2-20-12112/113 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse kuupäev

06.10.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-12112

Tsiviilasi

C, Q ja W avaldus Z ja Y vastu kinnistu ja sellel

paikneva elamu endise seisukorra taastamiseks

Z ja Y ning C, Q ja W avaldused korteriomanike

kokkuleppe

sõlmimiseks

ja

kinnistusraamatusse

kandmiseks tahteavalduste andmiseks

Vaidlustatud määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Harju Maakohtu 09.02.2022 määrus

C, Q ja W määruskaebus

Z ja Y vastumääruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja I C (isikukood XXXXXXXXXXX)

Avaldaja II Q (isikukood XXXXXXXXXXX)

Avaldaja III W (isikukood XXXXXXXXXX)

Avaldajate lepinguline esindaja vandeadvokaat Ott Saame

Puudutatud

isik

I

(avaldaja)

Z

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud

isik

II

(avaldaja)

Y

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Puudutatud isikute lepinguline esindaja vandeadvokaadi

abi Simo Soolo

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

2-20-12112

2 (15)

RESOLUTSIOON

1. Jätta vastu võtmata Z ja Y vastumääruskaebusele lisatud 15.02–18.02.2022 e-

kirjavahetus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 09.02.2022 määrus menetluskulude jaotuse osas

osaliselt (resolutsiooni p 8 osaliselt) ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta

kinnistu ja elamu endise seisukorra taastamise avalduse menetlemise kulud

(varasem tsiviilasi nr 2-20-12112) võrdsetes osades C, Q ja W kanda. Maakohtu

määrus (resolutsiooni p 8 osaliselt) jääb muutmata osas, milles korteriomanike

kokkuleppe sõlmimise avalduste (varasem tsiviilasi nr 2-20-15047) menetlemise

kulud jäid menetlusosaliste endi kanda.

3. Täiendada Harju Maakohtu 09.02.2022 määruse resolutsiooni p-i 5 otsustusega, et

parkimiskohad ühisalal asuvad määrusele lisatud joonisel roosaga märgitud alal

joonisel näidatud suuruses selliselt, et iga korteri juurde kuulub kaks parkimiskohta

põhja (autovärava) poolt arvestades järgmiselt: korter 2 (registriosa nr 12862202) –

kaks esimest parkimiskohta; korter 3 (registriosa nr 12862302) – kaks järgnevat

parkimiskohta; korter 4 (registriosa nr 12862402) – kaks järgnevat parkimiskohta;

korter 1 (registriosa nr 12862102) – kaks järgnevat parkimiskohta. Samuti

täiendada Harju Maakohtu 09.02.2022 määruse resolutsiooni p-i 6 selliselt, et seal

tehtud otsustusega on hõlmatud ka käesolevas punktis märgitud parkimiskohtasid

puudutav ringkonnakohtu otsustus.

4. Ülejäänud osas jätta Harju Maakohtu 09.02.2022 määruse resolutsioon muutmata,

arvestades ka ringkonnakohtu määruse põhjendusi.

5. Harju Maakohtu 09.02.2022 määrus on jõustunud resolutsiooni p-de 1, 2–4, punkti

5 ja selle alapunktide 5.1–5.7 ning alapunkti 5.8 osas.

6. C, Q ja W määruskaebus rahuldada osaliselt.

7. Jätta Z ja Y vastumääruskaebus läbi vaatamata osas, milles puudutatud isikud

vaidlustasid maakohtu määruse resolutsiooni p-i 1, millega tühistati 14.10.2020

määrusega toimunud vastuavalduse eraldamine ja liideti tsiviilasjad taas ühte

menetlusse. Ülejäänud osas rahuldada Z ja Y vastumääruskaebus.

8. Parandada Harju Maakohtu 09.02.2022 määruse resolutsiooni p-s 4 sisalduv ilmne

ebatäpsus ja lugeda see sõnastatuks järgmiselt: „Rahuldada osaliselt C, Q, W, Z ja

Y avaldused korteriomandite omanike kokkuleppe sõlmimiseks“; ning resolutsiooni

p-s 5 sisalduv ilmne ebatäpsus ja lugeda see sõnastatuks järgmiselt: „Kohustada C

(C), Q, W (W), Z (Z) ja Y (Y) andma tahteavaldused korteriomandi kaasomandi

esemeks oleva maatüki, mille asukoht on Harju maakond, Haabneeme, Hundi tee

42 (katastritunnus 89001:010:6850) ja selle oluliseks osaks olevate hoonete ning

puude ja põõsaste suhtes korteriomandite omanike kokkuleppe sõlmimiseks, mille

tingimused on järgmised: […].“

9. Määruskaebuste menetlemise kulud jätta poolte endi kanda.

10. Mõista C-lt, Q-lt ja W-lt solidaarselt riigituludesse varasemalt tsiviilasjas nr 2-20-

15047 korteriomanike kokkuleppe sõlmimise avalduselt tasumata jäänud riigilõiv

50 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

jõustumisest (makseinfo on lisatud kohtuotsusele). Tasumisega viivitamisel tuleb

tasumata summalt maksta C-l, Q-l ja W-l solidaarselt viivist võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

11. Kohtumääruse tervikresolutsioon on järgmine:

2-20-12112

3 (15)

11.1. Tühistada 14.10.2020 määrusega toimunud Z ja Y 30.09.2020 vastuavalduse

C, Q ja W vastu kasutuskorra kindlaksmääramiseks eraldamine ja liita

tsiviilasjad taas ühte menetlusse. Edaspidi kannab tsiviilasi numbrit 2-20-

12112.

11.2. Jätta 24.08.2021 vaatlusprotokollist välja menetlusosaliste ja nende esindajate

sõnavõtud ja selgitused.

11.3. Jätta C, Q ja W avaldus Z ja Y vastu kinnistu ja elamu endise (projektijärgse)

seisukorra taastamiseks rahuldamata.

11.4. Rahuldada osaliselt C, Q, W, Z ja Y avaldused korteriomanike kokkuleppe

sõlmimiseks.

11.5. Kohustada C, Q, W, Z ja Y andma tahteavaldused korteriomandi kaasomandi

esemeks oleva maatüki, mille asukoht on Harju maakond, Haabneeme, Hundi

tee 42 (katastritunnus 89001:010:6850) ja selle oluliseks osaks olevate hoonete

ning puude ja põõsaste suhtes korteriomandite omanike kokkuleppe

sõlmimiseks, mille tingimused on järgmised:

11.5.1

registriossa nr 12862102 kantud korteriomandi igakordse omaniku

erikasutuses on kinnisasjal maa-ala, mis on määruse lahutamatuks lisaks

oleval plaanil tähistatud kollase värviga;

11.5.2

registriossa nr 12862202 kantud korteriomandi igakordse omaniku

erikasutuses on kinnisasjal maa-ala, mis on määruse lahutamatuks lisaks

oleval plaanil tähistatud sinise värviga;

11.5.3

registriossa nr 12862302 kantud korteriomandi igakordse omaniku

erikasutuses on kinnisasjal maa-ala, mis on määruse lahutamatuks lisaks

oleval plaanil tähistatud rohelise värviga;

11.5.4

registriossa nr 12862402 kantud korteriomandi igakordse omaniku

erikasutuses on kinnisasjal maa-ala, mis on määruse lahutamatuks lisaks

oleval plaanil tähistatud roosa värviga;

11.5.5

iga kaasomanik hooldab neid puid, mille tüved jäävad tema

ainukasutuses olevale maa-alale, niidab ise oma muru kas isiklikult või

endale meelepärase teenusepakkuja kaudu ning samuti kas riisub või

niidab (multšib) langenud lehed;

11.5.6

igal kaasomanikul on õigus istutada ja kasvatada tema

ainukasutusse jääval maa-alal ilutaimi ja aedvilju tingimusel, et need ei

ulatu naabri ainukasutusse jääva maa-alani ega riku muul moel naabri

ainukasutusse jääva maa-ala kasutamist;

11.5.7

ühisalal muru niitmine toimub kord nädalas ning roteeruvalt iga

korteri kohta – esimene nädal korter 1, teine nädal korter 2, kolmas

nädal korter 3 ja neljas nädal korter 4;

11.5.8

ühisalal, sh parklas, lumelükkamine toimub igapäevaselt ning

roteeruvalt iga korteri kohta – esimene päev korter 1, teine päev korter

2, kolmas päev korter 3 ja neljas päev korter 4;

11.5.9

korteriomanikust

lemmiklooma

omanikul

tuleb

tagada,

et

lemmikloom püsiks omaniku ainukasutuses oleval maa-alal ega ohustaks

teisi kaasomanikke ega nende külalisi;

11.5.10

parkimiskohad ühisalal asuvad määrusele lisatud joonisel roosaga

märgitud alal joonisel näidatud suuruses selliselt, et iga korteri juurde

kuulub kaks parkimiskohta põhja (autovärava) poolt arvestades

2-20-12112

4 (15)

järgmiselt: korter 2 (registriosa nr 12862202) – kaks esimest

parkimiskohta; korter 3 (registriosa nr 12862302) – kaks järgnevat

parkimiskohta; korter 4 (registriosa nr 12862402) – kaks järgnevat

parkimiskohta; korter 1 (registriosa nr 12862102) – kaks järgnevat

parkimiskohta.

11.6. Kohustada C, Q, W, Z ja Y andma nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 341

lg 1 tähenduses) Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu

registriosadesse nr 12862102, 12862202, 12862302 ja 12862402 eriomandi

sisuna korteriomandite omanike kokkuleppe kandmiseks.

11.7. Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.

11.8. Jätta kinnistu ja elamu endise seisukorra taastamise avalduse menetlemise

kulud (s.o varasem tsiviilasi nr 2-20-12112) võrdsetes osades C, Q ja W kanda.

Korteriomanike kokkuleppe sõlmimise avalduste menetlemise kulud jätta

menetlusosaliste endi kanda (s.o varasem tsiviilasi nr 2-20-15047).

11.9. Mõista C-lt, Q-lt ja W-lt solidaarselt riigituludesse varasemalt tsiviilasjas nr

2-20-15047 korteriomanike kokkuleppe sõlmimise avalduselt tasumata jäänud

riigilõiv 50 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse jõustumisest (makseinfo on lisatud kohtuotsusele). Tasumisega

viivitamisel tuleb tasumata summalt maksta C-l, Q-l ja W-l solidaarselt viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldajate avaldus kinnistu ja sellel paikneva elamu endise seisukorra taastamiseks

1. C (avaldaja I), Q (avaldaja II) ja W (avaldaja III) (avaldaja I, avaldaja II ja avaldaja III

ühiselt kui avaldajad) esitasid 21.08.2020 Harju Maakohtule avalduse Z (puudutatud isik I) ja

Y (puudutatud isik II) (puudutatud isik I ja puudutatud II ühiselt kui puudutatud isikud) vastu,

milles palusid kohustada puudutatud isikuid kõrvaldama neile kuuluvatele korteriomanditele

ehitatud terrasside pikendused ja laienduse ning taastada elamu endine (projektijärgne)

seisukord. Menetluskulud palusid avaldajad jätta solidaarselt puudutatud isikute kanda.

Avalduse kohaselt on avaldajad ja puudutatud isikud Viimsi vallas Haabneeme alevikus

Hundi tee 42 asuvate korteriomandite omanikud. Puudutatud isik I on registriossa nr 12862102

kantud korteriomandi (korter nr 1) omanik, avaldaja I on registriossa nr 12862202 (korter nr 2)

kantud korteriomandi omanik, avaldajad II ja III on registriossa nr 12862302 (korter nr 3)

kantud korteriomandi kaasomanikud ning puudutatud isik II on registriossa nr 12862402 kantud

2-20-12112

5 (15)

korteriomandi (korter nr 4) omanik. Korterid asuvad ridaelamus ja paiknevad elamus

astmeliselt. Avaldajate korterid paiknevad elamu keskel, puudutatud isikute korterid on

otsapealsed. Kõikidel korteritel on terrassid, mis projekti kohaselt olid ühesugused. Terrassid

ulatuvad elamu iga korteri fassaadist 1,7 meetrit väljapoole. Korterite juurde kuulub

kaasomandina kinnistu katastritunnusega 89001:010:6850 (kinnistu).

2020. aasta kevadsuvel ehitasid puudutatud isikud oma korterite terrassid oluliselt pikemaks,

puudutatud isik I ka laiemaks, mille tulemusena kadus avaldajate senine privaatsus. Ka on

terrasside pikendus toonud kaasa probleemi niitmisega, kuna murutraktoriga ei pääse enam

avaldajate terrassiesiseid niitma.

Puudutatud isikute seisukoht

2. Puudutatud isikud palusid jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud solidaarselt

avaldajate kanda.

Avaldajad ei ole tõendanud, et puudutatud isikud oleksid terrasse ümber ehitades läinud

vastuollu ehitusprojektiga. Samuti ei ole avaldajad põhistanud oma õiguste rikkumist.

Puudutatud isikutele teadaolevalt on avaldajad (või vähemalt üks neist) esitanud terrassi

laienduste kohta kohalikule omavalitsusele kaebuse, kes terrassidega seoses puudusi ega

minetusi ei tuvastanud. Järelikult ei saa avaldajad väita, nagu oleks puudutatud isikute

terrassilaiendused ebaseaduslikud (st vastuolus ehitusprojektiga).

Puudutatud isikud ei ole kaasomandi osa oluliselt muutnud. Samuti ei ole muudetud selle

sihtotstarvet. Puudutatud isikute terrassilaiendused on tehtud neile kuuluvate korterite laiuse

ulatuses. Pelgalt asjaolu, et mingi nurga alt on avaldajate korteritest näha õueala, sh puudutatud

isikute terrassid või nendel toimuv, ei anna alust väita, nagu oleks puudutatud isikute terrasside

laiendused avaldajate õigusi rikkuvad.

Puudutatud isikute vastuavaldus korteriomanike kokkuleppe sõlmimiseks

3. Puudutatud isikud esitasid 30.09.2020 Harju Maakohtule avalduse korteriomanike

kokkuleppe sõlmimiseks.

Puudutatud isikute hinnangul on mõistlik lahendada oluline osa kaasomanike vahelistest

tülidest läbi korteriomanike kokkuleppe sõlmimise (avalduses ekslikult märgitud kui

kasutuskorra määramine – ringkonnakohtu märkus). Puudutatud isikud pakkusid välja kaks

viisi, millistel tingimustel võiksid korteriomanikud korteriomanike kokkuleppe sõlmida

(puudutatud isikute 30.09.2020 menetlusdokumendi lisad 13 ja 14). Esimesena soovisid

puudutatud isikud, et nende korteritega külgnev roheala oleks nende ainukasutuses, nagu

ridaelamu otstesse jäävate korterite puhul tavaks. Puudutatud isik I oli valmis tasuma nii

puudutatud isikule II kui ka avaldajatele enamsaadud maakasutuse arvelt mõistlikku hüvitist.

Puudutatud isik II oli valmis leppima sisehoovi arvelt väiksema osaga kaasomandist.

Kokkuvõtteks jääks avaldajatele ja puudutatud isikule II kasutamiseks võrdne ala ja puudutatud

isikule I suurem ala. Teise alternatiivina taotlesid puudutatud isikud, et iga korteri juurde

hakkaks kuuluma korteriga kohakuti olev sisehoovi ala kuni kinnistu piirini põhimõttel, et igale

korterile jääb võrdne maa-ala ning elamu keskel paiknevatele korteritele elamu otsesse jäävate

korterile arvelt L-kujuline ala.

Iga korteri kasutusse jääva kaasomandiosa laius võiks olla korteriga samas mõõdus kuni

kinnistul paikneva kiviaiani. Mõistlik on seejuures lubada, et iga korteriomanik saab

privaatsuse tagamiseks soovi korral ehitada ja piirata enda ala sobivalt, kas aia või hekiga.

Parkla ja kõnnitee jääks korteriomanike ühiskasutusse.

2-20-12112

6 (15)

Avaldajate seisukoht vastuavalduse kohta ja avaldus korteriomanike kokkuleppe

sõlmimiseks

4. Avaldajad olid seisukohal, et kohtu abi korteriomanike kokkuleppe sõlmimisel (avalduses

ekslikult märgitud kui erikasutusõiguse kindlaksmääramiseks – ringkonnakohtu märkus) on

vajalik, ent leidsid, et puudutatud isikute pakutud kokkulepe ei ole kõiki asjaolusid ja kõigi

huve kaaludes põhjendatud.

19.11.2020 menetlusdokumendis esitasid avaldajad taotluse korteriomanike kokkuleppe

sõlmimiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks kahel alternatiivsel viisil. Esimese

alternatiivi kohaselt: iga boksi kasutusse jääb võrdselt 297 m2 suurune maa-ala; maa-alad on

piiritletud mittesirgjooneliselt; maa-alade piiritlemine looduses toimub maasse kaevatud

piirikividega; tagamaks avaldajatele juurdepääsu oma aladele ka hoone tagant, on ette nähtud

ühine maa-ala parkla kaudu; parkimiskohad parklas on jaotatud võrdselt neljaks; ning

kasvuhoone jäetakse avaldajate ühiskasutusse. Teine alternatiiv erineb esimesest selle poolest,

et kinnistu tagumisse ossa on jäetud suurem ühiskasutuses olev ala ja maa-alade piirid on

sirgjoonelised. Avaldajate hinnangul võiks kohus kaaluda ka võimalust, kus on välja pakutud

võimalikud lahendused prügimajanduse osas.

Menetluse edasine käik

5. 14.10.2020 määrusega eraldas maakohus iseseisvaks menetluseks puudutatud isikute

vastuavalduse korteriomanike kokkuleppe sõlmimiseks ja määras selle tsiviilasja numbriks

2-20-15047.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Maakohus tegi 09.02.2022 määruse, millega:

-

tühistas 14.10.2020 määrusega toimunud puudutatud isikute vastuavalduse eraldamise

ja liitis tsiviilasjad taas ühte menetlusse, määrates, et edaspidi kannab tsiviilasi numbrit

2-20-12112;

-

jättis 24.08.2021 vaatlusprotokollist välja menetlusosaliste ja nende esindajate

sõnavõtud ja selgitused;

-

jättis rahuldamata avaldajate avalduse kinnistu ja elamu endise (projektijärgse)

seisukorra taastamiseks;

-

rahuldas osaliselt avaldajate ja puudutatud isikute avaldused erikasutusõiguse

määramiseks;

-

kohustas avaldajaid ja puudutatud isikuid andma tahteavaldused korteriomandi

kaasomandi esemeks oleva maatüki (katastritunnus 89001:010:6850) ja selle oluliseks

osaks olevate hoonete ning puude ja põõsaste korteriomanike kokkuleppe (määruses

ekslikult märgitud kui erikasutuskorra kokkuleppe – ringkonnakohtu märkus)

sõlmimiseks järgmiselt:

1) registriossa nr 12862102 kantud korteriomandi igakordse omaniku erikasutuses on

kinnisasjal maa-ala, mis on määruse lahutamatuks lisaks oleval plaanil tähistatud

kollase värviga;

2) registriossa nr 12862202 kantud korteriomandi igakordse omaniku erikasutuses on

kinnisasjal maa-ala, mis on määruse lahutamatuks lisaks oleval plaanil tähistatud

sinise värviga;

3) registriossa nr 12862302 kantud korteriomandi igakordse omaniku erikasutuses on

kinnisasjal maa-ala, mis on määruse lahutamatuks lisaks oleval plaanil tähistatud

rohelise värviga;

2-20-12112

7 (15)

4) registriossa nr 12862402 kantud korteriomandi igakordse omaniku erikasutuses on

kinnisasjal maa-ala, mis on määruse lahutamatuks lisaks oleval plaanil tähistatud

roosa värviga;

5) iga kaasomanik hooldab neid puid, mille tüved jäävad tema ainukasutuses olevale

maa-alale, niidab ise oma muru kas isiklikult või endale meelepärane

teenusepakkuja kaudu ning samuti kas riisub või niidab (multšib) langenud lehed;

6) igal kaasomanikul on õigus istutada ja kasvatada tema ainukasutusse jääval maa-

alal ilutaimi ja aedvilju tingimusel, et need ei ulatu naabri ainukasutusse jääva maa-

alani ega riku muul moel naabri ainukasutusse jääva maa-ala kasutamist;

7) ühisalal muru niitmine toimub kord nädalas ning roteeruvalt iga korteri kohta –

esimene nädal korter 1, teine nädal korter 2, kolmas nädal korter 3 ja neljas nädal

korter 4;

8) ühisalal, sh parklas, lumelükkamine toimub igapäevaselt ning roteeruvalt iga korteri

kohta – esimene päev korter 1, teine päev korter 2, kolmas päev korter 3 ja neljas

päev korter 4;

9) korteriomanikust lemmiklooma omanikul tuleb tagada, et lemmikloom püsiks

omaniku ainukasutuses oleval maa-alal ega ei ohustaks teisi kaasomanikke ega

nende külalisi.

-

kohustas avaldajaid ja puudutatud isikuid andma nõusolek korteriomanike kokkuleppe

kandmiseks kinnistusraamatusse;

-

jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

6.1. Maakohus tühistas TsMS § 375 lg 2 alusel 14.10.2020 määrusega toimunud puudutatud

isikute korteriomanike kokkuleppe sõlmimisele suunatud vastuavalduse eraldamise ja liitis

tsiviilasjad taas ühte menetlusse, märkides, et edaspidi kannab tsiviilasi numbrit 2-20-12112.

Maakohtu põhjenduste kohaselt selgus menetluse kestel, et eraldamine oli siiski põhjendamatu.

Kuigi tegemist on erinevate nõudealustega, on mõlemad avaldused teineteisega seotud ja need

tuleb koos läbi vaadata.

6.2. Puudutatud isikute vastuavalduse lahendamisel märkis kohus, et kuivõrd kinnistul

paiknevas elamus on moodustatud korteriomandid, tuleb avaldus lahendada korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse (KrtS) alusel. KrtS §-i 14 kohaselt on erikasutusõigus korteriomanike

vaheline kokkuleppe liik. Kohus saab erikasutusõigusega määrata, milline osa menetlusosaliste

kaasomandis olevast kinnistust jääb millise korteriomaniku ainukasutusse. Samuti saab kohus

määrata, kuidas toimub ühiskasutusse jäänud kinnisasja osa korrashoid.

6.3. Maakohus leidis, et asjas tuleb maakasutus määrata viisil, nagu pakkusid avaldajad oma

13.12.2021 menetlusdokumendi lisas 4 (tsiviilasja nr 2-20-15047 toimik lk 191). Kuivõrd

kõigile korteriomanikele kuulub võrdselt 1283/5132 mõttelist osa kinnistust, samuti eriosad

üldpinnaga 128,3 m2, tuleb ka hooviala erikasutusõiguse määramisel lähtuda samast

proportsioonist. Avaldajate pakutud viis tagab osundatud proportsiooni ning võimaldab

ridaelamu otstesse jäävatele korterite omanikele (s.o puudutatud isikud) 5 m2 võrra suuremaid

hoovialasid. Sellisel viisil maakasutusõiguse määramisel on tagatud juurdepääs hoovi tagaossa

ka avaldajatel, kellele kuuluvad korterid asuvad elamu keskel. Lisaks on selline jaotusviis ka

visuaalselt meeldivam lahendus, kuivõrd elamu keskel asuvate korterite juurde jääv maaosa

laieneb tagumisest servast ja aknast avanev vaade on avaram. Kohus ei pidanud korteriomanike

omavahelisi halbu suhteid arvestades võimalikuks jätta korteriomandi 4 igakordse omaniku

ainukasutusse korter 4 otsaseina juures asuvat maaosa, sest korteri 4 otsaseinal asub kogu elamu

tuletõrjeredel, mille kaudu toimub pääs elamu katusele.

6.4. Avaldajate pakutud lahendus tagab korteriomanikele ka vajalikud parkimiskohad (4 × 2

= 8 kohta). Kuigi joonise järgi on ühe parkimiskoha laius 2,4 m väiksem kui näeb ette

soovituslik standard (s.o 2,6 m), ei ole standardid seaduses sätestatud. Seetõttu ei pea

2-20-12112

8 (15)

standardist eraparklas, milleks on menetlusosaliste koduhoov, kinni pidama. Ka on juba

väljakujunenud parkimiskord kooskõlas avaldajate pakutud lahendusega. Kohtu ette ei ole

toodud, et kaheksa sõidukit ei mahu sellele alale.

6.5. Seoses kasvuhoonega tegi kohus korteriomanikele ettepaneku renoveerida soovi korral

kasvuhoone, ehitada see väiksemaks või lammutada senine sõrestik, kooskõlastades oma

tegevuse naaberkrundi omanikuga. Ilma objektiivsete andmeteta ei saanud maakohus lubada

või heaks kiita õhksoojuspumpade paigaldamist. Avaldajate etteheidete kohta seoses

puudutatud isiku I loomapidamise harjumustega märkis maakohus, et kohus saab

erikasutusõiguse määramisega määrata lemmikloomapidamise reeglid üldiselt kõigile

korteriomanikele.

6.6. Kohus pidas ühisalal heakorratööde tegemise mõistlikuks määrata puudutatud isikute

taotletud viisil, leides, et avaldajate pakutud viis korraldada heakorratöid aastakaupa on liiga

pika intervalliga ja seega ebaõiglane. Muutuva kliima iseärasuste tõttu (mõnel aastal sajab lund

väga palju, mõnel aastal on vaid paar lumega nädalat) võib aastakaupa ühisala eest hoolitsemine

olla liiga koormav.

6.7. Isegi kui korteriomanikel oli sõlmitud mingeid kokkuleppeid kinnistu kasutamise kohta,

ei muutunud need korteriomanike kokkulepeteks kaasomandis oleva maa kasutamise kohta

asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 esimese lause mõistes. Isegi kui selliseid kokkuleppeid oleks

sõlmitud, ei oleks need kehtivad nende korteriomanike suhtes, kes said korteriomanikuks

hiljem, sest kinnistusraamatusse ei ole kantud märkusi kinnisasja kasutuskorra kohta. Seetõttu

ei pidanud maakohus põhjendatuks tugineda avalduste lahendamisel kinnistu kasutamisel

väljakujunenud tavale, millele avaldajad viitasid.

6.8. Kohus oli seisukohal, et avaldajate avaldus kohustada puudutatud isikuid kõrvaldama

nende poolt ehitatud korteriomandite terrasside laiendused ja taastada kinnistu ja elamu endine

(projektijärgne) seisukord tuleb jätta rahuldamata. Puudutatud isikud ei ole terrasse laiendades

muutnud selle otstarvet, endiselt on võimalik terrassi kasutada vaba aja veetmiseks ja

einestamiseks. Terrasside laiendused on ajutised ehitised, mis ei ole püsivalt maaga ühendatud

ja nende ehitamisega ei ole puudutatud isikud muutnud ehitusalust pinda. Kohtu ette ei ole ka

toodud, et kohalik omavalitsus oleks puudutatud isikute suhtes alustanud järelevalvemenetlust

ja tuvastanud, et terrasside laiendamisega oleks rikutud seadust. Lisaks märkis kohus, et

puudutatud isikute terrassi laiendused asuvad asjaomaste korteriomanike erikasutuses olevatel

aladel ning nende laiendustega ei hõiva ridaelamu otstesse jäävate korterite omanikud enam

ühist hooviala. Terrassilaiendustel vaba aja veetmine on omandi tavakasutus ja selle mõju on

teised korteriomanikud kohustatud taluma KrtS § 31 lg 1 p 2 mõttes.

6.9. Menetluskulude jaotamisel märkis kohus TsMS § 172 lg-le 1 tuginedes, et kaasomandi

eseme kasutamise reguleerimine toimub kõigi korteriomanike huvides, mistõttu jäävad

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus ei nõustunud avaldajate ega puudutatud

isikute seisukohaga, et menetluskulud tuleb panna vastaspoole kanda, kuivõrd kohtumenetluse

põhjustas just vastaspool oma põhjendamatu käitumisega. Takistused kaasomandi mõistlikuks

ühiseks kasutamiseks on tekkinud poolte omavahelistest halbadest suhetest, empaatia- ning

kommunikatsioonivõime puudumisest. Kohtu hinnangul on halvad suhted ja puudulik suhtlus

menetlusosaliste vahel põhjustatud mõlema „menetlusleeri“ enda käitumisest. Seetõttu on

põhjendatud ja ka õiglane jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Avaldajate määruskaebus

7. Avaldajad esitasid 25.02.2022 määruskaebuse, milles palusid tühistada maakohtu määruse

osas, millega määrati kindlaks lumelükkamise kord (resolutsiooni p 5.8), samuti osas, millega

kohus jättis kindlaks määramata parklakohtade kasutamise korra. Tühistatud osas paluvad

2-20-12112

9 (15)

avaldajad teha uue määruse, millega määrata kindlaks lumekoristuse kord järgmiselt:

ühisalal, sh parklas, toimub lumekoristus ühenädalaste intervallidega 20 nädala jooksul alates

novembri kolmandast esmaspäevast roteeruvalt – esimene nädal korter 1, teine nädal korter 2,

kolmas nädal korter 3, neljas nädal korter 4. Graafikust väljajääval ajal toimub lumekoristus

vastavalt vajadusele ja täiendavatele kokkulepetele. Parklakohtade osas paluvad avaldajad

määrata kindlaks järgmine kord: parkimiskohad kinnistul asuvad määrusele lisatud joonisel

roosaga tähistatud alal joonisel näidatud suuruses. Iga korteri juurde kuulub kaks parkimiskohta

põhja (autovärava) poolt arvestades alltoodud järgnevuses:

-

korter 2 – kaks esimest parkimiskohta;

-

korter 3 – kaks järgnevat parkimiskohta;

-

korter 4 – kaks järgnevat parkimiskohta;

-

korter 1 – kaks järgnevat parkimiskohta.

7.1. Avaldajate hinnangul jääb kohtu määratud kasutuskorra puhul ebaselgeks, millal peaks

korter 1 lumekoristusega alustama. Kui lume koristamise kohustus jääb igapäevaselt

roteeruvaks, tekitaks see vajaduse pikemaks ajaks (põhimõtteliselt kogu talveks) päevade

täpsusega määrata kindlaks n-ö valvegraafik. Selline arvepidamine oleks eriti koormav ja

vaidlusi tekitav ka seetõttu, et graafiku algustähtaeg oleks ebaselge ja sõltuks tõenäoliselt

sellest, millal korter 1 leiab olevat õige lumekoristusega alustada. Samuti tekitaks segadust

olukord, kus vahepeal lund ei ole, st kas lumelükkamise kohustus käib kõigi päevade arvestuses

või üksnes siis, kui on lund, mida lükata. Avaldajate hinnangul oleks lumekoristuse graafiku

kehtestamisel nädalate kaupa ka vaidluste tõenäosus väiksem, kuna reaalne lumeolukord ja

koristusvajadus on nädalate lõikes arvestades usutavasti selgem. Praegune graafik ei arvesta ka

nt võimalusega, et korteriomanik soovib teinekord pikemaks ajaks ära sõita või ei saa tervislikel

põhjustel lund koristada. Sellisteks olukordadeks oleks põhimõtteliselt võimalik tellida

koristusteenus, kuid teenuse tellimine ühe päeva kaupa ja ebaselge graafiku alusel ei ole

praktikas võimalik või oleks ilmselgelt liiga koormav.

7.2. Parkimiskohtade kohta märgivad avaldajad, et kohus on parkimiskohad määruse lisaks

oleval joonisel küll korrektselt ära näidanud, samuti sellele määruse põhjendavas osas viidanud,

kuid pole parkimiskohtade küsimust lahendanud määruse resolutsioonis. Avaldajad on nõus

määruse põhjendustes ja joonisel tooduga ning paluvad kohtul täiendada korteriomandi

kokkulepet (määruskaebuses ekslikult märgitud kui erikasutusõigus – ringkonnakohtu märkus)

ka parklakohtade osaga.

Puudutatud isikute vastumääruskaebus

8. Puudutatud isikud esitasid 14.03.2022 vastumääruskaebuse, milles palusid tühistada

maakohtu määruse osas, milles kohus tühistas 14.10.2020 määruse (resolutsiooni p 1), samuti

osas, milles kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p 8). Tühistatud osas

paluvad puudutatud isikud teha uue määruse, millega jätta puudutatud isikute menetluskulud

osaliselt solidaarselt avaldajate kanda ja mõista menetluskuludelt välja viivis vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-le 4. Määruskaebemenetluse kulud paluvad

puudutatud isikud jätta solidaarselt avaldajate kanda ja mõista avaldajatelt välja viivised

menetluskuludelt vastavalt TsMS § 177 lg-le 4.

8.1. Kaebuse kohaselt vaidlustavad puudutatud isikud maakohtu määruse ennekõike

menetluskulude jaotuse osas. Puudutatud isikute hinnangul tuleb neil oma eesmärgi

saavutamiseks esmalt taotleda maakohtu määruse resolutsiooni p-i 1 tühistamist, kuivõrd see

võimaldab paremini ja selgemalt menetluskulude jaotuse vaidlustamist. Kui see ei ole kohtu

hinnangul menetluskulude jaotuse muutmiseks vajalik, paluvad puudutatud isikud tühistada

üksnes määruse resolutsiooni p-i 8.

2-20-12112

10 (15)

8.2. Maakohus rikkus määruse tegemisel menetlusõiguse norme (TsMS § 172 lg 7, § 162 lg 4,

§ 163 lg 1, § 438 lg 1) ning tegi menetluskulude jaotust puudutavas osas ebaõige lahendi.

Puudutatud isikutele oli üllatuslik, kui kohus otsustas lõpplahendis, et tühistas 14.10.2020

määruse ning lahendab nii terrassi- kui erikasutusõigust puudutavad avaldused ühes

menetluses. Selline avalduste eraldamine ja hilisem tühistamine oli kunstlik võte, mille kaudu

soovis kohus jätta kohaldamata TsMS § 172 lg 7. Kuna avaldajate nõue puudutatud isikute

terrasside lammutamiseks jäi rahuldamata, oleks õiglane jätta selle avaldusega seotud

menetluskulud avaldajate kanda. Menetluskulude nimekirjad olid pooled esitanud eraldiseisvalt

ning nende eristamine olnuks kohtule lihtne.

Menetluse edasine käik

9. Maakohus võttis määruskaebuse ja vastumääruskaebuse menetlusse ja andis

menetlusosalistele tähtaja kaebustele vastamiseks.

10. Puudutatud isikud palusid 14.03.2022 seisukohas jätta avaldajate määruskaebuse

rahuldamata

põhjusel,

et

avaldajad

ei

taotlenud

maakohtus

parkimiskohtade

kindlaksmääramist. Samuti ei ole puudutatud isikute arvates põhjendatud lumelükkamise

korraldamine nädalaste perioodidena.

11. Avaldajad palusid 25.03.2022 seisukohas jätta vastumääruskaebuse rahuldamata, leides, et

kaebus ei ole esitatud ühegi sisulise rikkumise kõrvaldamiseks või puudutatud isikute sisulise

huvi kaitseks.

12. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel (koosmõjus

§-ga 659) tühistada osaliselt menetluskulude jaotuse osas. Muus osas ei anna määruskaebuste

väited alust maakohtu määruse resolutsiooni tühistamiseks, arvestades ka ringkonnakohtu

määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 2¹ koostoimes §-ga 659), kuid täiendada tuleb

maakohtu määruse resolutsiooni p-te 5 ja 6 parkimiskohtade kasutamist puudutava otsustusega.

Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus

määruse tervikresolutsiooni uues sõnastuses vastavalt TsMS § 654 lg-le 22. Avaldajate

määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Puudutatud isikute määruskaebus tuleb osaliselt jätta

läbi vaatamata ja ülejäänud osas rahuldada.

14. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määrust üksnes

määruskaebustega vaidlustatud osas. Avaldajad on vaidlustanud maakohtu määruse osas,

millega määrati kindlaks lumelükkamise kord (resolutsiooni p 5.8) ja osas, millega kohus jättis

korteriomanike kokkuleppega reguleerimata parklakohad. Puudutatud isikud vaidlustavad

vastumääruskaebuses maakohtu määruse menetluskulude jaotuse ja maakohtu määruse

resolutsiooni p-i 1 osas, millega maakohus tühistas 14.10.2020 määrusega puudutatud isikute

vastuavalduse eraldamise ja otsustas taas liita tsiviilasjad ühte menetlusse. Vaidlustamata osas

(s.o resolutsiooni p-d 2–4, punkt 5 ja selle alapunktid 5.1–5.7 ja alapunkt 5.8) on maakohtu

määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 koostoimes jõustunud ning ringkonnakohus

selles osas maakohtu määrust ei kontrolli. Jõustunud on ka maakohtu määruse resolutsiooni p 1,

millega seonduvad põhjendused esitab ringkonnakohus allpool määruse osas III.

(I)

15. Esmalt märgib ringkonnakohus, et algses tsiviilasjas nr 2-20-15047 esitasid puudutatud

isikud ja avaldajad avaldused korteriomanike kokkuleppe sõlmimiseks, mitte erikasutusõiguse

2-20-12112

11 (15)

määramiseks. Erikasutusõigusest tuleb eristada korteriomanike muid kokkuleppeid. KrtS § 13

lg 1 tulenevalt võivad korteriomanikud kokkuleppel korraldada korteriomandist ja

korteriühistust tulenevaid õigussuhteid korteriomandi- ja korteriühistuseadusest erinevalt. Need

kokkulepped võivad reguleerida samu küsimusi, milleks puudutatud isikud tsiviilasjas

nr 2-20-15047 kohtu poole pöördusid ning millise avalduse esitasid menetluse kestel ka

avaldajad. Erikasutusõiguse sisu on teine – erikasutusõigus on korteriomanike kokkulepe anda

osa kaasomandi esemest igakordse korteriomaniku erikasutusse (KrtS § 14 lg 1). Eeltoodut

arvestades jätab ringkonnakohus maakohtu määrusest välja viited erikasutusõigusele, sh jätab

ringkonnakohus määrusest välja p-i 22 teise lause ja p-i 24 esimese lause. Viited

erikasutusõigusele asendab ringkonnakohus korteriomanike kokkuleppega ja selle sõlmimiseks

esitatud avaldusega. Eeltoodud osas kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust (KrtS § 13

lg 1 ja § 14 lg 1). Asja lahendamise tulemust (vaidlustatud osas) see aga ei mõjuta.

16. Maakohus on õigesti viidanud KrtS §-le 9, sest KrtS § 13 lg 2 kohaselt kohaldatakse

korteriomanike kokkuleppe sõlmimiseks, muutmiseks ja lõpetamiseks vajalike tahteavalduste

nõudmisele ning muudatuste kinnistusraamatusse kandmisele KrtS §-s 9 sätestatut.

17. Kuna maakohus viitas määruses ebaõigesti erikasutusõigusele, parandab ringkonnakohus

TsMS § 447 lg 2 alusel koostoimes §-ga 659 maakohtu määruse resolutsiooni p-s 4 tehtud viite

avaldusele erikasutusõiguse määramisele ja resolutsiooni p-s 5 tehtud viite erikasutuskorra

kokkuleppele kui ilmse ebatäpsuse ning asendab need viitega korteriomanike kokkuleppele.

(II)

18. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole avaldajate määruskaebus põhjendatud osas, milles

avaldajad vaidlustavad maakohtu määruse resolutsiooni p-s 5.8 määratud lumelükkamise korra,

paludes ühisalal lumekoristuse graafiku kehtestada nädalate kaupa roteeruvalt 20 nädala

jooksul alates novembri kolmandast esmaspäevast.

19. Erinevalt kaebuses väidetust ei saa maakohtu määrust pidada kehtestatud lumelükkamise

korra osas ebaselgeks. Ebaselgeks ei muuda kehtestatud korda ka kaebuses osundatu, et

lumelükkamise graafiku algus ei ole kindlaks määratud. Avaldajate ettepanek määrata

lumekoristus ühenädalaste intervallidega 20 nädala jooksul alates novembri kolmandast

esmaspäevast roteeruvalt, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud. Kuna seda, millal

tekib või lõpeb vajadus lund koristada, ei ole muutuva ilma tõttu võimalik ette prognoosida, siis

ei saa lumelükkamise korda siduda ajaliselt määratletava algus- ega lõpptähtajaga.

Põhjendamatu on avaldajate etteheide, et ebaselgeks jääb, kas lumelükkamise kohustus käib

kõigi päevade või üksnes nende päevade arvestuses, kui on lund, mida lükata. Mõistlikult võttes

on üheselt arusaadav, et olukorras, kus lund ei ole, ei saa korteriomanikul olla ka kohustust lund

lükata. Ka ei saa maakohtu määratud lumelükkamise igapäevaselt roteeruvat korda pidada

menetlusosaliste suhtes liiga koormavaks seetõttu, et korteriomanikel võib tekkida vajadus

pikemaks ajaks ära sõita või ei saa tervislikel põhjustel lund koristada. Avaldajate esiletoodud

vajadus pikemaks reisiks või tervislikud põhjused ei saa olla lumekoristuse kohustuse täitmata

jätmise põhjuseks sõltumata sellest, kas graafik on kehtestatud päevade või nädalate põhiselt.

Juhul kui korteriomanikel ei ole võimalik ise koristada lund ajal, mil nad selleks kohtu määratud

graafiku järgi on kohustatud, tuleb neil leida võimalus enda kohustuse täitmiseks muul viisil,

nt tellides koristusteenuse, millisele võimalusele on kaebuses viidanud ka avaldajad ise.

Põhjendatud ei ole avaldajate hinnang, justkui ei oleks koristusteenuse tellimine päevade kaupa

praktikas võimalik või oleks liiga koormav. Korteriomanikel on ka omavahel võimalik sõlmida

lumekoristust puudutavaid erikokkuleppeid ajutise äraoleku ajaks. Eeltoodud põhjendustel ei

pea ringkonnakohus vajalikuks muuta maakohtu määrust selle resolutsiooni p-s 5.8 määratud

lumelükkamise korra osas.

2-20-12112

12 (15)

20. Avaldajad vaidlustavad määruskaebuses maakohtu määruse ka osas, milles maakohus jättis

korteriomanike kokkuleppega reguleerimata selle, kuidas korteriomanikud kasutavad

parkimiskohti. Määruse põhjendavas osas on maakohus parkimiskohti puudutavat avaldajate

pakutud lahendust küll käsitlenud ja kajastanud parkimiskohti ka määruse lisaks oleval joonisel,

ent määruse resolutsioonis sellekohane otsustus puudub.

21. TsMS § 442 lg 5 koosmõjus § 463 lg-ga 2 järgi tuleb kohtumääruse resolutsiooniga

lahendada selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti peab

resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav. Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta maakohtu

määrus eelnimetatud osas nendele tingimustele.

22. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldajad 19.11.2020 menetlusdokumendis palunud

korteriomanike kokkuleppe ühe tingimusena määrata, et parkimiskohad parklas oleksid

jaotatud korteriomanike vahel võrdselt neljaks (tsiviilasja nr 2-20-15047 tl 105, p 4.4.5).

Avaldajate 13.12.2021 menetlusdokumendi lisaks nr 4 oleval maa-ala joonisel on samuti

näidatud kaheksa parkimiskohta koos mõõtmetega (samas, tl 191). Puudutatud isikud on

13.12.2021 menetlusdokumendis samuti palunud kasutuskorra ühe tingimusena määrata igale

korterile kaks parkimiskohta selliselt, et kõik parkimiskohad oleksid võrdse laiusega, vähemalt

2,6 meetrit (samas, tl 228 pöördel alapunkt h. ja tl 229, p 2.8). Taotletud parkimiskohtade laiuse

(s.o 2,6 m) kohta on puudutatud isikud märkinud, et tegemist on MTÜ Eesti Standardikeskus

(praeguse ärinimega MTÜ Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus) soovitusliku

parkimiskoha laiusega.

23. Eeltoodust tulenevalt on nii avaldajad kui ka puudutatud isikud pidanud vajalikuks

korteriomanike kokkuleppega reguleerida parkimiskohtadega seonduvat. Maakohtu määruse

põhjendustest nähtuvalt on seda vajalikuks pidanud ka maakohus ise, ent määruse

resolutsioonist parkimiskohtadega seonduvat ei nähtu. Ringkonnakohus saab maakohtu

määruse resolutsiooni selles osas täiendada.

24. Korteriomanike kokkuleppes parkimiskohtade reguleerimise vajaduse kohta märgib

ringkonnakohus täiendavalt järgmist. Vaatamata sellele, et avaldajad on 13.12.2021

menetlusdokumendis (tsiviilasja nr 2-20-15047 tl 182, p-d 7.1. ja 7.2.) märkinud, et iga korteri

parkimiskohad on välja kujunenud selliselt, et iga korteri kohta on parklas saanud parkida kaks

sõidukit (see vastab ka detailplaneeringus ettenähtud kaheksale parkimiskohale) ja et

avaldajatel ei ole olemasolevate parkimiskohtade kasutamisel takistusi, ei anna see alust

järelduseks, et parkimiskohtade reguleerimine korteriomanike kokkuleppes ja selle kandmiseks

kinnistusraamatusse eriomandi sisuna. Isegi kui korteriomanikel oli sõlmitud mingeid

kokkuleppeid kinnistu kasutamise kohta, ei oleks need kehtivad korteriomanike

eriõigusjärglaste suhtes, sest kokkulepe ei ole kinnistusraamatusse kantud eriomandi sisuna.

Arvestades eeltoodut ja vajadust vältida tulevikus tekkida võivaid parkimiskohti puudutavaid

erimeelsusi korteriomanike vahel, leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et ka

parkimiskohtadega seonduv tuleb reguleerida korteriomanike kokkuleppes vastavalt avaldajate

13.12.2021 menetlusdokumendis ja selle lisas 4 toodule (vt eelnevalt viidatud tsiviilasja

nr 2-20-15047 tl 191).

25. Kokkuvõtvalt rahuldab ringkonnakohus avaldajate määruskaebuse osas, milles avaldajad

palusid maakohtu määrust täiendada otsustusega parkimiskohtade kohta ringkonnakohtu

määruse resolutsioonis märgitud viisil. Ringkonnakohus märgib määruse resolutsioonis selle

selguse tagamiseks ka korteriomandite registriosade numbrid.

2-20-12112

13 (15)

(III)

26. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isikute vastumääruskaebus tuleb TsMS § 664 lg 2 ja

§ 660 lg 1 alusel jätta läbi vaatamata osas, milles puudutatud isikud vaidlustavad maakohtu

määruse resolutsiooni p-i 1. Puudutatud isikutel ei ole selles osas kaebeõigust.

27. TsMS § 660 lg 1 järgi võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada maakohtu

määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on

seaduse järgi lubatud. Praegusel juhul ei luba seadus maakohtu määruse resolutsiooni p-i 1

peale määruskaebust esitada.

28. Tsiviilkohtumenetluse seadustik, sealhulgas hagide liitmist ega haginõuete eraldamist ja

eraldamise tühistamist reguleerivad TsMS § 374 ega § 375 ei näe ette võimalust esitada

määruskaebust maakohtu määruse peale, millega kohus nõuete eraldamise tühistab või nõuded

ühte menetlusse liidab. Õiguskirjanduses on märgitud, et kuna nõuete eraldamine ja liitmine on

menetluse korralduslik küsimus, mida kohus otsustab enamasti kaalutlusõiguse alusel, ei saa

nõuete ebaõiget liitmist ega eraldamist käsitada olulise menetlusõiguse rikkumisena, mis võiks

kaasa

tuua

kohtulahendi

tühistamise

(vt V. Kõve,

I. Järvekülg,

J. Ots,

M. Torga.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, § 375, p 3.2.3). Samuti puudub

menetlusosalistel õigus haginõuete eraldamise määrust vaidlustada (vt samas, p 3.3.b).

29. Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et ka nõuete eraldamise tühistamine on

menetluse korralduslik küsimus. Seega ei ole määruse peale, millega kohus nõuete eraldamise

tühistab ja eraldatud nõuded taas liidab, seaduse kohaselt määruskaebuse esitamine lubatud.

30. Kuivõrd puudutatud isikutel ei ole eelkäsitletud osas kaebeõigust, võttis maakohus

vastumääruskaebuse selles osas ebaõigesti menetlusse. Seetõttu tuleb vastumääruskaebus jätta

TsMS § 664 lg 2 ja § 660 lg 1 alusel läbi vaatamata osas, millega vaidlustatakse maakohtu

09.02.2022 määruse resolutsiooni p 1. Ringkonnakohus märgib, et kaebeõiguse puudumise

tõttu on jõustunud maakohtu määruse resolutsiooni p 1, milles maakohus tühistas 14.10.2020

määrusega toimunud puudutatud isikute vastuavalduse eraldamise ja liitis tsiviilasjad taas ühte

menetlusse.

31. Ülejäänud osas, s.o osas, milles puudutatud isikud vaidlustavad maakohtu määratud

menetluskulude jaotuse, on vastumääruskaebus põhjendatud.

32. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus eksinud menetluskulude jaotamisel. Tegemist on

hagita menetluse asjaga. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita asjas

menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, siis

annab sama lõike teine lause kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi,

võimaldades jätta menetluskulud täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, kui see

on asjaolusid arvestades õiglane, mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi. Menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel on lähtekohaks

õigluse põhimõte (vt RKTKo 3-2-1-87-14, p 29). Seejuures on TsMS § 172 lg 1 teise lause

kohaldamine kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid

juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt RKTKm 2-17-11804/175, p 25).

33. Maakohus on menetluskulude jaotamisel diskretsiooni piire ületanud. Praeguse menetluse

asjaolusid arvestades ei ole õiglane jätta kinnistu ja elamu endise seisukorra taastamise

avaldusega seotud puudutatud isikute menetluskulusid nende endi kanda. Maakohus menetles

avaldajate eelnimetatud nõuet kuni asjas lõpplahendi tegemiseni puudutatud isikute

korteriomanike kokkuleppe sõlmimiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamise nõudest

eraldi menetluses ning jättis avalduse kinnistu ja elamu endise seisukorra taastamiseks

rahuldamata. Öeldut ja avaldajate avalduse lahendamise tulemust arvestades on õiglane jätta

kinnistu ja elamu endise seisukorra taastamise avaldusega seotud menetluskulud võrdsetes

2-20-12112

14 (15)

osades avaldajate kanda TsMS § 477 lg 1 kaudu § 165 lg 1 esimese lause alusel. TsMS § 165

sätteid kohaldatakse ka avaldajate ja puudutatud isikute paljususe korral hagita menetluses

(vt V. Kõve,

I. Järvekülg,

J. Ots,

M. Torga.

Tsiviilkohtumenetluse

seadustik

I. Kommenteeritud väljaanne, § 165, p 3.1, alapunkt b)). Arvestades, et kuni asjas lõpplahendi

tegemiseni menetles maakohus avaldajate avaldust kinnistu ja elamu endise seisukorra

taastamise avaldust ning korteriomanike kokkuleppe sõlmimise avaldusi eraldi menetlustes, on

menetlusosalised esitanud ka menetluskulude nimekirjad neis nõuetes eraldi ning poolte

menetluskulud on menetletavate nõuete lõikes ka eristatavad. See võimaldab menetluskulu

vastavalt ringkonnakohtu muudetud menetluskulude jaotusele hiljem ka rahaliselt kindlaks

määrata.

34. Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda

TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab

maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast määruse

jõustumist.

(IV)

35. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus ka menetluskulude jaotuse ka

apellatsiooniastmes. Arvestades, et ringkonnakohus rahuldab nii avaldajate kui ka puudutatud

isikute määruskaebuse osaliselt, on õiglane jätta määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest

puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.

(V)

36. Ringkonnakohus jätab TsMS § 238 lg 1 p 1 alusel vastu võtmata määruse resolutsiooni

p-s 1 märgitud tõendi. Menetlusosaliste maakohtu määruse järgselt toimunud suhtlust ei ole

vaja tõendada. Seetõttu ei ole tõend asjakohane.

37. Kuna dokumendid, mida ringkonnakohus vastu ei võta, on esitatud elektrooniliselt, puudub

vajadus neid füüsiliselt tagastada.

(VI)

38. Ringkonnakohus selgitab avaldajatele ja puudutatud isikutele, et riigilõivuseaduse (RLS)

§ 59 lg 15 kohaselt tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel

riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades

kaebuse ulatust. RLS § 59 lg 5 järgi tasutakse avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse

korras läbivaadatavas asjas riigilõivu 50 eurot. Kuna kaebustes taotletu puhul ei ole tegemist

mitme nõudega ning avaldajad määruskaebuses ja puudutatud isikud vastumääruskaebuses on

esitanud ühise nõude, st taotletut on avaldajatel ja puudutatud isikutel võimalik saada vaid

ühekordselt, siis tuli määruskaebuselt ja vastumääruskaebuselt tasuda riigilõivu 50 eurot.

Asja materjalidest nähtuvalt on nii avaldajad määruskaebuse esitamisel kui ka puudutatud

isikud vastumääruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 140 eurot (70 × 2), s.o 90 eurot

ettenähtust rohkem. Seega on avaldajatel ja puudutatud isikutel TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel

õigus taotleda enam tasutud osas riigilõivu tagastamist.

39. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes

selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti,

menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Sama paragrahvi

lg 6 kohaselt lõpeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal

riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Riigilõivu

tagastamise taotluses tuleb märkida andmed pangakonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu

tagastamist.

2-20-12112

15 (15)

(VII)

40. Avaldajad esitasid 19.11.2020 menetlusdokumendis avalduse korteriomanike kokkuleppe

sõlmimiseks (vt tsiviilasja nr 2-20-15047 tl 103–107), kuid ei tasunud avalduselt riigilõivu.

RLS § 59 lg 5 kohaselt, valduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas

asjas, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse esitamisel

tasutakse riigilõivu 50 eurot.

41. Menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus

menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja

mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas

tehtavas lahendis või eraldi määrusega (TsMS § 179 lg 1). Avaldajad vastutavad TsMS § 146

lg-te 1 ja 2 kohaselt avalduselt tasumata jäänud riigilõivu 50 eurot tasumise eest solidaarselt.

Ringkonnakohus mõistab avaldajatelt solidaarselt välja riigituludesse varasemalt tsiviilasjas

nr 2-20-15047 korteriomanike kokkuleppe sõlmimise avalduselt tasumata jäänud riigilõivu

50 eurot.

42. TsMS § 179 lg 9 kohaselt tuleb lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral

tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka

menetluskulude väljamõistmise lahendis. TsMS § 179 lg 5 järgi peab kohtulahendi kohaselt

raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva

jooksul.

43. Kuigi ringkonnakohus märkis määruse osas VI, et ka avaldajatel on õigus enammakstud

riigilõivu tagastamisele, ei saa kohus arvestada osa enammakstud riigilõivust avalduselt

tasumata jäänud riigilõivu katteks. Riigilõivu tagastamine toimub selle tasunud isiku taotlusel

(RLS § 12 lg 1). Samuti tuleb kohtul järgida TsMS § 179 sätteid.

44. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu