2-20-12044/33 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 7. oktoober 2022

Tsiviilasja number

2-20-12044

Tsiviilasi

Karl Rei hagi Heiki Visse vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks ja kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3165 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. veebruari 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Heiki Visse apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

13. september 2022

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja):

Heiki

Visse

(isikukood

XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Ardi

Šuvalov

Vastustaja

(hageja):

Karl

Rei

(isikukood

XXXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaad Rainer Kuulme

RESOLUTSIOON

1. Jätta

Heiki

Visse

apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 11. veebruari 2022. a

otsuse resolutsioon muutmata. Ringkonnakohus

muudab maakohtu otsuse põhjendusi.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Heiki

Visse kanda.

4. Määrata Karl Rei menetluskulude suuruseks

ringkonnakohtus 710 eurot (käibemaksuga).

5. Mõista Heiki Visselt Karl Rei kasuks välja

menetluskulud ringkonnakohtus 710 eurot (koos

käibemaksuga).

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule

päeva

jooksul

otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab

ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks

või

riigilõivu

tasumiseks

või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku

tähtaja

pärast

menetlusabi

taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Karl Rei (hageja) esitas 20. augustil 2020 Tartu Maakohtule hagi Heiki Visse (kostja) vastu

võlgnevuse ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt leppisid pooled aprillis

2020 kokku, et hageja tellib Sunest OÜ-lt puitaia ehituse enda, kostja ja Eda-Malle Võrangu

kinnistute vahele. Sunest OÜ oli teinud pakkumuse aia ehituseks maksumusega 3900 eurot.

Poolte kokkuleppe kohaselt pidi hageja aia ehitamise kuludest tasuma 975 eurot ja kostja 2925

eurot, s.o enda kinnistu osas 1950 eurot ja Eda-Malle Võrangu kinnistu osas 975 eurot.

Töövõtja ehitas aia valmis 24. mail 2020 ning kõrvaldas 12. juunil 2020 ilmnenud puudused.

Hageja tasus töövõtjale kogu tasu 3900 eurot ning palus kostjal hüvitada enda osa vastavalt

poolte kokkuleppele. E.-M. Võrang andis kostjale 975 eurot hagejale edasiandmiseks, kuid

kostja ei ole E.-M. Võrangult saadud raha seni hagejale üle andnud ega ole tasunud hagejale ka

enda kinnistu osas aia ehitamise kulude osa 1950 eurot, st kokku on kostja jätnud hagejale

maksmata aia ehitamise kuludest 2925 eurot.

Kuivõrd kostja vaatamata hageja korduvatele nõuetele ei tasunud aia ehitamise kuludest

kokkulepitud summat, pöördus hageja õigusabi saamiseks advokaadibüroo poole, millega

seoses tekkisid hagejal kulutused õigusabile 240 eurot.

Hageja kohustused pooltevahelise kokkuleppe raames piirdusid vaid aia ehitamise tööde

tellimisega Sunest OÜ-st, kostja pidi peale tööde tegemist tasuma nende eest kokkulepitud

summa. Enne tööde tellimist edastas hageja kostjale Sunest OÜ hinnapakkumise. Kostja sai

hinnapakkumise kätte ja nõustus sellega ning hageja telliski tööd Sunest OÜ-lt vastavalt

hinnapakkumises toodule. Kostja ei ole Sunest OÜ hinnapakkumise osas esitanud mingeid

nõudmisi ega lisatingimust, et aialipid tuleb värvida tööstuslikult ja aialippide vahe peab olema

7 mm. Kostja väited hageja kui käsundisaaja hoolsuskohustuse rikkumise kohta on asjakohatud,

kuna töö kvaliteedi eest vastutab töö tegija, s.o Sunest OÜ.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Pooled sõlmisid kokkuleppe selle kohta, et hageja organiseerib

hageja ja kostja kinnistute vahelise ning kostja ja E.-M. Võrangu kinnistute vahelise aia puitosa

ehituse ja tasub selle eest ehitajale. Lepiti kokku, et pärast ehitustööde valmimist kannavad

kolm naabrit ehitustööde kulud vastavalt nende osadele. Poolte vahel sõlmitud kokkulepe oli

käsundusleping, mistõttu oli kostja õigustatud andma hagejale juhiseid, mis olid hagejale

täitmiseks kohustuslikud.

Poolte kokkuleppe kohaselt pidi hageja organiseerima uue aia puitosa ehituse. Kostjapoolne

tingimus oli, et aialipid värvitakse tööstuslikult. Hageja tõi 20. aprillil 2020 kohale värvimata

aialipid. Kostja palus viia need värvimisse. Hageja viis aialipid ära, kuid need värviti üle vaid

ühe korra. Ühe korra värvitud aialipid pandi aia külge ja juba aia küljes värviti teist korda üle.

Sademete mõjul hakkas veepõhine värv aialippidel jooksma ja see valgus aialippidelt aia

betoonvundamendile. Kostja soovis, et aialippide vahe oleks 7 mm. Hageja organiseeritud

aialippide vahe on aga 5-15 mm. Valmistatud aialipid on eri pikkuse ja eri paksusega. Seetõttu

on aed alt hambuline ja pealt ebatasane. Aialippide alumine äär ei ole vundamendi suhtes loodis

ja vahe aia nurkade vahel on 1-18 cm. Hageja väidab ekslikult, et tema ei pidanud tagama

ehitatud aia kvaliteeti. Tulenevalt hageja kui käsundisaaja hoolsuskohustusest tuli hagejal

organiseerida töö tegemine vastavalt kostja juhistele ja selliselt, et töö oleks vähemalt keskmise

kvaliteediga. Hageja ei ole täitnud kostja juhiseid.

Hageja väide, et vastavalt poolte kokkuleppele pidi aia ehitama just Sunest OÜ, on ebaõige.

Aia ehitamise korraldamine, sh konkreetse töövõtja valik oli hageja otsustada. Kostjat huvitas

aia ehitamise võimalik kogumaksumus. Hageja saatis kostjale Sunest OÜ hinnapakkumise.

Kostja võttis võrdleva hinnapakkumise Raitwood OÜ-lt. Kõrvutades kahte pakkumist ei

tundunud kostjale 3900 eurot ülemäära suur kulu ja kostja oli sellega nõus.

Hageja ei ole tõendanud, et töövõtjaks ja aia ehitajaks oli Sunest OÜ. Ainuüksi Sunest OÜ

hinnapakkumine ja sularaha tasumise arved seda ei tõenda. Hageja väide, et töövõtja on

kõrvaldanud valmistatud aia puudused, on ekslik, sest aed on tänaseni puudustega. Ekslik on

ka hageja väide, et E.-M. Võrangul ei ole aia kvaliteedi osas mingeid pretensioone, mistõttu on

kostja kohustatud hagejale üle andma 975 eurot. E.-M. Võrangu on kandnud kostja arvele 975

eurot seoses E.-M. Võrangu ja kostja vahelise aialõigu ehitusega. Selle aialõigu ehitamiseks

puuduvad hagejal mistahes lepingulised suhted E.-M. Võranguga. E.-M. Võrangu ei pea

esitama pretensioone hagejale ja nende mitteesitamine ei tähenda nende puudumist. Lisaks

esteetilise välimuse puudumisele ei ole uue aia puitosad ilmastikukindlad ja vastupidavad ajale,

sest värv ei kata lippe piisavalt korralikult ja katab ebaühtlaselt. Kostja ja E.-M. Võrangu

soovivad kindlasti paigaldada uuesti aialipid nende kinnistute vahelisele aiale. Uute aialippide

paigaldamisega kaasneb kulu, mis on kindlasti suurem kui 975 eurot. Kostja tegi kohtuväliselt

hagejale ettepaneku, et tema osa aia ehituskuludest vähendatakse 975 euro võrra, kuid hageja

kostja kompromissettepanekule ei reageerinud.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 11. veebruari 2022. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks

välja võlgnevuse 2925 eurot ja kahjuhüvitise 240 eurot, jättis menetluskulud kostja kanda,

mõistis kostjalt välja menetluskulud 2490 eurot ning menetluskuludelt viivise alates otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras.

Hageja nõuab kostjalt kokkuleppest tuleneva rahalise kohustuse täitmist. Sellise nõude üldiseks

õiguslikuks aluseks saab olla VÕS § 108 lg 1. Pooled ei vaidle, et kostja ei ole raha maksmise

kohustust täitnud. Kostja tugineb sellele, et hageja ei ole omapoolseid kohustusi nõuetekohaselt

täitnud. VÕS § 111 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib vastastikuste kohustustega lepingu puhul üks

lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse

täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse

täidab. Kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või

ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas

või oluliste puudusteta täitnud.

Poolte kokkulepe, et hageja tellib naaberkinnistute vahele aia ehituse ja kostja tasub hagejale

aia ehituse kulud, on kvalifitseeritav käsunduslepinguna, kus kostja on käsundiandja ja hageja

käsundisaaja. VÕS § 619 näeb ette, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja)

vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi),

käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 620 lg 1

kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi

laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Vastavalt VÕS § 621 lg-le 1 peab käsundisaaja käsundi

täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Poolte vahel on keskne vaidlus selle üle, millised

juhised kostja hagejale käsundi täitmiseks, s.o puitaia ehituse tellimiseks, andis ja kas hageja

neid juhiseid järgis.

Kui kostja tugineb hagejale antud juhistele, siis tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab kostja oma

vastavaid väiteid tõendama. Kostja on esitanud tõendina 8. aprillil hagejale saadetud sõnumi

(tl 23). Selle sõnumi sisu on järgnev: “Tere, veel kord, Üks tähelepanek. Vaata Tuuliku puit oü,

teeb tööstusliku värvimist ka aialippidele (see imab korralikult sisse, minu teada käib vannist

läbi, õige Värvik peab olema mis hingab) Ise värvimine pole hea mõte. Tuuliku puit siinsamas

Tuuliku teel Kadaka teelt 400m. Las tegija uurib sealt.“

Hageja on esitanud tõendina Sunest OÜ 16. aprilli 2020. a hinnapakkumise aia ehituse tööde

tegemiseks hinnaga 3900 eurot (tl 5). Hinnapakkumises on kajastatud hinnas sisalduvad tööd,

sh puitaia ehitus koos kõigi materjalidega, mis sisaldab: 1) vana aia eemaldamist ja

utiliseerimist; 2) uue aia paigaldust süva immutatud puiduga 22x95x1500 70jm; 4) immutatud

prussid 50x100 140jm; 5) värvimine kaks korda valgega Sadolin Master; 6) aiapostide kõrvade

kleepimine; 7) aia peale valgest plekist mütsi paigaldus 70jm. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja

edastas Sunest OÜ hinnapakkumise kostjale ja kostja sai selle kätte.

Hageja on esitanud tõendina ka kostja 16. aprilli 2020 e-kirja E.-M. Võrangule, mille

E.-M. Võrangu on samal päeval hagejale edasi saatnud (tl 6). Kirjas teatab kostja järgmist:

„Suhtlesime naabri Karliga uue aia teemal. Ütlesin talle, et küsigu siis hinda juba teise poole

kohta ka, et maht suurem ja tuleb vast odavam. Siin on pakkumine 70 jm peale, mis hõlmab ka

35 jm meievahelise kinnistu kohta uue aia ehitust. Seega 3900 eurot pooleks oleks 1950 eurot.

Seega see kahepeale jagatuna meievaheliste kinnistute peale tuleks kummagile kinnistule 975

eurot. Arvan, et igati mõistlik hind [ - - - ] Teata, kas oled nõus vastavalt hinnapakkumisele

kandma uue aia kulud 975 eurot. Seega saan otsustada, kas teen teise poole naabriga kahesse

ära. Kui ei ole nõus selle summaga, teen oma kuludega meievaheliste kinnistute ära ise hiljem

ühe teise kallima ja kestvama variandi näol (kivist). Hea oleks homme ehk vastuse saada, saan

naabrile ära teatada. Ta sooviks meievahelist teise poole omaga kohe pihta hakata.“

Maakohus leidis, et kostja 16. aprilli 2020. a e-kiri E.-M. Võrangule tõendab hageja väidet, et

pooled leppisid kokku, et hageja tellib kinnistute vahele puitaia ehituse Sunest OÜ-lt vastavalt

Sunest OÜ 16. aprilli 2020. a hinnapakkumisele hinnaga 3900 eurot. Kostja on kirjas kinnitanud

nõustumust aia ehituse tellimisega hinnapakkumises esitatud tingimustel. Kostja kinnitab ka

nõustumust tasuda aia ehituse hinnast 3900 eurost pool, s.o 1950 eurot ja E.-M. Võrangu osas

975 eurot. Sunest OÜ 16. aprilli 2020. a hinnapakkumises ei sisaldu puitaia lippide tööstuslikku

värvimist. Kostja 8. aprilli 2020. a sõnum hagejale tõendab, et ta on teavitanud hagejat sellest,

et Tuuliku puit OÜ teeb aialippidele tööstuslikku värvimist ja kostja on avaldanud arvamust, et

ise värvimine ei ole hea mõte. Nimetatud kostja sõnum ei tõenda kostja juhist ega poolte

kokkulepet selle kohta, et hageja peab tellima puitaia ehituse tingimusel, et aialipid värvitakse

tööstuslikult. Kostja on vastava sõnumi saatnud hagejale ajaliselt varem enne seda, kui hageja

saatis kostjale Sunest OÜ hinnapakkumise. Kostja ei ole tõendanud hageja nõustumust

tellimuse tegemiseks 8. aprilli 2020. a sõnumis pakutud tingimustel ning hiljem, s.o 16. aprillil

2020 E.-M. Võrangule saadetud kirjas kinnitab kostja nõustumust aia ehituse tellimiseks

Sunest OÜ 16. aprilli 2020. a hinnapakkumises toodud tingimustel.

Kostja e-kirjast E.-M. Võrangule (tl 38) ei saa tuletada poolte kokkulepet tellitava aia

tingimuste kohta. See on kostja ühepoolne avaldus kolmandale isikule pärast seda, kui hageja

oli juba aia ära tellinud ja aia ehituse tööd ka tehtud.

Tunnistaja K. V. ütlused (tl 81) ei tõenda, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppe aia ehituseks

teistsugustel tingimustel, kui need olid esitatud Sunest OÜ 16. aprilli 2020 hinnapakkumises,

sh tingimusel, et aialipid pidid olema värvitud tööstuslikult. Tunnistaja K.V. ütlused annavad

kinnitust sellest, et pooled pidasid läbirääkimisi aiaehituse tellimise kohta, kuid selle üle ei ole

ka vaidlust. Tunnistaja ütlustest võib tuletada, et pooled rääkisid mh aialippide tööstuslikust

värvimisest. Ka kostja 8. aprilli 2020. a sõnum tõendab, et kostja teavitas hagejat aialippide

tööstusliku värvimise võimalusest. Samas ei tõenda tunnistaja K.V. ütlused, et pooled oleksid

sellisel tingimusel aia ehituse tellimises kokku leppinud. Tunnistaja ütles, et ei mäleta täpselt,

millal aia ehitus kokku lepiti. Seega on hageja poolte kokkuleppest tuleneva kohustuse täitnud

ning kostjal ei ole alust vastastikusest raha maksmise kohustuse täitmisest keelduda.

Kostja vastuväited hageja tellitud aia puuduste ja kvaliteedi kohta ei ole asjakohased. Kostja

esitatud fotod (tl 30-32, 34-37) tõendavad, et aial esineb mõningaid puudusi. Samas ei ole kostja

tõendanud, et tegemist oleks oluliste puudustega, mille tõttu ei vasta aed vähemalt keskmisele

kvaliteedile. OÜ Ehitusjuht Kaido Müürsepa 30. märtsi 2021. a arvamus seda ei tõenda.

Arvamuses on kirjeldatud paikvaatlusel tuvastatud aia omadusi, aialippide paksust, vahede

suurust jms. Arvamusest ei selgu, milline on keskmise puitaia kvaliteet ega ole seda ka

konkreetse vaadeldud aiaga võrreldud. K. Müürsepp on vaid väljendanud enda subjektiivset

arvamust selle kohta, milline pidi aed vastavalt poolte kokkuleppele välja nägema.

Hageja poolt esitatud Andres Zängovi 21. aprilli 2021 vastuse (tl 64) kohaselt on A. Zängovi

kui aiapaigaldaja arvamus esitatud fotode põhjal, et aed on ehitatud üle keskmise kvaliteediga,

v.a värvimine. Danrak OÜ esindaja Ivo Alver 26. aprilli 2021. a vastuses (tl 65) kinnitas, et aed

on ehitatud üle keskmise kvaliteediga. I. Alveri häiris vundament, mis on ilmselt juba varem

viltu valatud. Päikesepoolsetel osadel on immutusaine välja kuivanud. I. Alver tõi välja, et aia

tööstusliku ja käsitsi värvimise vahe on ainult selles, kui palju kulub värvimise peale aega.

Käsitsi värvimine annab samas eelise, sest käsitsi peale kantav värvikiht on paksem.

Nii kostja poolt tõendina esitatud fotod kui ka hageja esitatud A. Zängovi ja I. Alveri vastused

kinnitavad, et hageja tellimisel ehitatud puitaial esineb mõningaid puudusi, sh on aia alumine

äär ja aialippide paksus kohati ebaühtlane ning kohati on ka värv ebaühtlane, immutusaine

kumab läbi. Samas ei saa tõenditest teha järeldust, et esinevad puudused on sedavõrd olulised,

et annaks alust töövõtjaga sõlmitud lepingust taganeda või jätta tehtud tööde eest täies ulatuses

tasumata. Ka VÕS § 111 lg 3 kohaselt ei ole vastastikuse kohustuse täitmisest keeldumine

lubatud, kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud.

Isegi, kui aia ehituse kvaliteedis esineb puuduseid, siis ei vastuta nende eest hageja ning kostja

ei saa neile puudustele tuginedes hagejale kokku lepitud raha tasumisest keelduda. Tulenevalt

VÕS § 111 lg-st 1 võib lepingupool keelduda vastastikuse kohustuse täitmisest. Arvestades

asjaolusid, ei saa lugeda hageja vastastikuseks kohustuseks aia lepingutingimustele vastavat

ehitamist. Poolte kokkuleppe kohaselt pidi hageja tellima aia ehituse. Vaidlust ei ole selle üle,

et kostja ei tellinud hagejalt aia ehitust. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks aia tellimise

kohustust rikkunud. Kostja ei ole ka tõendanud, et hageja käsundisaajana oleks rikkunud

hoolsuskohustust või oleks aial esinevate puuduste tekkimine kuidagi seoses hageja hooletu

käitumisega. Hageja käsundisaajana ei saa vastutada kolmanda isiku kohustuste täitmise eest.

Kostja ei ole tõendanud, et pooled oleksid eraldi kokku leppinud hageja vastutuses kolmanda

isiku kohustuste eest (analoogselt komisjonilepingu ja komisjonäri vastutusega). Kuna hageja

oli kostjale saatnud Sunest OÜ hinnapakkumise, siis pidi kostjale olema ka teada isik, kellelt

hageja aia ehituse tellis. Kui kostja leidis, et aed on ehitatud puudustega, siis aia omanikuna tal

oli ja on jätkuvalt võimalik oma õigused töövõtja suhtes maksma panna ja kasutada seaduses

ettenähtud õiguskaitsevahendeid, sh nõuda puuduste kõrvaldamist.

Hageja on esitanud tõendina Sunest OÜ 27. mai 2020. a arved (tl 7, 8), mis tõendavad, et hageja

on töövõtjale aia ehituse eest sularahas tasunud 3900 eurot. Poolte kokkuleppe kohaselt on

kostja kohustatud maksma hagejale aia ehituse kulud enda kinnistu osas 1950 eurot ja

E.-M. Võrangu kinnistu osas 975 eurot, s.o kokku 2925 eurot. Kuna hageja on omapoolse

kohustuse täitnud, siis on hageja nõue muutunud sissenõutavaks ja hagejal on õigus kostjalt

kohustuse täitmist nõuda.

Hageja nõuab kostjalt kahjuna kohtueelselt kantud õigusabikulude 240 euro hüvitamist.

Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS

§ 115 lg 1 alusel kahjuna hüvitatavad (Riigikohtu 30. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

5-13, p 50). Hageja on esitanud tõendina tema lepingulise esindaja vandeadvokaat Rainer

Kuulme kohtueelselt 7. augustil 2020 kostjale saadetud nõudekirja (pretensiooni) võlgnevuse

tasumiseks (tl 12-14) ning OÜ Advokaadibüroo Lillo & Partnerid 7. augusti 2020. a arve (tl 11)

õigusabiteenuse eest tasumiseks. Arvel nõutakse hagejalt 7. augustil 2020 materjalidega

tutvumise ja pretensiooni koostamise eest tasu koos käibemaksuga 240 eurot. Teenuse

ajakuluks on märgitud 2 tundi.

Hageja õiguste kaitsmiseks oli nõudekirja koostamine vajalik. Vaidlust ei ole, et kostja keeldus

hagejale võlgnevust vabatahtlikult tasumast. Arvestades vaidluse keerukust on hageja esindaja

märgitud ajakulu õigusabitoimingutele ning tasu taotletud ulatuses vajalik ja mõistlik. Hageja

vandeadvokaadist esindaja tasumäär on keskmiselt advokaatide taotletava tasumäära tasemel.

Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, pidas hageja menetluskulud täies ulatuses

mõistlikuks ja vajalikuks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 2490 eurot.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsuse ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt leidis maakohus ekslikult, et piirdeaia tööstusliku värvimise

kokkulepe ei ole tõendatud. Vastupidine on tõendatud tunnistaja K.V. ütlustega, 8. aprilli 2020.

a sõnumiga ja ka E.-M. Võrangule saadetud e-kirjaga, milles kostja teatas, et ta leppis hagejaga

enne tegema hakkamist tööstuslikus värvimises kokku ning et kostja lasi värvimata lipid kohe

ära viia, et teha nii, nagu kokku lepitud. Samuti on maakohtu käsutuses kostja

kompromissettepanek hagejale anda 2-aastane garantii vastavalt sellele, et hageja organiseeris

aia ehituse sellisel kujul ega pidanud kinni aia tööstusliku värvimise kokkuleppest. Hageja ei

ole tõendanud, et piirdeaed on tööstuslikult värvitud. Samuti pole hageja esitanud ühtegi

tõendit, et vastavalt poolte kokkuleppele võis piirdeaia värvimine toimuda kohapeal käsitsi.

Sunest OÜ pakkumisest ei nähtu, kas värvimine toimub käsitsi kohapeal või tööstuslikult.

Maakohus on jätnud tähelepanuta, et 20. aprillil 2020, seega pärast Sunest OÜ pakkumise

saamist, pidas hageja kinni poolte tööstusliku värvimise kokkuleppest, kui viis pärast kostja

telefonikõnet ära kohale toodud värvimata aiadetailid. Sellega on ümber lükatud, et 16. aprillil

2020 aktsepteeris kostja aiadetailide mittetööstuslikku värvimist.

VÕS § 111 lg 3 ei ole praeguses asjas kohaldatav. Kostja ei ole kunagi keeldunud piirdeaia eest

tasumisest. Hageja on ise esitanud maakohtule kostja kompromissettepaneku, mis on käsitletav

tasu alandamise ettepanekuna selle eest, et lõpptulemus ei vasta poolte poolt kokkulepitule ja

on alla keskmise kvaliteedi.

Komisjonilepingu sätted ei ole käesolevas asjas kohaldatavad, sest kostja pole kunagi tuginenud

asjaolule, et hageja vastutab kostja ees kolmanda isiku kohustuste täitmise eest. Hageja vastutab

käsundisaajana selle eest, et tellib kõigi osapoolte jaoks vähemalt keskmisele kvaliteedile

vastava aia ehituse. Hageja ei täitnud oma hoolsuskohustust, sest võttis Sunest OÜ-lt vastu

puudustega töö, kuid tasus selle eest kogu kokkulepitud tasu. Mööndes, et piirdeaed on

mõningate puudustega, ei ole maakohus hinnanud, kas aed on vähemalt keskmise kvaliteediga.

Maakohus on eksinud poolte kokkuleppe sisustamisel, leides, et poolte omavahelise kokkulepe

sisuks oli Sunest OÜ poolt hagejale tehtud pakkumine. Kostja on tõendanud, et enne piirdeaia

tellimist oli pooltel omavaheline kokkulepe piirdeaia väljanägemise ja kolme osapoole rahaliste

panuste suuruse osas. Samuti oli pooltel kokkulepe, et piirdeaia puitosa ehituse kokkulepitud

kujul tellib hageja. Ainus lahtine tingimus oli hind, mis selgus Sunest OÜ pakkumisest. Poolte

kokkuleppe sisuks oli osapoolte panuste rahaline suurus piirdeaia ehituse kulutuste kandmisel.

Seega ei olnud hageja kohustatud tasuma Sunest OÜ-le kahe teise osapoole eest. Hageja ei

olnud õigustatud tasuma Sunest OÜ-le kogu kokkulepitud summa puudustega piirdeaia eest,

ignoreerides teiste osapoolte seisukohti. Hageja ja Sunest OÜ ei ole pakkunud kostjale puuduste

kõrvaldamist ega ole andnud 2-aastast garantiid piirdeaia värvkatte osas. Seega kostja oli ja on

õigustatud vähendama enda ja suurendama hageja panust 975 eurot võrra ning nõudma

2-aastast garantiid värvkatte osas.

Sunest OÜ ehitatud piirdeaed ei vasta Sunest OÜ pakkumisele. Vastavalt Sunest OÜ

pakkumisele on ehitatava piirdeaia lippide mõõtmed järgmised: 22 mm x 95 mm x 1500 mm

kusjuures lippide paksuse mõõt on 22 mm. K. Müürseppa mõõtmisetulemuste kohaselt kõigub

piirdeaia lippide paksus vahemikus 19-28 mm, kusjuures peensaetud puumaterjali paksuse

lubatud kõikumine on +/- 0,5 mm.

Hageja ei saa nõuda kostjalt E.-M. Võrangu panust 975 eurot. Maakohus märgib ekslikult, et

vastavalt poolte kokkuleppele pidi kostja tasuma piirdeaia ehitamise eest enda ja E.-M Võrangu

eest. Sellise kokkuleppe sõlmimise kohta puuduvad asjas mistahes tõendid.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsuse

muutmata ja menetluskulud kostja kanda.

Kostja ei ole tõendanud oma paljasõnalist väidet, nagu oleks ta andnud hagejale juhise, et

tellitava puitaia lipid peavad olema värvitud tööstuslikult ja et aialippide vahed peavad olema

7 mm. Kostja vastuväited hageja poolt tellitud aia väidetavate puuduste ja kvaliteedi kohta ei

ole asjakohased. Aed on ehitatud vähemalt keskmise kvaliteediga. Samuti on asjakohatud ka

kostja väited selle kohta, nagu ei vastaks aed Sunest OÜ hinnapakkumises toodule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsiooni

TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus

muudab maakohtu otsuse põhjendusi. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad kostja

kanda.

7. Hageja nõuab kostjalt poolte kokkuleppest tuleneva raha tasumist. Ringkonnakohtus ei vaidle

pooled maakohtu poolt tuvastatu üle, et hageja ja kostja leppisid 2020. aasta aprillis kokku, et

hageja tellib uue puitaia ehituse Tallinnas XXXXXXX, XXXXXXX ja XXXXXXX asuvate

naaberkinnistute vahele. XXXXXXX kinnistul on hageja elukoht. XXXXXXX asuv

naaberkinnistu kuulub kostjale ja XXXXXXX asuv kinnistu kuulub Eda-Malle Võrangule.

Kostja pidi tasuma hagejale aia ehituse kulud enda XXXXXXX asuva kinnistu osas 1950 eurot

ja Eda-Malle Võrangu XXXXXXX asuva kinnistu osas 975 eurot.

Hageja tellis kinnistute vahele puitaia ehituse, tasus ehitajale ja tööd said hageja väitel valmis

24. mail 2020. Ringkonnakohtus ei vaielnud kostja vastu hageja väitele, et Eda-Malle Võrang

on talle 975 eurot tasunud.

8. Maakohus on pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerinud käsunduslepinguks VÕS § 619jj

alusel. Maakohus leidis, et kostja kui käsundiandja tegi hagejale kui käsundisaajale ülesandeks

aia tellimise. Kuigi maakohus ei ole otseselt oma otsuses viidanud käsundilepingu sätetele

hageja nõude õigusliku alusena, saaks käsunduslepingu puhul hageja nõue tugineda VÕS § 628

lg-le 2 kui tehtud kulutuste hüvitamise nõue.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole siiski pooltevahelise kokkuleppe puhul käsunduslepingule

omased tunnused täidetud. Hageja pidi tellima aia ilma selle eest tasu saamata. Käsundusleping

ei pea olema tingimata tasuline. Samas ei ole põhjendatud tugineda käsundilaadsele suhtele

olukorras, kus poolte kokkuleppe alusel kohustub üks isik tegema teo poolte ühise eesmärgi

saavutamiseks, mille tulemusest saab ta ka ise kasu ning tema poolt osutatud sooritus on teistele

tasuta.

9. Ringkonnakohus leiab, et hageja ja kostja tegevuses on kõige enam seltsingulepingule

omaseid tunnuseid. VÕS § 580 lg 1 järgi kohustuvad seltsingulepinguga kaks või enam isikut

(seltsinglased) tegutsema ühise eesmärgi saavutamiseks, aidates sellele kaasa lepinguga

määratud viisil, eelkõige panuste tegemisega. Võlaõigusseadus ei näe ette seltsingulepingu

eesmärgi suhtes sisulisi nõudeid, seega piisab ka lühiajalisest ühisest tegevusest.

Seltsingulepingu võib VÕS § 11 lg 1 järgi sõlmida ka suuliselt. Ringkonnakohtu istungil olid

pooled sellega nõus, et nendevahelist kokkulepet võib pidada seltsinguks (tl 123).

Ringkonnakohtu istungil kinnitasid hageja ja kostja, et Eda-Malle Võrang ei osalenud

nendevaheliste kokkulepete sõlmimisel ning ei andnud ka omapoolseid juhiseid aia ehitamise

osas, seega ei ole ta hageja ja kostja vahelise kokkuleppega seotud.

Oluline seltsingulepingu tunnus on, et poolte tahe peab olema suunatud koostööle.

Ringkonnakohtu hinnangul see praegusel juhul ka nii on. Hageja on tõendanud ka teist

seltsingulepingule omast tunnust – selle ühist majanduslikku eesmärki. Hageja ja kostja leppisid

kokku, et hageja tellib puitaia ehituse. Hageja on esitanud tõendina tema poolt võetud Sunest

OÜ 16. aprilli 2020. a hinnapakkumise aia ehituse tööde tegemiseks hinnaga 3900 eurot (tl 5).

Hageja on esitanud tõendina kostja 16. aprilli 2020. a e-kirja Eda-Malle Võrangule, milles

kostja tutvustab talle hageja ja kostja plaane ühise aia ehitamiseks (tl 6). Kirjas selgitab kostja,

et ta on hagejaga suhelnud ja öelnud, et hageja peaks küsima hinda teise poole aia kohta ka

(selle osa suhtes, mis jääb kostja ja Eda-Malle Võrangu kinnisasja vahele). Kostja leidis, et

pakkumise hind oli mõistlik. Kostja soovis teada Eda-Malle Võrangu seisukohta selle kohta,

kas viimane on nõus oma osa eest maksma.

Ka kostja ise on oma vastuses hagile leidnud, et pooled on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt

pidi hageja organiseerima hageja ja kostja vahelise ja kostja ja Eda-Malle Võrangu vahelise aia

puitosa ehituse ja tasuma selle eest ehitajale, pärast ehitustööde valmimist kannavad kolm

naabrit ehitustööde kulud vastavalt nende osadele (tl 27).

Lepingu sõlmimise ajahetkeks võib lugeda kokkuleppe saavutamist, et hageja tellib aia

ehitamise tööd.

10. Aia ehitustööde lõpetamise järel (maakohtu poolt tuvastatud 24. mail 2020) oli poolte ühise

tegevuse eesmärk saavutatud ning nende tegevuse võis lugeda lõppenuks VÕS § 596 lg 1 p 5

järgi.

Seltsingu lõppemisel toimub seltsingu likvideerimine ja vara jaotamine seltsinglaste vahel

(VÕS § 600). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja aia tellis.

Seltsingulepingu olemasolul lähevad selle alusel tehtud panused ja seltsingu jaoks omandatud

vara seltsinguvarana VÕS § 589 lg 1 järgi seltsinglaste ühisomandisse, kuid ühisvara ei ole

seltsingu vältimatu tunnus (Riigikohtu 3. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-14,

p 17; 29. aprilli 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-255, p 13). Seltsingu vara pidi kokkuleppe

kohaselt moodustuma hageja, kostja ja Eda-Malle Võrangu osast aia ehitamise kogutasust.

Ainult ühele seltsinglasele tehtud sooritus (Eda-Malle Võrangu poolt tasutu üleandmine

kostjale) ei tähenda, et seda summat ei võiks käsitleda majanduslikus mõttes ühisvarana. Kostja

kinnitas vastuses hagile, et hageja pidi tasuma aia ehituse eest. Hageja on seltsingu kohustuse

(tasu maksmiseks) kolmanda isiku ees täitnud. Kohustuse täitmise eest vastutavad seltsinglased

ühiselt (VÕS § 602 lg 1), pooled pidid omavahelises sisesuhtes kandma kulud vastavalt nende

osale. Hageja nõuab kostjalt selle osa tasumist, mis langes Eda-Malle Võrangule ja kostjale.

Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal oli õigus sõlmida aia

ehitamise leping (tal oli kostja esindusõigus analoogselt seltsingu esindamisele VÕS § 593),

kostja ei tugine sellele, et ta oleks ehitajat teavitanud esindusõiguse piirangutest ja pooled

soovisid omavahel olla lepinguliselt seotud. Kostja tugineb vastuväidetes hageja nõudele

sellele, et pooled leppisid kokku konkreetsetele omadustele vastava puitaia tellimises ja tehtud

tööd ei vasta kokkulepitule. Peamiste etteheidetena toob kostja esile, et aed pidi olema poolte

kokkuleppe järgi tööstuslikult värvitud ja aialippide vahe ei ole õige.

Kostja ei ole menetluses tõendanud, et hageja oleks oma esindusõigusest tulenevat kohustust

rikkunud, kostja ei ole ka hageja suhtes kohaldanud ühtegi õiguskaitsevahendit (esitanud

esindusõiguse rikkumisest (sisesuhtest) tuleva kahju hüvitamise nõuet VÕS § 115 alusel vms).

Kostja on esitanud tõendina tema 8. aprillil saadetud sõnumi hagejale (tl 23):“ Tere, veel kord,

Üks tähelepanek. Vaata Tuuliku puit oü, teeb tööstusliku värvimist ka aialippidele (see imab

korralikult sisse, minu teada käib vannist läbi, õige Värvik peab olema mis hingab) Ise

värvimine pole hea mõte. Tuuliku puit siinsamas Tuuliku teel Kadaka teelt 400m. Las tegija

uurib sealt.“ Nimetatu ei tõenda ringkonnakohtu hinnangul seda, et hagejal oli sisesuhtes

esindusõigus sõlmida leping üksnes tööstuslikult värvitud aia suhtes. Ka tunnistaja ütlustest

(tl 81jj) ei tulene, et pooled oleksid kindlates tingimustes (hageja esindusõiguses) kokku

leppinud. Isegi kui aed on tehtud puudustega (OÜ Ehitusjuht Kaido Müürsepa 30. märtsi

2021. a kirjaliku arvamuse kohaselt), ei ole hageja kostja vastu kahju hüvitamise nõuet

esitanud.

Kostjal tuleb hagejale tasuda VÕS § 602 lg 1 alusel hageja poolt kolmandale isikule tasutud

kostja ja kostjale üle antud Eda-Malle Võrangu osa, kokku 2925 eurot.

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult rahuldanud hageja nõue kostja vastu

kahju hüvitamiseks, mis seisneb kohtueelselt kantud õigusabikuludes 240 eurot.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6).

12. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse lõppjärelduses muutmata, puudub vajadus

muuta menetluskulude jaotust ja rahalist suurust maakohtu menetluses. Maakohus ei ole

menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel diskretsiooniõigust rikkunud.

13. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta

kostja kanda (TsMS § 171 lg 1).

Hageja menetluskuludeks ringkonnakohtus on lepingulise esindaja kulud 7 tunni 30 minuti eest

900 eurot (käibemaksuga) ja sõidukulud ringkonnakohtu istungile 50 eurot. TsMS-is ei ole

menetlusosalise ja tema esindaja sõidukulude hüvitamist üksikasjalikult reguleeritud, kuid

analoogia korras kohalduvad sõidukulude hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi

sõidukulude kohta väljendatud Riigikohtu seisukohad. Vajalikud sõidukulud tuleb vajalikus

ulatuses hüvitada ning sõidukulude kandmist tõendavad dokumendid tuleb võimalusel esitada,

kuid kuna seaduses ei ole sätestatud kulude hüvitamisest keeldumise alust dokumentide

esitamata jätmise korral, saab sõidukulude hüvitamisel lähtuda analoogia korras Vabariigi

Valitsuse 14. juuli 2006. a määruse nr 164 §-s 5 sätestatud hüvitise piirmäärast kuni 0,3 eurot

ühe sõidukilomeetri kohta (Riigikohtu 26. aprilli 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-15, p-

d 69–75; 5. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 214-14536, p 16). Seega on põhjendatud

võtta sõidukulude hüvitamise aluseks 0,3 eurot kilomeetri kohta. Tallinnast Tartusse on 180

km, seega edasi-tagasi sõidu vahemaa on 360 km. Seega oleks saanud taotleda sõidukulude

hüvitamist 108 euro (360*0,3) ulatuses. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on

sõidukulu 50 eurot. Ringkonnakohus loeb sellises ulatuses sõidukulude hüvitamist mõistlikuks.

Kostja leidis, et hageja esindaja ajakulu 4,5 tundi kohtuistungi ettevalmistuseks,

menetluskulude nimekirja koostamiseks ja kohtuistungil esindamiseks on põhjendamatult suur.

Kostja leidis, et põhjendatud ajakuluks saab pidada 2,5 tundi. Ringkonnakohus nõustub kostja

vastuväidetega. Kohtuistung kestis umbes 1 tunni, istungiks ettevalmistumiseks saab praegusel

juhul pidada põhjendatud ajakuluks 1 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamiseks 0,5

tundi. Hageja esindaja ajakulu apellatsioonkaebusega tutvumiseks ning vastuse koostamiseks

taotletud 3 tunni ulatuses on ringkonnakohtu hinnangul mõistlik. Seega on hageja lepingulise

esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu ringkonnakohtu menetluses 5,5 tundi (3+2,5), s.o

rahaliselt 660 eurot (käibemaksuga) (120*5,5). Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud

ringkonnakohtus, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, on kokku 710 eurot

(käibemaksuga) (50+660). Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse menetlusekuludelt viivise

väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja

apellatsiooniastme menetluskuludelt viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke