2-20-7510/139 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 05.10.2022.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-7510

Kohtuasi

C

(C)

avaldus

laste

tagastamiseks

Ameerika

Ühendriikidesse

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.06.2021.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

C määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

(määruskaebuse

esitaja):

C

(sünniaeg

XX.XX.XXXX, elukoht XXX), lepingulised esindajad

Ave-Pirjo Paluvere (e-post:XXX) ja Andrei Antosijev (e-

post:XXX)

Puudutatud isik I: Y (isikukood XXXXXXXX, elukoht

XXX)

Puudutatud isik II: Q (isikukood XXXXXXXXXXX,

elukoht XXX)

Puudutatud

isikutele

I

ja

II

määratud

esindaja

vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (e-post:XXX)

Puudutatud

isik

III

(vastustaja):

F

(isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaadi abi Helen Hääl (e-post:XXX)

Eestkosteasutus: Tallinna linn Kesklinna Valitsuse kaudu

(registrikood 75014221, aadress Nunne tn 18, Tallinn, e-

post:XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

2-20-7510

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 07.05.2021.a määrus tühistada ning teha uus määrus, millega

rahuldada C avaldus.

2. Tagastada lapsed Y ja Q Haagi 25.10.1980.a lapseröövi suhtes tsiviilõiguse

kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni alusel Ameerika Ühendriikidesse.

3. Määrata laste Y ja Q Ameerika Ühendriikidesse tagastamiseks kindlaks järgmine

määruse täitmise kord:

3.1. Lapsed Y ja Q lahkuvad Eestist ning naasevad Ameerika Ühendriikidesse koos

laste isa C-ga. Laste Eestist lahkumise kuupäev peab olema kooskõlastatud laste

isa C-ga ning laste emal F-l tuleb lapsed Y ja Q nende tagastamiseks Ameerika

Ühendriikidesse anda üle laste isale C-le Tallinna Lennujaamas kuupäeval ja

kellaajal, mis on loetud sobivaks laste vanemate kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis saavutatud kooskõlastuste tulemusena, kokkuleppele

mittejõudmisel hiljemalt laste isa C poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis laste emale F-le esitatud nõudes märgitud kuupäeval ja kellaajal.

3.2. laste emal F-l on kohustus osta lastele Y-le ja Q-le lennupiletid lennuks Eestist

(Tallinna Lennujaam) Ameerika Ühendriikidesse (Chicago O'Hare International

Airport) ja saata lapsed Y ja Q Eestis lennuki peale. Lennupiletite ostmisel on

laste ema F kohustatud laste isale C-le viivitamatult kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis teatama laste Y ja Q Eestist Ameerika Ühendriikidesse

saabumise kuupäeva, kellaaja ja lennu numbri, selleks, et laste isa C saaks osta

samale lennule lennupileti.

3.3. laste ema F ja/või laste Y ja/või Q haigestumine ei takista laste tagastamist

Ameerika Ühendriikidesse. Juhul, kui laste ema F tugineb laste Y ja Q

haigestumisele kui laste mittetagastamise põhjusele, peab laste haigestumine

olema dokumentaalselt tõendatud. Juhul, kui laste ema F on esitanud laste

haigestumist tõendava dokumendi, on laste isal C-l õigus saata enda kulul arst

laste Y ja Q ülevaatamiseks nende tervisliku seisundi hindamise eesmärgil ja laste

emal on kohustus seda võimaldada. Laste isa poolt kutsutud arst koostab

arvamuse, milles hinnatakse laste Y ja Q Ameerika Ühendriikidesse tagastamise

valmidust ning see on laste Y ja Q tagastamise valmiduse osas lõplik ja siduv.

3.4. laste ema F on kohustatud tagama lastel Y ja Q kehtivate reisidokumentide

olemasolu ja need laste isale C-le üle andma hiljemalt laste saatmisel Eestist

Ameerika Ühendriikidesse väljuva lennuk peale. Juhul, kui nimetatud

dokumendid on aegunud, kasutuskõlbmatud või kadunud, on laste ema F

kohustatud andma vajalikud nõusolekud ja vormistama lastele Y ja Q uued

vajalikud reisidokumendid (Ameerika Ühendriikide passid ja/või Eesti Vabariigi

passid).

3.5. kohtumäärus loetakse täidetuks, kui laste ema F on ostnud lastele Y-le ja Q-le

lennupiletid sihtlennujaamani, saatnud lapsed Y ja Q koos kehtivate

reisidokumentidega Eestist väljuva lennu peale ja lapsed nende isale C-le Tallinna

Lennujaamas üle andnud.

3.6. laste Y ja Q emal F-l on võimalik kohtumäärust vabatahtlikult täita ja lapsed Y

ja Q Ameerika Ühendriikidesse tagastada 30 (kolmekümne) päeva jooksul arvates

käesoleva määruse jõustumisest. Juhul kui laste ema F kohtumäärust

vabatahtlikult ei täida, on F kohustatud andma lapsed Y ja Q koos kehtivate

reisidokumentidega nende tagastamiseks Ameerika Ühendiriikidesse üle nende

isale C-le vastavalt käesoleva määruse resolutsiooni punktides 3.1.-3.5. märgitud

korrale ja tingimustele.

2-20-7510

4. Lubada kohtutäituril täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 lg 4 ja § 28 lg 2 alusel

kasutada käesoleva määruse sundtäitmisel vajadusel kohustatud isiku F (isikukood

XXXXXXXXXXX) suhtes vahetut jõudu ning siseneda F nõusolekuta tema valduses

olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida.

Ruumide ja maatüki läbiotsimist peavad taluma ka isikud, kelle kaas- või otseses

valduses ruum või maatükk on (TMS § 28 lg 3).

5. Jätta rahuldamata C 24.05.2021.a taotlus tõendite kogumiseks, 18.09.2022.a taotlus

selgituste andmiseks, 30.08.2022.a taotlus anda kohtutäiturile käesoleva määruse

täitmise tagamiseks luba kasutada laste suhtes jõudu.

6. Jätta rahuldamata F 28.07.2022.a taotlused tõendite kogumiseks ja laste

ärakuulamiseks.

7. Rahuldada F 07.06.2021., 28.07.2022.a, 30.08.2022.a taotlused tõendite vastuvõtmiseks

ja võtta dokumentaalsete tõenditena vastu: 1) Ä 06.06.2021.a selgitus ja 2) kliinilise

psühholoogi TT kokkuvõte; 3) kliinilise psühholoogi TT hinnang, 4) Tallinna

Perekeskuse hinnang; 5) XXX Raamatukogu juhataja seisukoht, 6) Mahena Keskuse

kiri isa rikkumiste kohta, 7) Inglise keele õpetaja kokkuvõte, 8) Flöödiõpetaja

kokkuvõte ja selle tõlge, 9) Tallinna XXX Lasteaia hinnang; 10) Q koolikoha

määramise otsus koos tõlkega.

8. Rahuldada C 27.07.2022.a taotlus tõendite vastuvõtmiseks ja võtta dokumentaalsete

tõenditena vastu: 1) AS A ja selle tõlge eesti keelde; 2) 24.08.2021.a kiri Mahena

keskusest; 3) isa pildid (2 tk) lastega 23.08.2021.a toimunud kohtumisel.

9. C määruskaebus rahuldada.

10. Jätta menetlusosaliste menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus laste ema F

kanda, välja arvatud lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad

Eesti Vabariigi kanda.

11. Saata käesolev määrus teadmiseks Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumile.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse resolutsiooni punktide 1-4 ja 9-10 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole määruse resolutsioon

edasikaevatav.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. C (laste isa) esitas 25.05.2020.a Harju Maakohtule avalduse Y ja Q (lapsed) tagastamiseks

Ameerika Ühendriikidesse Haagi 25.10.1980.a lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise

rahvusvahelise konventsiooni (konventsioon) alusel. Menetluskulud palus avaldaja jätta F

(laste ema) kanda.

2-20-7510

2. Avalduse kohaselt on avaldaja ja puudutatud isiku III abielust, mis registreeriti 24.11.2012.a

Tallinnas, sündinud 2 last (puudutatud isikud I ja II). Esimene laps sündis Tartus

XX.XX.XXXX.a ja teine laps XX.XX.XXXX.a Illinoisis, USA-s. Mõlemal lapsel on nii Eesti

kui USA kodakondsus. Vanemad omavad laste suhtes ühist hooldusõigust, kuid USA kohtus

on hetkel menetluses avaldaja esitatud avaldus laste hooldusõiguse üle, kuna avaldaja on olnud

alates laste sünnist nende peamine hooldusõiguslik isik. 2015.a juulis kolisid vanemad koos

esimese lapsega lõplikult elama Eestist USA-sse. Pere alaline elukoht on XXX, USA-s ja lapsed

on tihedalt integreeritud USA sotsiaalsesse keskkonda. Lapsed käivad seal koolis ning omavad

USA kodakondsust, sotsiaal- ja hambakindlustuskaarti, sõprussuhteid omavanuste lastega ja

sidemeid avaldaja pereliikmetega. 09.01.2020.a tuli pere koos lastega Eestisse külastama

vanavanemaid (ema vanemaid) ning 24.02.2020.a pidid kõik koos lendama tagasi oma elukohta

USA-s. Lennupiletid osteti edasi-tagasi lennuna. Laste ema otsustas aga ühepoolselt ja vastu

avaldaja tahtmist, et jääb koos lastega elama Eestisse oma vanemate juurde. Avaldaja ei ole

andnud oma nõusolekut laste elukohariigi muutmiseks. Laste ema peab alates 24.01.2020.a

lapsi kinni Eesti Vabariigis. Avaldaja on korduvalt püüdnud jõuda laste emaga kokkuleppele

laste tagastamiseks nende elukohariiki, kuid tulutult. Lapsed tuleb viivitamatult tagastada USA-

sse Rahvusvahelise lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise konventsiooni (Haagi 1980.a

konventsioon) artiklite 8-12 alusel.

Laste isa lõplike seisukohtade kohaselt perekond kolis USA-sse 2015.aastal kindla sooviga seal

püsivalt elada. F sai 2019.a USA kodakondsuse. Peale kolimist USA-sse ei olnud abikaasadel

Eestis ühist elukohta TsÜS § 14 mõttes. Laste harilik viibimiskoht on USA. Ema poolt ühise

hooldusõiguse rikkumise fakti kinnitab mh ka nn Erakorralise Kaitse Korraldus. Laste ema ei

ole seni vabatahtlikult antud korraldust täitnud ja hoiab endiselt lapsi õigusvastaselt Eestis

kinni. Lapsed kuuluvad tagastamisele Ameerika Ühendriikidesse. Laste isa ei mäleta, et oleks

ema poolt esitatud 13.01.2020.a elukoha teadet allkirjastanud ning kahtlustab, et dokumendil

olev allkiri on võltsitud. Samas möönab laste isa, et ema soovis saada Tallinna linnalt

lastetoetusi ja võimalik, et selle tulemusel laste isa võis selle dokumendi siiski allkirjastada.

Arvestada tuleb, et laste isa ei valda eesti keelt, mistõttu ei olnud tal võimalik dokumendi

allkirjastamisel aru saada selle sisust ega tagajärgedest, USA-s ei eksisteeri rahvastikuregistrit.

Seega avaldajal ei olnud võimalust hinnata „nõusoleku“ andmise tagajärgi; laste isa oli ja on

laste emaga abielus, on seni laste ema usaldanud ning kui laste isa tõepoolest allkirjastas antud

dokumendi (ja dokumendil toodud allkiri ei ole võltsitud), siis tegi ta seda laste ema palvel ja

laste ema poolt saadud info kohaselt, arvates, et selle abil on võimalik saada perehüvitisi. Antud

dokumenti ei saa käsitleda kui nõusolekut Eestisse elama asumiseks, kuivõrd sellist kavatsust

ja kokkulepet vanematel ei olnud. Perekond ei teinud ühiselt ühtegi ettevalmistust Eestisse

elama asumiseks, sh ei asunud laste isa nt tööd ja perekonnale ühist eluaset otsima, elamisluba

taotlema. Laste isa on kogu aeg rääkinud, et ta soovib lastega USA-s elada ega ole otsustanud

Eestisse elama asuda. Laste isa ei valda eesti keelt, mis on vajalik eduka äri loomiseks ja tal ei

ole olnud kavatsust seda õppida eesmärgiga Eestisse jääda. Avaldajal on äri USA-s ning ta ei

ole kavatsenud seda müüa või muul viisil tegevust lõpetada. Avaldaja on teinud oma ärisse

investeeringuid, samuti oli laste isal plaanis viia veebruaris 2020.a oma mesilased (äri)

Californiasse. Juhul, kui perekonnal oleks tõepoolest olnud kavatsus kolida Eestisse, siis oleks

laste isa esitanud elamisloa taotluse ning avanud pangakonto Eestis. Laste ema rikkus ühist

hooldusõigust haridusasutusi ainuisikuliselt valides. Laste hooldusõiguse küsimuses on

Ameerika Ühendriikide Kendalli maakonna kohus teinud 08.10.2020.a neli kohtumäärust. USA

kohtuvaidluses on Kendalli maakonna kohus korduvalt leidnud, et laste hooldusõiguse küsimus

kuulub Kendalli maakonna kohtu jurisdiktsiooni alla ning kohtumenetlus USA-s jätkub.

Põhjendamata on laste ema väide, et lapsed on keeleliselt rohkem seotud Eestiga. Laste ema

üritas lavastada mitmeid vägivalla episoode, samuti kutsus politsei, et fabritseerida tõendeid.

2-20-7510

Politsei lõpetas laste ema poolt initsieeritud menetlused seoses koosseisu puudumisega, seega

laste isa vägivaldsus ei ole tõendatud. Laste ema ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et

USA-s tülide põhjuseks oleks olnud laste isa käitumine. Laste poolt ärakuulamisel avaldatu

kohta märkis laste isa, et antud asjas lapsed ei ole võimelised vabalt oma seisukohta väljendama

sellepärast, et lapsed asuvad laste ema ning emapoolsete sugulaste psühholoogilise mõju

(surve) all, laste ema manipuleerib laste hirmudega, valetab nendele, et kontrollida laste

käitumist ning eraldada laste isa laste elust. Avaldaja kinnitab, et ta teostas hooldusõigust laste

kinnipidamise hetkel, sellele viitavad mh vastamata jäänud isapoolsed kirjad laste emale ning

avaldus, mis oli edastatud 25.05.2020.a maakohtusse nõudega tagastada lapsi USA-sse. Laste

psühholoogiline seisund muutus halvemaks pärast laste õigusvastast kinnipidamist Eestis ja

laste isaga suhtlemise takistamist. Laste ema on pikalt elanud USA-s ja tal on kõik võimalused

sinna tagasi pöördumiseks erinevalt laste isast, kes ei valda isegi mitte Eesti keelt ja kellel on

palju keerulisem jääda Eestisse. Asjaolu, et laste ema on õigusvastaselt lapsed nende isast

eraldanud, ei anna alust laste tagastamata jätmiseks USA-sse ning laste tagastamise menetluse

raames ei saa lahendada hooldusõiguslikke küsimusi, mis tuleb lahendada laste harilikus

viibimiskohas USA-s.

Puudutatud isikute seisukohad ja menetluse edasine käik

3. Puudutatud isikutele I ja II (lapsed) määratud esindaja leidis, et konventsiooni kohaldamise

eeldused ei ole täidetud ning palus jätta avalduse rahuldamata. Vanemad tulid koos lastega

Eestisse ühiselt, laste elukohaks on alates 2017 Eesti Vabariik, lapsed õpivad vanemate ühise

otsustuse alusel koolieelses õppeasutuses (XXX lasteaias), vanema lapse suhtes otsustasid

vanemad ühiselt Y USA XXX kooli õpilasnimekirjast välja võtta ja panid õpilasnimekirja XX-

sse, avaldaja ei lahkunud ka ise varasemalt teadaoleval ajal Eestist vaid jäi Eestisse, lahkus

märtsis 2020 ning jättis lapsed emaga Eestisse. Avalduse faktiväited ei kinnita ega tõenda

lapseröövi ning konventsiooni alusel taotletud laste viivitamatult tagastamine USA-sse ei ole

võimalik.

4. Eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsus leidis, et usutavad ei ole avaldaja väited vaid Eesti

külastamise kohta 2020.a alguses, sest vanemad panid lapsed Eestisse tulles ühisel nõusolekul

Eesti haridusasutustesse ja võtsid samal ajal USA haridusasutuse nimekirjast ära. Esitatud

asjaoludel ei ole veenev, et tegemist on lapserööviga.

5. Laste ema taotles avalduse läbi vaatamata, alternatiivselt rahuldamata ning menetluskulude

avaldaja kanda jätmist. Vanemad otsustasid ühiselt tulla lastega 2020.a alguses Eestisse elama.

Laste ema tegi avaldaja teadmisel otsustused vanema lapse USA kooli nimekirjast väljavõtmise

ja Eestis laste haridusasutuste valiku kohta, sest laste isa ei tundnud selliste otsustuse vastu

huvi. Paraku tekkisid Eestis vanematel omavahelised konfliktid, kooselu lõppes ja laste isa

otsustas naasta USA-sse. Kuna laste isa nõustus eelnevalt kolimisega Eestisse ning andis

nõusoleku laste elukoha registreerimiseks Eestis, siis ei ole tegemist lapserööviga ja laste

õigusvastase kinnipidamisega.

Lõplikes seisukohtades märkis ema, et tsiviilasjas nr 2-20-10411 (hooldusõigust puudutav

vaidlus) on nii Harju Maakohus 25.08.2020.a kohtumääruses kui Tallinna Ringkonnakohus

24.11.2020.a kohtumääruses kinnitanud, et laste harilik viibimiskoht on Eesti Vabariigis.

Lapsed on Eestis sedavõrd hästi sisse elanud ja kohanenud ning integreerunud Eesti ühiskonda,

et Eesti on laste harilikuks viibimiskohaks. Ema on seisukohal, et koos lastega Eestisse

kolimine, mh ühine otsus koos laste isaga kolida Eestisse, ei ole käsitletav laste õigusvastase

äraviimisena konventsiooni art 12 mõttes. Laste emal oli hooldusõigus, isa ei ole laste suhtes

hooldusõigust kunagi aktiivselt teostanud ja nõustus koos perega Eestisse kolima. Pere on ka

2-20-7510

varasemalt kolinud USA-st Eestisse ja vastupidi. Need asjaolud välistavad avalduse

rahuldamise konventsiooni art 13 (1) a järgi. Laste huvides ei oleks nende eraldamine emast,

kes on neid seni kasvatanud ja nende eest hoolitsenud ning üleandmine isale, kes ei ole

varasemalt laste eest iseseisvalt hoolt kandnud ja kelle käitumine ei võimalda laste eest

hoolitseda. See põhjustaks lastele pigem psüühilisi ja füüsilisi kannatusi. Seega satuksid lapsed

USA-sse tagastamisega ebakindlasse olukorda Haagi 1980. a konventsiooni art 13 (1) b mõttes.

Lapsed on nende huve esindavatele isikutele kinnitanud, et nad tahavad elada Eestis koos

emaga, nad väljendavad, et vanavanemate juures elamine koos emaga on turvaline ning et nad

ei taha isaga suhelda. Ühtlasi on lapsed sellekohast arvamust põhjendanud ning sellest ei nähtu,

et laste arvamus ei oleks kujunenud iseseisvalt. Nii laste ema kui ka laste emapoolsed

vanavanemad on lastele korduvalt kinnitanud, et kõik konfliktid on täiskasvanute vahel ning

see ei puuduta neid, erimeelsused lahendatakse ning vanemad armastavad mõlemaid lapsi väga.

12.01.2021.a toimunud konflikt ja nähtud isa vägivaldsus traumeeris Y ja politseiga peetud

vestluste kaudu ka Q nii sügavalt, et mõlemad lapsed kardavad isa ettearvamatut käitumist, ei

usalda isa ega soovi temaga suhelda. Laste tagasisaatmisel eraldatakse lapsed oma emast, sest

laste emal ei ole USA-s kuskile minna, tal puudub seal nii elu- kui töökoht ning varalised

võimalused USA-s elamiseks, samas kui Eestis on kõik lastele eluks vajalik olemas, tagatud

soe ja hubane kodu ja elamistingimused, lasteaed, kool, huvialaringid ning laste emal on olemas

ka töökoht ja vanemate abi, millega tagada laste eest hoolitsemine. Laste isa ei ole kunagi

samaväärselt emaga laste eest hoolitsenud. Laste eraldamine emast, kellest nad ei ole mitte

kunagi lahus viibinud, põhjustab lastele ebavajalikke üleelamisi ning mõjutab laste edaspidist

arenemist ja närvisüsteemi ning psüühikat. Laste ema on sisuliselt ainus, keda lapsed usaldavad,

ema on loonud koos oma vanematega lastele turvalise ja stabiilse kodu, laste eest järjepidevalt

hoolitsenud ning tekitab lastes turva- ning kindlustunde. Laste isa varasem käitumine kinnitab

laste isa hoolimatust ning soovimatust ja võimetust laste eest hoolt kanda. Eriti tugevalt on

saanud laste turvatunne kahjustada peale 12.01.2021.a toimunud vahejuhtumit Y, laste

emapoolse vanaema ja laste isa vahel. Lapsed tunnevad isa käitumise tõttu hirmu, et nad

võidakse ema juurest ära viia, samuti on lapsed segaduses ega saa aru, miks nende isa nii käitub.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus jättis 07.05.2021.a määrusega laste isa avalduse rahuldamata ning kõik

menetluskulud avaldaja kanda, välja arvatud lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu

ja kulud, mis jäid Eesti Vabariigi kanda. Kohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks peale kohtumääruse jõustumist.

7. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuvastas kohus, et vanemate 24.11.2012.a Tallinna

Perekonnaseisuametis sõlmitud abielust on sündinud kaks alaealist last: XX.XX.XXXX.a Y

(sünnikoht Eesti Vabariik) ja XX.XX.XXXX.a Q (sünnikoht USA). Mõlemad lapsed on

sünnijärgselt Eesti Vabariigi ja USA kodanikud (s.o topeltkodakondsusega) (I kd, tl 6-11, tl

150, tõlge tl 151) ja Eesti Rahvastikuregistri 31.01.2020.a väljavõttest nähtuvalt on vanematel

ühine hooldusõigus (I kd, tl 11). Vaidlust ei ole, et pere elas perioodil 2012-2015 Eestis, 2015

juulis koliti USA-sse, kus elati 2017.a. sügiseni. 2017.a sügisest kuni 2018.a jaanuarini Eestis.

2018.a jaanuar kuni 2020.a jaanuar USA-s. 09.01.2020.a tuli pere Eestisse. Lennupiletid osteti

edasi-tagasi lennuna ning tagasilennupilet oli 24.02.2020.a (I kd, tl 12-19). Haigestumise tõttu,

mida tõendab arstitõend (I kd, tl 155), tühistas F lennupiletid. Vanemate vahel tekkisid

konfliktid ja isa lahkus Eestist üksinda USA-sse 17.03.2020.a. Kohtule esitatud kirjavahetusest

nähtuvalt on isa püüdnud, sh esindaja vahendusel, saavutada emaga kompromissi laste

tagastamiseks USA-sse enne avaldusega maakohtusse pöördumist, kuid tulemusteta (I kd, tl 41-

54).

2-20-7510

8. Praeguses asjas on ema ja lastele määratud esindaja kogu menetluse kestel väitnud, et

tegemist ei ole laste õigusvastase kinnihoidmisega konventsiooni mõttes, sest laste hariliku

viibimiskoha riigiks oli väidetava laste õigusvastase kinnihoidmise ajal Eesti Vabariik. Ema

väitel 2019.a võeti ühiselt vastu otsus Eestisse kolida ning jaanuaris 2020 alustati Eestisse

kolimisega (st ühise otsuse alusel lõpetati Y õpingud USA-s, ühiselt registreeriti laste elukoht

Tallinnas, isa teadmisel valis ema lastele lasteaia ja Y-le kooli). Perel oli plaan 24.01.2020.a

lühiajaliselt ja ajutiselt USA-sse naasta, kuid seda üksnes kolimiseks ja viimaste pooleliolevate

asjade lõpetamiseks. Avaldaja väitel ei muutunud Eesti Vabariik pere, sh laste hariliku

viibimiskoha riigiks, sest pere tuli Eestisse üksnes külla. Perekond kolis USA-sse 2015.aastal

kindla sooviga seal püsivalt elada, F sai 2019.aastal USA kodakondsuse. Laste harilik

viibimiskoht on USA, isa ei ole andnud nõusolekut laste elukoha muutmiseks. Perekond ei

teinud ühtegi ettevalmistust Eestisse elama asumiseks.

9. Tõendamaks vanemate ühist tahet püsivalt Eestisse elama jääda, esitas ema kohtule laste isa

poolt 13.01.2020.a allkirjastatud elukohateate, millega isa andis nõusoleku laste

registreerimiseks laste vanavanemate elukohta Tallinnas, XXX (I kd, tl 152-154), 03.04.2020.a

laste ja ema elukoha andmete väljavõte Eesti Rahvastikuregistrist, millest nähtuvalt on ema ja

laste kehtiv elukoht Tallinn, Kesklinna linnaosa, XXX alates 23.02.2017.a (I kd, tl 162-165),

vanemate 2017.a detsembris allkirjastatud ühise tahteavalduse, kes saavad nende surma korral

nende kahe lapse eestkostjateks (I kd, tl 165-166), Z 24.09.2020.a allkirjastatud seletuse

13.01.2020.a elukohateate allkirjastamise asjaolude kohta (II kd, tl 88), USA Kendalli kohtu

kohtuistungi protokolli (II kd, tl 92-125, tõlge tl 126-142) isa poolt elukoha registreeringu teate

allkirjastamise kohta; F 04.04.2020.a e-kirja üürileandjale USA, milles teatab, et tema ja lapsed

elavad Eestis 2020.a jaanuarist ja F ei soovi omalt poolt pikendada 20.05.2020.a lõppevat

üürilepingut (I kd, tl 167, tõlge tl 168).

10. Isa väitel kui ta tõepoolest allkirjastas 13.01.2020.a elukohateate, siis tegi ta seda ema palvel

ja emalt saadud info põhjal, arvates, et selle abil on võimalik saada perehüvitisi. Perekond ei

teinud ühiselt ühtegi ettevalmistust Eestisse elama asumiseks. Isa ei asunud nt tööd ja perele

ühist eluaset otsima, isa on kogu aeg rääkinud, et ta soovib lastega USA-s elada, isa ei valda

eesti keelt, isal on äri USA-s ning ta ei ole kavatsenud seda müüa või muul viisil tegevust

lõpetada, isa on teinud oma ärisse investeeringuid, nt ostnud 2019.a kalli traktori (III kd, tl 70),

isa plaanis veebruaris 2020 viia oma mesilased (äri) Californiasse, isa ei ole esitanud elamisloa

taotlust ega avanud pangakontot Eestis. Y käib USA-s koolis, lapsed omavad USA-s

sotsiaalkindlustuse kaarti ja hambakindlustuse kaarti ning regulaarselt külastavad erinevaid

arste (III kd, tl 74-75). Lapsed omavad sõbralikke kontakte eakaaslastega. Perekond üürib USA-

s korterit, tasub kommunaalmakseid ja omab autokindlustust. Oma väidete tõendamiseks esitas

isa veel tõendid Y lasteaias käimise ja õppimise kohta USA-s (I kd, tl 20, III kd, tl 76-80),

üürilepingud ja kommunaalarved (I kd, tl 21-39, tõlge tl 90-96, 99-108), autokindlustuse (I kd,

tl 40), maksude tasumised (III kd, tl 71-73).

11. Kohus oli seisukohal, et elanike registri väljavõttest, millest nähtub registriaadressi

muutmise kuupäev, ei piisa, kinnitamaks isiku harilikku viibimiskohta või selle muutust.

Registriandmetel on ema ja laste elukoht juba alates 23.02.2017.a Tallinn, XXX. Hilisemalt ei

ole registriandmeid muudetud. Kohus leidis, et lapsed olid kuni väidetava kinnipidamiseni

olnud rohkem seotud USA-ga ja laste harilik viibimiskoht oli USA-s.

12. Vaidlust ei ole, et laste väidetava kinnipidamise ajal oli vanematel laste ühine hooldusõigus,

st ka otsustusõigus laste viibimiskoha suhtes. Isa selgitas ärakuulamisel, et peale konflikte ta

lahkus korterist, jäi Eestisse, taotles nõustamist, püüdis saada ühendust Skype teel. Isa palus

näha lapsi iga päev, seda talle ei lubatud, sai suhelda ühe tunni paar korda nädalas. USA-sse

2-20-7510

mineku ainus põhjus oli see, et nõuniku sõnul vajas ta USA kohtuotsust, milleta kaotab isa

lapsed igaveseks. Seega ei saa öelda, et isa oleks laste väidetava kinnipidamise ajal

vabatahtlikult loobunud laste hooldusõiguse teostamisest. Seega esinevad eeldused

konventsiooni art-te 3 ja 4 rakendamiseks.

13. Seoses kohtu ülesandega välja selgitada, kas esineb põhjus laste tagastamata jätmiseks,

märkis maakohus, et vastavalt konkreetse asja asjaoludele saab kohus otsustada, kas lapse

tagastamisest keeldumine on neil asjaoludel hädavajalik ja kas lapse huvid kaaluvad üles

konventsiooni eelduse, et lapse huvides on tema tagastamine. Konventsioonis ei ole sätestatud

absoluutseid lapse tagastamist välistavaid asjaolusid. Kohtule on konventsiooni artiklis 13

antud diskretsiooniõigus otsustada, kas laps tagastada või jätta tagastamata.

14. Laste ema arvamuse kohaselt kui kohus peaks asuma seisukohale, et laste ema hoiab lapsi

Eestis õigusvastaselt (millega laste ema ei nõustu), siis ei ole laste tagastamine ühelgi juhul

laste huvides. Ema on tuginenud ka konventsiooni artikli 13 lg 1 punktile b, mille kohaselt lapse

tagasitoomine võib talle põhjustada füüsilisi või psüühilisi kannatusi või muul viisil võib lapse

asetada ebakindlasse olukorda. Ema esitatud perega kokku puutunud isikute seletused (I kd, tl

185-186, tl 188-189, tl 190-tõlge tl 191, tl 192-tõlge tl 193, II kd, tl 1-20) tõendavad, et isa ei

ole kunagi samaväärselt emaga laste eest hoolitsenud. Lapsed on Eestis kohanenud, mida

tõendavad ema esitatud XXX lasteaia tõendid (I kd, tl 169-170, tl 176-177), Y

koolivalmiduskaart (I kd, tl 171), Y arstitõend (I kd, 172-174), Y tunnistused ja GGG kiri (I kd,

tl 175, tl 178, tl 180-181, GGG kiri (II kd, tl 90), Y õpetaja seletus (II kd, tl 91). Ema on esitanud

psühholoogilise nõustaja TN ja Y-ga tegelenud psühhoterapeudist saviväljaterapeudi MA

hinnangud, kes kinnitavad, et lapsed vajavad turvatunnet suhetes täiskasvanute ja oma

keskkonnaga. (I kd, tl 182-183, III kd, tl 11, tl 117-118). Lapsed on avaldanud lastele määratud

esindajale ja lastekaitsespetsialistile, et nad soovivad elada Eestis. Kuigi kriminaalmenetlused

isa suhtes on lõpetatud, siis 12.01.2021.a toimunud konflikt (III kd, tl 13, tl 21-23, tl 103, tl

120, tl 122, tl 140, tl 141, tl 143-145) traumeeris Y. Y rääkis kohtule, et isa võttis ta kinni ja

pani ta müüri vastu ja hoidis kinni, tal oli valus ja proovis lahti saada. Isa ütles, et tema ei teinud

üldse haiget. Eesti ja Ameerika kohta arvas Y, et mõlemad on sama head, Eestis on toredam

elada. Q rääkis, et talle meeldib Eestis, sest Eesti lipp on sini-must-valge ja talle meeldib must

ja sinine. Kohus arvestas ka sellega, et laste tagasisaatmisel eraldatakse lapsed oma emast, sest

emal puudub USA-s elu- ja töökoht ja majanduslik võimekus. Eeltoodust tulenevalt leidis

kohus, et isa avaldus tuleb jätta rahuldamata ja lapsed Ameerika Ühendriikidesse tagastamata.

15. Menetluskulude jaotamisel juhindus kohus TsMS § 172 lg 7 teisest lausest, jättes kõik

menetluskulud avaldaja kanda. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu jäi riigi

kanda.

Määruskaebus

16. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, teha uue

määruse ja viivitama tagastada lapsed nende harilikku viibimiskoha riiki (USA-sse), jätta laste

tagastamise kulud ema kanda ning juhul, kui kohus leiab, et konventsiooni artikkel 13 lg 1 p

„a“ või „b“ kuulub kohaldamisele, selgitama Illinoisi osariigi pädevalt asutuselt välja laste

sotsiaalset tausta käsitleva teabe.

17. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt tegi maakohus tuvastatud asjaoludest sisuliselt õiged

järeldused, mis puuduvad konventsiooni art-te 3 ja 4 rakendamiseks sätestatud eeldusi. Edasi

on kohus leidnud, et esineb põhjus laste tagastamata jätmiseks, kuid selgusetuks jääb, millist

põhjust on kohus silmas pidanud (määruse p 23). Kohus on viidanud konventsiooni artiklile 13,

2-20-7510

jättes tähelepanuta, et see sisaldab laste tagastamata jätmiseks mitut erinevat alust. Selgusetuks

jääb, millisele faktilistele asjaoludele ja õiguslikele alustele tuginedes on kohus otsuse teinud.

18. Maakohus ületas laste tagastamata jätmisel diskretsioonipiire. Maakohus leidis, et

konventsioonis ei ole sätestatud absoluutseid lapse tagastamist välistavaid asjaolusid ning

kohtule on konventsiooni artiklis 13 antud diskretsiooniõigus otsustada, kas laps tagastada või

jätta tagastamata. Maakohtu järeldus, et konventsioonis ei ole sätestatud absoluutseid lapse

tagastamist välistavaid asjaolusid, on vale. Tegemist on numerus clausus eranditega, ning neid

tuleb tõlgendada kitsendavalt. Seda põhimõtet on Riigikohtu praktikas korduvalt kinnitatud.

19. Kokkuvõtlikult keeldus maakohus laste tagastamisest USA-sse tuginedes järgmistele

asjaoludele: isa ei ole kunagi samaväärselt emaga laste eest hoolitsenud; lapsed on Eestis

kohanenud; lapsed vajavad turvatunnet suhetes täiskasvanute ja oma keskkonnaga; lapsed on

avaldanud lastele määratud esindajale ja lastekaitsespetsialistile, et nad soovivad elada Eestis;

12.01.2021.a toimunud konflikt traumeeris Y; Q rääkis, et talle meeldib Eestis, sest Eesti lipp

on sini-must-valge ja talle meeldib must ja sinine; laste tagasisaatmisel eraldatakse lapsed oma

emast, sest emal puudub USA-s elu- ja töökoht ja majanduslik võimekus. Avaldaja hinnangul

ei anna ükski kohtu poolt välja toodud kaalutlus alust konventsiooni art 13 rakendamiseks.

20. Küsimus, mil määral on kumbki vanem laste ees hoolt kandnud, ei ole konventsiooni

kohaselt laste tagastamata jätmise aluseks. Kohus on tuvastanud, et avaldaja ei ole

vabatahtlikult loobunud laste hooldusõiguse teostamisest. Puudutatud isik III ei ole tõendanud,

et avaldaja oleks andnud selget nõusolekut puudutatud isikute I ja II elukoha muutmiseks. Seega

ei ole konventsiooni art 13 lg 1 p „a“ toodud eeldused täidetud.

21. Samas ei ole kohus selgitanud, millised psüühilisi või füüsilisi kannatusi või millist

ebakindlust võiks laste USA-sse tagastamine art 13 lg 1 p „b“ mõistes põhjustada.

Kohtumäärusest ei ole aru saada, millised tõendamist leidnud asjaolud ja millised õiguslikud

alused on viinud kohtumääruses toodud otsusena.

22. Maakohtu järeldus, et lapsed on Eestis kohanenud, on vastuolus maakohtu määruse p-dega

20 ja 22, kus maakohus tunnustas, et laste harilik viibimiskoht on USA. Avaldaja ei nõustu, et

lapsed on Eestis kohanenud. Avaldaja on menetluse kestel juhtinud tähelepanu sellele, et lapsed

on eraldatud nende harilikust keskkonnast (USA-s) ning laste ema keelab lastel nende isaga

suhelda, mis tekitab lastele psühholoogilist traumat. On alust arvata, et kohus on soovinud

kohaldada konventsiooni art 12 lg 2, mille kohaselt võib kohus jätta lapse tagastamata juhul,

kui laps on uue keskkonnaga harjunud. Tähelepanuta on aga jäetud asjaolu, et art 12 lg 2

rakendamine ei ole võimalik kuna seda saab kohaldada vaid juhul, kui laste tagastamise avaldus

esitatakse peale art 12 lg-s 1 nimetatud tähtaja möödumist. Käesoleval juhul esitas avaldaja

laste tagastamise avalduse kohtule tähtaegselt, mistõttu lg 2 toodu ei kohaldu.

23. Maakohus viitab sellele, et „lapsed vajavad turvatunnet suhetes täiskasvanute ja oma

keskkonnaga“. Tegemist on hooldusõigusliku küsimusega. Avaldajale jääb arusaamatuks,

kuidas jõudis maakohus järelduseni, et laste Eestisse, nende ema ning emapoolsete sugulaste

juurde jätmine, tagab lastele turvatunde. Asjaolu, et lapsed vajavad täiskasvanute ja oma

keskkonna suhtes turvatunnet ei ole aluseks jätta lapsed Haagi konventsiooni artikkel 13 lg 1 p

„a“ ega lg 1 p „b“ või art 12 alusel tagastamata.

24. Maakohus toob välja, et lapsed on avaldanud laste määratud esindajale ja

lastekaitsespetsialistile, et nad soovivad elada Eestis. Tegemist on põhjendamatu järeldusega.

Maakohus kuulas lapsed ära. Y ütles: „Eestis on toredam elada. Eesti ja Ameerika mõlemad on

2-20-7510

sama head.“, millest ei saa järeldada, et ta soovib elada vaid Eestis ning kategooriliselt ei soovi

eeldada USA-s. Sama olukord on noorema lapsega Q, kes ütles: „Rohkem meeldib Eestis, sest

Eesti lipp on sini-must-valge“. Laps Q ei ole sellises vanuses või sellise küpsusastmega, kus on

võimalik tema arvamusest midagi siduvat järeldada. Konventsiooni art 13 lg 2 kohaselt võib

kohus või haldusorgan keelduda lapse tagastamist nõudmast, kui laps on juba sellises vanuses

või sellise küpsusastmega, kus on õige tema arvamusega arvestada, ning ta ei soovi tagasi

minna. Lapsed on liiga noored – 8-aastane ja 4-aastane. Sellises vanuses laps ei ole võimeline

tegema iseseisvaid järeldusi ega võtma vastu otsuseid, mida vanemad ei ole mõjutanud. Laste

ärakuulamisel avaldatu viitab sellele, et lapsed on ema ning emapoolsete sugulaste intensiivse

psühholoogilise mõju all.

25. Laste tagastamisest keeldumiseks viitab maakohus samuti sellele, et „12.01.2021.a

toimunud konflikt traumeeris Y“. Avaldaja selgitab veelkord, et ta ei teinud lapsele haiget ning

juhib tähelepanu sellele, et laste esindaja on koos lastekaitsetöötajaga kuulanud lapsed ära ega

ole märkinud, et lapsed oleksid kuidagi väljendanud, et isa oleks neile haiget teinud. Mitte

midagi ei viita puudutatud isiku II jutus sellele, et puudutatud isik II kardab oma isa. Seega ei

saa sellest järeldada, et laste isale tagastamise korral valitseb tõsine oht, et laste tagastamine

võib neile põhjustada füüsilisi või psüühilisi kannatusi või muul viisil panna lapsed talumatusse

olukorda konventsiooni art 13 lg 1 p „b“ mõttes. Maakohus ei üritanud ka hinnata

psühholoogilise trauma sügavust ega selgitada välja ema ning emapoolsete sugulaste rolli selles

konfliktis. Maakohus ei arvestanud sellega, et laste isal on seadusega tagatud õigus lastega

suhelda, ning vanaema, kes on PKS-i mõttes kolmas isik, takistab isal lastega suhelda.

26. Asjaolu, et puudutatud isik III ei soovi USA-sse naasta ja seal tööd otsida, ei saa olla Haagi

konventsiooni mõistes aluseks laste tagastamata jätmiseks. Puudutatud isikul III on USA

kodakondsus, seega on puudutatud isikul III võimalik elada ja töötada USA-s. Tõlgendades

konventsiooni viisil, mis annab õiguse jätta laps tagastamata põhjusel, et lapseröövi toime

pannud vanemal ei ole lapse hariliku viibimise riigis töö- või elukohta, ei oleks konventsiooni

võimalik enamikel juhtudel kohaldada.

27. Konventsioonid art 13 lg 1 p „b“ viitab tõsisele ohule, et lapse tagastamine võib talle

põhjustada füüsilisi või psüühilisi kannatusi või muul viisil panna lapse talumatusse olukorda.

Maakohus pidi tuvastamata, kellelt tuleneb selline oht ja mida see oht endast kujutab. Kui laste

isalt siis, kas oht on piisavalt tõsine selleks, et põhjustada füüsilisi või psüühilisi kannatusi.

Samuti juhib avaldaja tähelepanu sellele, et viidatud sättes nimetatud oht lapse heaolule peab

olema tõendatud. Veenvad ja asjakohased tõendid selles osas puuduvad. Laste ema on

põhjustanud lastele sügava psühholoogilise trauma luues neile õigusvastase ootuse Eestisse

jäämise osas. Laste ema on täielikult keelanud lastel isaga suhelda: nii kohtuda kui ka Skype’is

suhelda. Juhul, kui lapsed jäävad emaga Eestisse, siis kaotavad nad mitte ainult kodumaa, vaid

ka isa. Arvestades eeltoodut puudub alus konventsiooni art 13 kohaldamiseks.

28. Juhul, kui maakohus soovis rakendada art 13 lg a) või lg b), on oluline juhtida tähelepanu,

et art 13 viimase lõike kohaselt peab kohus laste tagastamata jätmisel arvestama laste sotsiaalset

tausta käsitlevat infot, mille on andnud lapse hariliku viibimiskoha keskasutus või muu pädev

asutus. Käesoleval juhul on kohus leidnud, et laste hariliku viibimiskoha riigiks on USA,

mistõttu oleks tulnud koguda teavet Illinoisi osariigi pädevalt asutuselt. Kuna laste hariliku

viibimiskoha pädev asutus ei ole esitanud laste sotsiaalset tausta käsitlevat infot, mida oleks

menetluses arvesse võetud, on rikutud konventsiooni art 13 viimasest lõikest tulenevat

kohustust. Eeltoodust tulenevalt on kohus kohaldanud vääralt materiaalõigust.

2-20-7510

Menetlusosaliste seisukohad

29. Lastele määratud esindaja leidis, et maakohtu määrus vastab laste õigustatud huvidele.

Kaebaja ise soovis laste ärakuulamist, selgitades, et nende küpsusaste on selleks piisav. Kaebaja

viited USA Kendalli kohtu lahenditele ei tähenda ega tõenda, et laste harilik viibimiskoht oleks

USA. Maakohus leidis õigesti, et laste äraviimine USA-st ei toimunud õigusvastaselt. Avaldaja

teadis, et koos temaga saabuvad Eestisse ka lapsed. Tegemist oli kahe vanema otsusega. Seega

ei ole tegemist laste ebaseadusliku kinnipidamisega. Laste tagastamist välistavaks asjaoluks on

konventsiooni art 13 lg 2 tähenduses kummagi lapse arvamus, et nad ei taha USA-sse minna,

nad ei tea, kus isa elab ja nad tahavad emaga elada Eestis.

30. Eestkosteasutus määruskaebust ei toetanud. Lapsed on Eestis kohanenud ja arvestavad

sellega, et Eesti jääb nende edasiseks elukohaks. Laste arvamust tuleb arvestada. Isa seab esile

oma huvid, arvestamata laste huvidega.

31. Laste ema palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda ning

asja juurde võtta Ä kirjalik seisukoht, mis tõendab seda, et kogu perel oli ühine plaan ja tahe

Eestisse kolida ning kliinilise psühholoogi TT kirjalik kokkuvõte, mis näitab seda, et lastel on

küsitavusi turvatunde osas ning lapsi ei tohiks nende praegusest turvalisest keskkonnast

eemaldada. Tegemist ei ole lapserööviga. Laste harilik viibimiskoht oli kuni 08.01.2020.a

USA-s, kuid alates 09.01.2020.a on selleks isa loal ja teadmisel Eesti. Lapsed on Eestis

kohanenud ning laste ema ei ole keelanud lastel isaga suhelda. Käesolev olukord on tingitud

laste isa nõusolekust ja valmidusest kolida Eestisse 2020 jaanuaris ning hiljem toimunud

meelemuutusest ja ebaadekvaatsest käitumisest. Lapsed on nende huve esindavatele isikutele

kinnitanud, et nad tahavad elada Eestis koos emaga, nad väljendavad, et vanavanemate juures

elamine koos emaga on turvaline ning et nad ei taha isaga suhelda. Ühtlasi on lapsed sellekohast

arvamust põhjendanud ning sellest ei nähtu, et laste arvamus ei oleks kujunenud iseseisvalt.

Asja materjalide juures on ka psühholoogilise nõustaja ja lastepsühholoogi TN ja Y ning Q-ga

tegelenud psühhoterapeudist saviväljaterapeudi MA hinnangud, kes kinnitavad, et lapsed

vajavad turvatunnet suhetes täiskasvanute ja oma keskkonnaga. USA Kendalli kohtu

erakorralise kaitse korralduse määrus on koostatud ilma laste ema ära kuulamata.

Menetluse edasine käik

32. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

33. Tallinna Ringkonnakohus võttis 17.06.2021.a määrusega vastu laste ema poolt esitatud

tõendid, jättis avaldaja taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata, tühistas maakohtu määruse

menetluskulude jaotuse osas ja tegi selles osas uue määruse, millega jättis menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda, v.a. lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu, mis jäid

Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud osas jäi maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid

osaliselt muutis ja täiendas ringkonnakohus ka määruse põhjendusi. Avaldaja määruskaebus

rahuldati osaliselt. Avaldaja esitas ringkonnakohtu määrusele määruskaebuse.

34. Riigikohus tühistas 02.12.2021.a määrusega ringkonnakohtu 17.06.2021.a määruse

materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning

saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Avaldaja määruskaebus rahuldati.

35. Riigikohus andis järgmised juhised: 1) ringkonnakohus peab asja uuel läbivaatamisel võtma

ühendust Ameerika Ühendriikide keskasutuse või muu pädeva asutusega ja välja selgitama, kas

2-20-7510

ja kuidas oleks võimalik laste tagastamist Ameerika Ühendriikidesse korraldada viisil, mis ei

too neile kaasa emast eraldamisega kaasneda võivaid kahjulikke tagajärgi. Välja tuleb selgitada

kõik sotsiaalsed tingimused ja olustik, kuhu lapsed Ameerika Ühendriikidesse tagastamisel

satuksid; 2) asja uuesti arutades peab ringkonnakohus mh välja selgitama, kas vastab tõele

avaldaja väide, et Ameerika Ühendriikide arestiotsus on ema apellatsioonkaebuse alusel

praeguseks tühistatud ja andma avaldajale võimaluse avaldada seisukoht laste ema esitatud ja

asja materjalide juurde võetud tõendite kohta. Kui ringkonnakohus otsustab asja uuesti arutades

lapsed Ameerika Ühendriikidesse tagastada, tuleb laste tagastamist puudutavad küsimused

menetlusosalistega läbi arutada ning tagastamise määruses detailselt kirjeldada. Selliseks

praktiliseks küsimuseks on mh küsimus selle kohta, kes lapse välisriiki viib ning kus laps

välisriigis elama hakkab.

36. Ringkonnakohus tegi vajalikud menetlustoimingud, määras menetlusosalistele tähtajad

asjas esitatud taotluste ja kogutud tõendite osas seisukohtade andmiseks, samuti

menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Kõik menetlusosalised jäid oma varasemalt esitatud

seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

37. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et laste isa

määruskaebus on põhjendatud ning vaidlustatud maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2,

§ 659 ja § 667 lg 2 alusel menetlusõiguse normide rikkumise ja materiaalõiguse väära

kohaldamise tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab teha ise asjas uue määruse, millega rahuldab

laste isa avalduse laste tagastamiseks Haagi 25.10.1980.a lapseröövi suhtes tsiviilõiguse

kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni (konventsioon) alusel Ameerika Ühendriikidesse.

Määruskaebus rahuldatakse.

38. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks selgitada menetluslikku olukorda. Riigikohus asus

käesolevas asjas tehtud kohtumääruses seisukohale, et kohtud on kõiki tõendeid kogumis

hinnates õigesti tuvastanud laste õigusvastase kinnipidamise konventsiooni artiklite 3 ja 4

tähenduses ning kohtud ei ole ületanud diskretsioonipiire laste kinnipidamisele eelnenud

hariliku viibimiskoha määramisel või kinnipidamisele eelnenud ühise hooldusõiguse

kindlakstegemisel (vt Riigikohtu 02.12.2021.a kohtumääruse p 16). Seega on ajas ära langenud

vajadus jätkuvalt tuvastada, kas tegemist oli lapserööviga, milline oli laste harilik viibimiskoht

nende suhtes lapseröövi toimepanemise hetkel ning kas laste isa teostas nimetatud ajal laste

suhtes ühist hooldusõigust. Arvestades eeltoodut ning määruskaebuse sisu tuleb

ringkonnakohtul seega lahendada õiguslik küsimus sellest, kas esineb mõni alus laste

tagastamata jätmiseks nende harilikku viibimiskohta Ameerika Ühendriikidesse.

39. Seoses Riigikohtu antud juhistega selgitas ringkonnakohus välja, et laste ema suhtes

31.03.2020.a tehtud erakorralise kaitse määrus, mida pikendati 08.10.2020.a-ni ja uus määrus,

kehtivusega kuni 08.10.2022.a, on laste ema apellatsioonkaebuse alusel tühistatud 24.11.2021.a

ning hetkel ei ole enam laste ema suhtes kehtivat kaitse määrust ega kohtu ette toomise

korraldust (IV kd, tlk 142, 146-152). Riigikohtu teise juhise täitmise osas selgus

Justiitsministeeriumi vahendusel, et Ameerika Ühendriikide keskasutuselt ei ole abi saamine

võimalik (IV kd, tlk 122). Seda ei saanud ringkonnakohus ka Ameerika Ühendriikide

keskasutuse poolt soovitatud isikutelt (IV kd, tlk 120-122), kuna kohtu pöördumised (IV kd, tlk

126-127) jäid kas üldse vastuseta või soovitati pöörduda Ameerika Ühendriikides laste

hooldusõiguse vaidlust menetleva kohtuniku poole (IV kd, tlk 133). Vaatamata eeltoodule peab

2-20-7510

ringkonnakohus

võimalikuks

asi

lahendada.

Vastuseks

määruskaebusele

märgib

ringkonnakohus järgnevat.

40. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et arusaamatuks jääb, millise

konventsiooni artiklis 13 sisalduva õigusliku aluse esinemise tõttu maakohus lapsed

tagastamata jätta otsustas. Nõustuda tuleb sellegagi, et maakohus kohaldas vääralt

materiaalõigust ja ületas diskretsioonipiire. Konventsiooni artikkel 13 alusel on lapse

tagastamisest keeldumine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid

juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt

menetlusõiguse norme (vt Riigikohtu 15.03.2017.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-176-16, p

22). Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus seisukohal, et tsiviilasja materjalide põhjal

puudub seaduslik alus jätta lapsed nende harilikku viibimiskohta, milleks enne lapseröövi

toimepanekut olid Ameerika Ühendriigid, tagastamata. Ringkonnakohtu põhjendused on

järgnevad.

41. Määruskaebuse väite kohaselt ei ole konventsiooni artikkel 13 lg 1 lit a toodud eeldused

täidetud. Ringkonnakohus nõustub sellega.

42. Konventsiooni artikkel 13 lg 1 lit a kohaselt esineb alus lapse tagastamata jätmiseks juhul,

kui lapse tagastamisele vastu vaidlev füüsiline või muu isik või asutus tõendab, et lapse eest

hoolitsenud füüsiline või muu isik või asutus ei ole lapse äraviimise või kinnipidamise ajal

teostanud oma hooldamisõigust või et ta on täielikult või osaliselt nõustunud lapse äraviimisega

või kinnihoidmisega.

43. Eeltoodust tulenevalt tuli maakohtul konventsiooni artikkel 13 lg 1 lit a kohaldamiseks

tuvastada kas see, et laste isa ei ole laste äraviimise või kinnipidamise hetkel teostanud

hooldusõigust või on täielikult või osaliselt nõustunud laste äraviimise või kinnihoidmisega.

Maakohus asus seisukohale, et vanematel oli laste kinnipidamise hetkel ühine hooldusõigus,

mistõttu ei saa järeldada, et laste isa oleks laste väidetava kinnipidamise ajal vabatahtlikult

loobunud laste hooldusõiguse teostamisest. Nagu eelpool mainitud, leidis Riigikohus, et selles

osas diskretsiooni kohtute poolt ületatud ei ole ja kohtud on kõiki tõendeid kogumis hinnates

õigesti tuvastanud laste õigusvastase kinnipidamise konventsiooni artiklite 3 ja 4 tähenduses.

44. Laste ema esitatud tõend (IV kd, tlk 30), milles Ä kirjeldab vanematega perioodil

17.01.2019.a-08.01.2020.a vahetult suheldes tekkinud arusaama pere ühisest otsusest kolida

Eestisse, milles esitatut on laste isa pidanud väärväideteks (IV kd, tlk 144), ei võimalda asuda

seisukohale, et esineb alus laste tagastamata jätmiseks, kuna sellest ei nähtu ega saa ka tuletada,

et laste isa on andnud laste emale nõusoleku kolida lastega Eesti Vabariiki.

45. Vanema nõusolekule lapsega teise riiki kolimiseks konventsiooni art 13 lg 1 lit a mõttes ei

ole ette nähtud kindlat vorminõuet, kuid nõusolek peab siiski olema piisavalt selge. Nõusolek

peab olema antud selliselt, et kohtul on võimalik nõusoleku andmist kontrollida, arvestades, et

vanem, kelle vastu on esitatud lapse tagastamise avaldus, peab vaidluse korral tõendama, et tal

oli lapsega teise riiki kolimiseks teise vanema nõusolek (vt Riigikohtu kohtumäärus tsiviilasjas

nr 3-2-1-179-16, p 11, 12).

46. Seisukohale, et laste ema on pannud toime lapseröövi, jõudis käesolevas asjas esitatud

tõendite alusel ka Riigikohus, kelle seisukohad on ringkonnakohtule TsMS § 693 lg-st

tulenevalt kohustuslikud. Kuna nimetatud nõusoleku olemasolu ei võimalda järeldada ka laste

ema poolt asjas hiljem esitatud tõendid, puudub alus konventsiooni artikkel 13 lg 1 lit a

kohaldamiseks.

2-20-7510

47. Nõustuda tuleb ka selle määruskaebuse esitaja seisukohaga, et küsimus, mil määral on

kumbki vanem laste ees hoolt kandnud, ei ole konventsiooni kohaselt laste tagastamata jätmise

aluseks. Maakohus ületas diskretsioonipiire, kui leidis, et laste tagastamata jätmise aluseks on

asjaolu, et ema esitatud perega kokku puutunud isikute seletused tõendavad, et isa ei ole kunagi

samaväärselt emaga laste eest hoolitsenud. Ringkonnakohus selgitab, et see on hooldusõiguslik

küsimus ja omab olulist tähtsust vanemate vahelises hooldusõiguse vaidluses. Selles menetluses

ei tule käsitleda küsimusi sellest, kumba vanemat tuleks lapse kasvatamisel eelistada.

Lahendada tuleb ainult lapse viivitamatu tagastamise küsimus (vt Riigikohtu 06.12.2006.a

kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-06, p 18).

48. Määruskaebuse väite kohaselt ei ole konventsiooni artikkel 13 lg 1 lit b toodud eeldused

täidetud. Ringkonnakohus nõustub ka selle väitega.

49. Konventsiooni artikkel 13 lg 1 lit b kohaselt esineb alus lapse tagastamata jätmiseks juhul,

kui lapse tagastamisele vastu vaidlev füüsiline või muu isik või asutus tõendab, et lapse

tagasitoomine võib talle põhjustada füüsilisi või psüühilisi kannatusi või muul viisil võib lapse

asetada ebakindlasse olukorda.

50. Konventsiooni artikkel 13 lit b alusel saab jätta õigusvastaselt äraviidud või kinnihoitud

lapse tagastamata vaid erandlikel juhtudel, s.o kui lapse tagastamine kahjustaks äärmiselt

tõsiselt lapse heaolu. Seejuures peab tegemist olema erakordse ohuga lapse heaolule, mis on

piisavalt konkreetne ja tõenäoline. Viidatud sättes nimetatud oht lapse heaolule peab olema

tõendatud (vt Riigikohtu 06.12.2006.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-06, p 18). Nendele

seisukohtadele jäi Riigikohus ka käesolevas asjas (vt Riigikohtu määruse p 19).

51. Eeltoodust tulenevalt tuli maakohtul konventsiooni artikkel 13 lg 1 lit b kohaldamiseks

tuvastada, et lastele võib nende tagastamisel Ameerika Ühendriikidesse kaasneda äärmiselt

tõsine oht, mis on piisavalt tõenäoline ja konkreetne. Nagu määruskaebuse esitaja õigesti

väidab, ei nähtu vaidlustatud määrusest, et maakohus oleks sellise ohu kaasnemise tuvastanud

või põhjendanud, milles oht konkreetselt seisneb.

52. Maakohus tugines üksnes sellele, et laste ema esitatud psühholoogilise nõustaja TN ja Y-

ga tegelenud psühhoterapeudist saviväljaterapeudi MA hinnangul vajavad lapsed suhetes

täiskasvanute ja oma keskkonnaga turvatunnet ning 12.01.2021.a toimunud konflikt traumeeris

last Y. Nimetatud asjaolud ei ole ringkonnakohtu hinnangul konventsiooni artikkel 13 lg 1 li t

b kohaldamise aluseks piisavad, nagu märgib õigesti ka määruskaebuse esitaja, kuna nendest ei

saa teha järeldust, et laste tagastamine kahjustaks äärmiselt tõsiselt nende heaolu. Lastele

erakordse ohu kaasnemist ei ole võimalik asja materjalide põhjal tuvastada ka ringkonnakohtul.

53. Laste ema on vaidluses läbivalt tuginenud väitele, et lapsed ei soovi oma isaga suhelda ja

kardavad teda. Tsiviilasjas esitatud ja kogutud tõenditest nähtub järgmine:

-Laste ema esitatud saviväljaterapeudi MA 03.04.2020.a hinnangu kohaselt on vanem laps Y

olnud vanemate vaheliste konfliktide tunnistajaks ning tema tegevused saviväljal viitavad

varasematele kriisidele (vanuseperiood 4-6 eluaastat), laps on olnud veebruari 2020.a seansil

hangunud olekus ning vanaema selgituste kohaselt tunnistajaks vanemate vahelisele konfliktile,

mille lahendamiseks pidi sekkuma politsei, ema on viienda seansi toimumise aja edasi lükanud

põhjendusega, et tunneb enda lapsega tänaval liikudes ebaturvaliselt ja kardab lapse isa

rünnakuid (I kd, tlk 182 pöördel).

2-20-7510

-Mahena keskus on 10.01.2021.a kohtumist kirjeldades märkinud, et lastes oli näha vasturõõmu

isa ja vanaemaga kohtumisest, kohtumine oli sõbralik, võõristamist ei olnud ja suhtlemine oli

vaba (III kd, tlk 11).

-Saviväljaterapeudi MA 04.02.2021.a hinnangust selgub, et laps Y-l on hirm võõraste

täiskasvanute ees, jaanuari 2021.a lõpus on lapse seisundis olnud regressioon, mille põhjuseks

ema selgituste kohaselt oli isa ootamatu kallaletung. Terapeut on lapsel tekkinud tugev trauma

tõttu soovitanud katkestada kohustuslikud suhtlemised isaga ja pidanud vajalikuks isa kinnitust,

et tema käitumine oli vale ja ta soovib lapsele head (III kd, tlk 117 ja 117 pöördel).

-PPA 12.01.2021.a ettekandest selgub, et omavahel olid kontaktis laps Y, lapse emapoolne

vanaema ja laste isa, kes lahutati patrulli kohale jõudes. Selgus, et vanaema oli lapsega koju

tulnud ja lapse isa jalutanud. Isa oli läinud lapse juurde, haaranud temast, et poega kallistada

nagu on teinud ka varem. Seekord läks vanaema paanikasse ja tõukas isa vastu seina ning hoidis

teda sallist kinni. Mees omakorda hoidis lapsest kinni. Laps kartis täna, et isa võtab ta kaasa,

kuigi saab isaga oma sõnul läbi. Isale koostatud viibimiskeeld 12.01.2021.a kell 18:25-

13.01.2021.a 06:25 XXX maja juures kuni 100 m läheduses (III kd, tlk 140). 13.01.2021.a

järelkontrolli tulemusena selgus, et lapsi kooli ja lasteaeda ei viidud, kuna kardeti, et laste isa

varastab lapsed ära. Vanaema sõnul tuli ta lapsega jalutamast, laps kõndis temast tagapool. Isa

jooksis lapse suunas ja hakkas last kallistama. Vanaema sõnul oli ta nii šokeeritud, et ei osanud

muud teha kui isa lapse küljest ära tirida, kuid isa jätkas lapse kallistamist. Vanaema tiris isa

sallist, et ta lahti laseks. 14.01.2021.a võetud ühendust isaga, kes ütles, et talle oli pargis

jalutades arusaamatu, miks laps üksi kõnnib ja ta jooksis kiiresti lapse juurde. Kui ta jõudis

lapse juurde, hakkas keegi teda selga peksma ning sallist tirima (III kd, tlk 141). PPA

11.02.2021.a vastusest nähtuvalt algatati 12.01.2021.a sündmuse kohta kriminaalasi, milles

laste isa kuulati üle kannatanuna ning asi on kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu

lõpetatud (III kd, tlk 103).

- Maakohtus 19.03.2021.a toimunud ärakuulamisel (protokollis ekslikult märgitud

19.03.2020.a) rääkis Y kohtule 12.01.2021.a juhtumi kohta, et nad tulid vanaemaga poest, kui

ta nägi isa, kes võttis ta kinni, pani müüri vastu, ja ütles, et lähme kelgutama ja näeme teist

vanaema. Müüri vastas oli valus. Isa hoidis teda kinni, et vanaema ei saaks ligi tulla. Vanaema

arvab, et ta viib mind Ameerikasse. Kõik olid paanikas (III kd, tlk 159).

-Kliinilise lapsepsühholoogi TT 31.05.2021.a kokkuvõttest nähtub, et laps Y-l on ema sõnul

hirm õues ja koolis käia, keskendumisraskused, paanikahood, tikid, ei julge üks tuppa jääda,

õpib ainult koos pereliikmega. Kokkuvõtteks ja soovitusteks: rasked stressreaktsioonid ja

kohanemishäired, perekonna purunemine lahkumineku või lahutuse teel ning soovitav on

teraapiat jätkata (IV kd, tlk 31-33).

-Laste ema esitatud Tallinna Perekeskuse 18.07.2022.a vastusest nähtub, et laps Y on käinud

savitöös psühholoog AV juures eesmärgiga maandada ärevust (IV kd, tlk 174).

-Laste ema esitatud XXX lasteaia 27.07.2022.a tõendist nähtub, et noorem laps Q ei käinud

peale 2021.a jaanuari intsidenti mõnda aega lasteaias. Tagasi tulles märgati lapse käitumises

hirmu olla üksi. Rühmaga liikudes naudib laps neid pingevabalt ja võib öelda, et laps tunneb

Eestis end turvaliselt (IV kd, tlk 164 ja 164 pöördel).

-Laste isa 27.07.2022.a menetlusdokumendist selgub, et laste ema on võimaldanud isale lastega

suhelda vaid paar tundi kuus, aga alates augustist 2021.a lubab laste ema lastel isaga kohtuda 2

2-20-7510

korda kuus Mahena keskuses. Esimene kohtumine toimus 23.08.2021.a (IV kd, tlk 143, 154-

155).

-Kliinilise lapsepsühholoogi TT 26.07.2022.a vastustest nähtub, et tema vastuvõttudel on

käinud ainult vanem laps Y, kes on väljendanud, et soovib oma isaga suhelda, kuid pikemalt

ette teada, millal ja mil moel kontakt toimub. Isa käitumine on last hirmutanud, kuid samas jääb

mulje, et laps soovib täiskasvanute abiga leida viisi isaga kontakti säilimiseks. USA-s koos

olemise ajast on lapsel meeles vanemate sagedased tülid. Kolimine USA-sse oleks ilmselt raske,

kuna lõhuks uuesti vahepeal stabiliseerunud elurütmi. Mõju lastele vahendab see, kuidas mõjub

kolimine laste emale ja milline oleks ema kui esmase hooldaja kontakt lastega pärast kolimist.

Mõju laste emotsionaalsele, psühholoogilisele ja kognitiivsele heaolule seoses nende

tagastamisega USA-sse oleneb paljuski sellest, kas lapsed seda soovivad või on tegemist

sunniviisilise kodust lahkumisega. Prognoositavad on kohanemisraskused. Laste heaolu

tagamiseks on oluline täiskasvanute vaheline lugupidav ja heatahtlik suhtlus (IV kd, tlk 175).

- Eestkosteasutuse 21.09.2022.a vastusest nähtub, et lastega viimati 02.09.2022.a kohtudes

selgitasid nad, et vaatasid koos isaga viimasel korral veebikohtumisel filmi, mis neile väga

meeldis. Samuti rääkisid lapsed, et suhtlevad veebivahendusel oma vanaema ning tädiga, kes

USA-s elavad. Oli märgata, et lapsed on veebivahendusel suhtlusesse oma sugulastega kaasatud

ning neil on väga huvitav neid vestlusi teha (V kd, tlk 25).

54. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna märgitud tõendid alust konventsiooni artikkel 13 lg 1 lit

b kohaldamiseks, kuna tuvastatav ei ole, et laste tagastamine Ameerika Ühendriikidesse

kahjustaks äärmiselt tõsiselt nende heaolu. Ringkonnakohtu hinnangul võis lastel olla isa ees

ajutiselt hirm seoses 12.01.2021.a sündmusega. On mõistetav, et laps Y-l võis, arvestades tema

eluiga, vanaema hirmude tõttu vallandunud sündmuse käigu ja täiskasvanute ebaõnnestunuks

kujunenud omavahelise suhtluse tagajärjel tekkida trauma ja stressireaktsioonid. Samas on

lapse saviväljaterapeut viidanud juba lapse varasemas elueas (kui vanemad olid veel paarisuhtes

ja pere elas koos), kogetud kriisidele ja nende võimalikele mõjudele. Seega ei saa asuda

seisukohale, et laps Y psüühiline seisund on ebastabiilne eelkõige isa 12.01.2021a käitumise

tagajärjel, seda enam, et miski ei viita, et laste isa oleks laste suhtes varasemalt olnud vägivaldne

või saaks aimata tema soovi neid ära röövida nagu kardavad laste ema ja vanaema. Mahena

keskuse kinnitusel kulges 2 päeva varem toimunud kohtumine laste isa ja laste vahel edukalt.

Laps Q, kes ei osalenud 12.01.2021.a sündmuses, sai sellest juhtumist teada vaid lähedaste

kirjelduste kaudu, mis võis omakorda tema eluiga arvestades, vallandada lasteasutuse poolt

kirjeldatud hirmud ja reaktsioonid. Ringkonnakohus ei välista, et tõendites kirjeldatud laste ema

ja vanaema hirmud võivad olla mõjutanud laste suhtumist oma isasse. Asjas esitatud viimastest

materjalidest nähtuvalt suhtlevad lapsed isaga tänaseks stabiilselt juba pikemat aega, mistõttu

ei saa vastata tõele laste ema jätkuvad väited, et lapsed suhtlust isaga ei soovi ja on tema ees

hirmul.

55. Laste ema on esitanud tõendid ka selle kohta, et lapsed on Eestis kohanenud, käinud

lasteaias, käivad koolis, saanud teraapiat, tegelevad hobidega ning väitnud, et lastel

väljakujunenud elukorralduse muutmine kahjustaks nende heaolu. Ringkonnakohtu hinnangul

ei anna ka see väide ning esitatud tõendid kogumis alust laste tagastamata jätmiseks Ameerika

Ühendriikidesse.

56. Asja materjalidest nähtuvalt on lapsed kakskeelsed ja vahetanud elukohariiki vanemate

sellekohastest otsustest tulenevalt ka varem. Seega on lapsed pidanud suure tõenäosusega iga

kord uue elukeskkonnaga kohanedes taluma ka sellega kaasnevaid võimalikke ebamugavusi,

millede talumise kergus või raskus sõltub eelkõige vanemate toetusest. Sisuliselt samale

2-20-7510

seisukohale on jõudnud ka kliiniline lapsepsühholoog oma viimases arvamuses, rõhutades ema

mõju olulisust tagastamisel Ameerika Ühendriikidesse ja seda, et laste heaolu tagamiseks on

oluline täiskasvanute vaheline lugupidav ja heatahtlik suhtlus (IV kd, tlk 175 ja 175 pöördel).

Tema kui spetsialisti hinnangut ei kaalu eelnimetatud põhjustel üles XXX lasteaia

pedagoogilise personali arvamus, et Q peaks elama praeguse eesti perekonnaga koos (IV kd,

tlk 164 pöördel), XXX raamatukogu juhataja arvamus, et laste viimine neile uude ja võõrasse

keskkonda võib tekitada ja süvendada traumasid (IV kd, tlk 166 pöördel), Q inglise keele

õpetaja arvamus, et lapsele mõjuks teise riiki kolimine halvasti (IV kd, tlk 172), Q plokkflöödi-

õpetaja arvamus, et lapsi ei tohiks teineteisest eraldada ja nad peaksid jääma ema juurde (IV

kd, tlk 178) ja asjas esitatud lastele määratud esindaja ning eestkosteasutuse analoogsed

arvamused. Eeltoodut kokkuvõttes möönab ringkonnakohus, et laste tagastamine võib neile

esialgu tekitada elukorralduse muutusest tingitud teatavaid ebamugavusi, kuid leiab, et need

mõjud jäävad konventsiooni mõttes tavapärastesse piiridesse ega saa olla tagastamata jätmise

aluseks.

57. Laste tagastamata jätmiseks ei anna alust ka maakohtu märgitud asjaolu, et laste

tagasisaatmisel eraldatakse lapsed oma emast, kuna emal puudub Ameerika Ühendriikides elu-

ja töökoht ja majanduslik võimekus. Maakohus on ka selles osas ületanud diskretsioonipiire.

58. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et kohtupraktika kohaselt ei anna asjaolu, et lapse

tagastamine võib kaasa tuua väikelapse eraldamise emast, kui lapse ema otsustab lapsega mitte

kaasa minna, alust jätta laps Haagi lapseröövi konventsiooni artikli 13 lit b alusel tagastamata.

Lapse emal on võimalik vältida lapse emast eraldamist, kui ta läheb koos lapsega tagasi lapse

hariliku viibimiskoha riiki (vt Riigikohtu 18.02.2015.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-

14, p 18). Lapsele tema vanemast eraldamise tõttu tekkida võivaid kahjulikke tagajärgi saab

enamikul juhtudel vältida sel viisil, et laps tuleb tagasi koos vanemaga, kellest eraldamine võiks

kujutada tõsist ohtu lapse heaolule (vt Riigikohtu 06.12.2006.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

123-06, p 17). Nagu ringkonnakohus eespool märkis, on laste emal Ameerika Ühendriikidesse

naasmiseks õiguslik takistus arestiotsuse näol ära langenud.

59. Määruskaebuse esitaja väitel ei anna ükski maakohtu poolt välja toodud kaalutlus alust

konventsiooni artikkel 13 rakendamiseks. Ringkonnakohus nõustub ka selle väitega.

60. Konventsiooni artikkel 13 lg 2 kohaselt võib kohus või haldusasutus keelduda lapse

tagastamist nõudmast, kui laps on jõudnud vanusesse ja küpsusesse, kus on õige tema

arvamusega arvestada ning ta ei soovi tagasi tulla.

61. Eeltoodust tulenevalt tuli maakohtul tuvastada mitte ainult seda, kus riigis lapsed elada

soovivad, vaid ka see, kas lapsed on vastu Ameerika Ühendriikidesse naasmisele. Vaidlustatud

määrusest nähtuvalt maakohus seda teinud ei ole, vaid tugines ainult asjaolule, et lapsed

avaldasid määratud esindajale ja lastekaitsespetsialistile soovi elada Eestis. Ärakuulamise

protokollist ei järeldu samuti laste vastuseisu: laps Y leidis, et Eestis on toredam elada, Eesti ja

Ameerika on sama head ning laps Q rääkis, et talle meeldib rohkem Eestis (III kd, tlk 159 ja

159 pöördel). Võttes arvesse eeltoodut, ületas maakohus diskretsioonipiire, kui tugines laste

tagastamata jätmisel pelgalt nende soovile elada Eestis. Kuivõrd laste vastuseis Ameerikasse

naasmisele ei ole tuvastatav, puudub ringkonnakohtu hinnangul alus jätta lapsed Ameerika

Ühendriikidesse tagastamata konventsiooni artikkel 13 lg 2 alusel.

62. Määruskaebuse esitaja väitel on maakohus, juhul kui soovis kohaldada konventsiooni artikli

12 lg-t 2, mille kohaselt võib kohus jätta lapse tagastamata juhul, kui laps on uue keskkonnaga

harjunud, vääralt kohaldanud. Ringkonnakohus nõustub ka selle väitega.

2-20-7510

63. Selgitada tuleb, et konventsiooni artikkel 12 lg 2 rakendamine ei ole käesoleval juhul

võimalik, kuivõrd seab eelduseks selle, et laste tagastamise avaldus oleks esitatud pärast

artikkel 12 lg-s 1 nimetatud tähtaja möödumist. Konventsiooni artikkel 12 lg 1 sätestab, et kui

lapse äraviimine või kinnihoidmine on õigusvastane artikli 3 järgi ja kohtu- või

haldusmenetluse alguseks lapse asukohariigis on lapse õigusvastasest äraviimisest või

kinnihoidmisest möödunud alla aasta, nõuab asjaomane asutus lapse viivitamatut tagastamist.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt hoiab laste ema lapsi õigusvastaselt kinni alates 24.01.2020.a

(I kd, tlk 2 pöördel), laste isa esitas avalduse laste tagastamiseks 25.05.2020.a. Eeltoodust

tulenevalt ületas maakohus diskretsioonipiire ka sellega, kui tugines laste tagastamata jätmisel

sellele, et lapsed on Eesti kohanenud.

64. Lõpuks tuleb nõustuda sellegi määruskaebuse seisukohaga, et juhul, kui maakohus soovis

rakendada konventsiooni artikkel 13 lg 1 lit a või lit b, tuli kohtul artikkel 13 lg 3 kohaselt

arvestada laste sotsiaalset tausta käsitlevat infot, mille on andnud lapse hariliku viibimiskoha

keskasutus või muu pädev asutus. Kaaludes lapse tagastamata jätmist, on lapse huvide

paremaks kaitseks vajalik välja selgitada, milline on selle riigi, kust laps õigusvastaselt ära viidi,

lastekaitseks pädeva asutuse arvamus lapse tagastamata jätmise kohta (vt Riigikohtu

06.12.2006.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-06, p 20). Eeltoodust tulenevalt kohaldas

maakohus vääralt ka materiaalõigust.

65. Ringkonnakohus märkis eespool, et Riigikohtu teise juhise täitmine on sisuliselt

ebaõnnestunud. Samas ei ole see kaebuse lahendamisel takistuseks, kuna asja materjalidest

nähtuvalt suhtlus laste isa ja laste vahel toimib, laste ema suhtes väljastatud arestiotsus on

tühistatud ja seega ei pea lapsed nende tagastamisel minema lasteasutusse, vaid saavad

Ameerika Ühendriikides naasta kas oma ema või isaga.

66. Ringkonnakohtul ei ole asja materjalide pinnalt tekkinud kahtlust, et laste ema ei oleks

võimeline Ameerika Ühendriikides leidma nii elukohta või tööd. Ringkonnakohus arvestab

sealjuures ka laste isa määruskaebusega esitatud kompromissettepanekut laste emale juhuks,

kui ema tagastab lapsed vabatahtlikult Ameerika Ühendriikidesse, mille tingimusteks mh on, et

laste isa rendib laste emale omal kulul lastega elamiseks sobiva eluaseme hinnaga kuni 1200

USD kuus (ühe aasta jooksul), ostab laste emale heas seisundis auto, maksab laste ema

psühholoogilise nõustaja teenused (1 kord kuu ühe aasta jooksul), maksab laste koolituse ja

kannab kõik muud laste kasvatamisega seotud kulud (IV kd, tlk 8). Laste isa elukoha aadress

on küll muutunud, (IV kd, tlk 144 pöördel), kuid tegemist on sama osariigiga, kus pere elas

varem. Seega on teada põhimõtteliselt ka see, kus hakkaksid lapsed Ameerika Ühendriikides

elama, olenevalt sellest, kas laste ema määruse vabatahtlikult täidab või mitte. Kuna lapsed

suhtlevad eestkosteasutuse teatel ka oma isapoolsete sugulastega (V kd, tlk 25 pöördel), võib

järeldada ka seda, et Ameerika Ühendriikidesse naasmisel ei oleks laste lähiringkond kohapeal,

juhul kui laste ema nendega ei naase, piiratud ainult oma isaga.

67. Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et laste tagastamata jätmiseks

seaduslikku alust pole ja lapsed tuleb tagastada Ameerika Ühendriikidesse.

Määruse täitmise kord

68. Konventsiooni eesmärgist lähtuvalt tuleb tagada lapse võimalikult kiire tagastamine tema

hariliku viibimiskoha riiki.

69. Riigikohus on selgitanud, et kuna Haagi lapseröövi konventsioon ei reguleeri lapse

tagastamise menetluse praktilisi küsimusi, tuleb enne, kui kohus teeb lahendi lapse tagastamise

2-20-7510

kohta, lahendada kohtulahendi täitmise praktilised ja õiguslikud küsimused, arutades need

pooltega enne läbi. Lapse tagastamise määrus peab olema nii detailne kui võimalik ning

sisaldama kõiki lapse tagastamise praktilisi küsimusi ning vajadusel ka sunnivahendeid.

Vajadusel peavad lahendis olema hierarhiliselt märgitud viisid, kuidas lahendit tuleb täita.

Kohus peaks võimaldama lapse äraviinud isikul vabatahtlikult lapse tagastamise määrust täita,

kui see on lapse huvidest lähtudes kõige sobilikum viis kohtumääruse täitmiseks. Kohus peaks

üldjuhul määrama lapse äraviinud isikule tähtaja lapse vabatahtlikuks tagastamiseks hariliku

viibimiskoha riiki ning juhuks, kui seda tähtaega ei järgita, kohustama lapse äraviinud isikut

andma laps kohtu määratud tähtajal üle avalduse esitajale lapse tagastamiseks (vt Riigikohtu

18.02.2015.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-14, p 20, 21).

70. Ringkonnakohus küsis laste vanematelt seisukohti, milline võiks nende arvates olla

määruse hüpoteetiline täitmise kord juhul, kui kohus laste isa määruskaebuse rahuldab. Laste

isa esitatud ettepaneku kohaselt peab laste ema lastele ostma lennupiletid lennuks Eestist

(Tallinna Lennujaam) Ameerika Ühendriikidesse (Chicago O´Hare International Airport) ja

saatma lapsed Eestis lennuki peale; laste lahkumise kuupäev peab olema kooskõlastatud laste

isaga; laste ema peab laste isale teatama laste Ameerika Ühendriikidesse saabumise kuupäeva,

kellaaja ja lennu numbri; lapsed lahkuvad Eestist ja naasevad Ameerika Ühendriikidesse koos

isaga; laste ema ja/või laste haigestumine ei takista laste tagastamist. Juhul, kui laste ema

tugineb laste haigestumisele kui laste mittetagastamise põhjusele, peab laste haigestumine

olema dokumentaalselt tõendatud. Laste isal on õigus saata enda kulul arst laste ülevaatamiseks

nende tervisliku seisundi hindamiseks. Laste isa poolt kutsutud arst koostab arvamuse, milles

hinnatakse laste tagastamise valmidust ning see on laste tagastamise valmiduse osas lõplik ja

siduv; laste emal on kohustus laste isale välja anda laste kehtivad reisidokumendid; juhul, kui

nimetatud dokumendid on aegunud, kasutuskõlbmatud või kadunud, on laste ema kohustatud

vormistama lastele uued vajalikud reisidokumendid (USA passid); ringkonnakohus annab loa

laste osale taotleda lastele reisidokumendi juhuks, kui laste ema ei täida laste dokumentide

üleandmise kohustust; kohtumäärus loetakse täidetuks, kui laste ema on laste isale üle andnud

laste kehtivad reisidokumendid, ostnud lastele ja laste isale lennupiletid sihtlennujaamani ja

saatnud lapsed Eestist väljuva lennu peale; laste emal on võimalik kohtumäärust vabatahtlikult

täita ja lapsed Ameerika Ühendriikidesse tagastada 30 päeva jooksul arvates määruse

jõustumisest (IV kd, tlk 188-189). Laste ema oma ettepanekuid ei teinud ning teatas, et ei pea

laste tagastamist Ameerika Ühendriikidesse mitte ühelgi viisil ega juhul võimalikuks (IV kd,

tlk 181).

71. Eeltoodust tulenevalt ei pea ringkonnakohus võimalikuks kohustada laste ema viima lapsi

tagasi nende hariliku viibimiskoha riiki Ameerika Ühendriikidesse, kuid leiab, et laste huvides

on jätta laste emale kui lapsi kinni hoidvale isikule võimalus määruse vabatahtlikuks täitmiseks.

Seda on mõistlikuks peetud kohtupraktikas (vt Riigikohtu 18.02.2015.a kohtumäärus

tsiviilasjas nr 3-2-1-146-14, p 20) ja nõnda on soovinud ka laste isa (IV kd, tlk 189).

72. Võttes arvesse eeltoodut ja samuti seda, et käesolevaks ajaks on ära langenud takistus

Ameerika Ühendriikides laste ema suhtes tehtud arestiotsuse näol, laste ema ei ole ümber

lükanud laste isa väidet, et emal on Ameerika Ühendriikide kodakondsus ja õigus teha seal

tööd, vabalt siseneda ja lahkuda riigist, määrab ringkonnakohus, et laste emal on võimalik

käesolevat kohtumäärust vabatahtlikult täita ja lapsed Ameerika Ühendriikidesse tagastada 30

päeva jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest.

73. Seoses laste isa ettepanekuga määruse täitmise võimaliku korra osas märgib

ringkonnakohus, et ei pea vajalikuks kehtestada laste emale kohustust üle anda laste

reisidokumentidena ainult USA passid, arvestades, et asja materjalidest (III kd, tlk 12) ja

2-20-7510

kohtute infosüsteemist nähtuvalt on mõlemal lapsel ka kehtiv Eesti Vabariigi pass, mis on ITDS

§ 2 lg 2 p 2 ja § 3 lg 1 p 1 kohaselt samuti reisidokument. Eeltoodust tulenevalt ei ole vajalik

määruse täitmist reguleerida ka isale õiguse andmisega taotleda lastele vajalikke

reisidokumente, vaid määrata, et laste emal on igal juhul kohustus tagada lastel kehtivate

reisidokumentide (USA passide ja/või Eesti Vabariigi passide) olemasolu ja need laste isale üle

anda. Samuti ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kohustada laste ema ostma laste isale

lennupiletit Eestist Ameerika Ühendriikidesse sõitmiseks, arvestades, et vanematel on ühine

hooldusõigus ja laste emal on määruse täitmiseks niigi kohustus osta lennupiletid lastele.

74. Arvestades, et TsMS § 442 lg 5 teise lause kohaselt peab otsuse resolutsioon olema selgelt

arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita, mis kohaldub tulenevalt TsMS § 463 lg-st 2 ka

kohtumäärustele ning vältimaks vanemate omavahelisi vaidlusi, tuleb ringkonnakohtu

hinnangul täpsustada laste isa poolt väljapakutud määruse täitmise korda sellega, et: 1) laste

emal tuleb lapsed nende tagastamiseks Ameerika Ühendriikidesse anda üle laste isale Tallinna

Lennujaamas kuupäeval ja kellaajal, mis on loetud sobivaks laste vanemate kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis saavutatud kooskõlastuste tulemusena, kokkuleppele

mittejõudmisel hiljemalt laste isa poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis laste emale

esitatud nõudes märgitud kuupäeval ja kellaajal, 2) lennupiletite ostmisel on laste ema

kohustatud laste isale viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatama laste

Eestist Ameerika Ühendriikidesse saabumise kuupäeva, kellaaja ja lennu numbri, selleks, et

laste isa saaks osta samale lennule lennupileti; 3) laste ema on kohustatud laste isa poolt

saadetud arstil võimaldama laste tervisliku seisundi hindamist nende tagastamiseks Ameerika

Ühendriikidesse ning isal on õigus saata oma arst laste tervisliku seisundi hindamiseks juhul,

kui laste ema on esitanud laste haigestumist kui tagastamist mittevõimaldavat asjaolu tõendava

dokumendi; 4) laste kehtivad reisidokumendid on laste ema kohustatud laste isale üle andma

hiljemalt laste saatmisel Eestist Ameerika Ühendriikidesse väljuva lennuki peale, 5) juhul, kui

laste reisidokumendid on aegunud, kasutuskõlbmatud või kadunud, on laste ema kohustatud

andma vajalikud nõusolekud ja vormistama lastele uued vajalikud reisidokumendid.

75. Eeltoodust tulenevalt ja juhuks, kui laste ema määrust vabatahtlikult ei täida, on ta

kohustatud andma lapsed nende tagastamiseks Ameerika Ühendriikidesse üle nende isale

vastavalt järgnevale määratud korrale ja tingimustele: (1) lapsed lahkuvad Eestist ning naasevad

Ameerika Ühendriikidesse koos laste isaga. Laste Eestist lahkumise kuupäev peab olema

kooskõlastatud laste isaga ning laste emal tuleb lapsed nende tagastamiseks Ameerika

Ühendriikidesse anda üle laste isale Tallinna Lennujaamas kuupäeval ja kellaajal, mis on loetud

sobivaks laste vanemate kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis saavutatud kooskõlastuste

tulemusena, kokkuleppele mittejõudmisel hiljemalt laste isa poolt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis laste emale esitatud nõudes märgitud kuupäeval ja kellaajal. (2) laste emal

on kohustus osta lastele lennupiletid lennuks Eestist (Tallinna Lennujaam) Ameerika

Ühendriikidesse (Chicago O'Hare International Airport) ja saata lapsed Eestis lennuki peale.

Lennupiletite ostmisel on laste ema kohustatud laste isale viivitamatult kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis teatama laste Eestist Ameerika Ühendriikidesse saabumise kuupäeva,

kellaaja ja lennu numbri, selleks, et laste isa saaks osta samale lennule lennupileti; (3) laste ema

ja/või laste haigestumine ei takista laste tagastamist Ameerika Ühendriikidesse. Juhul, kui laste

ema tugineb laste haigestumisele kui laste mittetagastamise põhjusele, peab laste haigestumine

olema dokumentaalselt tõendatud. Juhul, kui laste ema on esitanud laste haigestumist tõendava

dokumendi, on laste isal õigus saata enda kulul arst laste ülevaatamiseks nende tervisliku

seisundi hindamise eesmärgil ja laste emal on kohustus seda võimaldada. Laste isa poolt

kutsutud arst koostab arvamuse, milles hinnatakse laste Ameerika Ühendriikidesse tagastamise

valmidust ning see on laste tagastamise valmiduse osas lõplik ja siduv; (4) laste ema on

kohustatud tagama lastel kehtivate reisidokumentide olemasolu ja need laste isale üle andma

2-20-7510

hiljemalt laste saatmisel Eestist Ameerika Ühendriikidesse väljuva lennuki peale. Juhul, kui

nimetatud dokumendid on aegunud, kasutuskõlbmatud või kadunud, on laste ema kohustatud

andma vajalikud nõusolekud ja vormistama lastele uued vajalikud reisidokumendid (Ameerika

Ühendriikide passid ja/või Eesti Vabariigi passid); (5) kohtumäärus loetakse täidetuks, kui laste

ema on ostnud lastele lennupiletid sihtlennujaamani, saatnud lapsed koos kehtivate

reisidokumentidega Eestist väljuva lennu peale ja lapsed nende isale Tallinna Lennujaamas üle

andnud.

Määruse täitmise tagamise abinõud

76. Laste isa on ringkonnakohtult taotlenud ka määruse täitmise tagamist ning palunud ette

näha kohtutäiturile õiguse jõu kasutamiseks laste või laste tagastamiseks kohustatud isiku

suhtes TMS § 179 alusel (IV kd, tlk 189).

77. TMS § 179 lg 4 sätestab, et kohtutäitur võib kasutada lapse või lapse üleandmiseks või

suhtlemise võimaldamiseks kohustatud isiku suhtes jõudu üksnes kohtulahendi alusel. Kohus

lubab lahendi täitmiseks jõudu kasutada üksnes juhul, kui muude vahendite rakendamine on

jäänud või jääb tulemusteta või kui on vajalik lahendi kiire täitmine ning jõu kasutamist

õigustab vajadus tagada lapse heaolu, mida ei ole muul viisil võimalik saavutada.

78. Ringkonnakohus ei ole tsiviilasja materjalide põhjal kindel, et laste ema asub laste

tagastamiseks kohustavat määrust vabatahtlikult täitma. Kohtulahendi kiire täitmine on vajalik

konventsiooni eesmärgist lähtuvalt ning kokkuvõttes ka laste huvides. Seetõttu peab

ringkonnakohus vajalikuks vastavalt TMS § 179 lg-le 4 näha määruse resolutsioonis ette

kohtutäituri õiguse rakendada vajadusel laste ema kui laste tagastamiseks kohustatud isiku

suhtes vahetut jõudu. Arvestades luba kasutada kohustatud isiku suhtes jõudu, annab

ringkonnakohus kohtutäiturile täiendavalt TMS § 28 lg 2 alusel loa siseneda määruse täitmiseks

laste ema valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi

otsida. Vastavalt TMS § 28 lg-s 3 sätestatule peavad ruumide ja maatüki läbiotsimist taluma ka

isikud, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on.

79. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et TMS § 179 lg-te 1 ja 2 kohaselt teeb

kohtutäitur lapse üleandmise asjas täitetoimingu lapse elukohajärgse või erandina kohustatud

isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse esindaja osavõtul, kellel on eriteadmised lastega

suhtlemiseks. Kui kohustatud isik takistab sundtäitmist, teeb kohtutäitur sissenõudja avalduse

alusel kohtule ettepaneku kohustatud isiku trahvimiseks. Hagita menetluses on avaldajaks

sissenõudja ja puudutatud isikuks võlgnik. Trahv nõutakse sisse riigieelarvesse. Kohtutäituril

on õigus kohustatud isikut TMS § 179 lg-test 2¹-2³ tulenevalt trahvida või määrata talle arest.

80. Seoses laste isa taotlusega lubada kasutada jõudu ka laste suhtes selgitab ringkonnakohus,

et kuigi TMS § 179 lg 4 on kohtulahendi täitmise tagamiseks kohaldatav ka lapseröövi asjades

(vt Riigikohtu 18.02.2015.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-14, p 22), võib kohtutäitur

viidatud sätte alusel kasutada lapse või lapse üleandmiseks või suhtlemise võimaldamiseks

kohustatud isiku suhtes jõudu üksnes kohtulahendi alusel. Kohus lubab lahendi täitmiseks

jõudu kasutada üksnes juhul, kui muude vahendite rakendamine on jäänud või jääb tulemusteta

või kui on vajalik lahendi kiire täitmine ning jõu kasutamist õigustab vajadus tagada lapse

heaolu, mida ei ole muul viisil võimalik saavutada. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et

asjas ei ole käesolevaks hetkeks esitatud tõendeid, mis võimaldaks asuda seisukohale, et

eelnimetatud tingimused on täidetud, puudub ringkonnakohtul seaduslik alus sellist õigust

kohtutäiturile anda.

2-20-7510

Taotluste lahendamine

81. Ringkonnakohus jätab rahuldamata laste isa 24.05.2021.a määruskaebusega esitanud

taotluse selgitada Illinoisi osariigi pädeva asutuselt välja laste sotsiaalset tausta käsitleva teave

ning 18.09.2022.a taotlus selgituste andmiseks, kuna laste isa avaldus laste tagastamiseks

rahuldatakse ning puudub vajadus laste isa poolt soovitud tõendite kogumiseks ja selgituste

saamiseks. Samuti jääb rahuldamata laste isa 30.08.2022.a taotlus anda kohtutäiturile määruse

täitmise tagamiseks luba kasutada laste suhtes jõudu eespool toodud põhjustel.

82. Ringkonnakohus jätab rahuldamata laste ema 28.07.2022.a taotluse tõendite kogumiseks,

kuna asjas on esitatud piisavalt tõendeid selleks, et teha lõpplahend. Samuti jääb rahuldamata

laste ema taotlus laste ärakuulamiseks, kuna lapsed on ära kuulatud neile määratud esindaja,

eestkosteasutuse töötajate ja maakohtu poolt, samuti on asjas esitatud kliinilise

lapsepsühholoogi arvamus.

83. Ringkonnakohus rahuldab laste ema 07.06.2021.a, 28.07.2022.a, 30.08.2022.a taotlused

tõendite vastuvõtmiseks ja võtab dokumentaalsete tõenditena vastu: 1) Ä 06.06.2021.a selgitus

ja 2) kliinilise psühholoogi TT kokkuvõte; 3) kliinilise psühholoogi TT hinnang, 4) Tallinna

Perekeskuse hinnang; 5) XXX Raamatukogu juhataja seisukoht, 6) Mahena Keskuse kiri isa

rikkumiste kohta, 7) Inglise keele õpetaja kokkuvõte, 8) Flöödiõpetaja kokkuvõte ja selle tõlge,

9) Tallinna XXX Lasteaia hinnang; 10) Q koolikoha määramise otsus koos tõlkega.

84. Ringkonnakohus rahuldab laste isa 27.07.2022.a taotluse tõendite vastuvõtmiseks ja võtab

dokumentaalsete tõenditena vastu: 1) AS A ja selle tõlge eesti keelde; 2) 24.08.2021.a kiri

Mahena keskusest; 3) isa pildid (2 tk) lastega 23.08.2021.a toimunud kohtumisel. Kõik

ringkonnakohtu poolt vastuvõetud tõendid on TsMS § 238 lg 1 mõttes asja lahendamiseks

tähtsust omavad.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

85. Juhindudes TsMS § 173 lgs-t 1 märgib ringkonnakohus määruskaebusmenetluses kantud

menetluskulude jaotuse.

86. Eesti Vabariik on konventsiooniga ühinedes teinud konventsiooni artikli 26 lg-s 3

nimetatud reservatsiooni, mille kohaselt ei võta riik endale kohustusi seoses artikli 26 teises

lõikes nimetatud kuludega, mis tulenevad advokaadi või õigusnõustaja osalemisest või

kohtumenetlusest, välja arvatud juhul, kui kulutusi võib katta riigi õigusabi ja õigusnõustamise

süsteemi kaudu. Riigikohus on artikkel 26 tõlgendamisel selgitanud, et olukorras kus riik on

teinud konventsiooni art 26 kohaldamise kohta art-s 42 sätestatud reservatsiooni ning

sätestanud, et Eesti Vabariik ei võta art-s 26 nimetatud kulude kandmisel muid kohustusi, kui

neid, mida kantakse riigi õigusabi süsteemi kaudu, kohaldub menetluskulude jaotuse

otsustamisel tavapärane riigisisene kord. Kuna tegu on hagita menetlusega, kohaldub

menetluskulude jaotuse otsustamisel TsMS § 172 lg 1 (vt Riigikohtu 15.03.2017.a kohtumäärus

tsiviilasjas nr 3-2-1-176-16, p 25). Eeltoodust tulenevalt on maakohus põhimõtteliselt eksinud

ka selles, et kohaldas menetluskulude jaotamisel TsMS § 172 lg 7 teist lauset.

87. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite

2-20-7510

või tõendi. TsMS § 172 lg 3 teise lause kohaselt võib kohus jätta hagita perekonnaasja

menetluse kulud täielikult või osaliselt riigi kanda.

88. Ringkonnakohus on eeltoodule tuginedes seisukohal, et laste esindamisega seotud

menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus tuleb jätta riigi kanda, teiste menetlusosaliste

maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud on avalduse ja määruskaebuse

rahuldamist arvestades õiglane jätta laste ema, kui lapseröövi toime pannud vanema kanda.

89. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt ei määranud maakohus menetluskulusid kindlaks,

mistõttu ei tee seda ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177

lg 1 p 2 ja lg 2 alusel pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist kindlaks maakohus. Riigi

õigusabi osutanud advokaadi tasu ja kulude suuruse määrab ringkonnakohus kindlaks eraldi

määrusega.

90. Määruse resolutsiooni punktide 1-4 ja 9-10 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole määruse resolutsioon

edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/