2-21-6342/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. oktoober 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-6342

Kohtuasi

AS-i YIT Eesti hagi Eesti Vabariigi (Transpordiameti

kaudu) vastu õigussuhete tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. veebruari 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AS-i YIT Eesti apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja AS YIT Eesti (registrikood 10093801), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Margus Arvisto

Kostja Eesti Vabariik (Transpordiameti kaudu, registrikood

70001490), lepinguline esindaja Kaidi Sulg

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 13. septembri 2022. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta tsiviilasjas nr 2-21-6342 tehtud Harju Maakohtu 28. veebruari 2022. a otsuse

resolutsioon muutmata menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas, kuid

muuta selles osas otsuse põhjendust. Ülejäänud osas maakohtu otsus tühistada ja jätta

hagi läbi vaatamata.

2. Rahuldada AS-i YIT Eesti apellatsioonkaebus osaliselt.

3. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud AS-i YIT Eesti kanda.

4. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgnev:

4.1. Jätta AS-i YIT Eesti hagi läbi vaatamata.

4.2. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud AS-i YIT Eesti

kanda.

4.3. Mõista AS-ilt YIT Eesti välja Eesti Vabariigi (Transpordiameti kaudu) kasuks

maakohtus

kantud

menetluskulud

eurot.

Ringkonnakohtus

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Määrata, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kulude

hüvitamiseni tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AS YIT Eesti (hageja) esitas 22. aprillil 2021 Harju Maakohtule Eesti Vabariigi

(Transpordiameti kaudu) (kostja) vastu hagi õigussuhete tuvastamiseks. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hageja, kostja ja osaühingu Rail Baltic Estonia vahel sõlmitud

riigihanke „Riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 20,2-24,2 Luige-Saku lõigu ehitus“ menetluses

hankeleping 1-9/19/0890-1 (leping). Lepingu esemeks oli ühe rajatava objektina Saustinõmme

viadukti (viadukt) ehitus. Vastavalt teetööde tehnilise kirjelduse (eritingimused) p-le 1.2.28, oli

hageja kohustuseks kõigi vajalike tööjooniste ja -projektide koostamine. Lepingus sisaldus

lisatingimusena ka kohustus muuta etteantud põhiprojekti lähtuvalt RB Rail AS-i (RBR)

tehnilistest nõuetest, s.o projekteerida tuli kaitseekraan ja eskiisina näidata piirdeaia lahendused

raudteeohutuse tagamiseks. Eelpool kirjeldatud tööde teostamise eest oli lepingus kokku lepitud

eelarve 41 055,62 eurot.

Kuivõrd hageja leidis, et lepingu projektijärgse lahenduse teostamine sisaldab endas mitmeid

riske, tegi hageja 23. mail 2019 Lindvill OÜ-le (insener) ettepaneku viadukti tekiehituse

ristlõike muutmiseks ja pakkus välja alternatiivse lahenduse. 3. juuli 2019. a e-kirjas kinnitas

insener, et temal ega kostjal vastuväiteid ei ole ning hageja võib jätkata viadukti projekti

muudatuste tegemisega vastavalt esitatud eskiislahendusele. Seejuures nõustus insener hageja

juhisega nr 3 RB, s.o muudetud konstruktiivse lahendusega viadukti projekti, ekspertiisi ja

selleks vajalike kulutustega. Kuna hageja oli esitanud insenerile viadukti alternatiivse

terviklahenduse, mitte esialgse lahenduse täienduse või edasiarenduse, siis sai hageja inseneri

nõusolekust aru, et tegemist on lepingu muudatusega FIDIC töövõtulepingu tingimused ehitus-

ja inseneritöödeks tellija antud projektlahendi alusel, esimene väljaanne 1999, (üldtingimused)

p 13 tähenduses.

Hageja juhtis 17. juuli 2019. a kirjas inseneri tähelepanu viadukti uuele probleemile, mis

seisnes kaldasammaste ja muldkeha vajumises, millega algses kostja etteantud põhiprojektis ei

olnud arvestatud ja mis tingis viadukti kaldasammaste ja tugiseinte lahenduse muutmise

vajaduse. Seejuures nõustus insener hageja juhisega nr 2 RB, s.o viadukti kaldasammaste ja

tugiseinte lahenduse muutmisega ja sellega seoses lepingu maksumuse suurenemisega.

Hageja esitas 1. oktoobril 2019 insenerile muudatustest tulenevad muudetud tööde mahud koos

rahaliste kalkulatsioonidega nii viadukti tekiehituse ristlõike ja vahesammaste muudatusest

tulenevalt, kui ka kaldasammaste ja tugiseinte lahenduse muudatustest tulenevalt. Insener

keeldus 3. veebruari 2020. a kirjas käsitlemast viadukti tekiehituse ristlõike muudatusi

muudatusena üldtingimuste p 13 tähenduses ja leidis, et antud projektimuudatused on hõlmatud

hageja lepinguliste kohustustega ning hagejale on selle töö eest juba tasu lepingus ette nähtud.

Samuti keeldus insener tunnistamast hageja viidatud viga projekti kululoendi real nr 60412,

mille kohaselt on arvestamata 572 m3 viadukti tekiplaadi mahtu.

Hageja hinnangul on viadukti tekiehituse ja vahesammaste lahenduse muudatuse puhul

tegemist lepingu muudatusega üldtingimuste p 13 tähenduses, millisel juhul kuulub hagejale

kui töövõtjale tasumisele täiendav tasu. Hageja pakutud ja inseneri aktsepteeritud alternatiivse

lahenduse näol on tegemist täielikult muudetud konstruktiivse lahendusega viaduktiga, mitte

algses põhiprojektis ettenähtud konstruktiivse lahenduse täienduse või edasiarendusega. Lisaks

on insener ja kostja nõustunud, et hageja muudab esialgse põhiprojekti järgset lahendust ja

projekteerib täiesti teise konstruktiivse lahendusega viadukti. Seega on insener ja kostja

sisuliselt nõustunud sellega, et tegemist on muudatusega üldtingimuste p 13 tähenduses.

Hageja leidis, et üldtingimuste p 20.1 järgne teavitamiskohustus ei kohaldu muudatuse

menetluse olukorras. Seejuures ei ole kostja ega insener sama viaduktiga seoses kaldasammaste

ja tugiseinte muudatuseks juhise 2RB andmisel pidanud vajalikuks üldtingimuste p 20.1

teavitusaega järgida ega ole ka muudatust puudutavat otsust tehes ja juhist andes neid päevi

lugenud. Seega on insener ja kostja varasema käitumisega omaks võtnud, et õige on

lähenemine, et muudatuse olukorras ei kohaldu muudatuse protseduuri sees üldtingimuste

p 20.1.

Hageja märkis, et ta ei saanud riigihankemenetluses pakkumust tehes või lepingut sõlmides

arvestada selle viadukti lahendusega, mis lõpuks teostati. Lahendus tekkis lepingu täitmise

käigus kostja nõusolekul ja oli olulises osas erinev algsest põhiprojekti järgsest viadukti

lahendusest.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja leidis, et viadukti lahenduse muutmine oli hageja lepingust tulenev kohustus. Hageja

poolt 23. mail 2019 esitatud lahendus vastas eritingimuste p-le 1.2.28 ning seega oli tegemist

hageja lepingulise kohustuse täitmisega ning inseneril ega kostjal ei olnud õiguslikku alust

keelata sellise lahenduse realiseerimine. Kuivõrd tegemist ei olnud eritingimuste p 1.2.28

mahtu ületava lahendusega, siis ei saa hageja poolt tehtud muudatusi käsitada muudatustena

üldtingimuste p 13 tähenduses. Seega esitas hageja viidatud kirjaga oma kohustuse täitmisena

viadukti lahenduse, mille insener oma 3. juuni 2019. a kirjaga kooskõlastas. Insener ei

algatanud lepingu muudatust.

Hageja 23. mai 2019. a kirjast nähtuvalt on ka hageja ise mõistnud viadukti muutmise lahendust

kui enda lepingululist kohustust. Sama kinnitas hageja ka 20. mai 2019. a koosolekul. Ka ei ole

hageja oma kirjas viidanud, et tema hinnangul võiks tegemist olla muudatusega üldtingimuste

p 13 tähenduses. Seega ei saanud ega pidanud kostja ega insener mõistma, et hageja arvates on

esitatud lahenduse näol tegemist lepingu muutmisega. Asjaolu, et viadukti lahenduse muutmise

näol ei ole tegemist lepingu muudatusega, tõendab muuhulgas see, et antud küsimuses ei ole

insener ega hageja mingil moel järginud üldtingimuste p-st 13.3 tulenevat muudatuse tegemise

protseduuri.

Ka puudub viadukti lahenduse muutmise ja hagejale väidetavalt tekkinud täiendavate kulude

nõude vahel põhjuslik seos. Hagejale oleks saanud kulud tekkida vaid juhul, kui hageja oleks

lepingu sõlmimisel arvestanud mingi teistsuguse viadukti lahendusega, kuid lepingu täitmisel

ilmnenud asjaolude tõttu oli ta sunnitud lahendust muutma ning see muudetud lahendus tõi

võrreldes esialgu planeeritud lahendusega hagejale kaasa täiendavad kulud. Inseneri ja kostja

hinnangul ei esinenud viadukti põhiprojektijärgses lahenduses hageja poolt esile toodud

probleeme. Seda on insener hagejale 3. juuni 2019. a kirjas ka selgitanud. Kõik asjaolud,

millega hageja viadukti lahenduse muutmist põhjendas, olid hagejale teada juba

hankemenetluse ajal. Pakkumuse esitamine ja lepingu sõlmimine näitab seda, et hageja ei

pidanud põhiprojektis toodud viadukti lahendust probleemiks. Hageja ei ole esile toonud ühtegi

asjaolu, millest saaks järeldada, et hankemenetluse jooksul avaldati valed andmed või puudulik

info, mis oli võimalik avastada alles lepingu täitmise käigus.

Kui hageja leidis, et 23. mail 2019 esitatud viadukti lahenduse näol on tegemist lepingu

muudatusega, mis annab aluse nõuda täiendavat tasu, oleks hageja pidanud järgima

üldtingimuste p-s 20.1 tulenevat 28-päevast nõudest teatamise tähtaega. Vastava info edastas

hageja aga alles 1. oktoobril 2019. Isegi, kui hageja lahendust menetleda kui lepingu muudatust,

siis ei saaks täiendava tasu nõuet rahuldada, kuna hageja ei ole nõuet tähtaegselt esitanud.

Kaldasammaste ja tugiseinte lahenduse muutmise küsimus ei ole käesolevas asjas asjakohane.

Selle kohta andis insener juhise, milles on selgelt välja toodud, et tegemist on lepingu muutmise

olukorraga. Kaldasammaste ja tugiseinte lahenduse muutmise kohta sõlmiti lepingu muudatus,

samuti lepiti kokku täiendavas tasus sellega seotud töödega.

Kostja leidis, et kululoendis ei ole viga. Kui hagejale jäi ebaselgeks kululoendi mahu küsimus

(võttes arvesse põhiprojektis toodud mahtusid), oli hagejal võimalus paluda hankijalt

hankemenetluse käigus selgitusi.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 28. veebruari 2022. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata

ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et viadukti

põhiprojektis oleks esinenud viga. 20. mai 2019. a viadukti projektlahenduse nõupidamise

protokollist nähtub, et hageja on tutvustanud erinevaid viadukti tekiehituse ja vahesammaste

lahendusi. Maakohtu hinnangul vastas hageja tegevus lepingu eritingimuste p-s 1.2.28 toodud

töövõtja lepinguliste kohustuste täitmisele, hageja lepingust tulenev kohustus oligi

põhiprojektis muudatus teha. Koosoleku protokollist ei nähtu, et hageja oleks esitanud lepingu

muutmise ettepaneku või asunud seisukohale, et teostab töö üksnes lisatasu eest. Samuti ei

nähtu protokollist, et hageja teostab töö põhjusel, et põhiprojektis oleks viga esinenud. Ka ei

nähtu hageja 23. mai 2019. a kirjast ühtegi viidet täiendavale tasunõudele ega ka sellele, et

hageja käsitleb põhiprojekti muudatust üldtingimuste p 13.1. kohase muudatusena.

Maakohus viitas lepingu üldtingimuste p-le 20.1 ning leidis, et hageja ei ole tasunõude

esitamisel järginud tähtaega, mistõttu on hageja kaotanud õiguse nõuda täiendavat tasu.

Kuivõrd viadukti tekiehituse ja vahesammaste lahenduse teostas hageja ise, oli hageja hiljemalt

23. mail 2019 teadlik ka tasunõudest. Hageja teavitas kostjat täiendavast tasunõudest alles

1. oktoobril 2019.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega hagi rahuldada. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda.

Hageja leidis, et maakohus on rikkunud otsuse põhjendamiskohustust. Otsuses puudub vaidluse

peamises küsimuses, milleks oli hageja kui töövõtja projekteerimise kohustuse ulatus,

igasugune asjakohaste lepingu tingimuste analüüs. Maakohus ei ole hinnanud hageja väiteid ja

tõendeid selle kohta, kui ulatuslikud olid põhiprojektis tehtud muudatused ning miks neid

muudatusi ei olnud võimalik käsitada lepingulise projekteerimiskohustuse raames ja lepingus

kokkulepitud tasu eest. Ka ei ole maakohus hinnanud hageja väiteid ja tõendeid, mis puudutasid

kostja käitumist viadukti kaldasammaste ja tugiseinte lahenduse muutmisega seoses ning milles

väljendus kostja muudatuse protseduuri kohane tegevus. Lisaks oleks maakohus pidanud

põhjendama, miks kohus asus otsuses vaidluste lahendamise komisjoniga (VKL) erinevale

seisukohale. Ka on maakohus jätnud otsuses ühe haginõude sisuliselt lahendamata. Isegi, kui

asuda seisukohale, et otsuse resolutsioon käib ka kululoendi veaga seotud haginõude kohta, ei

ole otsuses nimetatud nõude rahuldamata jätmist põhjendatud.

Lisaks on otsus ka sisuliselt ebaõige. Maakohus on tuginenud otsuse põhjendustes 20. mai

2019. a viadukti projektlahenduse nõupidamise protokollile. Selle protokolli näol on tegemist

hageja 23. mai 2019. a kirjale eelnenud nõupidamist kokkuvõtva protokolliga. Koosolekul

arutati erinevaid võimalikke lahendusvariante. Koosolek lõppes kokkuvõtlikult sellega, et

hageja pidi esitama ettepaneku koos põhjendustega, mida hageja ka 23. mai 2019. a kirjaga tegi.

Seega on kohtu järeldused, nagu oleks sellel koosolekul pidanud tegema lepingu muutmise

ettepaneku või rääkima muudatusest tulenevast lisatasust, arusaamatud.

Maakohtu seisukohas, mille kohaselt ei ole hageja tasunõude esitamisel järginud lepingu

üldtingimuste p-s 20.1 sätestatud tähtaega, mistõttu on hageja oma täiendava tasunõude

kaotanud, on vastuolu. Selleks, et oleks võimalik öelda, et hageja on kaotanud üldtingimuste

p 20.1 kohase teavitusega hilinemise tõttu täiendava tasu nõudeõiguse, peaks jaatama hageja

õigust täiendavale tasule ehk lepingu muutmist. Maakohus jõudis aga varasemalt seisukohale,

et tegemist ei olnud lepingu muudatusega. Hageja on esitanud käsitluse ja tõendid selle kohta,

et üldtingimuste p 20.1 järgne teavitamiskohustus ei kohaldu muudatuse menetluse olukorras.

Maakohus hageja käsitlust ega tõendeid analüüsinud ei ole.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 4 alusel tühistada osaliselt ja hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel

läbi vaatamata. Maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata menetluskulude jaotuse ja

kindlaksmääramise osas, muutes selles osas otsuse põhjendust. Apellatsioonkaebus

rahuldatakse osaliselt.

7. Hageja esitas kohtule tuvastushagi, leides, et tal on õiguslik huvi teha kindlaks, kas

Saustinõmme viadukti tekiehituse ristlõike ja vahesammaste lahenduse muutmine on muudatus

vastavalt FIDIC üldtingimuste p-le 13 (esimene tuvastusnõue) ning kas kululoendi reas

nr 60412 on järel-/eelpingekonstruktsiooni mahus viga (teine tuvastusnõue). Hageja leiab, et ta

ei saa oma õiguste maksmapanekuks esitada sooritushagi. Kolleegium hageja seisukohaga ei

nõustu.

Kohus peab omal algatusel kontrollima, et menetluses oleval hagil on perspektiivi, sest vastasel

juhul tekitaks menetluse jätkamine üksnes asjatuid kulutusi. Perspektiivituse võimalikud

põhjused ja hindamiskriteeriumid on seejuures samad mis TsMS § 371 lg 2 kohaldamisel.

Erinevalt TsMS § 423 lg-st 1 on kohtul lg 2 alusel kaalutlusõigus, kas jätta hagi läbi vaatamata

või jätta hagi sisulise otsusega rahuldamata. Menetlusökonoomia põhimõttega on kooskõlas, et

olukorras, kus hagejal ei ole tuvastusnõuete esitamiseks tuvastushuvi TsMS § 368 lg 1 mõttes,

tuleb tuvastusnõuded jätta TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata või menetlusse

võetud nõuded TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata (Riigikohtu 3. mai 2016. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-20-16, p 24). Hagi saab läbi vaatamata jätta igas menetluse etapis, sh

edasikabetähtaja jooksul või edasikaebemenetluses kõrgema astme kohtus (vt TsMS § 657 lg 1

p 4). Muu hulgas tähendab see, et ringkonnakohus võib jätta läbi vaatamata hagi, mille esimese

astme kohus on sisuliselt läbi vaadanud ja lahendanud. Ringkonnakohus lahendab asja täies

ulatuses otsusega (vt Riigikohtu 28. mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-14).

8. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus tuvastushagi menetledes kindlaks tegemata, kas

hagejal on tuvastushagi esitamiseks õiguslik huvi. Ringkonnakohus saab selle rikkumise

kõrvaldada.

8.1. Hageja selgitas 13. septembri 2022. a ringkonnakohtu istungil, et ta ei saa rahalist nõuet

kostja vastu esitada, sest sellisel juhul saaks kostja väita, et hageja nõue ei ole muutunud

sissenõutavaks ning teiseks, muudatust tuleks menetleda selleks ettenähtud protseduuri järgides

(ajamärgid 01:00:15 ja 01:04:11). Hageja tugineb tuvastushuvi põhjendamisel ka Vaidluse

Lahendamise Komisjoni (VLK) 12. jaanuari 2021. a otsusele, milles jäeti hageja sooritusnõue

läbi vaatamata (kd I, tl-d 131–138 pöördel). Hageja jäi ka apellatsioonimenetluses selle juurde,

et tal on tuvastushagi esitamiseks õiguslik huvi (ajamärk 01:43:53).

TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise

tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Praegusel juhul vaidlevad

pooled selle üle, millised olid hageja lepingulised kohustused seoses Saustinõmme viadukti

projekteerimisega (kas lepingust tulenes hagejale konkreetne projekteerimisülesanne või tal oli

vabadus kogu projekt ümber teha). Hageja eesmärk on teha selgeks, kas muudatused tehti

projekteerimiskohustuse raames (eritingimuste p 1.2.28) või on tegemist muudatusega FIDIC

üldtingimuste p 13 mõttes. Hageja leiab, et pärast selle asjaolu tuvastamist saab ta esitada kostja

vastu täiendava tasu nõude.

8.2. Kolleegium leiab, et hageja põhjendus ei ole piisav tuvastushagi menetlemiseks.

Tuvastushagi alusel tehtud otsusega peab olema võimalik vaidlust lahendada ja õigusselgust

tagada ning välistada vajadus edasisteks menetlusteks. Seega eeldab tuvastushuvi, et

tuvastusnõude alusel tehtud kohtulahend on ka sobiv vahend eesmärgi saavutamiseks. Hageja

nõuded sellistele eeldustele ei vasta. Kolleegiumi hinnangul oleks kohane õiguskaitsevahend

sooritushagi esitamine. Ka kohtupraktikas on leitud, et materiaalõiguslike nõuete kaotamise

vältimiseks ja menetluskulude kokkuhoidmiseks on hagejatel üldjuhul mõistlik tuvastusnõuete

esitamisele eelistada sooritusnõuete esitamist (vt Riigikohtu 12. oktoobri 20016 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-84-06, p 16).

8.3. Ringkonnakohtu istungil antud hageja selgitusest ei tulenenud ühtki täiendavat aspekti,

mida tuvastusnõude rahuldamine annaks hagejale sooritusnõudega võrreldes rohkem. Sellele ei

aita kaasa ka istungil tehtud tuvastusnõude täpsustus (ajamärk 01:16:49). Praegusel juhul on

insener võtnud eelduseks, et muudatust ei ole toimunud. Hageja hinnangul peaks kohus tegema

inseneri eest teistsuguse otsuse, mistõttu peab insener sellest lähtudes menetlema viadukti

tekiehituse ja vahesammaste muudatust FIDIC üldtingimuste p-s 13 sätestatud protseduuri järgi

(tegema muudatuse menetlemiseks vajalikud toimingud), mh andma hinnangu hageja kuludele

(ajamärgid 01:12:03 ja 01:17:07).

Kolleegium nõustub kostja seisukohaga, et hageja kohane õiguskaitsevahend on

töövõtulepingust tulenev kahju hüvitamise või täitmisnõue. VLK õiguslik seisukoht, et hageja

alternatiivselt esitatud sooritusnõue (mõista kostjalt hageja kasuks välja 328 184,95 eurot või

40 749,23 eurot) tuleb jätta läbi vaatamata, ei ole kohtule siduv ning see ei too pooltele kaasa

õiguslikke tagajärgi. FIDIC üldtingimuste p 20.4 järgi ei ole otsus muutunud lepingupooltele

siduvaks, sest kostja esitas hagejale teate VLK otsusega mittenõustumise kohta (kd I, tl-d 139–

143). Kolleegiumi hinnangul tuleb hagejal esitada sooritushagi.

8.4. Poolte vahel on riigihanke tulemusel sõlmitud töövõtuleping võlaõigusseaduse

(VÕS) § 635 lg 1 mõttes. Vaatamata sellele, et see on sõlmitud tüüptingimustel, ei muuda see

lepingu rikkumise korral võlaõigusseaduses sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamise

põhimõtteid. Praegusel juhul ei tugine hageja tuvastushagi esitamise õigusliku huvi

põhjendamisel sellele, et tuvastamisele järgneda võivad nõuded on ilmselgelt lõppenud või et

need on ilmselt aegunud. Hageja huviks on saada kostjalt täiendavat tasu. Hageja selgituse

kohaselt on tuvastushagi rahuldamine sooritushagi esitamise eelduseks. Kolleegium hagejaga

ei nõustu, et hageja saab esitada täiendava tasu nõude üksnes siis, kui insener on vastu võtnud

tööde maksumuse kohta otsuse. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus ei ole sätestatud tasu

nõudmise eelduseks kohustuslikku korda, s.t et tasu saaks nõuda üksnes juhul, kui insener on

FIDIC üldtingimuste p 3.5 järgi vastu võtnud otsuse. Ka praegusel juhul on hagejal võimalik

nõuda kostjalt täiendava tasu väljamõistmist VÕS § 108 lg 1 alusel koosmõjus FIDIC

üldtingimuste p-ga 13 või tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel (vt nt riigihanke

tulemusel sõlmitud töövõtulepingu rikkumise korral sooritushagi esitamise võimalikkuse kohta

Tallinna Ringkonnakohtu 23. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-60996, p-d 36 jj).

Seetõttu tuleb esimene tuvastusnõue jätta perspektiivituse tõttu läbi vaatamata TsMS § 423 lg

2 p 2 alusel.

8.5. Ringkonnakohus leiab, et ka teine tuvastusnõue tuleb perspektiivituse tõttu jätta läbi

vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel.

Kolleegium nõustub hagejaga, et teise nõude põhjendused kohtuotsuses puuduvad. Maakohus

jättis selle nõude sisuliselt lahendamata, rikkudes TsMS § 436 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud

kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Vaatamata sellele ei tingi see asja saatmist esimese astme

kohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtu otsus tuleb küll vastavas ulatuses tühistada, kuid

kuna hagejal tuleb oma õiguste kaitseks esitada sooritushagi, tuleb nõue jätta läbi vaatamata.

8.6. Hageja selgitas ringkonnakohtu istungil, et ka teise tuvastusnõude puhul ei ole

sooritusnõude esitamine võimalik. Hagejat tuleb mõista nii, et kui FIDIC üldtingimuste p 13

järgi muudatust menetletakse, siis insener korrigeerib hagejale tasutavate summade

suurenemist ja vähenemist (FIDIC üldtingimuste p 13.5), võttes siis ka arvesse kohtu poolt

eraldi menetluses tuvastatud viga kululoendis, ning ebaõigest konstruktsioonimahust ei

pruugigi tasu nõuet tekkida (ajamärgid 01:34:29 ja 01:35:17). Kolleegiumi hinnangul tähendab

see seda, et hageja taotletud tuvastus, kas kululoendi reas nr 60412 peab konstruktsiooni mahu

1900 m³ asemel olema 2472 m³, tuleb teha kindlaks sooritusnõude lahendamisel. Hageja ei ole

esile toonud, et tal oleks tuvastusnõude esitamiseks muud huvi, kui nõuda kostjalt täiendavat

tasu. Seetõttu ei saa teine tuvastusnõue olla iseseisvaks hagi esemeks, sest asjaolu tuvastamine

ei anna hagejale midagi rohkemat kui nõuded, mis tulenevad töövõtulepingu täitmisest. Tasu

suuruse aluseks olevate asjaolude kohta tuleb nagunii teha otsustus sooritushagi kohta tehtava

kohtulahendi põhjendustes.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. Maakohtu otsuse resolutsiooni ei ole põhjust menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise

osas muuta. Kuna hagi jäetakse läbi vaatamata, jäävad maa- ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Ringkonnakohtus kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

10. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)