3-21-1894/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

5. oktoober 2022, Tartu Haldusasja number 3-21-1894 Haldusasi Dmitri Noskovi kaebus Viru Vangla 27. jaanuari 2020. a käskkirja nr 6-3/65-1, 21. veebruari 2020. a käskkirja nr 6-3/160-1, 25. juuni 2020. a käskkirja nr 6-3/412-1, 2. novembri 2020. a käskkirja nr 6-3/790-1, 14. juuni 2021. a käskkirja nr 6-3/467-1 ja 30. juuni 2021. a käskkirja nr 6-3/522-1 õigusvastasuse tuvastamiseks ning vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 17. veebruari 2022. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Dmitri Noskovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Dmitri Noskov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON

1. Jätta Dmitri Noskovi määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta rahuldamata Dmitri Noskovi taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Dmitri Noskov esitas 2022 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 27. jaanuari 2020. a käskkirja nr 6-3/65-1, 21. veebruari 2020. a käskkirja nr 6-3/160-1, 25. juuni 2020. a käskkirja nr 6-3/412-1, 2. novembri 2020. a käskkirja nr 6-3/790-1, 14. juuni 2021. a käskkirja nr 6-3/467-1 ja

30. juuni 2021. a käskkirja nr 6-3/522-1 õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja on seisukohal, et käskkirjad on ebaproportsionaalsed ning kaalutlusvigadega. Samuti taotles kaebaja tunnistada õigusvastaseks järgmised vangla tegevused – kaebajale iga päev kartseris viibimise ajal lähedastele helistamise mittevõimaldamine ning kartserikaristuste kandmise ajal iga päev vaimse ja füüsilise tervise kontrollimata jätmine.

2. Tartu Halduskohus tagastas 31. märtsi 2022. a määrusega D. Noskovi kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Määruse põhjendused olid järgnevad.

2.1. HKMS § 45 lg 2 ls 1 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kohtupraktika kohaselt peab tuvastamiskaebuse esitamiseks isikul olema eriline preventiivne huvi. See tähendab, et isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (vt RKHK 14. oktoobri 2020. a määrus asjas nr 3-19-882, p-d 23.1 ja 23.6). Otsus selle kohta, kas kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistada või mitte, tehakse igakordselt uuesti ning kohtu varasemalt antud hinnang mõnele distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjale ei saa mõjutada vangla tegevust edasiste distsiplinaarmenetluste läbiviimisel. Halduskohus leidis, et vaidlustatud distsiplinaarkäskkirjade õigusvastasuse tuvastamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kui vangla peaks tulevikus leidma, et kaebaja on toime pannud distsiplinaarsüüteo, on kaebajal oma õiguste kaitsmiseks olemas tõhusamad vahendid: kaebaja saab esitada vanglale esmalt distsiplinaarkäskkirja peale vaide ning seejärel kohtule vajadusel tühistamisnõude. Lisaks saab kaebaja ise oma käitumisega vältida enda distsiplinaarkorras karistamist, hoidudes uute distsiplinaarsüütegude toimepanemisest (vrd RKHK

9. veebruari 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-75-16, punkt 8.1).

2.2. Kaebaja on Viru Vangla 25. juuni 2020. a käskkirja nr 6-3/412-1 ja 2. novembri 2020. a käskkirja nr 6-3/790-1 kohtus tühistamisnõuetega ka juba vaidlustanud, vastavalt asjades nr 3-20-1778 ja nr 3-21-107. Mõlemad asjad on veel kohtu menetluses. Seega nende nimetatud käskkirjade osas on kaebaja juba varasemalt asunud oma õigusi efektiivsemalt kaitsma.

2.3. Kaebaja taotles tunnistada õigusvastaseks, et vangla ei võimaldanud kaebajal iga päev kartseris viibimise ajal lähedastele helistada ega kontrollinud iga päev kartserikaristuse kandmise ajal kaebaja vaimset ja füüsilist tervist. Halduskohus leidis, et kaebaja saab ka tulevikus sarnastes olukordades oma õigusi efektiivselt kaitsta ning praegusel juhul ei ole õigusvastasuse tuvastamise nõude menetlemine põhjendatud. Kaebaja saab vajadusel edaspidi esitada kohustamisnõude, kui vangla ei võimalda talle meditsiinilist abi ja ei luba lähedastele kartserikaristuse ajal igapäevaselt helistada. Kuna kaebaja ei olnud vastavate nõuete osas kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud, ei suunanud halduskohus kaebajat ka kohustamisnõuet esitama.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. D. Noskov esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 31. märtsi 2022. a määruse peale selle tühistamiseks ning HKMS § 45 lg 2 ls 1 põhiseadusvastaseks tunnistamiseks. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõttes järgnevad.

3.1. Kaebaja hinnangul kitsendab HKMS § 45 lg 2 ls 1 liigselt isiku võimalusi oma õiguste kohtulikul kaitsel.

3.2. Kaebaja märkis küll, et esitas õigusvastasuse tuvastamise nõude preventiivsel eesmärgil, kuid lisaks sellele soovib kaebaja esitada tulevikus vangla vastu kahju hüvitamise nõude. Ühtlasi on kaebaja soov suunata vanglat käituma õiguskuulekalt, sest vaatamata Riigikohtu otsusele asjas nr 3-18-1895 piirab vangla jätkuvalt kartseris viibimise ajal helistamist ning ei taga igapäevaseid tervisekontrolle.

3.3. Tuvastamisnõude esitamine on vajalik saamaks aru, kas hüvitamiskaebusel oleks üldse perspektiivi. Ka EIK on oma praktikas leidnud, et isik ei pea esitama kohtule enne hüvitamiskaebust, kui kohus pole tuvastanud riigi tegevuse õigusvastasust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse rahuldamiseks alust.

5. Halduskohus on õiguspäraselt leidnud, et olukorras, kus kaebaja saab nõuda distsiplinaarkäskkirjade tühistamist, ei ole põhjendatud nende osas kohtule õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine. Seda enam, kui kaebaja on mõningate käskkirjade peale ka tühistamiskaebuse esitanud.

6. Määruskaebuses toodud põhjendused, et kaebaja soovib vanglat suunata õiguskuulekalt käituma ning soovib teada saada, kas vaidlustatud käskkirjadega tekitatud võimaliku kahju hüvitamiseks tulevikus ka hüvitamiskaebuse esitamisel perspektiivi on, ei too kaasa halduskohtu määruse tühistamist. Ainuüksi nimetatud motiividel tuvastamiskaebuse esitamine ei ole lubatud (vt nt RKHKm 3-3-1-100-08, p 36; 3-3-1-101-08, p 28).

7. Kaebaja hinnangul piirab HKMS § 45 lg 2 ls 1, mis sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, ülemäära võimalust oma õigusi kohtulikus korras kaitsta, mistõttu on nimetatud säte põhiseadusega vastuolus ning vajalik on põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamine.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 15 lg 1 sätestab, et igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Samas ei tulene viidatud sättest, et kohtulik kaebeõigus oleks absoluutne ning seda ei võiks teatud juhtudel piirata. Põhiõigust saab mõistlikult piirata, kui piirangul on legitiimne eesmärk ning arvestatakse proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtusse pöördumise õiguse mõningane kitsendamine on õiguskindluse ja kohtusüsteemi ülekoormamise vältimiseks vajalik (RKHK 6. septembri 2007. a määrus asja nr 3-3-1-40-07, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul on tuvastamiskaebuse esitamine põhjendatult piiratud, sest haldusakti või toimingu õigusvastasuse tuvastamine ei kohusta haldusorganit konkreetsel viisil käituma. Seetõttu on eelkõige vajalik pöörduda oma õiguste kaitsel kohtusse kas tühistamisvõi kohustamisnõudega, sest nende nõuete rahuldamine tagab selle, et haldusakt kaotab oma õigusliku mõju ning kohustamisega saab saavutada haldusorgani poolt soovitud tegevuse sooritamise. Eelnevast tulenevalt ei pea ringkonnakohus HKMS § 45 lg 1 ls 1 põhiseadusvastaseks osas, milles see piirab tuvastamiskaebuse esitamist olukorras, kus isikul on olemas tõhusamad vahendid oma õiguste kaitseks. Taotlus põhiseaduse järelevalve menetluse algatamiseks jääb rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)