2-19-18722/102 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

5. oktoober 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-18722

Tsiviilasi

Osaühingu Toiran hagi X ja Mirolux OÜ vastu kahju

hüvitamiseks ja alusetult saadu tagastamiseks ning X

vastuhagi osaühingu Toiran vastu töösuhtest tuleneva

võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 7. jaanuari 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Toiran apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): osaühing Toiran (registrikood

10812377), lepinguline esindaja Tiia-Edith Tammeleht ja

seaduslik esindaja juhatuse liige MK

Kostja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Signe Paap

Muu menetlusosaline

Endine kostja (kompromissiga ühinenud isik):

Mirolux OÜ (registrikood 14444568), seaduslik esindaja

juhatuse liige X

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 3. oktoobri 2022, millel osalesid

kompromissi osapooled ja nende esindajad

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 7. jaanuari 2022 otsuse resolutsiooni punktid 1, 5 ja 6

ning resolutsiooni juures märgitud menetluskulude jaotuse punktid 1 ja 3,

kinnitades nende asemel osaühingu Toiran (hageja), X (kostja) ja Mirolux OÜ

kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. hageja ja kostja loobuvad kõigist oma käesolevas asjas vastastikku esitatud

nõuetest;

1.2. kostja

maksab

hagejale

hüvitise

64 eurot,

mille

tasub

hiljemalt

15. oktoobril 2022 hageja lepingulise esindaja Tiia-Edith Tammeleht

pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXXXXX;

1.3. hageja loobub Harju Maakohtu 12. augusti 2022 määrusega Mirolux OÜ-lt

välja mõistetud menetluskulu hüvitise nõudest 403 eurot ja loeb selle

kohustuse käesoleva kompromissi täitmisel samuti täidetuks;

1.4. kompromissi osapooled avaldavad, et pärast kompromissi täitmist ei ole neil

vaidluse eseme ega menetluskulude hüvitamise suhtes teineteise vastu nõudeid.

2. Tsiviilasja nr 2-19-18722 menetlus lõpetada.

2 (4)

3. Tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 245 eurot samale saajale

ja pangakontole, nagu lõiv tasuti.

4. Kompromissiga hõlmamata hageja ja kostja menetluskulud maa- ja ringkonna-

kohtus jätta nende endi kanda, v.a tagastatav riigilõiv. Kompromissiga hõlmatud

nõuetega seonduvaid menetluskulusid pole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

Edasikaebamise kord

Käesolevale kohtumäärusele ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Toiran (hageja) esitas 28. novembril 2019 Harju Maakohtule hagi X (kostja I)

vastu tekitatud kahju 300 eurot hüvitamise ja Mirolux OÜ (kostja II) alusetult saadud 250 euro

tagastamise nõudes.

Hageja väitel tuleneb nõue kostja I vastu järgmistest asjaoludest:

-

pooled sõlmisid 5. septembril 2019 käsunduslepingu, mille järgi kohustus kostja I

osutama hagejale üldehitustöid. Lepingu p 2.1.2 järgi võis hageja määrata kostja I tööle

ka mõne teise äriühingu ettevõttesse tingimusel, et kostja I töö põhifunktsioonid jäävad

samaks. Pooled leppisid kokku, et kostja I täidab allhanke korras käsundit Harmet

Constructions OÜ-s (edaspidi: HCS);

-

kostja I sooritas 22. septembril 2019 Rootsis HCS-le kuuluva sõidukiga avarii,

tagurdades otsa seisvale sõiduautole;

-

HCS esitas 31. oktoobril 2019 hagejale arve 300 euro kaskokindlustuse omavastutuse

hüvitamiseks. Hageja tasus nimetatud summa HCS-le ja nõuab selle hüvitamist

kostjalt I, sest ebaõigete sõiduvõtetega liiklusavarii tekitamisega rikkus kostja

käsunduslepingut.

Kostja II vastu esitatud nõude aluseks on järgmised asjaolud:

-

MK (edaspidi: võlausaldaja) maksis 25. septembril 2019 kostja II kontole 250 eurot

selgitusega „mööbli komplekteerimine“, kuid sellist teenust kostja II ei osutanud;

-

võlausaldaja pöördus 16. oktoobril 2019 e-kirjaga kostjate poole nõudega viivitamata

tagastada alusetult makstud 250 eurot. Kostja II alusetult saadud summat ei tagastanud;

-

võlausaldaja loovutas 17. mail 2020 oma nõude kostja II vastu hagejale ja edastas

18. mail 2020 kostjale II teate nõude loovutamise kohta.

2. Kostja I vaidles hagile vastu ning esitas 17. veebruaril 2021 vastuhagi saamata jäänud

töötasu ja töölähetuse päevarahade nõudes. Kostja I palus hagejalt välja mõista saamata jäänud

töötasu ja välislähetuse päevaraha kokku 1010,48 eurot (neto) ja sissenõutavaks muutunud

viivise 100,24 eurot või juhul, kui hageja tasutud 250 eurot loetakse kostja I töötasuks, siis

760,48 eurot (neto) ja viivise 75,44 eurot.

Kostja I väitel

-

sõlmisid pooled 5. septembril 2019 töölepingu ja leppisid töötasuna kokku 1310 eurot

kuus. Pooled ei leppinud kokku kostja I osalises tööajas, seega saab eeldada, et ta töötas

täistööajaga;

-

enne töölähetusse minekut Eesti töötades (5.–15. september 2019) oli kostja I tööaeg

esmaspäevast reedeni kl 6–16, tööaja hulka mittearvatavad vaheajad olid 15 ja 30 min,

seega oli tööaja kestus 9,75 t päevas. Kostja I töötas 9,75 t ka laupäeval

7. septembril 2019. Eelduslik tööaeg on 8 t päevas, seega sellest üleminev tööaeg on

ületunnitöö ning seda kogunes kostjal I sel ajavahemikul kokku 22 t;

3 (4)

-

töölähetuses töötades (16. september – 4. oktoober 2019) oli kostja I tööaeg

esmaspäevast reedeni kl 8–17, einetamiseks tööaja hulka mittearvatav vaheaeg oli

30 min, seega oli tööaja kestus 8,5 t päevas; laupäeviti oli kostja I tööaeg kl 8–12.

Kokku tegi kostja I ületunnitööd kõnealusel ajavahemikul 23 t;

-

kostja I ületunnitöö maht oli kokku 45 t, mis tulnuks tasustada töölepingus

kokkulepitus töötasuga võrreldes 1,5-kordselt. Tunnitasu oli septembris 7,80 eurot,

mille 1,5-kordne on 11,70 eurot. Ületunde oli septembris 35, mistõttu pidanuks hageja

kostjale I septembris tasuma ületunnitöö eest 409,50 eurot (bruto). Oktoobris oli tunni-

tasu 7,12 eurot, mille 1,5-kordne on 10,68 eurot. Ületunde oli oktoobris kokku 10,

mistõttu pidanuks hageja kostjale I tasuma ületunnitöö eest 106,80 eurot (bruto).

Kokku pidanuks hageja kostjale I ületunnitöö eest tasuma 516,30 eurot (bruto);

-

lepingujärgne töötasu ja ületunnitöö tasu kokku moodustavad seega 1826,30 eurot

(= 1310 + 516,30),

millest

pärast

tööjõumaksude

kinnipidamist

jääb

järele

1468,08 eurot (neto);

-

kostja I viibis hageja korraldusel 16. septembrist 15. oktoobrini 2019 välislähetuses,

mistõttu pidanuks ta saama päevaraha minimaalse määraga 22,37 eurot päevas.

Kostja I viibis välislähetuses 20 päeva, seega pidanuks hageja talle tasuma päevaraha

kokku 447,40 eurot;

-

hageja on tasunud kostjale I sularahas 300 eurot (lähetusse sõitmisel) ning 605 eurot

(töölepingu lõppemisel), mistõttu on hagejal kostjale I tasumata 1010,48 eurot

(= 1915,48 – 905). Kui lugeda ka kostja II kontole tasutud 250 eurot kostja I töötasuks,

siis on hagejal tasumata 760,48 eurot;

-

kostjal I on õigus nõuda hagejalt tasumata töötasu summalt viivist seadusjärgses

määras 0,02 eurot päevas.

3. Hageja vaidles vastuhagile vastu ja leidis, et kostja I nõue on ka aegunud.

4. Kostja II vaidles tema vastu esitatud nõudele samuti vastu, järgides kostja I väiteid.

5. Maakohus jättis 7. jaanuari 2022 otsusega (vaidlustatud otsus) hagi kostja I vastu

rahuldamata ja rahuldas vastuhagi osaliselt, mõistes hagejalt kostja I kasuks välja saamata

jäänud töötasu 518,08 eurot (neto) ja viivise 56,21 eurot. Kostja I vastu esitatud nõudega seotud

menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja vastuhagiga seotud menetluskulud poolte endi

kanda. Sama otsusega rahuldas maakohus nõude kostja II vastu, mõistes kostjalt II hageja

kasuks välja alusetult saadud 250 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 32,84 eurot ja

edasise viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

8. jaanuarist 2022 kuni põhinõude täitmiseni. Kostja II vastu esitatud nõudega seotud

menetluskulud jättis maakohus kostja II kanda.

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse. Ta vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega jäeti tema

hagi kostja I vastu kahju hüvitamiseks rahuldamata ning rahuldati osaliselt kostja I vastuhagi

saamata jäänud töötasu ja viivise väljamõistmiseks. Maakohtu otsust kostja II suhtes ükski pool

ei vaidlustanud. Kostja I vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

7. Maakohus jõustas vaidlustatud otsuse vaidlustamata osas ja määras 12. augusti 2022

määrusega kindlaks kostja II poolt hagejale hüvitatava menetluskulu summa 403 eurot. See

määrus jõustus edasi kaebamata.

8. Pooled esitasid 3. oktoobri 2022 istungil ringkonnakohtule kompromissi määruse

resolutsioonis märgitud tingimustel. Kompromissis sisaldub hageja taotlus apellatsioonkaebuse

esitamisel tasutud riigilõivu tagastamiseks.

4 (4)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus kinnitab esitatud kompromissi, tühistab vaidlustatud otsuse apellatsioon-

kaebusega hõlmatud osas ja lõpetab tsiviilasja menetluse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 645 lg 1 ja § 428 lg 1 p 4). Ringkonnakohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3

toodud aluseid, mis takistaks asja lahendamist kompromissiga.

10. Menetlusosalised kinnitasid kompromissi esitamisel, et nad on teadlikud kompromissi

kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh TsMS §-des 430 ja 432

sätestatust. Ringkonnakohus on pooltele selgitanud menetluse kompromissiga lõpetamise

tagajärgi kaebuse menetlusse võtmise määruses.

11. Hageja palus tagastada apellatsioonkaebustelt tasutud riigilõivu. Selle taotluse saab

ringkonnakohus TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel rahuldada. Maakohtu tuvastatud asjaoludel on

pooled esitanud töösuhtest tulenevaid nõudeid.

12. Ülejäänud menetluskulud jäävad vastavalt poolte kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3

poolte endi kanda.

13. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 433 lg 1

võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. Pooled välistasid kompromissi

kinnitavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õiguse, mistõttu ei saa käesolevat

määrust vaidlustada – see on kooskõlas TsMS § 661 lg-ga 4.

(allkirjastatud digitaalselt)