1-10-15856/5 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus

1-10-15856

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. novembril 2010.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-10-15856 (10250101706 ) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Elle Kuusksalu Tõlk - Kriminaalasi Alaealise S.N. süüdistuses kuriteos KarS § 121 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses

Prokurör

Agnes Ollema Süüdistatav

alaealine , varem kriminaalkorras karistamata,

S.N.

väärteomenetluse korras karistatud kuuel korral, trahvid tasutud, lisaks sellel on prokuratuur lõpetanud:

08.09.2009.a KrMS § 201 lg 2 alusel kriminaalasja nr 09250100484 menetluse S.N. kahtlustuses KarS § 199 lg 2 p 4,8 ja § 215 lg 2 p 2 järgi kokku kahes kuriteoepisoodis, mille eest Saare

maakonna alaealiste komisjon kohaldas tema suhtes 01.10.2009.a 10 tundi üldkasulikku tööd /tl 61-64/;

11.08.2010 lõpetas prokuratuur KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalasja nr 10250101128 menetluse S.N. kahtlustuses KarS §

121 järgi, pannes talle kohustusena täitmiseks 50 tundi

üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu

Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Määratud kohustuse täitis S.N. 30.09.2010.a /tl 67-69/.

2 tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld

Kaitsjad Kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada S.N. kuriteos KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks vangistus neli (4) kuud.

KarS 87 lg1 p2 alusel vabastada S.N. talle mõistetud karistusest ning allutada ta käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75 sätestatule kaheteistkümneks (12) kuuks.

Kohus määrab, et käitumiskontrollil oleku ajal on S.N. allutatud Tallinna Vangla

Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituse kriminaalhooldusametniku

järelevalve alla ja ta on kohustatud täitma KarS § 75 lg1 p1-5 tulenevaid nõudeid, milleks on 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p2,4 alusel määrab kohus, et S.N. on käitumiskontrollil oleku ajal kohustatud täitma järgmisi kohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume;

- põhihariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid Kuressaare X X x-ndas

klassis ja täitma koolikohustust ning lõpetama X klassi hiljemalt 01. juuliks 2011.a., misjärel jätkama õpinguid alates 01. septembrist 2011.a. Kuressaare X X x-ndas klassis.

Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel käitumiskontrolli tähtaega

pikendada kuni ühe aasta võrra või erandina kuni süüdimõistetu 18-ne aastaseks saamiseni. Kohtuotsuse jõustumisel S.N. suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada.

Välja maksta riigi arvelt selleks ettenähtud eelarvelistest vahenditest riigi õigusabi tasu kokku 1200 ( üks tuhat kakssada) krooni

(s.h käibemaks 20 % s.o. 200 krooni) advokaadile Kersti Põld

( Advokaadibüroo Kersti Põld OÜ , asukoht Tallinna tn.11 93819 Kuressaare, reg. nr 10297120 ).

Välja mõista S. N.’ ilt kahjutasu 3300 (kolm tuhat kolmsada) krooni kannatanu J.K. (arveldusarve nr X SWEDBANK Pangas) kasuks.

Välja mõista S.N.’ ilt Eesti Haigekassa ( arvelduskonto nr 1002288784002 SEB Pangas) kasuks 518 (viissada kaheksateist) krooni 88 senti.

3 Asjaolud ja menetluse käik

S.N.’ i süüdistatakse selles, et tema viibides ööl vastu 24.augusti 2010 kella 00:00 ajal

alkoholijoobes olles Saare maakonnas Kuressaare linnas Ida tänaval, kus isiklikul pinnal tekkinud sõnavahetuse käigus tungis kallale J.K.`ile, keda lõi korduvalt rusikas käega näo ja

keha piirkonda, tekitades kannatanu J.K.`ile füüsilist valu ja mitteeluohtliku lühemaajalise

tervisekahjustuse – parema küünarliigese nihestuse näol. Lisaks sellele purunes asetleidnud

kuriteo tagajärjel J.K.`ile kuuluv käekell maksumusega 2000 krooni, kahjustada said

prilliklaasid maksumusega 200 krooni ning kaduma läks hõbedast kett koos ripatsiga kogumaksumusega 800 krooni ja teise hõbeketi otsas asunud hõbedast rist maksumusega 300

krooni, mistõttu kannatanu J.K.`i poolt on S.N.`i vastu esitatud tsiviilhagi summas 3300 krooni.

Sellise tegevusega S.N., kahjustades teise inimese tervist füüsilist valu ja tervisekahjustuse põhjustanud peksmise tagajärjel, pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o Karistusseadustiku § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Alaealisel S.N.’ il küllaldaste rahaliste vahendite puudumisel panna kannatanute kasuks väljamõistetud kahjutasude hüvitamise kohustus tema emale A. N.’ ile ( ) kuni poja täisealisuseni.

