Vabanedes asub elama vanemate juurde aadressil xxx. Käesoleval ajal õpib Tartu

Täiskasvanute Gümnaasiumi 7 klassis; eesti keele oskus on puudulik, motivatsioon vabaduses

edasiõppimiseks ja enesetäiendamiseks on madal. Vabaduses omas enda sõnul stabiilset

sissetulekut, ent ametlikult on töötanud lühiajaliselt. Tartu Vangla 29.09.2010. a andmetel on

rahalisi nõudeid kinnipeetava vastu summas 80 974.67 krooni, vabanemisfondis on 5413.94

krooni. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta vabaduses alkoholi harva, narkootikume (amfetamiini,

kanepit) tarvitas 2003 aastani. Tartu Vangla hinnangul on Andrei Mjagkovi näol tegemist

impulsiivse isikuga, sellele viitavad korduvad kuriteod, varasem sõltuvusainete tarvitamine

ning tagajärgedega mittearvestamine. Esinevad raskused oma käitumise analüüsimisel, ei

teadvusta oma kuritegelikku käitumist. Endiselt on olemas uue kuriteo toimepanemise risk.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest (isiklik toimik II osa, lk 95-96) nähtuvalt on Andrei

Mjagkovil olemas vabanemisel nii kindel elu- kui ka töökoht, samuti toetav lähivõrgustik.

Varasemalt on Andrei Mjagkovi karistatud kriminaalkorras korduvalt narkootikumide

käitlemise eest. Kokku on teda kriminaalkorras karistatud 7-l korral, vanglas viibib teist

korda. Kuritegu, mille eest Andrei Mjagkov praegu karistust kannab, oli sooritatud katseajal.

Samuti ei täitnud kinnipeetav katseajal korrektselt registreerimiskohustust ning tarvitas

alkoholi. Uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktorid on hariduse ja eriala puudumine, võlgade

olemasolu, väljakujunenud kriminogeenne käitumismuster ja elustiil, sõltuvusprobleemid.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav Andrei Mjagkov avaldas, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda.

Kaitsja toetas kaitsealuse taotlust ja leidis, et on olemas alused Andrei Mjagkovi

ennetähtaegseks vabastamiseks.

Prokuröri arvamuse kohaselt puuduvad alused Andrei Mjagkovi ennetähtaegseks

vabastamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik

pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist

vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. KarS § 76 lg 2

kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku

võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on

tegelikult ära kandnud 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva

seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2)

vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

Vastavalt KarS § 76 lg 3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut,

varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest

vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Andrei Mjagkovi isikut

iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel

ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Andrei Mjagkov on käitunud pika ajavahemiku vältel õigusvastaselt, teda on varasemalt

korduvalt kriminaalkorras karistatud. Teda ei ole uutest kuritegudest eemale hoidnud

kriminaalhooldusele allutamine ning uued kuriteod on oma laadilt muutunud varasematest

ohtlikemaks. Süüdimõistetul on kalduvus nii varavastaste kui ka rahva tervise vastaste

kuritegude toimepanemisele. Praegu kannab karistust esimese astme kuriteo toimepanemise

eest, kusjuures erinevate kohtuotsustega on Andrei Mjagkovi karistatud üle 40

kuriteoepisoodi eest, mis seisnesid narkootilise aine vanglasse toimetamises. Vangla ja

kriminaalhooldusosakonna arvates eksisteerib endiselt uue kuriteo toimepanemise risk.

Vangistuses viibides on Andrei Mjagkov rikkunud distsipliini kahel korral, viimati karistati

22.09.2010. a.

Kuigi Andrei Mjagkovil on olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus, ei ole kohtul

vaatamata sellele tekkinud kindlat veendumust, et ta ei kujutaks vabaduses viibides ohtu

ühiskonnale

ning

oleks

sobilik

ja

võimeline

alluma

kriminaalhooldusametniku

käitumiskontrollile.

Süüdimõistetut, kes on korduvalt toime pannud kuritegusid ja jätkanud nende toimepanemist

ka vanglas ning varem mitte allunud kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile, ei ole

võimalik ega otstarbekas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kuna puudulikust

analüüsivõimest ja sõltuvusainete probleemidest tingituna ei suuda ta suure tõenäosusega

katseaega edukalt läbida ega alluda kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile. Järelikult

on tema vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine praegu liiga ennatlik ja tal on vaja

jätkata vangistuse kandmist.

Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale

makstud tasu 900.- krooni, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel Andrei Mjagkovilt välja mõista.

Rutt Teeveer

Kohtunik