Legislator Case Law & Legislation
2-22-13504/7 AI generated

2-22-13504/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-22-13504/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta Hekler Industrial HR OÜ avalduse alusel Baltic Electrical Installations OÜ-le Jätta pankrotiavalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud Hekler Industrial

Legislator headnote

AI generated

2-22-13504/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Jätta Hekler Industrial HR OÜ avalduse alusel Baltic Electrical Installations OÜ-le Jätta pankrotiavalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud Hekler Industrial

Keywords

AI generated
bank resolution bank charges changed financial circumstances capacity to incur bill liability consumer credit revocation consequences of withdrawal
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-22-13504

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Määruse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

7. oktoober 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-13504

Tsiviilasi

Hekler Industrial HR OÜ avaldus Baltic Electrical

Installations OÜ pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

ajutise halduri nimetamata jätmine

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

avaldaja/võlausaldaja

Hekler

Industrial

HR OÜ

(registrikood 14009447; asukoht Valukoja tn 8/1, Lasnamäe

linnaosa, 11415 Tallinn), lepinguline esindaja A.K., e-post

XXX;

võlgnik Baltic Electrical Installations OÜ (registrikood

12149374; asukoht Tartu mnt 31, Jõhvi linn, Jõhvi vald, 41538

Ida-Viru maakond; e-post info@bei.ee), lepinguline esindaja

J.S., e-post XXX

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Hekler Industrial HR OÜ avalduse alusel Baltic Electrical Installations OÜ-le

ajutine haldur nimetamata ja lõpetada Hekler Industrial HR OÜ pankrotiavalduse

menetlus.

2. Jätta pankrotiavalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud Hekler Industrial

HR OÜ kanda.

3. Rahuldada

Baltic

Electrical

Installations OÜ

avaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks.

4. Määrata tsiviilasjas nr 2-22-13504 Baltic Electrical Installations OÜ menetluskulude

rahaliseks suuruseks 260 eurot (õigusabikulud).

5. Välja mõista Hekler Industrial HR OÜ-lt Baltic Electrical Installations OÜ kasuks

menetluskulud 260 eurot.

6. Hüvitatavatelt menetluskuludelt 260 eurot tuleb Hekler Industrial HR OÜ-l tasuda

Baltic Electrical Installations OÜ-le viivist alates käesoleva määruse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras.

Määrus toimetada kätte menetlusosaliste esindajatele.

Edasikaebamise kord

Ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale võib pankrotiavalduse esitanud isik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

Asjaolud

1. Hekler Industrial HR OÜ (võlausaldaja) esitas 12. septembril 2022 kohtule avalduse Baltic

Electrical Installations OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks.

Pankrotiavalduse kohaselt töötasid võlausaldaja töötajad tööjõu rendilepingu alusel võlgniku

juhtimise ja kontrolli all. Poolte kokkuleppel pidi võlgnik tasuma võlausaldajale arve töötajate

kasutamise eest 30 päeva jooksul teenuse osutamisest arvates. Võlausaldaja on 2022. aasta mais,

juunis ja juulis osutatud teenuse eest väljastanud arved nr XXX, XXX ja XXX, mis võlgnik jättis

vaatamata lubadustele tasumata. Võlausaldaja esitas võlgnikule 8. augustil 2022 pankrotihoiatuse ja

andis 10 päevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks, sest võlgnik oli arve nr XXX (summas 6074 eurot)

tasumisega võlgnevuses üle 30 päeva. Võlgnik kinnitas pankrotihoiatuse kättesaamist, kuid tasus

arve osaliselt, jättes tasumata viivised ja arve põhiosast 1466,26 eurot. 30. augustil 2022 esitas

võlausaldaja võlgnikule täiendava pankrotihoiatuse, kuna võlgnikule esitatud arve nr XXX (summas

4838,40 eurot) maksetähtaeg 30 päeva oli ületatud. Võlgnik sai täiendava pankrotihoiatuse kätte ja

teatas võlausaldajale, et ei ole võimeline sissenõutavaks muutunud kohustust täitma ja et tal on

täitmata kohustusi üle 200 000 euro. Avalduse esitamise seisuga on võlgnikul jätkuvalt tasumata

arvest nr XXX tulenev võlgnevus 1466,26 eurot ja viivised 54,98 eurot, arvest nr 2391 tulenev

võlgnevus 4838,40 eurot ja viivised 108,86 eurot ning arvest nr 2493 tulenev võlgnevus

517,44 eurot ja viivised 10,09 eurot. Lisaks oma lepingulise kohustuse nõuetekohasele

mittetäitmisele võlausaldaja ees, nähtub registrist, et võlgnikul on täitmata kohustus ka Maksu- ja

Tolliameti ees summas 32 887,77 eurot.

2. Võlausaldaja teavitas 21. septembril 2022 kohut, et võlgnik on 20. septembril 2022 tasunud

pankrotiavalduse aluseks olevast nõudest 6822,10 eurot (põhinõue), kuid jätkuvalt on tasumata

205,20 eurot (viivised). Võlausaldaja palus pärast pankrotiavalduse kohtusse esitamist kohustuse

osalise täitmise tõttu määrata kindlaks võlausaldaja menetluskulud summas 585 eurot (riigilõiv

420 eurot ja õigusabikulud 1,5 tunni eest summas 165 eurot ilma käibemaksuta), jätta

menetluskulud võlgniku kanda ning mõista võlgnikult võlausaldaja kasuks välja menetluskulud

ühes kohustusega tasuda hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist.

3. Baltic Electrical Installations OÜ vaidles 22. septembri 2022 seisukohas võlausaldaja

pankrotiavaldusele vastu, leides, et ajutise halduri nimetamiseks puudub alus. Võlgniku

vastuväidete kohaselt:

3.1. ta on pakkunud võlausaldajale kohtumenetluse eelselt erinevaid lahendusi (lühiajalisi

maksegraafikuid) ning selgitanud, et ei ole püsivalt maksejõuetu, vaid tegemist on ajutiste

likviidsusraskustega; Võlausaldaja ise ei olnud avatud sisulisteks läbirääkimisteks ega teinud

kohustuse täitmiseks vajalikku koostööd. Maksu- ja Tolliameti maksuvõla tasumiseks on koostatud

maksegraafik.

3.2. võlausaldaja nõue ei ole selge, kuivõrd pankrotiavalduses ja selle lisades on võlausaldaja nõude

suurus erinev – pankrotiavalduses 6822,10 eurot (1466,26 + 4838,40 + 517,44) ja lisade (arvete)

järgi 6605,84 eurot (1250 + 4838,40 + 517,44). Sellest tulenevalt on ebaõige ka võlausaldaja

viivisearvestus;

3.3. ta on tasunud 20. septembril 2022 võlausaldajale arvete nr XXX, XXX ja XXX katteks

6822,10 eurot ja enne seda arve nr XXX katteks 6074,48 eurot; Seega on võlgnik tasunud kõik kolm

pankrotiavalduse aluseks olevat arvet summas 6605,84 eurot ning 216,26 eurot isegi enam.

3.4. ta on enne ajutise halduri nimetamist oma kohustuse täitnud või isegi juhul, kui lähtuda

võlausaldaja 21. septembri 2022 avalduses märgitud viivise võlgnevusest 205,20 eurot, on

võlgnevuse suurus alla 2500 euro, mistõttu tuleb PankrS § 15 lg 3 p-de 3 ja 6 alusel jätta

võlausaldaja avalduse alusel ajutine haldur nimetamata;

3.5. avalduse läbivaatamisega seotud kulud tuleb jätta pankrotiavalduse esitaja kanda. Võlgniku

menetluskuluks on lepingulise esindaja õigusabikulud 260 eurot (2 tundi × 130 eurot), mis tuleb

võlausaldajalt välja mõista ühes kohustusega tasuda hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist.

4. Võlausaldaja 26. septembri 2022 seisukoha kohaselt ei ole pärast rahalise kohustuse osalist

täitmist võlgniku poolt tähtsust tema vastuväites märgitul. Kuna täitmata võlgnevus on käesoleval

ajal alla 2500 euro, tuleb PankrS § 15 lg 3 p-de 3 ja 6 alusel menetlus antud asjas lõpetada ajutist

haldurit nimetamata ja menetluskulud jätta võlgniku kanda.

Kohtu põhjendused

5. Pankrotiavalduse kohaselt on võlausaldajal võlgniku vastu 6996,03 euro (põhinõue 6822,10 eurot

ja viivis 173,93 eurot) suurune nõue. Vaidlust ei ole selles, et võlgnik on pärast pankrotiavalduse

esitamist ja enne ajutise halduri nimetamist 20. septembril 2022 tasunud pankrotiavalduse aluseks

olevast nõudest 6822,10 eurot, mistõttu ei ületa pankrotiavalduse aluseks olevate nõuete suurus

enam 2500 eurot.

6. Pankrotiseaduse (PankrS) § 15 lg 1 p-de 3 ja 6 kohaselt jätab kohus võlausaldaja

pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks

olevate nõuete suurus ei ületa osaühingu puhul 2500 eurot, välja arvatud kui nimetatud nõuete

suhtes on aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist tulemusteta toimunud täitemenetlus, ning

kui võlgnik on enne ajutise halduri nimetamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb.

7. Kohus leiab esitatud asjaoludele tuginedes, et PankrS § 15 lg 1 p-de 3 ja 6 alusel tuleb Hekler

Industrial HR OÜ avalduse alusel jätta Baltic Electrical Installations OÜ-le ajutine haldur

nimetamata ja lõpetada Hekler Industrial HR OÜ pankrotiavalduse menetlus.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. PankrS § 15 lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist

haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Sama

põhimõte tuleneb ka PankrS § 150 lg-st 3, mille kohaselt hüvitab pankrotimenetluse kulud

võlausaldaja, kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata või läbi vaatamata, samuti

kui menetlus lõpetatakse seetõttu, et võlausaldaja oma pankrotiavaldusest loobub.

Eeltoodust tuleneb, et pankrotiseadus näeb ette menetluskulude jaotuse pankrotiavalduse

rahuldamata või läbi vaatamata jätmise, samuti menetluse lõpetamise või lõppemise korral nagu

antud juhul, sest PankrS § 15 lg 7 järgi ajutise halduri nimetamata jätmisel pankrotiavalduse alusel

edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Seega puudub käesolevalt vajadus ja alus analoogia

kohaldamiseks TsMS § 168 lg-tega 4 ja 5.

Kohus märgib, et pankrotiavalduse esitamine on võlausaldaja valik, mille tegemisel peab ta

arvestama

pankrotiseaduses

sätestatud

menetlusõiguslike

tagajärgedega,

mh võimaliku

menetluskulude kandmise kohustusega. TsMS § 475 lg 1 p 122 kohaselt lahendatakse pankroti-

menetluse algatamine ja pankroti väljakuulutamine hagita menetluses ning avalduse esitamise

eelduseks on võlgniku maksejõuetus, mitte aga hagimenetlusele omane vaidlus võlausaldaja nõude

olemasolu ja suuruse üle. Kuna kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel võlgnikule ajutist

haldurit ei nimeta, jätab kohus PankrS § 15 lg 6 alusel menetluskulud Hekler Industrial HR OÜ

kanda.

9. TsMS § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses.

Baltic Electrical Installations OÜ on taotlenud menetluskulude rahaliseks suuruseks määrata

260 eurot

(käibemaksuta).

Võlgniku

menetluskulude

nimekirja

kohaselt

on

võlgniku

menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud kahe tunni ulatuses järgmiselt: pankrotiavalduse ja

21. septembri 2022 menetlusdokumendiga tutvumine ning neile vastuse koostamine. Võlgnik

kinnitab, et kõik kulud on tekkinud seoses antud kohtumenetlusega.

9.1. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud.

Tsiviilasjas esindas võlgnikku jurist Jaanus Silm, olles võlgniku lepinguliseks esindajaks TsMS

§ 218 lg 1 p 2 mõttes.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb hagita menetlustes esindajakulude väljamõistmisel üldnormina

kohaldada TsMS § 175 lg-d 1–3, kusjuures põhilise kriteeriumina TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb

esindajakulude korral lähtuda nende vajalikkusest ja põhjendatusest. Seejuures on menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus.

Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on kohtu hinnangul vastaspoole

kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. Menetlusosalise lepingulise

esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada kohtuvaidluse asjaoludega,

eelkõige asja keerukuse ja mahuga. Tsiviilasja keerukus tuleneb asja olemusest. Asja keerukus võib

seisneda ka tõendite hindamises, eelkõige kui hinnatavate tõendite maht on suur. Lisaks

esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi

hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab

hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja

vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

9.2. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid ning hinnates võlgniku lepingulise esindaja

poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude kindlaksmääramise

avalduses märgitud ajakuluga, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses on põhjendatud ja

vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses, vastates tervikuna antud asja olemusele, keerukusele ja

mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole näidanud viidatud

menetlustoimingutele kulunud aega (kokku kaks tundi) ülemäärasena. Samuti tuleb võlgniku

esindaja tasu 130 eurot tunnis ilma käibemaksuta pidada põhjendatud ja mõistlikuks tasuks, kuna

see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, vastates käesoleval ajal juristi

kvalifikatsiooni eeldava õigusnõustamise tunnihinnale.

9.3. Eeltoodud kohtu põhjendustest tulenevalt rahuldab kohus võlgniku avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks ja määrab tsiviilasjas nr 2-22-13504 Baltic Electrical Installations OÜ

menetluskulude rahaliseks suuruseks 260 eurot (lepingulise esindaja õigusabikulu).

Kohtumääruses määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus võlausaldajalt võlgniku

kasuks välja menetluskulud 260 eurot.

10. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb võlausaldajal tasuda alates käesoleva

kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud määras (TsMS § 177 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Lahend on osaliselt jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 13.12.2022 lahendiga