Välja mõista S.N.’ ilt riigituludesse menetluskulu – sundraha 3000 (kolm tuhat) krooni. Vabastada alaealine S.N. osaliselt sundraha tasumisest riigituludesse ja kohtueelses menetluses arvestatud kaitsjatasu 600 krooni ning kohtulikus menetluses arvestatud kaitsjatasu 1200 krooni tasumisest riigituludesse , jättes arvestatud tasud riigi kanda.

Süüdistatavatelt väljamõistetud sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr.

10220034800017 (alates 01.01.2011.a. a/a nr. 10220034796011) AS SEB Pangas, või 221023778606 Swedbank AS, viite nr mõlemal juhul 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-10-15856, isik kelle eest tasutakse – S.N., nõude liik – sundraha.

KrMS § 188 alusel panna alaealise poolt S.N. poolt menetluskulu – sundraha 3000 (kolm tuhat) krooni hüvitamise kohustus alaealise emale A. N.’ ile ( ).

Sundraha tasuda kuue kuu jooksul 500 (viisaja) krooniste kuumaksetena. Igakuine

makse tuleb teostada hiljemalt kuu 30-ks kuupäevaks. Kui sundraha pole

kohtuotsusega määratud korras tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul,

kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete)

rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu

kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule

kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.

Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki sätete kohaselt.

4

Prokurör on saatnud toimiku S.N. süüdistusasjas koos kokkuleppe materjalidega kohtule

asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. S.N. on antud kohtu alla asja läbivaatamisega kokkuleppemenetluses.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav S.N. ja tema kaitsja

vandeadvokaat Kersti Põld nõustusid S.N.’ ile esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo

kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus S.N.’ ile nõutava

karistuse liigis ja määras. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 87 lg 1 p 2 alusel vabastada süüdistatav karistusest ning allutada käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75

sätestatule 12 (kaheteistkümneks) kuuks. Määrata, et S.N. on allutatud käitumiskontrollile

Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest

1-5 tulenevaid kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud käitumiskontrolli tähtaja jooksul mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud põhihariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid Kuressaare X X x-ndas klassis ja täitma koolikohustust ning lõpetama x-nda

klassi hiljemalt 01.juuliks 2011.a, misjärel jätkama õpinguid alates 01.septembrist 2011.a Kuressaare X X x-ndas klassis.

S.N. selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ta nõustub sõlmitud kokkuleppega. M.E on nõus kuriteo kvalifikatsiooniga ning kokkulepetes

taotletud karistustega. Karistuse iseloom ja tähendus on arusaadav. Kokkulepped on süüdistatav sõlminud vabatahtlikult. Vastuväited tsiviilhagidele puuduvad.

Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkulepete juurde. Kaitsja taotles KrMS § 180 lg1 alusel süüdistatava alaealisusest ja perekonna materiaalsest olukorrast

tulenevalt süüdistatavalt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude vähendamist. Menetluskulude vähendamisele ei vaielnud vastu ka prokurör.

Maakohtu seisukoht.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatavad, prokurör ja kaitsjad kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkulepete juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkuleppeid sõlmides on süüdistatavad väljendanud

oma tõelist tahet. Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks on andnud oma kirjalikud nõusolekud nii kannatanud, kui alaealiste süüdistatava seaduslik esindaja. Kohus leiab, et S.N. tuleb süüdi tunnistada temale süüks arvatud kuritegude toimepanemises

ja temale tuleb mõista karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kokkulepitud karistus on vastavuses KarS §-is 56 sätestatule.

VÕS § 1043 alusel teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Eeltoodu alusel kuulub

kannatanu J.K.i tsiviilhagi rahuldamisele. Rahuldamisele kuulub ka Eesti Haigekassa tsiviilhagi.

KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuuluks süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha, mille

suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. KrMS § 180 lg3

alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja

5 resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealine S.N. omandab koolis üldharidust. S.N. on ema ülalpidamisel. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi

menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Süüdistatav on oma süüd tunnistanud ja

väljendanud kahetsust toimepandu üle. M.E on varem kriminaalkorras karistamata.

Kriminaalmenetluses peab süüdistataval olema kaitsja. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks vähendada väljamõistmisele kuuluvat sundraha suurust 3000.00 kroonile ja vabastada alaealise S.N.e kohtueelses menetluses ning kohtulikus menetluses arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigi tuludesse. Kohteelses menetluses on arvestatud kaitsjale tasu 600 (kuussada) krooni (tl.37-39) ning prokuratuuris kokkleppemenetluse toimingute läbiviimisel

osalemise ning kohtuistungil osalemise eest on kaitsja K. Põld esitanud taotluse tasu

saamiseks summas 1000 krooni ( 2 tundi ehk 4 pooltundix250=1000), millele lisandub

käibemaks 20% ehk 200 krooni, kokku 1200 krooni. Kohus peab kaitsjataotluse tasu saamiseks põhjendatuks.

Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318

Kristel Pedassaar kohtunik