1-10-8519/45 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1-10-8519

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

3. detsember 2010. a, Tartu kohtumaja

Kohtunik

Rutt Teeveer

Kohtuistungi sekretär

Helju Rebane

Tõlk

Anna Jänes

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruti Kilg

Kriminaalasja number

1-10-8519

Kriminaalasi

Tartu Vanglas kinnipeetava D.T

tingimisi ennetähtaegse vabanemise otsustamine

Kinnipeetav

D.T

(isikukood

xxx; viibimiskoht Tartu vangla;

elukoht

vabanemisel

puudub)

Kaitsja

Riigi poolt määratud korras advokaat Niina Agarjova

RESOLUTSIOON

Jätta D.T talle Tartu Maakohtu 15.09.2010. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. D.T tasuda menetluskulud 500.- (viissada) krooni Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 (SEB), nr 221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002 (Danske Bank AS Eesti Filiaal), viitenumber 2800049874; selgitusse märkida kohtuasja number, menetlustoiming ning isiku nimi. Menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates määruse jõustumisest. Vabatahtliku tasumise korral tuleb kviitung esitada viivitamatult Tartu Maakohtu kantseleile Kalevi 1, Tartu. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse määrus sundtäitmisele ja sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Mõista Eesti Vabariigilt Niina Agarjova Advokaadibüroo kasuks välja 500.- (vissada) krooni advokaat Niina Agarjova poolt D.T-le Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest. Määrus edastada Tartu Vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale ja tema kaitsjale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Maakohtule. Määruskaebus esitatakse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama (KrMS § 383 lg 1, § 384 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 05.11.2010. a esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava D.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. D.T on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks.

2. D.T on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 15.09.2010. a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-8519 KarS § 266 lg 2 p 3; § 263 p 3, 4 ja § 181 järgi. KarS § 64 lg

1 alusel luges kohus kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ning mõistis D.T-le liitkaristuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus karistust 11.06.2009. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuu vangistuse võrra ja mõistis liitkaristuseks 1 aasta ja 2 kuud ja vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati vahi all viibitud aeg 6.-8.10.2009. a karistusaja hulka ja kandmata karistuseks luges kohus 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Otsus jõustus 23.09.2010. a.

3. Karistusaeg algas 15.02.2010. a ja lõpeb 11.04.2011. a.

4. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabanemist KarS § 76 lg 1 p 2 alusel tekkis 11.09.2010. a; õigus taotleda vabanemist elektroonilise valvega KarS § 76 lg 1 p 1 alusel tekkis 02.07.2010. a.

5. D.T on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 3-l korral:

5.1 Tartu Maakohtu 04.04.2007. a otsusega mõisteti KarS § 199 lg 2 p 7, 8; § 215 lg 2 p 1,

2 alusel tingimisi vangistus 2 kuud katseajaga 2 aastat;

5.2 Tartu Maakohtu 24.09.2007. a otsusega mõisteti KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 alusel rahaline karistus 4000 krooni;

5.3 Tartu Maakohtu 11.06.2009. a otsusega mõisteti KarS § 121 alusel tingimisi vangistus

6 kuud katseajaga 3 aastat.

6. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on D.T vanglas distsiplinaarkorras karistatud 1-l korral, 30.09.2010. a noomitusega. Kinnipeetav soovis vabanedes algselt elama asuda ema L. K. juurde, kuid ema sõnade kohaselt ei ole tal võimalik tema juurde nii xxx kui ka xxx linna elama asuda. Ka endise elukaaslase J. T. juurde Tõlliste valda Valgamaal ei ole tal võimalik elama asuda. Seega on praeguse seisuga D.T ilma kindla elukohata. Enne vangistust oli kinnipeetav enda sõnul enamasti tööga hõivatud, töösuhted kestsid lühikest aega. Kinnipeetav on võtnud SMS laene, nõudeid on tema vastu tema enda hinnangul 11 700 krooni. Vabaduses tarvitas alkoholi, alkoholijoobes on käitunud vägivaldselt ning toime pannud isikuvastase kuriteo. Kinnipeetaval on psühhiaatrilised probleemid, on teinud korduvalt suitsiidikatseid. Vangla hinnangul seisneb kinnipeetava vabanemisel oht nii mittevägivaldse kui ka vägivaldse kuriteo toimepanemiseks. Tartu Vangla ei toeta D.T ennetähtaegset vabastamist

7. Kriminaalhooldusametnik ei toeta D.T ingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega, kuna selleks puuduvad vastavad tingimused. Kinnipeetav soovib vabaduses elama asuda ema Ljubov Krjukova juurde, kuid viimane kinnitas kirjalikult, et ei anna oma nõusolekut D.T vabanemiseks tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktorid on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, töötus, alalise eluaseme puudumine, motivatsiooni puudumine loobuda kuritegelikust käitumisest, oma tegevuse tagajärgede mittemõistmine, suhtlusringkonna kriminaalne taust. Lisaks pani kinnipeetav eelmisel kriminaalhooldusel viibides toime kaks uut kuritegu. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid leiab kriminaalhooldusametnik, et D.T vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabastamine ei ole võimalik.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

8. Kinnipeetav D.T avaldas, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega.

9. Kaitsja Toetas kaitsealuse taotlust ja avaldas, et on olemas alused D.T ennetähtaegseks vabastamiseks.

10. Prokuröri arvamuse kohaselt puuduvad alused D.T ennetähtaegseks vabastamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

11. KarS § 76 lg 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud 1) vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. 12. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise järelevalve täitmise ja järelevalve korra“ § 4 lg-st 1 lähtuvalt on elektroonilise järelevalve kohaldamise eelduseks see, et süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. D.T ema Ljubov Krjukova on kinnitanud, et D.T ei saa asuda elama ei Valgamaal karula valda Kaagjärve 11-8 ega ka Valgas Lai 9-3, samuti on avaldanud endine elukaaslane Jelena Tolpegina, et D.T ei saa tema juurde elama asuda. Eeltoodust tulenevalt puudub D.T kindel elukoht. Seega ei ole täidetud elektroonilise valve kohaldamise üks eeltingimustest.

13. Vastavalt KarS § 76 lg 3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik D.T isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. D.T on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, praegu kannab ta karistust kuritegude toimepanemise eest katseajal, mis näitab, et tema motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on madal. Kohtu arvates viitavad toimepandud kuritegude asjaolud (muuhulgas pommiähvarduse tegemine) sellele, et D.T saab iseloomustada kui impulsiivset isiksust. Kohtu arvamuse kohaselt pole D.T püüdnud leida oma käitumise põhjusi ja sellest tulenevalt on suurem ka risk, et vabaduses võib ta käituda sarnaselt varasemaga. D.T pole vabaduses ka kindlat töökohta. Kriminaalhooldaja ettekandes välja toodud uue kuriteo toimepanemise ja ohtlikkuse riskifaktorite taustal on kohtul tõsine kahtlus võimaliku sotsiaalse võrgustiku ja elektroonilise järelevalve reaalse toimimise efektiivsuse kohta uute kuritegude ärahoidmiseks. Nimetatud asjaolusid, samuti kinnipeetava seletust ning prokuröri arvamust arvestades leiab kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimise enne tähtaega vabastamine enne karistusaja lõppu oleks käesoleval hetkel ilmselt ennatlik ja seda ka elektroonilise valve tingimustes.

13. Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 500.- krooni, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel D.T-lt välja mõista.

Rutt Teeveer

Kohtunik