4-10-1860/8 · 4-10-1860/8 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.november 2010.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-10-1860 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuistungi sekretär Evelin Tuur Kohtuasi

Vaidlustatud lahend

S.N (isikukood xxx, kodakondsus Eesti

Vabariik, elukoht xxx, töökoht puudub) väärteoasi Liiklusseaduse § 7435 lg 2 järgi

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 27.05.2010.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,09,019056

Asja läbivaatamise kuupäev 27.oktoober 2010.a Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja S.N kohtuvälise menetleja, PPA Põhja Prefektuuri, esindaja Helen Kommussar

RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 132 p 1, § 133-135, kohus otsustas: Jätta Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo 27.05.2010.a. otsus väärteoasjas nr. 2302,09,019056 muutmata ning S.N kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa

kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Asjaolud ja menetluse käik

Põhja Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna konstaabel Roman Soldatov koostas 28.04.2010.a. S.N-ile väärteoprotokolli AB 1171382 selle kohta, et tema 01.08.2009.a. kell 03.03 juhtis Harjumaal Randvere tee-Vabarna teel sõidukit Opel Zafira, reg. nr. xxx, ning

2 enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses, millega tekitas ohtliku olukorra temast möödasõitu sooritavale sõiduki juhile, kes oli sunnitud otsasõidu vältimiseks järsult muutma oma liikumissuunda. Kirjeldatud tegevusega rikkus S.N LE § 91 ja LS § 74 67 nõudeid;

väärteo kvalifikatsioon LS § 7435

lg 2. Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse

menetlusteenistuse teenistuse vanem Margus Pihl karistas S.N 27.05.2010.a.

väärteoasjas nr. 2302,10,019056 tehtud otsusega ülalnimetatud väärteo toimepanemise eest Liiklusseaduse LS § 7435 lg 2 alusel rahatrahviga 15 trahviühiku ulatuses, s.o. 900 krooni.

S.N esitas nimetatud otsusele kaebuse, milles palub tühistada otsus ning lõpetada menetlus tema suhtes V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja märgib, et enne vasakule pööret oli vasak suunatuli sees ning peeglist vaadates veendus manöövri ohutuses. Teise sõiduki juht SMei

informeerinud teda möödasõidu alustamisest. Möödasõit ei ole juhile kohustuslik ning teise

sõiduki juht ei täitnud LS § 91 ning § 123 nõudeid. Puudub sündmuskoha skeem. Teises

sõidukis viibinud tunnistajad kuulati üle 8 kuud peale liiklusõnnetust. Nende ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna tegemist on SM sõpradega ning ütlused anti õnnetuse kohta, mis toimus 8 kuud tagasi. Asjas ei ole tehtud teise sõiduki kiiruse ekspertiisi. S.N jäi kohtus oma kaebuse juurde ning andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt sõitis öösel pimedas Vabarna tänavale. Sõitis mööda mõttelist telgjoont, et keerata vasakule. Tal oli juba suunatuli sees, kui teine sõiduk ilma igasuguse märguandeta sööstis mööda ja keeras aeda sisse. Suuna pani sisse siis, kui oli vaja keerata ja ta hakkas aeglustama. Enne pani suuna ja siis hakkas aeglustama. Suuna sisse panemise ajal ta liikus. Aeglustas sõitu 15 m enne ristmikku,

kuna seal on vasakpööre täisnurga all. Arvab, et tema alustas enne manöövrit, oli peaaegu vastassuunas. Sõitis aeglaselt, algul 50 km/h, manöövri ajal oli 5-10 km/h. Teine auto tuli tagant suure kiirusega, peaaegu riivas teda. Vastassuund oli tühi. Selle asemel, et manööver lõpetada, oli sunnitud õnnetuse ära hoidmiseks paremale pöörama. Teine auto oli ka vastassuunavööndis. Siis, kui tajus võimalikku kokkupõrget, oli poiste auto juba vastassuunavööndis, tema oli juba ära pööramas. Neil oli nii suur kiirus, see oli sekundite küsimus. Tal polnud enam midagi teha, oli juba üle risti. Juhul, kui ta poleks pööranud paremale, siis oleks olnud kokkupõrge, kus oleks

tema auto esitiib maha sõidetud, külgepidi kokkupõrge oleks toiminud. Nad oleks võinud ka

tagant sisse sõita, ta oli juba pööret sooritamas. Teisel autol põlesid pooltuled, suunda ta ei

näidanud. Esimest korda nägi teist sõidukit kaugelt enda taga. Teises autos oli kolm isikut. Tänav ei olnud vist valgustatud, pime oli. See oli see aeg, kui tuled ära kustutati kokkuhoiu tõttu. Tee oli kuiv.

Kohtus tunnistajana ütlusi andnud IL selgitas, et õnnetusest teab ainult seda, et tema suvekodu aed oli katki, politsei oli postkasti teate jätnud, et oli avarii. Tänaseks on aed parandatud. Ta ei tea, kes sõitis aia katki. Teates olid vaid autode numbrid.

Tunnistaja SM andis kohtus ütlusi selle kohta, et sõitis sõpradega koju ja nägi enda ees autot, mis

sõitis aeglaselt paremal pool teed. Suhteliselt vähe sõitis teise auto taga, enne kui möödasõitu alustas. Tema hakkas siis vastassuuna kaudu möödasõitu tegema, kuna arvas, et teine auto jääb tee äärde seisma, sest hoog oli väike. Ei oska öelda, kui kaua oli sõitnud vastassuuna vööndis. Kui sõidukid olid kohakuti, siis teine auto hakkas vasakpööret tegema. Sel hetkel, kui teine auto ette keeras, siis teisel autol põles suunatuli. Teise auto suunatuld märkas siis, kui oli tal kõrval, tema auto nina oli teise auto tagumise osaga kohakuti. Kui teine auto ette keeras, siis tema oli möödumas, see oli vahetult enne ristmikku. Teine sõiduk oli suhteliselt tee keskel. Pool autot oli juba vastassuunas, ta oli juba pööret tegemas. Teine auto tuli paremalt poolt tee keskele siis, kui ta hakkas temaga kohakuti jõudma. Et otsasõitu vältida, üritas keerata Vabarna teele, aga kuna tee oli libe hommikusest vihmast, siis ei saanud. Tal ei oleks olnud võimalik otse sõites mööduda teisest autost. Teine juht pidurdas, aga ta märkas teda suhteliselt hilja. Oleks teine juht varem märganud, oleks seisma jäänud ja ta oleks saanud möödasõidu lõpetada. Kui ta ei oleks oma autot ära keeranud teelt, siis oleks sõidukitel kokku põrganud tema auto parem esikülg teise

3 auto juhipoolse uksega. Kiirus oli tema sõidukil umbes 50-55 km/h, ei usu, et suurem. Kuna tegi möödasõitu, siis kiirendas. Ta ei mäleta, kas suunatuli oli sees. Põlesid lähituled. Autos oli 3

inimest, Koli kõrvalistmel ja S oli taga.

Tunnistaja KT selgitas kohtus, et tema oli autos kõrvalistmel. Tee oli puhas, oli öö, kedagi vastu

ei tulnud. Nende ees liikus Opeli buss, ühel hetkel hakkas ta ees pidurdama. Kuna tee oli puhas, siis nad panid suunatule ja alustasid möödasõitu. Ühel hetkel lükkas teine auto suuna sisse, tegi vasakpöörde ja keeras neile ette. Kokkupõrke vältimiseks tegid nad vaskpöörde. Neil oli valida,

kas teisele autole küljelt sisse sõita või teelt välja, valisid mõistlikuma viisi. Paremalt ei möödunud, kuna teine juht polnud suunda sisse pannud, ta polnud alustanud manöövrit, nad ei

teadnud, mis ta teeb. Neil oli õigus teha möödasõitu, sest tee oli puhas. Pikalt sõitsid Opelil

kannul. Tahtsid Opelist mööduda, kuna see käitus kummaliselt. Näitas mitu korda pidurit ja tõmbas rohkem paremale. Kui nende sõiduk võttis vastassuunda, siis teine polnud veel ristmikule

jõudnud. Liikus sama teed pidi edasi sel hetkel, kui nad alustasid möödasõitu. See võis olla

paarkümmend meetrit enne ristmikku. Nende sõiduk liikus u 55 km/h. Polnud vajadust

kiirendada. Kui nende sõiduk liikus vastassuunda, siis näidati suunatuld, teab seda, kuna see

jubedalt piuksub. Suunatule lülitasid sisse siis, kui vastassuunda keerasid. Ta ei mäleta, kas suunatuli oli veel sees, kui sõidukid jõudsid kohakuti. Vahemaad ristmikuni ei oska öelda. Üle 20 meetri ei jõudnud sõita enne ristmikku vastassuunas. Teine auto pani suunatule sisse siis, kui pöördel oli, pöörde pealt. Pööret alustas ta oma suunavööndist. Ettekeeramise momendil oli Opel

suhteliselt ristmikul. Nende sõiduk oli 3-5 m taga pool teisest sõiduk siis, kui teine alustas pööret. Kui teine auto keeras neile ette, siis nende auto juht tõmbas kohe vasakule. Ei oska

öelda, miks aeda sõitsid, kuna polnud roolis. Tee oli kuiv. Tänav oli valgustatud. Teine auto keeras ette, siis pidurdas, kui neid märkas ja jäi seisma. Kui nad poleks vasakule keeranud, siis oleks nad talle sisse sõitnud küljelt. Kokku oleks puutunud Opeli juhiuksest ettepoole jääv osa ja nende parem nurk. Autos olid kolmekesi - M.B oli juht, M oli tema seljataga.

Kohtus tunnistajana ütlusi andnud SM selgitas, et sõitsid mööda Mähe teed, järsku nägi, et auto nende ees keeras tee serva. Alustasid möödasõitu, mõlemal olid suunatuled vist sees. Teine auto oli paremal teeserval, 10-15m enne ristmikku, siis kui nad alustasid möödasõitu. Tahtsid teisest sõidukist mööduda, kuna see sõitis tee ääres, mõtlesid, et ta peatub või pöörab

paremale. Kuna suunatuld polnud sees, siis ei teadnud, mis ta teeb. Teine auto oli juba enne möödasõitu väikse kiirusega. Siis kui mööda sõitsid, siis oli vasak suunatuli nende autol sees.

Ei tea, kui kaugel teine auto oli ristmikust, kui vasak suunatuli oli sees. Ei mäleta, kas sel momendil, kui teine auto keeras ette, neil oli suunatuli sees. Ei tea seda, kas mõlemal autol olid

suunatuled sees. Seda ta nägi, et teisel autol oli suunatuli sees. Ettekeeramine oli täpselt ristmikul. Ei mäleta, kas möödasõit oli sama kiirusega, kui enne liikusid. Et vältida kokkupõrget teise autoga, sõitsid nad aeda, nad üritasid mööda põigata. Võimalik, et auto libises. Kui nende auto juht poleks rooliga vasakule tõmmanud, siis oleks teisele autole sisse sõitnud. Kokku oleks puutunud autode ninad, nad oleks sõitnud teisele autole küljelt sisse esimesse poolde.

Kohtuvälise menetleja esindaja jäi otsuse juurde ja palus kaebust mitte rahuldada. Väärteo

toimepanek on tõendatud tunnistajate ütlustega, mille kohaselt oli sõiduk, mida juhtis M.B

alustanud möödasõitu enne, kui kaebaja alustas oma vasakpööret. Väärteo toimepanek on

tõendatud nii kaebaja, kui ka tunnistaja ütlusega küsimuse kohta, mis osad oleks kokku puutunud, kui oleks olnud kokkupõrge. Mõlemad väidavad, et esiosad. Sellest lähtuvalt leiab, et

sel ajal, kui kaebaja alustas manöövrit, oli teine sõiduk juba kaebajaga kohakuti ja muul variandil, kui sõiduki ära tõmbamisega vasakule, polnudki M.B võimalik avariid vältida.

Kohtuotsuse põhjendused

4

Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke dokumente, ära kuulanud kaebuse esitanud

isiku selgitused, tunnistajate ütlused ning kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele: Käesolevas asjas on sisuline vaidlus selle üle, kas S.N rikkus LE § 91 nõudeid. Selleks

tuleb kohtul välja selgitada, kumb juht asus enne tegema manöövrit, kas S.N asus

sooritama vasakpööret Vabarna teele või SM asus esimesena S.N autost möödasõitu tegema.

LS § 2 lg 1 kohaselt peavad kõik liiklejad ja muud isikud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu

ja kahju tekitamist. Seega peab iga liiklejal, kellel on ülalmärgitud kohustused, olema õigus eeldada, et ta ka teised liiklejad ja muud isikud täidavad LE nõudeid. LE § 91 sätestab, et enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist peab juht veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid ja teel töötajaid. LE § 82 kohustab juhti andma suunamärguanne vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui 3 sekundit enne sõidu, manöövri või peatumise alustamist.

Seega tuleb enne vähemalt 3-s eelpool nimetatud mis tahes tegevuse alustamist sisse lülitada suunatuled. See aeg on viimane selleks, et veenduda kavandatu ohutuses.

Tunnistaja SM kinnitas, et S.N juhitud auto sõitis aeglaselt paremal pool teed, tema

hakkas siis vastassuuna kaudu möödasõitu tegema, kuna arvas, et teine auto jääb tee äärde seisma, sest hoog oli väike. Tunnistaja KT kinnitas kohtus, et nad tahtsid Opelist mööduda, kuna see käitus kummaliselt, näitas mitu korda pidurit ja tõmbas rohkem paremale. SM selgitas, et

auto nende ees keeras tee serva, tahtsid teisest sõidukist mööduda, kuna see sõitis tee ääres, mõtlesid, et ta peatub või pöörab paremale. Kuna suunatuld polnud sees, siis ei teadnud, mis ta teeb. Kaebaja väitis kohtus, et suuna pani sisse siis, kui oli vaja keerata ja ta hakkas aeglustama. Enne pani suuna ja siis hakkas aeglustama. Suuna sisse panemise ajal ta liikus. Aeglustas sõitu 15 m enne ristmikku, kuna seal on vasakpööre täisnurga all. Sõitis aeglaselt, algul 50 km/h, manöövri ajal oli 5-10 km/h. Seega annavad tunnistajad ja kaebaja kokkulangevadid ütlusi selle kohta, et kaebaja sõiduk liikus

aeglaselt. Küll on aga vasturääkivused ajas, millal S.N lülitas suunatule sisse. Kuigi kaebaja väidab, et enne pani suunatule sisse ja siis hakkas aeglustama, siis tema nimetatud väide

ei ole muude tõenditega kinnitust leidnud. Kõik kolm tunnistajat väidavad, et S.N sõiduk liiklus tee paremal pool ning tagant tulijale polnud aru saada, mida eesliikuva sõiduki juht kavatseb edasi teha. Seega järeldab kohus, et S.N sõiduk kõigepealt aeglustas, kuid tegi seda tee paremas teeservas ning suunatuld ta sisse ei olnud lülitanud.

Mis puudutab suunamärguande andmist, siis tunnistaja M ütluste kohaselt, põles teisel autol suunatuli siis, kui ta ette keeras. KT kinnitas, et teine auto pani suunatule sisse siis, kui pöördel oli, pöörde pealt. Kuigi S.N-ile ei heideta ette LE § 82 nõuete rikkumist, on tõenäoline, et kui S.N

lülitaski sisse suunatule, ei teinud ta seda õigel ajal. Väljend tähendab, et õigel ajal

suunatulemärguanne ei tohi hilineda ega anda teistele liiklejatele valeteadet. Tunnistajate ütluste kohaselt ei reetnud miski, et eessõitev sõiduk kavatseb pöörata vasakule. Seega on ümber lükatud kaebaja väide selle kohta, et ta esmalt pani sisse suunatule ja seejärel aeglustas. Kohus loeb eelnevaga tuvastatuks, et S.N auto sõitis oma suunavööndi paremal teepoolel väga aeglaselt ja jäi hiljaks suunatule sisselülitamisega.

5 Tagantsõitjana so liiklussituatsiooni kontrolliva juhina oli SM võimalik käituda erineval viisil – aeglustada kiirust selgitamaks eessõitva sõidukijuhi kavatsusi või sõita Opelist mööda vastakult poolt. SMasus möödasõidule vastassuunavööndi kaudu põhjusel, et vastutulijaid ei olnud. Kohtu hinnangul on mõistetav SMpoolt vastu võetud otsus möödasõidu alustamiseks. Kuigi kaebaja väitis, et teine auto suunda ta ei näidanud, siis tunnistaja KT ütluse kohaselt kui nende sõiduk liikus vastassuunda, siis näidati suunatuld, teab seda, kuna see jubedalt piuksub. Suunatule lülitasid sisse siis, kui vastassuunda keerasid. Ta ei mäleta, kas suunatuli oli veel sees, kui sõidukid jõudsid kohakuti. Tunnistajad M ja M ei mäleta, kas suunatuli oli nende sõidukil sees.

Kohtu hinnangul ei saanudki kaebaja näha M juhitud sõiduki suunatuld, kuivõrd ta üldse ei näinud teist sõidukit enda tagant vastassuunda reastumas. S.N väitis, et esimest korda nägi teist sõidukit kaugelt enda taga. Lisaks kinnitab kaebaja, et tal oli juba suunatuli sees, kui teine sõiduk ilma igasuguse märguandeta sööstis mööda ja keeras aeda sisse. Seega järeldab

kohus, et kaebaja ei näinud momenti, millal tema tagant lähenev sõiduk vastassuunda ümberreastus ning möödasõitu alustas, mistõttu võis suunamärguande näitamine jääda ka S.N-ile märkamatuks. Kohus leiab, et ka juhul kui SM tõepoolest suunda näitas, pole võimalik tuvastada millal ja kui palju enne manöövri sooritamist see toimus.

Vaatamata sellele, et kaebaja väidab, et tema alustas esimesena manöövrit, siis kohus selle väitega ei nõustu. SM ütluste kohaselt, kui teine auto hakkas vasakpööret tegema, olid sõidukid kohakuti. KT mäletas, et kui nende sõiduk võttis vastassuunda, siis teine polnud veel ristmikule jõudnud, vaid liikus sama teed pidi edasi sel hetkel, kui nad alustasid möödasõitu. SM tunnistas

kohtus, et siis kui nad alustasid möödasõitu, oli teine auto paremal teeserval, 10-15m enne ristmikku.

Kohtu hinnangul annavad kõik 3 tunnistajal kokkulangevadid ütlusi selle kohta, et sel

momendil kui nemad alustasid oma sõiduautoga möödasõitu, siis oli S.N auto omasuunavööndis.

LE § 91 kohaselt peab juht enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista teisi

liiklejaid. Kohtu hinnangul tähendab see seda, et ka juhul, kui S.N andis suunatulega märku manöövri sooritamise kavatsusest, oleks ka tema pidanud veenduma selle ohutuses. Kohtu hinnangul kaebaja ei märganud möödasõidul olevata sõidukit. Taoline asjaolu viitab sellele, et

S.N ei olnud kas piisavalt tähelepanelik tagasivaatepeeglit jälgides või ta sinna enne pöörde sooritamist ei vaadanudki.

Kohus peab vajalikuks märkida nagu ka menetleja on oma otsuses viidanud, et LE § 86 sätestatu s.o antud juhul eessõitva sõiduauto juhi poolt hoiatusmärguande andmine ei anna juhile eesõigust ja tulenevalt LE § 91 tulnuks S.N sõiduauto Opel juhtimisel veenduda enne vasakpöördele asumist, et temast pole mõni teine juht asunud mööda sõitma.

Juhul kui S.N poleks oma sõidukiga vasakpöördele asunud, siis poleks SM olnud vajadust oma liikumissuunda muuta, mis tähendab, et antud juhul on Opeli juhi manööver

otseseks põhjuslikuks seoseks SM käitumisele. Tunnistajate M , M ja T sõnade kohaselt sooritas kaebaja vasakule pöörde nii ootamatult, et M oli sunnitud liiklusõnnetuse vältimiseks

vasakule keerama. Seega tekitas S.N oma manöövriga liiklusohtliku olukorra, mis

seisnes selles, et SM oli sunnitud kokkupõrke vältimiseks rooli äkki vasakule pöörama, mis tähendas liikumissuuna muutmist. Kuna S.N poolt suunatule näitamine toimus vahetult enne vasakule pööramist või alles pöörde sooritamise ajal, ei olnud möödasõitu sooritanud juhil enam võimalik manöövrit lõpetada ning tunnistaja SM reageering sõiduki vasakule keeramiseks tulenes olukorra ohtlikkusest.Kui ta nägi, et teine auto keerab tema sõidukile ette, siis tõmbas võimalikult vasakule. Ta tegi kõik, et avariid ära hoida.

6

Kohus leiab, et olukorras, kus enne vasakule pööramise alustamist lähenes tagant vastassuunavööndis liikuv st möödasõidul olev SM juhitud sõiduauto, saab S.N-ile ette

heita seda, et ta vasakpöörde tegemist alustas. Kaebaja selgituste kohaselt oli teine auto ka

vastassuunavööndis siis, kui tajus võimalikku kokkupõrget, tema oli juba ära pööramas. Arvestades SM juhitud sõiduki asendit teel, st see oli vastassuunavööndis, oleks kaebajal olnud küllaldaselt alust arvata, et teine sõiduauto on temast möödasõidul ja ohutum oleks olnud lasta teisel juhil möödasõit lõpetada, enne kui oma manöövrit alustas. Nagu kohus eespool leidis, on tõendatud, et S.N tegi ootamatu manöövri vasakule veendumata selle ohutuses. Kaebuse esitaja on kinnitanud, et enne vasakule pööret oli tema sõidukil sees vasak suunatuli ja

veendus manöövri ohutuses. Kohus leiab, et kaebaja poolt antud ütlused on ennastõigustavad ning seeläbi püüab S.N vältida vastutust. Tuginedes eelnenule ja tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et S.N-ile süüksarvatud

tegu, liikluseeskirja § 91 nõuete rikkumine, on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja

tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud liiklusseaduse § 7435 lg 2 järgi, kui mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega

on tekitatud liiklusoht. Vastavalt sama seaduse § 7467

on liiklusoht olukord, mis sunnib teist liiklejat ohu vältimiseks järsult muutma liikumissuunda või -kiirust või peatuma.

KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu ning

väärteomenetleja peab tuvastama teo subjektiivse koosseisu tunnused, ehk kas tegu oli toime

pandud tahtlikult või ettevaatamatusest. Kohus leiab, et tegu on toime pandud vähemalt

hooletusega, kuivõrd S.N oleks kohusetundliku ja tähelepaneliku käitumise korral saanud enne manöövri alustamist veenduda, et see ei ohusta teisi liiklejaid. Sellega on täidetud ka teo subjektiivne koosseis. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid.

Menetlusalune isik on esitanud vastulause V™S § 69 lg 6 sätestatud korras. Kohtuväline menetleja on vaidlustatavas otsuses vastulause olemasolu ja selle põhjendusi märkinud, samuti on menetleja karistamisotsuse piisavalt motiveerinud. Kohtuväline menetleja on väärteoasja uurinud igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, kohtuväline

menetleja on läbi viinud kõik vajalikud toimingud. Mis puudutab kaebaja väidet, et sündmuskoha vaatluse protokolli juurde ei ole tehtud sündmuskoha skeemi, siis antud asjas ei oma see ka tähtsust, kuivõrd S.N ei süüdistata liiklusõnnetuse põhjustamises LS § 74 17 lg 1 järgi, vaid tema tegevus on kvalifitseeritud LS § 7435 lg 2 järgi.

Liiklusseaduse § 7435 lg 2 sanktsioon näeb ette karistuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni 6 kuuni. S.N-ile määrati karistuseks rahatrahv 15 trahviühikut.

Kuna kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on seaduslik ja põhjendatud, karistuse

määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist ning kaebuse esitajat karistati oluliselt alla keskmise sanktsiooni määra, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks.

Aulike Salo Kohtunik

7