2-21-18339/15 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (13)

2-21-18339

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

07.10.2022. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-18339

Tsiviilasi

Consegna

OÜ

hagi

OXXXXX

KXXXXX

vastu

võlausaldajate I üldkoosoleku 11.11.2021. a otsuse nr 3

kehtetuks tunnistamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Consegna OÜ (registrikood: 14162717; aadress:

Pärnu mnt 139, Tallinn, 11317 Harju maakond);

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarvo

Lindma

(Advokaadibüroo

Supremia;

e-post:

tarvo.lindma@supremia.ee);

Kostja: Oxxxxx Kxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx);

Kostja

esindaja

(üldkoosolekul

valitud

isik):

vandeadvokaat Peeter Viirsalu (Advokaadibüroo TGS

Baltic AS; e-post: menetlus@tgsbaltic.com);

Pankrotihaldur:

Andres

Tootsman

(e-post:

andres.tootsman@haldur.just.ee).

Kohtuistungi aeg

31.08.2022. a

RESOLUTSIOON

1. Jätta Consegna OÜ nõue tuvastada, et võlausaldajate I 11.novembri 2021. a

üldkoosoleku

otsust

„Kinnitada

Ene

Ahas

Oxxxxx

Kxxxxx

(pankrotis)

pankrotihaldurina“ ei ole vastu võetud, rahuldamata.

Jätta Consegna OÜ hagi võlausaldajate I 11.novembri 2021. a üldkoosoleku otsuse

„Kinnitada Ene Ahas Oxxxxx Kxxxxx (pankrotis) pankrotihaldurina“ tühisuse

tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.

2. Hageja vastuväide kohtu tegevusele kostja esindusõiguse küsimuses jätta

rahuldamata.

2 (13)

3. Jätta hageja taotlus asjas menetluse peatamiseks või sisulise läbivaatamise

edasilükkamiseks rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

1.Jätta menetluskulud Consegna OÜ kanda.

2.Mõista OÜ-lt Consegna välja kostja Oxxxxx Kxxxxx (pankrotis) menetluskulu 2387,58

eurot, millest 1989,65 eurot õigusteenuse kulu ja 397,93 eurot käibemaks.

3. Välja mõista OÜ-lt Consegna Oxxxxx Kxxxxx (pankrotis) kasuks viivis punktis 2 välja

mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Consegna OÜ esitas 22.11.2021. a kohtule hagiavalduse võlausaldajate I üldkoosoleku

11.11.2021. a otsuse nr 3 vaidlustamiseks. Hageja taotleb võlausaldajate I üldkoosoleku

11.11.2021. a päevakorrapunkti 3 all tehtud otsuse „Kinnitada Ene Ahas Oxxxxx Kxxxxx

(pankrotis) pankrotihaldurina“ tühisus. Alternatiivselt tunnistada päevakorrapunkt nr 3 all

tehtud otsus kehtetuks. Jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on Oxxxxx Kxxxxx pankrot välja kuulutatud 28.06.2021. a Iirimaa

Kõrgema Kohtu määrusega, millega algatati maksejõuetuse põhimenetlus EL määruse 2015/848

art 3 lg 1 mõttes. Tartu Maakohtu 19.10.2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-7742 kuulutati

välja kostja pankrot ka Eestis. 05.11.2021. a esitas hageja kostja pankrotimenetluses

nõudeavalduse, milles teatas oma nõudest kostja vastu summas 24 545 562,56 eurot.

11.11.2021. a toimus kostja võlausaldajate I üldkoosolek. Koosolekul määras kostja

pankrotihaldur hagejale 0 häält ja kostja teisele võlausaldajale Best Idea OÜ 14 952 394,90

häält. Hageja vaidlustas hagejale määratud hääled tervikuna ja OÜ-le Best Idea häälte

määramise nõude eest summas 3092,07 eurot. Seega määras hääled üldkoosolekul kohtunik.

Kohus määras hagejale 0 häält ja OÜ-le Best Idea 14 952 394,90 häält. Muu hulgas otsustati

koosolekul päevakorrapunkti nr 3 all „Kinnitada Ene Ahas Oxxxxx Kxxxxx (pankrotis)

pankrotihaldurina“. Selle otsuse poolt anti 16 704 327,38 häält ja vastu 48 307,73 häält. Otsuse

tegemise järgselt esitas hageja otsuse osas vastuväite põhjendustega, et hagejale jäeti hääled

ebaseaduslikult määramata ja seetõttu loeti otsus ebaõigesti vastuvõetuks.

Hageja leiab, et hagejale jäeti hääled seadusevastaselt määramata ning OÜ-le Best Idea määrati

hääli lubatust 3092,07 võrra rohkem. Hagejale oleks pidanud määrama kokku 24 545 467,08

häält ja OÜ-le Best Idea 14 949 302,83 häält. Seetõttu oli koosolekul osalenud võlausaldajatel

seaduse alusel kokku 41 295 010,12 häält. Lihthäälteenamuse saavutamiseks oli vaja seega üle

20 647 505,06 hääle.

Eeltoodust tulenevalt on haldur otsuse ebaõigesti lugenud vastu võetuks 16 704 327,38

poolthäältega. Viidatud häälte arv ei moodustanud lihthäälteenamust, mistõttu ei saanud ostust

3 (13)

lugeda vastuvõetuks (otsus on tühine) või on selle vastuvõtmisel rikutud oluliselt seadust (otsus

tuleb tunnistada kehtetuks PankrS § 83 lg 1 alusel).

Hageja leiab, et tal on õigustatud huvi sellise otsuse tühisuse tuvastamise nõude iseseisva

haginõudena esitamiseks, kuivõrd hagejal puudub võimalus muus hagimenetluses muu nõude

esitamisel taolist tuvastushuvi realiseerida. Juhul, kui kohus leiab, et otsuse tühisuse tuvastamise

nõuet ei saa menetleda, palub hageja otsuse kehtetuks tunnistamise nõude läbi vaadata ja

rahuldada primaarnõudena, mitte alternatiivnõudena.

Hageja viitab PankrS §-dele 83, 81, 82 ning leiab, et iga üksiku võlausaldaja häälte arv ei selgu

alati üldkoosolekul, vaid võib selguda alles hilisemas kohtumenetluses. Juhul, kui jõustunud

kohtulahendiga määratud häälte arv erineb koosolekul määratud häälte arvust, siis korrigeerib

see automaatselt koosolekul osalenud võlausaldajate häälte üldarvu ja võib kujuneda olukord,

kus otsuse poolt on antud vähem hääli, kui on lihthäälteenamus. Selline otsus on vastu võetud

PankrS § 81 lg 1 rikkudes ja tuleb PankrS § 83 alusel kehtetuks tunnistada.

Hageja viitab Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-59-15 (p 12) ja 2-18-4471 (p 17). Hageja tugineb

PankrS § 81 lg-le 1 ehk otsuse vastuolule seadusega. Lisaks tugineb hageja PankrS § 82 lg-le 6,

mis koosmõjus PankrS § 1003 lg 4 sätestab, et kaitsmiseta loetakse tunnustatuks kohtulahendiga

rahuldatud nõuet, seega on hageja häälte arv võrdeline kaitstud ja rahuldamata nõude suurusega.

Pankrotihalduri ja maakohtu poolt teistsugusele seisukohale jõudmine on vastuolus seadusega

ning ulatusliku praktikaga häälte määramisel. Otsuse kehtetuks tunnistamiseks esineb ka teine

PankrS § 83 lg-st 1 tulenev alus - otsuse tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda.

Hageja esitas 05.11.2021. a nõudeavalduse summas 24 545 562,56 eurot ning palus määrata

hääled võrdeliselt nõude suurusega. Nõude aluseks on 23.03.2017. a kostja kui käendaja ja

hageja kui võlausaldaja vahel sõlmitud käenduslepingust tulenev käenduskohustus, mille

kohaselt kostja käendas AS Rubla kohustust hageja ees. Lepingu kohasel oli kostja vastutuse

piirmääraks 24 541 509 eurot. AS Rubla käendatud kohustust ei täitnud ning hageja esitas kostja

vastu hagi. Kohus tegi hagi alusel 22.01.2021. a otsuse tsiviilasjas nr 2-20-15749, millega

mõistis kostjalt hageja kasuks välja 24 541 509 eurot, samuti menetluskulud 3855 eurot ning

menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohtuotsus jõustus 25.02.2021. a.

Pankrotihaldurile tõestas hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid viidatud kohtulahendiga

tuginedes PankrS § 10 lg-le 5. Nõudeavaldus esitati häälte andmise mõttes tähtaegselt (PankrS §

82 lg 3). Ajutise halduri aruandes märkis haldur, et nõue on mittevaieldav, kuid sellele

vaatamata määras haldur võlausaldajate I üldkoosolekul hagejale 0 häält, mille hageja

vaidlustas. Seejärel määras kohus samuti hagejale 0 häält 11.11.2021. a määrusega. Hageja

hinnangul on kohtu põhjendused hageja nõude osas ebaõiged ja hagejale on jäetud hääled

ebaseaduslikult määramata.

Nii haldur kui ka kohus tuginesid häälte määramata jätmisel halduri poolt väidetavalt esitatud

tagasivõitmise hagi esitamisele. Selle alusel ei ole võimalik jätta nõudele hääled määramata. Ka

käesolevalt ei ole kohtu menetluses ühtegi tagasivõitmise hagi. Kohtu seisukoht, et halduri

soovitav tagasivõitmine on põhjendatud, on paljasõnaline ja asjasse mittepuutuv.

Tagasivõitmine ei ole seaduse kohaselt aluseks jätta hääled määramata. Nii kohus kui ka haldur

on rikkunud PankrS § 82 lg 1, § 82 lg 6 § 1003 lg 4 ja § 10 lg 5. Hageja leiab, et kohtuotsuse

lauseks olevale hagile vastu vaidlemata jätmise kui tehingu tagasivõitmise õiguslik võimalus ei

oma häälte määramisel mistahes tähendust. Kuigi häälte määramise aluseks on PankrS § 82

kohaselt nõue ja seetõttu saab hääled määramata jätta üksnes nõuet ennast puudutavatel

asjaoludel, mitte nõuda kohta tehtud kohtulahendit puudutavatel asjaoludel, ei ole määruses

esitatud ühtegi põhjendust, mis puudutaks hageja nõuet või sellel esinevaid puudusi, mis tingiks

häälte määramata jätmise. Lisaks asus kohus häälte osa lahendama küsimusi, mis oma olemuselt

kuuluvad

ainult

nõuete

kaitsmise

menetlusse.

Tagasivõitmise

aluspõhimõtteks

on

4 (13)

võlausaldajatele võrdse lähtepositsiooni tagamine, mitte nõude elimineerimine. Ka on kohus

tagaseljaotsuse tegemisel kontrollinud nõude aluseks olevaid dokumente ja asjaolusid.

Tagaseljaotsuse teeb kohus TsMS §407 lg 1 kohaselt üksnes asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses. Seega oli halduril ja kohtul kohustus tugineda nõudeavaldusele, mille

alusdokumendid on läbinud kohtuliku kontrolli. Lisaks tuleb eeldada jõustunud kohtulahendi

õigsust ja kehtivust. PankrS § 82 lg 6 kohaselt ei saa jõustunud lahendit kõrvale lükata enne kui

selle kohta on tehtud ja jõustunud vastav kohtulahend. Hageja viitab Riigikohtu lahendile nr 2-

18-4731 ja Tallinna Ringkonnakohtu lahenditele nr 2-18-11704 ja nr 2-19-11484. Hageja

märgib veel, et käendus on aktsessoorne tagatis - see on seotud ja sõltuvuses tagatava

põhikohustusega. Käesoleval juhul on põhikohustus garantiist tulenev AS Rubla (pankrotis)

kohustus hageja ees. Tegemist on tunnustatud nõudega AS Rubla pankrotimenetluses ning seda

ei ole vaidlustatud. Olukorras, kus käendusega tagatav põhikohustus on kehtiv, ei saa olla

sisulisi vastuväiteid põhikohustust tagavale käenduskohustusele põhjendusega, et tagatavat

kohustust ei eksisteeri. Kohtu käsitlus annab võimaluse võlausaldajate meelevaldseks

elimineerimiseks pankrotimenetlusest.

Riigikohtu praktika kohaselt on PankrS § 82 lg-tes 3, 4 sätestatud korras määratud häälte arvu

võimalik hilisematel koosolekutel muuta üksnes juhul, kui ilmnevad uued asjaolud, mis seda

tingivad (3-2-1-27-15, 3-2-1-59-15). Kui pidada OÜ-le Consegna häälte andmata jätmist

põhjendatuks seetõttu, et tsiviilasjas nr 2-20-15749 hagile vastamata jätmine võlgniku poolt

võib olla tagasivõidetav, siis saaks uueks asjaoluks pidada üksnes seda, kui vastava hagi

esitamise võimalus on lõplikult ära langenud või on vastav hagi jäetud jõusutnud

kohtulahendiga rahuldamata. Nii üks või teine asjaolu võib saabuda alles mitu aastat pärast

pankroti väljakuulutamist.

Käesolevalt tuleb kohtul arvestada ka asjaoluga, et kostja pankrot kuulutati Iiri Kõrgema Kohtu

poolt välja 28.06.2021. a ja seda vastavalt EL määruse 2015/848 art 3 lg 1 mõttes

põhimenetluses. Iiri Kõrgema Kohtu poolt välja kuulutatud pankroti tõttu oli välistatud

19.10.2021. a pankrotimääruse koostamine ning seetõttu ka selle alusel koosoleku pidamine ja

otsuse tegemine. Tartu Maakohus on eiranud EL otsekohalduvat ja ülimuslikku määrust

2015/848.

2. Kohus võttis 25.11.2021. a määrusega hagi menetlusse.

3. 21.12.2021. a määrusega kohus peatas tsiviilasjas nr 2-21-18339 menetluse kuni vaidluse

lõpliku lahendamiseni 11.11.2021. a võlausaldajate üldkoosolekul määratud häälte arvu üle

(tsiviilasjas nr 2-21-7742).

4. 13.05.2022. a määrusega kohus uuendas menetluse Consegna OÜ hagis Oxxxxx Kxxxxx

(pankrotis) vastu võlausaldajate 11.11.2021. a I üldkoosoleku otsuse nr 3 vaidlustamiseks.

5. Consegna OÜ teavitas 30.05.2022. a kohut, et soovib hagi menetlemist esitatud esemega ja

esitatud alustel jätkata. Hageja leiab, et hagi rahuldamine on õiguslikult võimalik, hagi aluseks

olevad asjaolud ei ole ära langenud ning hagi ese on jätkuvalt aktuaalne.

Hageja taotleb kohtunik Ülle Raagi taandamist tsiviilasja nr 2-21-18339 menetlemiselt.

6. Tartu Maakohtu esimees jättis 06.06.2022. a määrusega kohtunik Ülle Raagi taandamata.

7. Kostja esitas 06.06.2022. a vastuse hagiavaldusele. Kostja taotleb hagiavalduse läbi

vaatamata jätmist, alternatiivselt jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta Consegna OÜ

kanda.

Kostja märgib hagi perspektiivikuse osas, et Ene Ahas ei ole enam pankrotihaldur Oxxxxx

Kxxxxx pankrotimenetluses. Kohus on pankrotihaldurina kinnitanud Andres Tootsmani.

Vaidlus puudub asjaolus, et just kohtu poolt on nimetatud uus pankrotihaldur ning otsuse nr 3

5 (13)

tühisuse tuvastamine või kehtetuks tunnistamine ei muudaks seda fakti. Ühtlasi on tsiviilasjas nr

2-21-7742 jõustunud lõpplahend. Kohtud on leidnud, et Consegna OÜ-le määras haldur õigesti

0 häält nii 11.11.2021. a kui ka 07.12.2021. a toimunud võlausaldajate üldkoosolekutel. Selliselt

on kohtud käesoleva hagi rahuldamise välistanud sisuliselt sama vaidlusküsimuse

lahendamisega - häälte määramise õiguspärasuse tõttu ei saa otsus olla vastaval põhjusel tühine

või esineda alust selle kehtetuks tunnistamiseks.

Halduri vahetumise tõttu on hagi õiguslikult perspektiivitu. Kostja leiab, et isegi kui

teoreetiliselt väita, et hääled oleks halduri poolt ebaõigesti määratud, ei teeniks hagi mingit

õiguslikku eesmärki ega pakuks hagejale ühelgi juhul õiguskaitset. Kostjale arusaadavalt on

hagiga taotletav eesmärk see, et pankrotihaldur Ene Ahas ei saaks tegutseda Oxxxxx Kxxxxx

pankrotihaldurina. Samas ei ole hageja vaidlustanud kohtu 16.03.2022. a määrust, millega

vabastati Ene Ahas pankrotihalduri kohustustest ning nimetati uueks pankrotihalduriks Andres

Tootsman. Seega on menetluses nimetatud kohtu poolt pankrotihaldur, kelle nimetamist ei ole

ükski osapool vaidlustanud. Isegi kui teoreetiliselt oleks võimalik tuvastada otsuse nr 3 tühisus

või tunnistada see kehtetuks, jätkaks menetluses haldurina ikkagi Andres Tootsman, kelle

nimetamist ei ole hageja vaidlustanud.

Tuvastusnõue on perspektiivitu ka tuvastushuvi puudumise tõttu. Kosja on eelnevalt välja

toonud, et Andres Tootsmani pankrotihalduriks nimetamisega on hageja tuvastushuvi igal juhul

lõppenud. Olukorras, kus tuvastushuvi lõppeb, on põhjendatud jätta vastaval põhjusel sisutuks

muutunud hagi läbi vaatamata. Hagis esile toodud vaidlusküsimus on menetluse uuendamise

seisuga lahendatud.

Ka ei ole Tartu Maakohus eiranud piiriülese maksejõuetuse määrust. Maksejõuetuse

põhimenetlus toimub Eestis. Iirimaal ei saa toimuda Eesti prioriteetsusest tulenevat

maksejõuetuse põhimenetlust.

8. Kostja esitas 08.08.2022. a kohtule taotluse täiendavate tõendite võtmiseks tsiviilasja juurde.

Kostja toob välja, et Iiri Kõrgem Kohus tühistas 27.06.2022. a võlgniku pankroti.

9. Hageja täiendas 23.08.2022. a kohtule esitatud nõuet ning esitas seisukoha ja taotlused.

Kui hagejale oleks hääled määratud seadusega ettenähtud ulatuses, ei oleks saanud kostja

võlausaldajate üldkoosoleku otsust lugeda vastuvõetuks, sest üldkoosoleku vastuvõtmine

eeldanuks poolthääli üle poole koosolekul esitatud häältest (PankrS § 81 lg 1). Koosolekul

otsuse poolt antud hääled ei moodustanud enamust koosolekul esindatud ja seaduse kohaselt

määratud häältest. Seega ei saa hagis toodud põhjendustel lugeda vaidlusalust otsus

vastuvõetuks. Hageja ei esitanud eraldiseisvalt vaidlusaluse otsuse vastu võtmata jätmise

tuvastamise nõuet. Hageja leiab, et samadel põhjustel saab tuvastada otsuse tühisuse ning hageja

lõppeesmärk on hagi sisust ja taotlusest arusaadav, kuid korrektsuse huvides täpsustab nõuet

ning lisab nõudena otsuse vastu võtmata jätmise tuvastamise nõude kui esmase nõude ning

tühisuse tuvastamise nõude kui esimese alternatiivi ja kehtetuks tunnistamise nõude kui teise

alternatiivi.

Kui kohus rahuldab hagi, on selle õiguslikuks järelmiks see, et Ene Ahast ei ole halduriks

kinnitatud. Sellest omakorda järeldub, et puudus alus 16.03.2022. a tema vabastamiseks ja

kostjale uue halduri nimetamiseks. 16.03.2022. a määruse tegemise eelduseks oli asjaolu, et Ene

Ahas oli kehtivalt kinnitatud halduriks. Hagejal ei olnud õiguslikku alust vaidlustada

16.03.2022. a määrust Ene Ahase vabastamise kohta, sest seadus ei näe ette võlausaldajale

õigust vaidlustada halduri vabastamist (PankrS § 68 lg 1). Lisaks lubab PankrS § 68 lg 4

vaidlustada ja tühistada uue halduri nimetamise ainult juhul, kui haldur ei vasta PankrS §-s 56

sätestatud nõuetele. Uue halduri määramise vaidlustamine ei ole lubatav muudel põhjustel.

Seega juhul; kui kohus hagi rahuldab; on Andres Tootsmani halduriks nimetamine olnud

6 (13)

vastuolus seadusega ning ühe õigusliku järelmina on võimalik hageja taotluse alusel

16.03.2022. a määruse teistmine osas, milles määrati halduriks Andres Tootsman. Seega

eksisteerib hagejal tuvastushuvi. Lisaks võivad otsuse kehtetusest tuleneda erinevad õiguslikud

järelmid Ene Ahase poolt haldurina tehtud toimingute kehtivuse ja nende õiguslike tagajärgede

osas. Seega on ebaõige kostja seisukoht ning taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks alusetu ja

tuleb jätta rahuldamata.

Kostja väited tema esindusõiguse kohta on tõendamata. Hageja toob välja, et vaidlustatud on

võlausaldajate 07.12.2021. a otsus, millega anti Peeter Viirsalule volitus kostja esindamiseks

tsiviilasjas. Kohus on hagi menetlusse võtnud ning menetleb seda tsiviilasjana nr 2-21-19742.

Sisuline ning jõustunud lahend viidatud tsiviilasjas puudub. Seega ei saa välistada, et tsiviilasjas

hagi rahuldatakse ning tuvastatakse 07.12.2021. a üldkoosoleku otsuse tühisus või tunnistatakse

see kehtetuks. Hageja leiab, et käesolevat tsiviilasja ei ole võimalik läbi vaadata enne, kui on

jõustunud lõpplahend tsiviilasjas nr 2-21-19742, sest sellest sõltub kostja esindajal volituste

tekkimine. Kui esindusõigust ei ole tekkinud, tuleb käesolevas asjas teha tagaseljaotsus hagi

rahuldamise kohta TsMS § 227 lg 2 alusel. Kohus saab käesolevat asja lahendades hinnata, kas

07.12.2021.a kostja võlausaldajate üldkoosoleku otsus kostja esindajatele volituse andmise

kohta on vastu võetud ja kehtiv. Hageja hinnangul ei ole see otsus vastu võetud ning kehtiv ja

seda samadel põhjustel nagu käesolevas hagis vaidlustatud kostja 11.11.2021. a võlausaldajate

üldkoosoleku otsus.

Tõlgendades TsMS § 227, 355, 356 koos ja süstemaatiliselt, saab ainuvõimalik järeldus olla see,

et olukorras, kus kostja esindaja volituse kehtivus on seatud kahtluse alla, on põhjendatud

käesolevas asjas menetluse peatamine või asja läbivaatamise edasi lükkamine kuni teises asjas

lõpplahendi jõustumiseni. Hageja taotleb tsiviilasjas menetluse peatamist kuni tsiviilasjas nr 2-

21-19742 tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Kui kohtu hinnangul puudub aluse menetluse

peatamiseks, lükata asja sisuline läbi vaatamine edasi, s.o kuni tsiviilasjas nr 2-21-19742 tehtava

lõpplahendi jõustumiseni. Kui tsiviilasjas nr 2-21-19742 tuvastatakse, et kostja esindajal

puuduvad kehtivad volitused, teha käesolevas asjas tagaseljaotsus ning rahuldada hagi.

10. Kostja esitas 31.08.2022. a kohtule kirjaliku seisukoha hageja 23.08.2022.a

menetlusdokumendile. Kostja jääb kõigi oma varasemate seisukohtade ja taotluste juurde.

Hageja nõue tuvastada võlausaldajate I üldkoosoleku otsuse nr 3 vastu võtmata jätmist on

perspektiivitu, kuna tsiviilasjas nr 2-21-7742 on jõustunud kohtulahendiga tuvastatud, et hagejal

ei ole Oxxxxx Kxxxxx pankrotimenetluses hääli. Alternatiivselt, kostja ei nõustu hagi

muutmisega, kuna see ei aita kaasa vaidluse sisulisele lahendamisele ega ole otstarbekas.

Seejuures on hageja esitanud ebaselge nõude - hageja ei ole selgitanud, mille poolest erineb

esitatud nõue hageja poolt juba esitatud otsuse tühisuse või kehtetuse nõudest. Kostja hinnangul

ei ole põhjendatud, et esitatud nõue tuleks justkui läbi vaadata esimesena. Hagi muutmise

regulatsiooni eesmärk on eeskätt kaitsta kostjat ja järgida tema huvi, et vaidlus saaks lahendatud

algselt esitatud kujul ning et kostja positsiooni kaitsmine ei muutuks põhjendamatult raskemaks.

Peeter Viirsalu esindusõigus tuleneb 07.12.2021. a toimunud võlausaldajate II üldkoosolekul

vastuvõetud otsusest. Hageja on tsiviilasjas nr 2-21-19742 otsuse vaidlustanud. Hageja

seisukoht on seega kummastav. Hageja seisukohad, et 07.12.2021. a võlausaldajate II

üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise või kehtetuks tunnistamise tagajärjel ei oleks Peeter

Viirsalul käesolevas asjas esindusõigust tekkinud ning hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega,

on oletuslikud, arvestades, et hagejale ei ole jõustunud kohtulahendiga Oxxxxx Kxxxxx

pankrotimenetluses hääli määratud. Selle fakti õiguslik mõju ulatub ka tsiviilasja nr 2-

21-19742 - ka selles menetluses on hageja nõue õiguslikult perspektiivitu ning vastav hagi

tuleks jätta läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata.

7 (13)

11. Kohus pidas 31.08.2022. a tsiviilasjas poolte osavõtul kohtuistungi.

12. Kohtuistungil esitas hageja menetlusliku vastuväite kohtu tegevusele TsMS § 333 korras

kostja esindusõiguse küsimuses, kuna kohus leidis, et kostja esindusõigus on selge. Hageja

hinnangul ei ole kostja esindusõigus selge. Kui esindab esindusõiguseta isik ja esindusõigust ei

tõendata, tuleb TsMS § 227 lg 5 alusel teha tagaseljaotsus, millega hagi rahuldada. Kuna kostja

esindaja esindusõigus on vaidlustatud tsiviilasjas nr 2-21-19742, tuleb käesolev menetlus seni

peatada või asja läbivaatamine edasi lükata. Kostja avaldas seisukoha, et hageja vastuväidet

kohtu tegevusele ei saa rahuldada. Kostja esindusõigust toetab ka TsMS § 227 lg 7. Kohus

hageja vastuväidet kohtu tegevusele ei rahuldanud, leides, et võlausaldajate üldkoosoleku

otsused jõustuvad vastuvõtmisel ja kehtivad, kuni neid ei ole kehtetuks tunnistatud. Seda

seisukohta on väljendanud Riigikohus. Kostja esindaja on valitud 7.detsembri üldkoosolekul.

KOHTU SEISUKOHT

13. Kohus, tutvunud kohtule esitatud hagi asjaoludega ja dokumentaalsete tõenditega, kuulanud

ära poolte seisukohad 31.08.2022 kohtuistungi ning hinnanud tõendeid kogumis, asub

seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

14. PankrS § 83 lg 1 kohaselt võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks

kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on

rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette

nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui

otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.

Kuivõrd hagi on esitatud üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt

tühisuse tuvastamiseks või nõudega tuvastada, et otsust ei ole vastuvõetud, kontrollib kohus

avalduses toodud asjaolusid PankrS § 83 lg-s 1 sätestatud eeldustest lähtuvalt. Vastavalt PankrS

§-le 3 lg 2 kohaldatakse pankrotimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui

seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 83 lg 5 kohaselt pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks

tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus osaleb pankrotivõlgniku nimel pankrotitoimkonna

esimees. Kui aga pankrotitoimkonda ei ole valitud, siis üldkoosolekul selleks valitud isik.

Kohtuistungist teatab kohus haldurile ja nõude esitanud isikule. Vastuväiteid saavad esitada

PankrS §-s 83 märgitud isikud ning vaidlust ei ole, et toimkonda esindab toimkonna esimees või

üldkoosolekul selleks valitud isik. Antud asjas on üldkoosolek valinud esindaja, ning Peeter

Viirsalu on esitanud seisukohad. Kohus on menetlusest teavitanud pankrotihaldurit Andres

Tootsmani.

15. Kohus käsitleb esmalt kostja esindaja esindusõiguse küsimust ja seejärel lahendab hagis

esitatud nõuded.

16. Kohus, võttes Consegna OÜ hagi menetlusse määrusega 25.11.2021. a määruse p 7 andis

pankrotihaldurile ülesande teatada kohtule esimesel võimalusel PankrS § 83 lg 5 nimetatud isik,

kes osaleb kohtus pankrotivõlgniku nimel. Pankrotihaldur teatas kohtule 14.12.2021. a, et

võlausaldajate 07.12.2021. a koosoleku otsuse kohaselt valiti üldkoosolekul esindajaks

vandeadvokaat Peeter Viirsalu. Selle kohta esitas pankrotihaldur kohtule võlausaldajate

07.12.2021. a üldkoosoleku protokolli koos lisadega (tl 51-60). Üldkoosoleku protokollist

nähtuvalt (tl 54) valiti tsiviilasjas nr 2-21-18339 pankrotivõlgniku otsuse kehtetuks tunnistamise

hagis kohtus esindajaks vandeadvokaat Peeter Viirsalu. Tegemist on seega PankrS § 83 lg 5

korras tehtud otsustusega, kuna pankrotitoimkonda ei ole kuni 7.detsembrini 2021. a valitud.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-112-03 p.24 öelnud: …võlausaldajate üldkoosoleku otsused

jõustuvad vastuvõtmisel ja kehtivad seni, kuni neid ei ole kehtetuks tunnistatud.

Oxxxxx Kxxxxx (pankrotis) võlausaldajate 07.12.2021. a üldkoosoleku otsus valida tsiviilasjas

8 (13)

nr 2-21-18339 pankrotivõlgniku esindajaks vandeadvokaat Peeter Viirsalu kehtib. Ehkki see

otsus on vaidlustatud tsiviilasjas nr 2-21-19742 (mida kohus käsitles poolte nõusolekul samal

kohtuistungil), ei ole otsust kehtetuks tunnistatud. Seega vaidlus PankrS § 83 lg 5 korras

esindajaks valitud isiku teemal on käesolevas asjas tagajärjetu. Peeter Viirsalu esindusõigus on

kehtiv, tegemist ei ole esindusõiguseta isiku ega ebaselge esindusõigusega isikuga, mis nõuaks

TsMS § 227 lg 4, lg 5 või lg 7 kohaldamist. Kohus on seisukohal, et PankrS §-s 31 lg 7

avaldatud tingimused (Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta

pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda) kujutavad endast reegleid kogu

järgneva pankrotimenetluse tarbeks. Kui seaduses (Pankrotiseaduses) on sätestatud

pankrotimääruse täitmiseks ehk pankrotimenetluse läbiviimiseks kord, mille kohaselt toimub

võlausaldajate (esimene) üldkoosolek, sellel kinnitatakse pankrotihaldur, üldkoosolekul

valitakse PankrS § 83 lg 5 nimetatud isik jms, siis ei saa ka neid toiminguid peatada või ajatada.

PankrS § 31 lg 8 sätestab, et kui kõrgemalseisev kohus tühistab pankrotimääruse, ei mõjuta see

halduri poolt või tema suhtes tehtud õigustoimingute kehtivust.

Kohus selgitab siinkohal, et kuna pankrotihaldur nimetatakse pankrotimääruses, tähendab

PankrS § 31 lg 8 sõnastus halduri poolt tehtud toimingute või otsustuste püsima jäämist ka juhul

kui hiljem tehtud otsused on äramuutvad. Sama põhimõte on selgesõnalise kinnituse saanud

PankrS § 83 lg 11 sõnastuses (jõustunud 01.07.2022. a): Võlausaldajate esimese üldkoosoleku

otsuseid halduri kinnitamise või uue halduri ja pankrotitoimkonna valimise kohta ei saa

vaidlustada põhjendusega, et käesoleva seaduse § 82 lõike 4 kohaselt on ringkonnakohus

muutnud kohtu määratud häälte arvu.

Käesoleval juhul ei ole võlausaldajate esimesel üldkoosolekul määratud häälte arvu hiljem

muudetud.

Neil asjaoludel on Peeter Viirsalu PankrS § 83 lg 5 alusel seadusekohase esindusõigusega kostja

esindaja käesolevas asjas.

Hageja sellekohane vastuväide TsMS § 333 lg 1 alusel jääb rahuldamata. Kohus avaldas seda

pooltele kohtuistungi. Kohus ei peata menetlust ega lükka asja läbivaatamist edasi. Kohus

lahendab hagid nende esemeks olevate sündmuste toimumise järjekorras.

17. Hageja nõue hagis tuvastada võlausaldajate 1.üldkoosolekul 11.11.2021. a päevakorrapunkti

3 all vastuvõetud otsuse tühisus või alternatiivselt tunnistada päevakorrapunkti 3 all tehtud

otsus kehtetuks on täiendatud 23.08.2022. a nõudega nr 1 - tuvastada, et päevakorrapunkti nr. 3

all tehtud otsust ei ole vastu võetud.

17.1 Kohus käsitleb esmalt nõuet nr. 1- et päevakorrapunkti nr 3 all tehtud otsust ei ole

vastu võetud.

11.11.2021. a toimus Oxxxxx Kxxxxx (pankrotis) võlausaldajate esimene üldkoosolek.

PankrS § 81 lg 1 sätestab: Võlausaldajate üldkoosoleku otsused võetakse vastu koosolekust osa

võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

PankrS § 82 lg 1 sätestab: Võlausaldajate üldkoosolekul on iga võlausaldaja häälte arv võrdeline

tema nõude suurusega.

Kokku määrati üldkoosolekul osalenud võlausaldajatele 16 752 635,11 häält, millest

lihthäälteenamus oli 8 376 319 häält.

Võlausaldajate üldkoosoleku päevakorrapunkti nr 3 all (halduri kinnitamine) võeti vastu otsus

kinnitada Ene Ahas Oxxxxx Kxxxxx (pankrotis) pankrotihalduriks. Selle otsuse poolt anti

16 704 327,38 häält (vastu anti 48 307,73 häält). Kuna poolthääled 16 704 327,38 häält on

rohkem kui vajalik lihthäälteenamus, on otsus vastu võetud. Hageja taotlus tuvastada, et otsust

9 (13)

ei ole vastu võetud, ei kuulu rahuldamisele.

Hageja käsitlus hagiavalduses teemal, et lihthäälteenamuseks oli vaja üle 20 647 505,06 hääle,

ei ole asjakohane. Hääleõiguslikud on võlausaldajate üldkoosolekul (nii esimesel kui ka

järgmistel) need võlausaldajad, kellele on hääled määratud.

17.2 Hageja taotlus tuvastada päevakorrapunkti nr 3 all vastu võetud otsuse tühisus on esitatud

järgmistel põhjendustel: olukorras, kus võlausaldajate üldkoosolekul ei ole otsus saanud

seaduses nõutud ja seadusega kooskõlas määratavate häälte alusel lihthäälteenamust, ei saa

lugeda otsust vastuvõetuks. Olukorras, kus pankrotihaldur on siiski vormistanud koosoleku

protokollis taolise otsuse vastuvõetud otsusena, on tegemist tühise, tegelikkuses vastu võtmata

otsusega ja tuleb tuvastada otsuse tühisus.

Kohtu hinnangul on hageja oma taotlust ajendanud tuvastushuvi asjakohaselt põhjendanud nii

hagis kui ka selle täienduses. Ka kohtuistungil selgitas hageja, et tema huviks on, et seda

haldurit ei oleks kinnitatud, hageja oleks soovinud teise halduri määramist ja oleks soovinud

halduri kinnitamises osaleda. Kui esimesel üldkoosolekul toimunud halduri kinnitamine osutub

seadusega vastuolus olevaks, tulenevad siit õiguslikud järelmid ka praeguse halduri

nimetamisele ja hageja neid võimalusi kasutaks. Hageja soovib osaleda pankrotimenetlust

kujundavate otsuste tegemisel. Sellega on hageja oma huvi käesolevas pankrotimenetluses, sh

tuvastushuvi käesolevas asjas selgelt deklareerinud.

Kostja hinnang, et hagejal puudub tuvastushuvi, ei ole õige.

Kohus on eespool näidanud, et vaidlustatud otsus on vastu võetud üldkoosolekul osalenud

hääleõiguslike võlausaldajate lihthäälteenamusega, kuna otsuse poolt anti 16 704 327,38 häält,

lihthäälteenamuseks oli vajalik 8 376 319 häält. PankrS § 81 lg 1 nõuet - võtta otsused vastu

koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega- ei ole rikutud ja otsus ei ole

vastuolus seadusega. Pankrotihaldur on selle otsuse vormistanud seadusekohaselt kui

vastuvõetud otsuse, millega pankrotihalduriks kinnitati Ene Ahas.

Kohus ei välista üldkoosolekul tehtud otsuste tühisuse tuvastamise võimalikkust kui esinevad

sellekohased eeldused, Eesti õiguskord näeb sellise võimaluse ette näiteks Korteriomandi- ja

korteriühistuseaduses (§ 29). Käesolevas asjas ei esine võlausaldajate üldkoosoleku otsuse

tühisuse tuvastamise eeldusi ja puudub alus vaidlustatud otsuse tühisuse tuvastamiseks.

17.3 Hageja taotlus tunnistada päevakorrapunkti nr 3 all vastu võetud otsus kehtetuks tugineb

PankrS §-le 81 lg 1 ehk otsus on vastuolus seadusega, aga ka PankrS § 83 lg 1- otsuse tegemisel

on rikutud seadusest tulenevat korda.

Pankrs § 83 lg 1 sätestab: Võlgnik, võlausaldaja või haldur võib nõuda, et kohus tunnistaks

kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on

rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette

nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui

otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.

Vastuolu seadusega seisneb hageja arvates selles, et otsust ei võetud vastu võlausaldajate

lihthäälteenamusega ja seadusest tuleneva korra rikkumine seisnes selles, et haldur ja maakohus

seadusevastaselt hagejale hääli ei määranud.

Kohus on seisukohal, et hageja põhjendused võlausaldajate 11.11.2021. a üldkoosoleku otsuse

kehtetuks tunnistamiseks ei ole tõendatud.

Kohus on eespool p 17.2 näidanud, et võlausaldajate 11.11.2021. a üldkoosoleku otsus

päevakorrapunkti 3 all on vastu võetud kohalolevate võlausaldajate poolthäälte enamusega ja

otsus ei ole seega vastuolus Pankrotiseaduse § 81 lg 1 ega muude sätetega.

10 (13)

Otsuse tegemisel ei ole rikutud seadusest tulenevat korda OÜ-le Consegna häälte määramisel.

Kohus selgitab esmalt, et käesolevas tsiviilasjas peatas kohus määrusega 21.12.2021. a

menetluse kuni vaidluse lõpliku lahendamiseni 11.11.2021. a toimunud võlausaldajate

üldkoosolekul määratud häälte arvu üle tsiviilasjas nr 2-21-7742. Menetluse peatamise määruse

aluseks

oli

muuhulgas

võlausaldaja

Consegna

OÜ

sellekohane

ettepanek

kirjas

pankrotihaldurile (1.detsember 2021. a, tl 50: oleks mõistlik, et kõigepealt lahendataks

vaidlused esimesel võlausaldajate üldkoosolekul antud häälte arvu osas).

Vaidluse võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 11.11.2021. a määratud häälte arvu osas

lahendas kohus esmalt suulise määrusega 11.11.2021. a üldkoosolekul, kirjalik määrus

vormistati ja oli kättesaadav 16.novembril 2021. a (tl 29-31). Tartu Maakohtu määrus häälte

määramise kohta vaidlustati ja Tartu Ringkonnakohus lahendas vaidluse 27.01.2022. a

määrusega, jättes maakohtu määruse muutmata osas, millega maakohus määras OÜ-le

Consegna 0 häält. Tartu Ringkonnakohtu määrus jõustus 27.01.2022. a. 18.04.2022. a keeldus

Riigikohus Consegna OÜ määruskaebuse menetlusse võtmisest. Seega on Eesti kohtusüsteemi

kõigis astmetes läbitud vaidlus OÜ-le Consegna häälte arvu määramise üle 11.11.2021. a

üldkoosolekul. OÜ Consegna häälte arv on 0 häält.

Selline menetluse käik andis kohtule aluse uuendada käesolevas tsiviilasjas menetlus

13.05.2022. a määrusega. Tartu Ringkonnakohus 27.01.2021. a määrusega muutis maakohtu

määrust osas, millega olid hääled määratud võlausaldajale UP Varud OÜ (pankrotis) ja p 17

märkis: Muus osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei

anna alust Consegna … osas määruse muutmiseks või tühistamiseks. Riigikohus 18.04.2022. a

määrusega keeldus Consegna OÜ määruskaebuse menetlusse võtmisest ja jättis alternatiivse

teistmisavalduse menetlusse võtmata teistmise aluste puudumise tõttu.

Seega on käesolevaks ajaks lõplikult lahendatud küsimus OÜ-le Consegna häälte määramisest

võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 11.11.2021. a ja kõrgema astme kohtud ei ole tuvastanud

seadusest tuleneva korra rikkumisi OÜ-le Consegna häälte määramisel.

Käesoleva tsiviilasja lahendamisel kohtule esitatu ei anna alust samadel asjaoludel läbida häälte

määramise protsessi uuesti ega määrata OÜ-le Consegna hääli teisiti kui kohus määras

11.11.2021. a. Võlausaldaja Consegna OÜ esitas 5.11.2021. a küll haldurile nõudeavalduse,

mille kohaselt on tal võlgniku vastu nõue summas 24 545 562,56 eurot ja selle aluseks on Tartu

Maakohtu 22.01.2021. a tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-20-15749, kuid muid dokumente

võlausaldaja oma nõude tõendamiseks ei esitanud, ehkki haldur tegi sellekohase ettepaneku

OÜ-le Consegna 6.11.2021. a. Hageja on 22.11.2021. a. kohtule esitatud hagis (aga ka

varasemas häälte määramise vaidlustuses) tuginenud halduri ja kohtu poolt määratud 0 hääle

vaidlustamisel eeskätt just asjaolule, et tema nõue tuleneb jõustunud kohtulahendist, mida ei saa

PankrS § 82 lg 6, § 1003 lg 4 p 1 tulenevalt kõrvale lükata. Haldur põhjendas kohtuistungil

OÜ-le Consegna häälte mitteandmist ja seadis kahtluse alla, kas võlausaldajal on selline nõue

üldse olemas. Haldur on võlgniku tahteavalduse vaidlustamiseks esitanud tagasivõitmise hagi.

Kohus leidis nii 11.11.2021. a võlausaldajate üldkoosolekul ja leiab ka praegu, et selline

tagasivõitmise hagi esitamine on halduri pädevuses PankrS § 55 lg 2 järgi. Arvestades

Consegna OÜ kui võlausaldaja ja Oxxxxx Kxxxxx (pankrotis) kui võlgniku omavahelist

seotust, siis on halduril nõuete kontrollimisel, aga ka kohtul häälte määramise vaidluse

lahendamisel kõrgendatud kontrollikohustus (Tartu Ringkonnakohtu 11.11.2020. a määrus

tsiviilasjas nr 2-19-6613 p 13.2.2). Käesolevaks ajaks on PankrS § 82 lg 3 kolmas lause

sõnastatud: Kui halduri käsutuses olevatest dokumentidest nähtub, et nõuet ei ole või see ei ole

tõendatud, või nendest ilmneb menetlusõiguste kuritarvitamine või selline kavatsus, võib haldur

jätta võlausaldajale hääled määramata.

Lisaks sellele on 01.07.2022. a jõustunud PankrS § 83 lg 11 järgmises sõnastuses:

11 (13)

Võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsuseid halduri kinnitamise või uue halduri ja

pankrotitoimkonna valimise kohta ei saa vaidlustada põhjendusega, et käesoleva seaduse § 82

lõike 4 kohaselt on ringkonnakohus muutnud kohtu määratud häälte arvu.

Sellisest seadusesättest tuleneb, et hilisem muudatus häälte arvu määramisel ei anna alust

vaidlustada esimese üldkoosoleku otsust halduri kinnitamise kohta.

Consegna OÜ-le võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 11.11.2021. määratud häälte arv 0 häält

on määratud kehtiva seaduse kohaselt ja kontrollitud kõrgemate kohtuastmete poolt. Et Oxxxxx

Kxxxxxx(pankrotis) pankrotimenetlus toimub Eestis ja Eesti õiguse kohaselt, on lisaks Tartu

Maakohtu 19.10.2021. a otsusele tsiviilasjas nr 2-21-7742 kinnitatud ka Tartu Ringkonnakohtu

27.01.2022. a otsuses ja Riigikohtu 18.04.2022. a määruses, millega kohus keeldus Oxxxxx

Kxxxxx määruskaebuse menetlusse võtmisest. Seetõttu ei anna hageja väited teemal, et Tartu

Maakohus on eiranud EL otsekohalduvat ja ülimuslikku määrust nr 2015/848 ja kostja Oxxxxx

Kxxxxx pankroti välja kuulutanud, alust hageja hagis esitatud nõuete rahuldamiseks.

Väljavõtteid kostja esitatud Iiri Kõrgema Kohtu lahendist kohus siinkohal ei käsitle, kuna

lahend ei ole jõustunud.

Consegna OÜ nõue tunnistada võlausaldajate esimesel üldkoosolekul 11.11.2021. a

päevakorrapunkti 3 all tehtud otsus „Kinnitada Ene Ahas Oxxxxx Kxxxxx (pankrotis)

pankrotihaldurina“ kehtetuks jääb rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi

rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud.

Kostja esitas 05.09.2022. a kohtule menetluskulude nimekirja. Kostja taotleb, et Consegna

OÜ-lt välja mõista Oxxxxx Kxxxxx (pankrotis) kasuks menetluskulud summas 4027,20 eurot.

Esindajal on kulunud 21 töötundi ning keskmine tunnitasu on 159,81 eurot (ilma käibemaksuta).

Kostja on eraisik ja ei ole käibemaksukohustuslane. Menetluskulusid kindlaksmäärava lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni kohustada Consegna OÜ-d tasuma Oxxxxx Kxxxxxxx (pankrotis)

viivist väljamõistetavatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja menetluskulud on kujunenud järgmiselt: 24.05.2022. a tsiviilasja materjalide analüüs 0,6

h; 30.05.2022. a hageja menetlusdokumendi analüüs, sisend vastuse koostamiseks 0,5 h;

31.05.2022. a Consegna OÜ hagi ja taandamistaotluse analüüs, büroosisene suhtlus 1,8 h;

31.05.2022. a õigusliku olukorra analüüs, sisend kostja vastuse koostamiseks 0,5 h; 01.06.2022.

a vastuse koostamine 6,7 h; 06.06.2022. a vastuse täiendamine, büroosisene suhtlus 1 h;

06.06.2022. a kostja vastuse täiendamine, komplekteerimine ja esitamine, büroosisene suhtlus

1,3 h; 08.08.2022. a täiendav seisukoht + lisad 0,4 h; 08.08.2022. a menetlusdokumendi

12 (13)

täiendamine ja kohtule esitamine 0,6 h; 24.08.2022. a hageja seisukoha analüüs 0,2 h;

24.08.2022. a Consegna OÜ menetlusdokumendi ja õigusliku olukorra analüüs 0,7 h;

30.08.2022. a seisukoht, büroosisene arutelu 2,1 h; 30.08.2022. a analüüs, menetlusdokumendi

täiendamine (seisukohad hageja seisukohtadele) 2 h; 31.08.2022. a menetluskulude nimekirja

koostamine 0,1h ning 31.08.2022. a valmistumine istungiks, menetlusdokumendi täiendamine ja

esitamine, esindamine kohtus (Jõgeva) 2,5 h.

Kostja kinnitab, et kõik nimetatud menetluskulud on kantud tsiviilasjas nr 2-21-18339.

Hageja esitas 07.09.2022. a seisukoha kostja menetluskulude nimekirjale. Hageja leiab, et

arvestades tsiviilasja ning esitatud menetlusdokumentide mahtu, on kostja õigusabikulud

põhjendamatud mahus (tundide arvestuses), milles see ületab hageja õigusabi mahtu (tundide

arvu). Hageja esitas oma menetluskulude nimekirja 01.09.2022. a ning hageja õigusabi maht

(tundides) on 12,75 h.

Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, määrab kohus kindlaks kostja menetluskulude

rahalise suuruse.

TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Esmalt hindab kohus kostja esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Kostja tunnitasu on

159,81 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku tunnitasu koos käibemaksuga 191,77

eurot. Riigikohtu seisukohtade (2-19-10324 p 17, 2-20-11496 p 11) järgi tuleb esindajakulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestada konkreetse kohtuvaidluse asjaoludega, asja

keerukuse ja mahukuse, aga ka menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Riigikohtu seisukoha

järgi kehtib esindajatasu kohta käiv ühetaoliselt on hagimenetlusasjades kui hagita asjades.

Käesolev vaidlus toimub hagimenetluses ja kohus hindab, et tegemist ei ole keskmisest

keerukama ega mahukama tsiviilasjaga. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilvaidluse eripära on

selles, et vaidluse kesksetes küsimustes (maksejõuetusmenetluse toimumine Eestis või Iirimaal,

häälte määramine võlausaldajate esimesel üldkoosolekul) on erinevad kohtud juba varasemalt

seisukoha võtnud. Menetluspoolte poolt kohtule esitatud dokumendid ongi peamiselt

varasemalt neis küsimustes tehtud kohtulahendid ja poolte endi poolt koostatud dokumendid

sisaldavad peamises osas poole seisukohti varasema kohtulahendi osas. Sellisena on ka kostja

poolt esitatud menetlusdokumendid sisaldanud kostja enda originaalseid seisukohti vaid

mõnedes küsimustes (nt kostja seisukohad hagi perspektiivituse kohta). Seetõttu ei saa lugeda

toimunud kohtuvaidlust eriliselt keerukaks ega mahukaks. Mahukust on lisanud peamiselt

varasemate kohtulahendite hulk ja maht, nt kostja esitatud Iiri Kõrgema Kohtu lahend (lõik

originaaltekstist ja tõlkest), st dokumendid, mida esindaja ei ole pidanud ise koostama, samuti

on need dokumendid olnud lihtsasti kättesaadavad. Seetõttu peab kohus kostja esindaja

tunnitasuna põhjendatuks 159,81 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku seega 191,77 eurot.

Kostja esindaja ajakulu peab kohus põhjendatuks 12,45 tunni ulatuses. Hagile vastuse

koostamise ja sellele eelnenud tegevuste ajakulu on kohtu hinnangul põhjendatud kokku 7,4

tundi, millest 3,7 tundi hagile vastuse koostamine, muud tegevused (tsiviilasja materjalide

analüüs, hagi ja taandamistaotluse analüüs, vastuse täiendamine, komplekteerimine ja

esitamine) 3,7 tundi. Kostja 08.08.2022. a täiendavate seisukohtade koostamine (1 lehekülg),

lisade komplekteerimine ja kohtule esitamine 1 tund, hageja menetlusdokumendi ja õigusliku

olukorra analüüs, kostja seisukohad hageja seisukohtadele 2,7 tundi, valmistumine

kohtuistungiks, menetlusdokumendi täiendamine, esindus kohtus 2,5 tundi ja menetluskulude

nimekirja koostamine 0,1 tundi. Kohus leiab, et kuna kohtuistung Jõgeva kohtumajas toimus

mõlemat kohtuasja (2-21-18339 ja 2-21-19742) koos arutades ja kasutatud argumendid on olnud

samataolised, tuleb kohtuistungile ja selle ettevalmistamisele kulunud aeg jagada kahe kohtuasja

13 (13)

vahel võrdselt, s.t. 1,25 tundi kummalegi. Kostja esindaja õigusabiteenuse muud kirjed ja

tegevused peaksid olema hõlmatud nende tegevustega, mille ajakulu pidas kohus eespool

põhjendatuks. Arvestades, et käesolev tsiviilvaidlus ei ole eriliselt mahukas ega keerukas, on

asjas esindaja põhjendatud ajakulu 12,45 tundi. Kokku kostja õigusteenuse kulu

12,45x159,81=1989,65 eurot, lisandub käibemaks 397,93 eurot, kokku 2387,58 eurot.

Kostja on taotlenud viivise väljamõistmist menetluskuludelt, mis on kooskõlas TsMS § 177 lg 4

sätetega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik