3-22-1988/4 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

J õ h v i k o h t u m a j a

K OH TU MÄ Ä RU S

Kohtuasja number

3-22-1988

Määruse kuupäev

05.10.2022

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X.X

kaebus

Viru

Vangla

kohustamiseks

kaebaja

erialaarstide

vastuvõtule

suunamiseks

koos

esialgse

õiguskaitse taotlusega

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X, volitatud esindaja Stefanie Staritšenkov

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta X.X riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

2. Tagastada X.X kaebus.

3. Jätta X.X taotlus tunnistaja ülekuulamiseks läbi

vaatamata.

4. Jätta X.X esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 4 peale võib esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest

arvates

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4,

§ 252

lg

7,

§ 204 lg

1,

riigi

õigusabi

seaduse

(RÕS) § 15 lg 8).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. X.X esitas 18.09.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse Viru

Vangla vastu, milles taotleb Viru Vangla kohustamist tegema ettekirjutust kaebaja eriarstide

vastuvõtule suunamiseks. Kaebaja esitas 08.08.2022 vangale taotluse sooviga saada saatekiri

erialaarstidele ning 09.09.2022 haldusmenetluse seaduse (HMS) alusel toimingu põhjendamise

taotluse (kas ja millal vangla vastab tema 08.08.2022. a taotlusele). Kaebaja ei ole enda

pöördumistele vanglalt vastuseid saanud. Kaebaja on seisukohal, et vangla on tema

terviseseisundi jälgimisel tegevusetu ega ole teostanud tema tervise suhtes järelevalvet. Kaebaja

vajab esialgset õiguskaitset, kuna tema tervis halveneb iga päevaga, mil ta ei saa vajalikku

arstiabi. Vangla ei suuna kaebajat spetsialistide juurde, kuigi vanglal endal puudub võimekus,

oskus ja pädevus kaebajat ravida.

2. Viru Vangla selgitas 26.09.2022. a vastuses kohtunõudele, et kaebaja tervisekaardi

väljavõttest nähtub, et vangla tervishoiutöötajad on pärast 08.08.2022 korduvalt käsitlenud

kaebaja taotlusi vanglavälise tervishoiutöötaja juurde suunamiseks. Samuti on vangla kaebaja

3-22-1988

2

08.08.2022. a taotlust käsitlenud nt 10.08.2022, 12.08.2022 ja 17.08.2022 toimunud vangla arsti

vastuvõtul.

Vangla

otsused

on

kirjas

tervishoiuteenuste

dokumentides.

Vangla

dokumendiregistrist ei nähtu, et X.X oleks esitanud 08.08.2022. a taotluste lahenduste peale

vaide. Vangla palub jätta X.Xi esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus lahendab esmalt kaebaja riigi õigusabi taotluse (I), seejärel selgitab, miks tuleb kaebus

tagastada (II), ning lahendab viimasena kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (III).

I

4. Kaebaja on kaebuses palunud anda talle advokaat põhjusel, et ta ei oma juriidilist haridust

ega rahalisi vahendeid kvalifitseeritud advokaadi palkamiseks. Kohus mõistab kaebaja taotlust

selliselt, et ta soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses vastavalt

RÕS § 4 lg 3 p-le 5.

5. Kohus märgib, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu

ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha

üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole taotleja majanduslik

seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS §-s 7 on sätestatud alused, millal riigi

õigusabi ei anta.

6. Riigi õigusabi taotluse lahendamisel peab kohus muu hulgas hindama taotleja võimet oma

õigusi ise kaitsta. Riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma

(RÕS § 7 lg 1 p 1). Kohtu hinnangul on X.X isik, kes on võimeline ise oma õigusi kaitsma.

Kaebaja on koostanud kohtule kaebuse, millest nähtub tema tahe ja soovitud eesmärk. Kohtul

puudub põhjus arvata, et kaebaja ei suudaks ka edaspidi oma õigusi kohtus kaitsta või vanglale

taotlusi ja/või vaideid esitada. Kohus selgitab, et vanglal on haldusorganina nii uurimis- kui ka

selgitamiskohustus (HMS §-d 6 ja 36), mis aitavad tagada kaebaja õiguste kaitset. Ka

halduskohtusse pöördumine ei eelda kaebajal juriidiliste teadmiste olemasolu, vaid kaebaja

võibki oma sõnadega selgitada, miks ta vangla tegevusega ei nõustu ning millist vangla tegevust

ta vaidlustada soovib. Seda on kaebaja kaebuses ka teinud ning praeguses menetlusstaadiumis

ei ole kohtule seega äratuntav vajadus kaebaja õiguste kaitse tagamiseks talle riigi õigusabi

korras esindaja määramiseks.

7. Eelnevat arvestades jätab kohus riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

II

8. HKMS § 120 lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas

välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta

jätmiseks.

9. Kaebaja palub kohtul kohustada vanglat suunama teda eriarstide vastuvõtule

(HKMS § 37 lg 2 p 2).

10. Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub tagastamisele, kuna kaebajal on läbimata

kohustuslik kohtueelne menetlus.

11. Kohustamiskaebusega on kaebajal õigus halduskohtusse pöörduda juhul, kui ta on läbinud

kohtueelse menetluse vanglas. Vangistusseaduse § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval,

arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus

halduskohtule HKMS-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või

vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning

3-22-1988

3

vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata

või tähtaegselt lahendamata jätnud.

12. HKMS § 121 lg 1 p 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust

korrast (vt ka HKMS § 47 lg 1).

13. Viru Vangla 26.09.2022. a vastusest kohtule nähtub, et X.X ei ole esitanud vaiet vangla

võimalikule tegevusetusele kaebaja eriarstide vastuvõtule suunamata jätmisel. Kuigi kaebaja

märgib, et vangla on jätnud tema 08.08.2022. a taotlusele vastamata, nähtub kaebaja

tervisekaardi väljavõttest, et vangla on võtnud sisulise seisukoha kaebaja taotluse osas vähemalt

osaliselt, leides, et kaebajal puudub praegusel hetkel vajadus eriarstide vastuvõtule saamiseks

(nt 17.08.2022. a sissekanne kaebaja tervisekaardis). Samas, 10.08.2022 kaebaja tervisekaarti

tehtud sissekandest nähtub, et kaebaja registreeriti oftalmoloogi vastuvõtule, kes saab hinnata

ka eriarsti vajadust. Kui kaebaja leidis, et vangla on jätnud tema 08.08.2022. a taotluse sisuliselt

lahendamata, oli tal õigus esitada vanglale vaie toimingu sooritamiseks kohustamise nõudes

(HMS § 72 lg 1 p 3). Kaebaja 09.09.2022 vanglale esitatud pöördumist ei saa praegusel juhul

käsitada vaidena. Seega tuleb kaebus Viru Vangla kohustamise nõudes kaebaja suunamiseks

eriarstide vastuvõtule HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada.

14. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda seaduse nõuetele

vastava kaebusega uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

15. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, jätab kohus kaebaja taotluse tunnistaja üle kuulamiseks

läbi vaatamata. Kaebajal on võimalik esitada see taotlus uuesti, kui ta läbib asjas kohustusliku

kohtueelse menetluse ning otsustab pöörduda uuesti kaebusega kohtu poole.

III

16. X.Xi kaebuses sisaldub esialgse õiguskaitse taotlus, milles ta selgitab, et tema tervis

halveneb iga päevaga, mil ta ei saa vajalikku arstiabi, kuna vangla ei suuna teda spetsialistide

juurde, kuigi vanglal endal puudub võimekus ning oskus ja pädevus kaebajat ravida. Kaebaja

sõnul peaks ta esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel kohtumenetluse ajal ilma ravita

piinlema.

17. Kohus leiab, et kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust ei ole võimalik sisuliselt lahendada.

HKMS § 249 lõigete 1 ja 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule

igas menetlusstaadiumis ning seda ka juba vaidemenetluse ajal. Viidatud sätetest tuleneb, et

esialgse õiguskaitse taotluse esitamine on lubatav siis, kui taotluse esitaja on esitanud kohtule

taotlusega seotud kaebuse või haldusorganile vaide ning vastav kohtumenetlus või

vaidemenetlus on pooleli. Käesoleval juhul esitas kaebaja küll koos esialgse õiguskaitse

kohaldamise taotlusega kohtule kaebuse, kuid kohus tagastab selle kaebuse kohustusliku

kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu (määruse punktid 8–15). Kuna vaidemenetlust

seonduvalt Viru Vangla kohustamise nõudega kaebaja suunamiseks eriarstide juurde ei ole

käimas, on esialgse õiguskaitse taotluse lubatavuse eeldused täitmata ja taotlus tuleb jätta

HKMS§ 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)