2-21-131987/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 05.10.2022.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-131987

Kohtuasi

X ja Y hagi Q vastu elatise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.07.2022.a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Q

08.09.2022.a

apellatsioonkaebus

(täpsustatud

28.09.2022.a)

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hagejad

(apellatsioonimenetluses

vastustajad):

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

ja

Y

(isikukood

XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja C (isikukood

XXXXXXXXXXX, e-post XXX)

Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Q (isikukood

XXXXXXXXXXX, XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast Q 08.09.2022.a apellatsioonkaebust (täpsustatud

28.09.2022.a) Harju Maakohtu 12.07.2022.a otsuse peale.

2. Jätta apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

3. Teatada

apellatsioonkaebuse

menetlusse

võtmisest

keeldumisest

kõigile

menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

4. Pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist tagastada apellatsioonkaebus selle

esitajale (elektrooniliselt esitatud dokumentide puhul tagastamist ei toimu).

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

2-21-131987

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X ja Y (hagejad) esitasid 14.10.2021.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avaldused (X tsiviilasjas nr 2-21-131987 ja Y tsiviilasjas nr 2-21-131989), milledes palusid Q-

lt (kostja) välja mõista elatise igakuiselt summas 150 eurot. Kostja esitas maksekäsu

kiirmenetluse avaldustele vastuväited, mille tulemusea anti tsiviilasjad 25.11.2021.a üle

menetlemiseks Harju Maakohtule.

2. Hagejad esitasid 08.12.2021.a Harju Maakohtule hagid Q vastu elatise nõuetes alates. Harju

Maakohus liitis 17.02.2022.a kohtumäärusega tsiviilasjad ühte menetlusse.

3. Hagiavalduste kohaselt elasid C ja Q koos alates 2010 a. Ametlikult abielluti mais 2011.a

ning abielust sündis kaks last: Y 2014 aastal ja X 2011 aastal. Lahutus toimus 2019 aastal, kuid

koos ei elatud juba 2018 aastast. Kostja on pidevalt viibinud kinnipidamisasutuses ning hagejad

elavad emaga. Kostja ei ole hagejaid materiaalselt toetanud ega osalenud laste elus. Kostja on

üksnes pidevalt lubanud hagejaid materiaalselt toetada, kuid tegelikkuses ta seda teinud ei ole.

Hagejate seaduslik esindaja on kindel, et kostja ei hakka hagejaid materiaalselt toetama ka

vabadusse pääsedes. Hagejad taotlevad elatise väljamõistmist seaduses ettenähtud

miinimumsummas alates 20.10.2021.a.

4. Kostja hagile vastu ei väidelnud, kuid palus arvestada asjaoluga, et ta viibib

kinnipidamisasutuses ning on nõus, et seni tasub hagejatele elatist riik. Kui kostja vabaneb,

läheb ta tööle ja maksab riigile tagasi. Kostja vanglas ei tööta ning tal puudub igasugune

sissetulek. Kostja taotles, et elatis mõistetakse välja alles siis, kui ta vabaneb. Kostja palus

menetluskulud jätta riigi kanda.

5. 14.06.2022.a toimunud kohtuistungil teatasid hagejad, et on nõus vähendama elatist 200

eurole kuus ühele hagejale.

Maakohtu otsus

6. Harju Maakohus rahuldas 12.07.2022.a otsusega hagi ning mõistis kostjalt kummagi hageja

ülalpidamiseks välja igakuise elatise summas 200 eurot kuus alates 20.10.2021.a kuni X

täisealiseks saamiseni, s.o 12.06.2029.a ja kuni Y täisealiseks saamiseni, s.o 06.01.2032.a.

Kohus määras, et kostjal tuleb tasumisele kuuluv igakuine elatis tasuda iga kuu eest ette

5.kuupäevaks X arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX märkides maksekorralduse

selgitusse „Elatis“ ja Y arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX märkides maksekorralduse

selgitusse „Elatis“. Kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

7. Otsuse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et kostja esile toodud asjaolud, so et ta ei tööta

ning tal puudub sissetulek, ei ole aluseks alaealisele lapsele elatise mitte tasumiseks. Seoses

kostja taotlusega, mõista temale elatis välja alles siis, kui ta vabaneb kinnipidamisasutusest s.o

01.06.2025.a. märkis kohus, et kuigi kohus võib seaduse kohaselt küll mõjuval põhjusel elatist

vähendada, ei võimalda seadus selle asjaolu pinnalt nagu kinnipidamisasutuses viibimine,

2-21-131987

vabastada isikut alaealisele lapsele elatise maksmisest. Maakohtu hinnangul puudus mõjuv

põhjus elatise mitteväljamõistmiseks.

Apellatsioonkaebus ja menetluse edasine käik

8. Kostja esitas Tallinna Ringkonnakohtule 08.09.2022.a apellatsioonkaebuse, mille

ringkonnakohus 09.09.2022.a määrusega käiguta jättis, kohustades kostjat kohtule esitama eesti

keelse ning seaduses sätestatud vormi- ja sisunõuetele vastav kaebus 14 päeva jooksul

käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest apellandile.

9. Kostja esitas täpsustatud apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 28.09.2022.a. Kaebuse

kohaselt on maakohtu otsus kostjale arusaadav ja ta mõistab, et peab lastele tasuma elatist.

Vanglast seda teha ei suuda, kuna sissetulek ja isiklik vara puudub, vanglas kostja ei tööta.

Kostja taotleb alimentidest maksepuhkust kuni 01.07.2025.a, kuna on sellest alates suuteline

tasuma graafiku alusel. Kostja vabaneb 01.06.2025.a vanglast ja talle on kindlustatud töökoht

ehitusfirmas. Samuti palub kostja end vabastada riigilõivust ja kohtukuludest, kuna pole

võimeline neid tasuma. Lisaks on kostja pankrotis alates 2020.a ja tal on kohustus teha

väljamakseid üks kord aastas.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega leiab, et

apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 637 lg 1 p 6 ja § 638 lg 4 alusel jätta menetlusse võtmata.

11. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui

apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

12. TsMS § 637 lg 1 p 6 alusel on ringkonnakohtul õigus keelduda apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest üksnes juhul, kui apellatsioonkaebus on õiguslikult perspektiivitu.

Apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta

rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid

tõendatuks. See tähendab, et kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel

apellatsioonkaebuses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas

sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (vt

Riigikohtu 03.04.2018.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-18835, p 10.1.).

13. Ringkonnakohus on seisukohal, et eeldades kaebuses toodud väidete õigsust ei saaks

apellatsioonkaebust ilmselt rahuldada. Kostja on apellatsioonkaebuses esitanud sama taotluse,

mis on esitatud maakohtu menetluses vastuses hagiavaldusele ning millele on maakohus ka

otsusest nähtuvalt vastanud. Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt väljatoodud asjaolud, so

vangistuses viibimine ja seal mittetöötamine, isikliku vara mitteomamine ja võlgnevuste

olemasolu ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks, kuna need ei ole elatise tasumise

kohustuse täitmisest vabastavateks asjaoludeks. Selliseid aluseid seadusandja ette näinud ei ole.

14. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kuigi PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb

ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit

arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist

ülalpidamist, tuleneb PKS § 102 lg-st 2, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise

lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama

tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval

2-21-131987

põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv

põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes

elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt

vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole neile asjaoludele tuginenud ega esitanud

ka elatise vähendamise taotlust. Elatise kohustuse täitmise edasilükkamist seadusandja ette

näinud ei ole.

15. Ringkonnakohus

on

apellatsioonkaebuse

võtmise

otsustamisel

hinnanud

apellatsioonkaebuses esitatud kostja väiteid ning neile käesolevas määruses vastanud.

Apellatsioonkaebuses oli kostjal võimalik kohtu ette tuua kõik asjaolud, mille alusel saaks

ringkonnakohus leida, et maakohus on hagi ebaõigesti rahuldanud. Ringkonnakohtu hinnangul

ei ole kostja käesoleval juhul selliseid asjaolusid kohtu ette toonud ning apellatsioonkaebust ei

saa selles esile toodud asjaoludel ilmselt rahuldada.

16. Käesoleval juhul kontrollis ringkonnakohus kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel

ühtlasi maakohtu otsuse seaduslikkust. Maakohtule materiaalõiguse normide ebaõiget

kohaldamist või menetlusõiguse rikkumist ette heita ei saa. Ka ei ole kostja tuginenud väidetele,

et maakohus oleks rikkunud menetlusõiguse norme või kohaldanud vääralt materiaalõigust.

Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna eelpooltoodust vastupidise väitmiseks

alust. Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest.

17. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusse võtmise otsustamisel on apellatsioonkaebuse

perspektiivi hindamine põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel, kuivõrd leides, et

tegemist on perspektiivitu kaebusega, jäävad kostjale kui apellandil kandmata teise poole

menetluskulud apellatsioonimenetluses.

18. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus kaebust

vastustajale kätte ja tagastab selle kättetoimetamisega apellandile koos lisadega ja kaebuse

menetlusse võtmisest keeldumise määrusega (TsMS § 638 lg 4). Apellatsioonkaebus

tagastatakse apellandile pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Menetluskulude jaotus ja edasikaebeõigus

19. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus menetluskulud apellandi

kanda.

Kuna

kohus

keeldub

apellatsioonkaebust

menetlusse

võtmast,

puuduvad

kindlaksmääratavad menetluskulud. Kohus selgitab, et apellatsioonkaebuse esitamine oli

kostjale riigilõivuvaba tulenevalt RLS § 22 lg 1 p-st 2 ja § 59 lg-st 15.

20. Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 638 lg-st 9.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/