2-22-11006/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Triin Niinemets Määruse tegemise aeg ja koht 5. oktoober 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-11006 Tsiviilasi Tartumets OÜ hagi Finhol Blue OÜ (pankrotis) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlustoiming hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Tartumets OÜ, registrikood 10829047, lepinguline esindaja M. P.; Kostja Finhol Blue OÜ (pankrotis), registrikood 12179688, pankrotihaldur M. N., juhatuse liige M. K. Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartumets OÜ hagi Finhol Blue OÜ (pankrotis) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks läbi vaatamata. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Määrus toimetada kätte pooltele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD 1. Tartu Maakohtu menetluses on Tartumets OÜ (hageja) hagi Finhol Blue OÜ (pankrotis, kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus on 28. juulil 2022 esitatud hagiavalduse võtnud menetlusse 19. augusti 2022 määrusega ning kohustanud kostjat hagile vastama 21 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Tähtaega on kostja taotlusel pikendatud 24. oktoobrini 2022. 2. Tartu Maakohus kuulutas 4. oktoobri 2022 määrusega tsiviilasjas nr XXX välja Finhol Blue OÜ pankroti kell 15.30 ja nimetas pankrotihalduriks vandeadvokaat M. N.i. KOHTU SEISUKOHT

2

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 alusel võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. PankrS § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu või kaebus võlgniku suhtes tehtud avalik-õigusliku rahalise nõude kohta käiva haldusakti peale, mille kohta ei ole veel tehtud lahendit, jätab kohus nõude või kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud rahalise karistuse või konfiskeerimise või selle asendamise määramise otsustamine kriminaalmenetluses ning elatise kohustuse nõue tsiviilkohtumenetluses, samuti kaebus väärteoasjas mõistetud rahatrahvi kohta. PankrS § 43 lg 2 lähtub põhimõttest, et võlgniku pankroti väljakuulutamise järgselt lahendatakse võlausaldajate nõudeid puudutavad vaidlused pankrotiseaduses sätestatud korras toimuvas nõuete tunnustamise menetluses. 4. Kohtumenetlus käesolevas tsiviilasjas on alanud enne kostja pankroti väljakuulutamist. Kohtumenetluse esemeks on varaline nõue kostja vastu ning kostja suhtes on välja kuulutatud pankrot 4. oktoobril 2022 kell 15.30. 5. Kuna kohus ei ole käesolevas tsiviilasjas otsust teinud, jätab kohus hagi PankrS § 43 lg 2 ja TsMS § 423 lg 3 alusel läbi vaatamata. PankrS § 44 lg 1 järgi pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõuded võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. Seega saab hageja oma nõudeõigust teostada pankrotimenetluse raames. 6. TsMS § 426 lg 1 järgi hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. 7. PankrS § 43 lg 3 sätestab, et kohus taastab hageja avalduse alusel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud menetluse, kui kõrgema astme kohus on pankrotimääruse tühistanud ja on jõustunud määrus, millega pankrotiavaldus on jäetud rahuldamata, samuti juhul, kui pankrotimenetlus on pärast pankroti väljakuulutamist lõppenud raugemise tõttu. 8. Vastavalt TsMS § 173 lg-tele 1, 2 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. 9. PankrS § 431 lg 3 järgi kui kohus jätab nõude PankrS § 43 lg-s 2 sätestatud juhul läbi vaatamata, jäävad poolte menetluskulud poolte endi kanda, kui kohus ei otsusta teisiti. Tegemist on erinormiga menetluskulude jaotamise kohta, mis annab kohtule kaalutlusruumi otsustada teisiti vastavate asjaolude olemasolul (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20. mai 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-21-118175, p 11). Kohus on seisukohal, et õige ja õiglane on jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. 10. Kohus selgitab hagejale, et hagejal on õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist (TsMS § 150 lg 1 p 3).

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik