2-22-4945/26 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Mati Maksing ja Krista Kirspuu

Määruse tegemise aeg ja koht 06.10.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-4945

Kohtuasi

X kaebus Tallinna kohtutäituri Priit Petteri (Petter)

23.03.2022 otsusele täiteasjas nr 023/2017/1366

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.04.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja

Kuldar Kirt

Puudutatud isikud:

Tallinna

kohtutäitur

Priit

Petter

(isikukood

XXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Janar

Kuus

Y (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat

Eerik Entsik

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Harju Maakohtu 21.04.2022 määruse resolutsioon, arvestades

käesoleva määruse põhjendusi.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses esitatud dokumentaalsed

tõendid.

4. Jätta määruskaebemenetluse kulud avaldaja kanda. Menetluskulud määrab

rahaliselt kindlaks maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 2 sätestatud

korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

ärakirja

kättesaamisest.

Määruskaebemenetluses

võib

menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui

menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel

lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Avaldaja nõue ja avalduse aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja/võlgnik) esitas 04.04.2022 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäituri Priit

Petteri (kohtutäitur) 23.03.2022 otsusele täiteasjas nr 023/2017/1366. Täiteasjas oli

sissenõudjaks Y. Avaldaja palus kohtult järgmist:

− peatada tagatiseta täiteasjas nr 023/2017/1366 täitemenetlus kuni käesoleva kaebuse

läbi vaatamiseni ja kaebuse suhtes tehtava lahendi jõustumiseni;

− tühistada kohtutäituri 23.03.2022 otsus, mis oli tehtud avaldaja 27.02.2022 ja

02.03.2022 kaebuste suhtes;

− rahuldada avaldaja 27.02.2022 ja 02.03.2022 kaebused kohtutäituri tegevusele;

− tühistada kaebustes märgitud põhjustel enampakkumine või alternatiivselt tunnistada

enampakkumine kehtetuks;

− lõpetada täitemenetlus, mh põhjusel, et väidetaval sissenõudjal puudus nõue, mida oleks

võimalik sisse nõuda;

− alternatiivselt määrata hüpoteegiga tagatud nõude hinnaks vähemalt 168 726,75 eurot.

2. Avalduse asjaolude kohaselt koostas kohtutäitur 25.09.2017 hüpoteegiga tagatud nõude

arestimise akti. Arusaamatul põhjusel märkis kohtutäitur arestimise hinna akti alles 06.09.2019.

Hinnaks märkis kohtutäitur 10 000 eurot. Seejuures ei küsitud avaldajalt seisukohta arestimise

hinna kohta. Kohtutäitur rikkus oma kohustusi. 16.09.2019 esitas avaldaja kohtutäiturile

kaebuse aktis märgitud hinna osas. Seetõttu määrati hinna osas ekspertiis (tsiviilasi nr 2-19-

15761), mille tulemusena jõudsid eksperdid järeldusele, et hüpoteegiga tagatud nõude hind oli

vahemikus 91 393,66 eurot – 168 726,75 eurot, olles vähemalt 91 393,66 eurot. Tsiviilasjas

polnud menetlus lõppenud, mistõttu ei olnud teada lõplik arestimise hind.

Kohtutäitur avaldas 17.02.2022 Ametlikes Teadaannetes „Täitemenetluses vallasasja

enampakkumise teate“, mille kohaselt enampakkumisel parima pakkumise teinud isik omandab

enampakkumise teel võlgniku ja Z vahel 01.01.2009 sõlmitud laenulepingust tulenevad õigused

ja kohustused. Võlgnik esitas kohtutäiturile seoses teatega 27.02.2022 ja 02.03.2022 kaebused.

Täitur tegi 23.03.2022 otsuse avaldaja kaebuste suhtes (rahuldamata jätmine). Avaldaja ei

nõustunud otsusega ega selles märgitud põhjendustega.

Avaldaja hinnangul polnud teatest võimalik aru saada, mida kohtutäitur tegelikult müüs.

Muuhulgas ei nähtunud teatest õigusi, mida müüakse ega ka nende sisu. Seetõttu avaldas

kohtutäitur segast ning eksitavat informatsiooni, mille puhul ei olnud enampakkumisest

huvitatud isikutel võimalik saada aru, mida tegelikult müüakse ning teha adekvaatset otsust

enamapakkumisel osalemiseks. Sellega kahjustati avaldaja õigusi. Seetõttu tuli teade ja

enampakkumine tunnistada tühiseks ja tühistada, alternatiivselt tunnistada kehtetuks. Teatest ei

nähtunud kohustusi, mida müüdi ja kohustuste müümiseks oli vajalik võlausaldaja nõusolek.

Kohtutäitur avaldas teates, et talle teadaolevalt oli võlgniku poolt nõue kohtumenetluses

vaidlustatud ning võlgnik nõuet ei tunnistanud. Avaldaja hinnangul puudus täituril õigus sellise

subjektiivse arvamuse avaldamiseks. Lisaks jäid selgusetuks asjaolud ja tõendid, millele

tuginedes oli selline seisukoht avaldatud. Avaldaja märkis, et kohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-

13-21550, et laenuleping polnud rahatu. Seega avaldas kohtutäitur ebaõiget teavet. Võlgnikule

ja sissenõudjale tuli enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kümme päeva enne

enampakkumist. Kohtutäitur nimetatud kohustust ei täitnud.

Kuna tsiviilasjas nr 2-19-15761 polnud menetlus lõppenud, puudus kohtutäituril õiguslik alus

enampakkumise läbiviimiseks ja teate avaldamiseks, sest vara arestimise hind oli teadmata.

Seetõttu tuli enampakkumine ja teade tühistada, alternatiivselt tunnistada kehtetuks. Puudusid

õiguslikud alused, mis annaksid kohtutäiturile õiguse enampakkumise väljakuulutamiseks

eksperdiarvamusest madalama hinnaga.

Lisaks leidis avaldaja, et sissenõudjal puudus õiguslik alus väidetava nõude sissenõudmiseks.

Tsiviilasjas nr 2-15-16531 välja mõistetud summa kuulus sissenõudja ja tema abikaasa Q

ühisvara hulka. Ühisvara käsutamiseks oli vajalik abikaasa nõusolekut. Sissenõudja oli ka

nõude loovutanud. Avaldaja hinnangul loovutati nõue tahtlikult tema huvide ja õiguste

kahjustamiseks. Nõude loovutamise leping oli tühine ja täiteasjas tuli menetlus lõpetada.

Arvestades eeltoodud asjaolusid tuli asuda seisukohale, et kohtutäitur oli kallutatud ning polnud

sõltumatu. Lisaks rikkus kohtutäitur „Hea Ametitava“ tingimusi (§ 4 lg 3, § 5 lg 1, lg 3, lg 4,

lg 5, § 7 lg 2 ja § 8). Kohtutäituri otsuses märgitud põhjendused tuli jätta tähelepanuta.

Kohtutäitur ei esitanud ühtegi põhjendatud seisukohta ega selgitust avaldaja kaebustes esitatud

rikkumise ega etteheite kohta.

3. Avaldaja esitas 08.04.2022 korduva taotluse täitemenetluse peatamiseks.

Kohtutäituri seisukoht

4. Kohtutäitur palus jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur jäi

oma otsuses esitatu juurde. Võlgniku nõue oli juba mitmendat korda enampakkumisel

alandatud hinnaga. Nõude hinda langetati, kuna enampakkumised nurjusid ja ostuhuvilised

puudusid. Kohtutäitur kirjutas avaldatud kuulutuses selgelt, et müüakse võlgniku nõuet, mis oli

tagatud (nõuet tagavad hüpoteegid kinnistutele). Ka alandatud hinnaga ei tulnud huvilisi.

Võlgnikul oleks olnud endal võimalik tasuda täitemenetluses olev võlgnevus, võttes laenu ja

tagades laenukohustused oma kinnistute arvelt. Mingil põhjusel ei soovi võlgnik seda teha ega

võlgnevust tasuda, vaid eelistab tasuda esindajatele ja vaielda. Võlgniku nõude müügiks

väljakuulutatud enampakkumine oli koostatud ja osapooltele esitatud nõude arestimise aktis.

Nõude arestimise akti ja selle koostamise üle vaieldi kohtus ja kohtulahendid olid jõustunud.

Kaebusega soovis võlgnik ligi viis aastat kestnud täitemenetluse protsessi venitada, et takistada

oma vara müüki ja sissenõudja nõude rahuldamist.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Maakohus jättis avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus lahendas

avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15, § 477 lg-te 1, 2, 5 ja 7 ning

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg-te 1 ja 2 alusel.

Võlgnik oli aastatel 2019-2021 esitanud sissenõudja vastu mitu edutut hagi, paludes

sundtäitmine lubamatuks kuulutada. Kohus võlgniku hagisid ei rahuldanud, sundtäitmist

lubamatuks ei tunnistanud ega peatanud täitemenetlust, kuid võlgnik esitas korduvalt ka

kohtutäiturile kaebusi täitemenetluse peatamiseks ja/või lõpetamiseks. Võlgnikku korduvalt

teavitati, et kohtutäituril puudub seaduslik alus täitemenetluse lõpetamiseks või peatamiseks

ilma sissenõudja kirjaliku nõusolekuta, kui täitemenetluses olev nõue on täitmata.

Kohus kontrollis kohtute infosüsteemi (KIS2) alusel, kas Harju Maakohtu menetluses oli seoses

sama täiteasjaga paralleelseid menetlusi. Lisaks käesolevale asjale oli kohtu menetluses: 1)

tsiviilasi nr 2-17-14107 võlgniku hagi Z vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

täiteasjas nr 023/2017/1366 (asi lahendatud 25.09.2017, lahend jõustunud 13.10.2017); 2)

tsiviilasi 2-19-12266 võlgniku hagi võlgniku vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

täiteasjas nr 023/2017/1366 (asi lahendatud 14.01.2020, lahend jõustunud 02.06.2021); 3)

tsiviilasi 2-21-16885 võlgniku hagi võlgniku ja sissenõudja vastu täiteasjas nr 023/2017/1366

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks (asi lahendatud 04.11.2021); 4) tsiviilasi nr 2-22-3866

võlgniku hagi sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr

023/2017/1366 (menetlusse võetud 23.03.2022).

Kohtu hinnangul polnud avaldaja väljendatud nõuded piisavalt selged. Avalduse kohaselt oli

esitatud kaebus kohtutäituri otsuse peale, kuid selle sisult oli tegemist sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise nõudega. Kaebus kohtutäiturile ja tema otsusele polnud kohane õiguskaitsevahend

vaidluse pidamiseks tsiviilõigusliku nõude sisuliste asjaolude üle ning arvestades kaebuses

esitatud seisukohti ja väiteid, oleks kohaseks õiguskaitsevahendiks sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi. Samas oli võlgnik juba korduvalt kohtule hagisid esitanud ning kohus oli

vastavad vaidlused jõustunud kohtulahendiga lahendanud.

Kohtutäitur selgitas, et võlgnik oli teadlik alates 2017 tema suhtes täitemenetluse algatamisest

ja sellele järgnenud täitemenetlusest. Võlgnik esitas korduvalt erinevaid kaebusi nii

kohtutäiturile

kui

kohtule

ja

seega

kasutas

enda

huvides

mitmeid

erinevaid

õiguskaitsevahendeid. Arvukad kohtumenetlused aeglustasid täitemenetluse käiku. Kohtutäitur

selgitas, et võlgniku suhtes läbiviidav täitemenetlus oli pikka aega kohtumääruse alusel

peatatud. Kohtud asusid seisukohale, et täitemenetlus oli õiguspärane tegevus ja aastal 2022 oli

selle ainuvõimalik lahendus võlgniku vara müümine ja saadud rahast võlausaldaja nõude

rahuldamine. Enampakkumine, võlgniku nõude müügiks oli välja kuulutatud selliselt, nagu see

oli koostatud ja osapooltele esitatud nõude arestimise aktis. Nõude arestimise akti ja selle

koostamise üle esitatud kaebus oli kohtus lahendatud ja lahend jõustunud.

6. Maakohus jättis täitemenetluse peatamata 05.04.2022 määrusega. Kohus jättis avaldaja

korduva taotluse 11.04.2022 määrusega rahuldamata.

Avaldaja määruskaebus

7. Avaldaja palus tühistada maakohtu määruse ja uue määrusega rahuldada kaebus ning jätta

menetluskulud puudutatud isikute kanda. Maakohus polnud sisuliselt hinnanud ühtegi võlgniku

toodud asjaolu, väidet ega etteheidet kohtutäiturile. Maakohus rikkus hagita menetluse

ülesandeid, asjaolude ja tõendite hindamise ning kohtumääruse põhjendamise kohustust.

Selgusetuks jäid asjaolud ja tõendid, millele tuginedes oli maakohus oma järeldusteni jõudnud.

Kohus tsiteeris kohtutäituri seisukohti ega hinnanud neid sisuliselt.

Menetluse edasine käik

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis menetlusosalistele tähtaja sellel

vastamiseks. Kohtutäitur ja sissenõudja vaidlesid kaebusele vastu ja palusid jätta selle

rahuldamata.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

10. Avaldaja esitas 14.06.2022 ringkonnakohtule taotluse täitemenetluse peatamiseks, mille

ringkonnakohus jättis 15.06.2022 rahuldamata.

Ringkonnakohtu põhjendused

11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Maakohus on jõudnud õigele lõppjäreldusele. Ringkonnakohus muudab osaliselt

ja täiendab TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb

rahuldamata.

TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid. Ringkonnakohus võtab määruskaebemenetluses esitatud tõendid asja materjalide

juured.

Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et maakohus sisuliselt ei hinnanud ühtegi võlgniku toodud

etteheidet kohtutäiturile. Sellega rikkus maakohus kohtumääruse põhjendamise kohustust.

Samas maakohtu rikkumised ei toonud praegusel juhul kaasa ebaõiget lahendit. Maakohus

jõudis õigele lõppjäreldusele. Vastuseks avaldaja etteheidetele ja määruskaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

12. Maakohus lahendas avaldust õigesti TsMS § 475 lg 1 p 15, § 477 lg-te 1, 2, 5 ja 7, TMS §

218 lg-te 1 ja 2 alusel. Samas maakohus jättis märkimata, kas maakohtule esitatud kaebus oli

tähtaegne TMS § 218 lg 1 mõttes. Asjaolude kohaselt tegi kohtutäitur otsuse 23.03.2022 ja

avaldaja esitas kaebuse kohtule 04.04.2022. Kui eeldada, et avaldaja sai otsuse kätte selle

tegemise päeval, siis saab kohtusse pöördumist lugeda tähtaegseks.

13. Ringkonnakohus tuvastab kohtute infosüsteemi (TsMS § 477 lg 7) alusel, et tsiviilasjas nr

2-22-3866 (avaldaja hagi sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas

nr 023/2017/1366) peatas Harju Maakohus 16.06.2022 avaldaja hagi tagamise taotlusel

täiteasjas nr 023/2017/1366 täitemenetluse kuni asjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Hagi

tagamise määrus jõustus 23.08.2022. Menetlus viidatud tsiviilasjas oli pooleli.

14. Kohtutäitur kuulutas enampakkumise 17.02.2022 teate avaldamisega. Avaldaja esitas selle

toimingu peale kohtutäiturile kaks kaebust, mis jäid rahuldamata. Avaldaja palus kohtul

tühistada kohtutäituri otsus kaebuste lahendamise kohta, rahuldada avaldaja kaebused ja

tühistada enampakkumine või tunnistada see kehtetuks. Lisaks soovis hageja täitemenetluse

lõpetamist (võlausaldajal puudub nõue) ja alternatiivselt määrata hüpoteegiga tagatud nõude

hinnaks vähemalt 168 726,75 eurot.

Ringkonnakohus selgitab, et kuigi formaalselt saab menetlusosaline TMS § 218 lg 1 järgi

kohtus vaidlustada otsuse, mille kohtutäitur tegi menetlusosalise kaebuse kohta (praegusel juhul

23.03.2022 otsus), on menetlusosalise kohtusse esitatud kaebuse eesmärk tavajuhul saavutada

ka algse otsuse (tegevuse/toimingu) tühistamine. Seetõttu hõlmab menetlusosalise TMS § 218

lg 1 alusel kohtule esitatud kaebus ka kohtutäituri algse otsuse (tegevuse/toimingu), seda

vähemalt juhul, kui menetlusosaline on kaebuses niimoodi taotlenud. Kohtul on seega kaebuse

rahuldamise korral õigus tühistada nii kohtutäituri poolt kaebuse kohta tehtud otsus kui ka algne

otsus (tegevus). Küll ei saa kohus algse otsuse (tegevuse/toimingu) tühistamise korral ise

kohtutäituri asemel uut otsust (toimingut) teha (vt Riigikohtu 01.06.2016 määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-36-16, p 23).

Arvestades eeltoodut, ei saa võlgnik käesolevas menetluses nõuda enampakkumise kehtetuks

tunnistamist. Selleks tuleb esitada TMS § 223 vastav hagi. Samuti ei saa käesoleva kaebuse

lahendamise raames nõuda täitemenetluse lõpetamist. Täitemenetluse lõpetamise alused ja kord

on sätestatud TMS 3. peatükis 5. jaos. Seadus ei anna kohtule pädevust lõpetada võlgniku

avalduse alusel täitemenetlust põhjusel, et sissenõudjal puudub nõue. Selleks tuleb esitada

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 alusel.

15. TMS § 217 lg 1 sätestab, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel

või täitetoimingu tegemisest keeldumisel võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile

kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama

otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Väited, et kohtutäitur

märkis 06.09.2019 arestimise hinnaks 10 000 eurot ja ei küsinud avaldaja seisukohta, ei oma

käesoleva vaidluse kontekstist tähtsust, sest kohtutäituri toimingust on ilmselgelt möödunud

TMS § 217 lg-s 1 sätestatud kümne päevane tähtaeg ja avaldaja ei tuginenud, et talle polnud

viidatud asjaolu varasemalt teada.

16. TMS § 84 lg 1 p 2 näeb ette, et enampakkumise kuulutuses märgitakse enampakkumisel

müüdavate asjade üldine kirjeldus. Ametlikes Teadaannetes enampakkumisteate avaldamise

eesmärk on võimalikult laiale huviliste ringile pakkumisest teada anda. Kohtu hinnangul vastab

enampakkumise teade (I kd lk 22) seaduses ettenähtud nõuetele ja võlgniku vastuväited on

alusetud. Avaldaja etteheidetest ei nähtu, missuguse sisuga teate oleks pidanud kohtutäitur

avaldama, st mida oleks kohtutäitur saanud teha teistmoodi. Asjaolu, et kohtutäitur märkis

teates, et talle teadaolevalt võlgnik on nõude täitemenetluses vaidlustanud ja nõuet ei tunnista,

ei ole aluseks kohtutäituri toimingu tühistamiseks. Sisuliselt on tegemist vara kirjeldusega TMS

§ 84 lg 1 p 2 mõttes. Kohus leiab, et kohtutäitur on toimingud õigesti, sest enampakkumisel

tuleb kohtutäituril avaldada ostjatele kogu tähtsust omav teave vara (käesoleva nõue) kohta.

Asjaolu, et võlgnik nõuet vaidlustab ja ei tunnista on oluline asjaolu, mida kohtutäitur peab

avaldama. Lisaks nähtub asjaoludest ja avaldaja nõuetest, et tegelikkuses avaldaja sissenõudja

nõuet ei tunnistagi. Seega pole kohtutäitur avaldanud ebaõiget infot, sh teates pole märgitud,

millisel põhjusel võlgnik nõuet ei tunnista. Võlgniku õiguste rikkumist ei saa tuvastada, sest

puuduvad tõendid, et enampakkumine ebaõnnestus võlgniku väidetu tõttu. Potentsiaalsetel

ostjatel oli võimalik pöörduda huvi korral kohtutäituri poole täpsustuste saamiseks (I kl lk 25

pöördel ja TMS § 85). Kohtutäitur tõi esile, et ostjate puudus huvi enampakkumise vastu.

Samuti polnud kohtutäituril keelatud ostjate pöördumise korral neile avaldada, et võlgnik nõuet

ei tunnistanud.

17. Võlgnik tugines TMS § 84 lg 3 rikkumisele, mis sätestab, et võlgnikule ja sissenõudjale

tuleb enampakkumise kuulutuse sisust teatada vähemalt kümme päeva enne enampakkumist.

Enampakkumise teates ei nähtunud, et tegemist oli kordusenampakkumisega (I kd lk 22).

Praegusel juhul pole kohtutäitur ega sissenõudja võlgniku väidet ümber lükanud. Samuti ei

nähtu tõenditest, kas ja millal on võlgnikku enampakkumisest teavitatud. Seega tuleb lähtuda

avaldaja väidete õigsusest. Kohtutäituril tuli võlgnikku teavitada. Ringkonnakohus leiab,

arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid, et praegusel juhul viidatud rikkumine ei ole siiski

kohtutäituri otsuse ja tegevuse tühistamise aluseks, sest võlgniku teavitamata jätmine ei toonud

kaasa antud juhul võlgniku õiguste rikkumist. 17.03.2022-24.03.2022 toimus enampakkumine

alghinnaga 91 393,66 eurot (I kd lk 22) ning enampakkumine nurjus (täituri selgitused I kd lk

187 pöördel). Kohtutäitur selgitas, et ta lähtus hinna määramisel ekspertiisist (tsiviilasi nr 2-19-

15761). Hilisem enampakkumine, mis toimus 07.04.2022-28.04.2022 alghinnaga 69 900 eurot

samuti nurjus, sest puudusid huvilised (selgitused I kd lk 187 pöördel).

Ühelt poolt heitis võlgnik kohtutäiturile ette, et täitur lähtus hinna määramisel ekspertiisist, mis

oli tehtud tsiviilasjas nr 2-19-15761 ja milles lõpplahend polnud jõustunud. Samas lähtus

võlgnik ise samast ekspertiisist – võlgnik soovis, et enampakkumise hind määratakse

168 726,75 eurot. Ekspert oli leidnud, et hind võis olla vahemikus 91 393,66 eurot-

168 726,75 eurot. Kuna võlgnik ise lähtus samast ekspertiisist, siis polnud võlgniku etteheited

kohtutäiturile põhjendatud. Lisaks arvestades tsiviilasjas nr 2-19-15761 avaldaja esitatud

määruskaebusi ringkonna- ja Riigikohtule, ei olnud võlgniku etteheited samuti põhjendatud,

sest avaldaja ei vaidlustanud ekspertiisi tulemust ja eksperdi poolt määratud hinda (TsMS § 477

lg 7 alusel kontrollis ringkonnakohus kohtute infosüsteemi).

Praegusel juhul nähtus asjaoludest, et enampakkumine hinnaga 91 393,66 eurot aga ka hinnaga

69 900 eurot ebaõnnestusid. Kohus leiab, et isegi kui kohtutäitur oleks määranud alghinnaks

võlgniku soovitud summa, siis oli arvestades täitemenetluse kulgu ja kestust oli vähetõenäoline

nõude realiseerimine kõrgema hinnaga, mh arvestades, et ka väiksema alghinnaga

enampakkumine ebaõnnestus. Lisaks märkis kohtutäitur, et ostjatel puudus huvi. Kuigi

kohtutäitur peab TMS § 82 lg 3 alusel võlgnikult ja sissenõudjalt seisukohta küsima hinna

muutmise osas, siis pole kohtutäitur nende arvamustega seotud (kordusenampakkumise osas

hinna muutmist vt § 100 lg 5). Kohus leiab, et praegusel juhul puuduvad sellised asjaolud, mis

annaks kohtule aluse kohustada kohtutäiturit lähtuma võlgniku soovitud alghinnast

168 726,75 eurot.

18. Võlgnik tugines mh asjaolule, et sissenõudjal puudus õiguslik alus nõude sisse nõudmiseks.

Selline vastuväide kuulub lahendamisele TMS § 221 ettenähtud korras ja käesoleva menetluse

raames täidedokumendi sisu ei kontrollita. Tulenevalt täitemenetluse formaliseeritusse

põhimõttest ei ole kohtutäituril õigust ise otsustada selliste asjaolude üle. Kohtutäitur kontrollib,

kas täitedokument vastab formaalselt seaduses ettenähtud nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima

materiaalõiguslikke asjaolusid (vt nt Riigikohtu 16.01.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-

07, p 11; 16.11.2016. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-16, p 16). Tulenevalt täitemenetluse

formaliseerituse põhimõttest ei saa kohtutäitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu

ning seda tuleb täita sõnastuses, nagu see on kohtulahendis või muus täitedokumendis kirjas (vt

nt Riigikohtu 15.05.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-07, p 11; 16.11.2016 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-110-16, p 16; 21.06.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-17, p 32). Ringkonnakohus

tuvastas kohtute infosüsteemi (TsMS § 477 lg 7) ja II kd lk 172-183 alusel, et praegusel juhul

esitas võlgnik sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (tsiviilasi nr 2-22-

3866), milles menetlus on pooleli. Viidatud menetluses kontrollitakse täitedokumenti sisuliselt.

19. Lisaks tugines avaldaja asjaolule, et kohtutäitur ei olnud sõltumatu ning oli kallutatud.

Kohus ei tuvastanud esiletoodud asjaoludel ja tõenditel, et kohtutäitur oleks kallutatud. Samuti

puudub alus arvata, et kohtutäitur ei tegutse sõltumatult. Avaldaja etteheited olid alusetud ega

anna alust kohtutäituri otsuse ega toimingute tühistamiseks sellel alusel.

20. Arvestades eeltoodut, puuduvad alused määruskaebuse rahuldamiseks ja maakohtu määruse

tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et praegusel juhul puudub alus

kaebuse rahuldamiseks.

21. Kuivõrd maakohtu määrus jääb muutmata, siis puudub vajadus maakohtu menetluskulude

muutmiseks.

22. TsMS § 171 lg 1 kohaselt jäävad ringkonnakohtus kantud menetlusosaliste menetluskulud

avaldaja kanda, kuivõrd tema määruskaebus jääb rahuldamata. Kuna maakohus

menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, siis ei tee seda ka ringkonnakohus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva määruse

jõustumist TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt)