2-22-13334/12 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

1

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtmisega

Avalikult teatavakstegemine 4.oktoober 2022 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-22-13334; K. U. hagi R. U. vastu abielu lahutamiseks Kohtunik Kalev Kuningas Hagej K. U. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxxxx xxx-x, xxxxxxxx, xxxxx xxxxxxxxxxx; xxxxxx.xxxxxx@xxxxx.xxx) Kostja

R. U. (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress xxxxxxx xxxxx xx, xxxxxx xxxx xxxx xxxx, xxxxxxxx; xxxxx.xxxx@xxxxxx.xxx) Asja lahendamine kohtuistungil 4.oktoobril 2022

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi ja lahutada K. U. ja R. U. abielu, mis on sõlmitud 1.juunil 2022 Viljandi Linnavalitsuses, kanne nr 130-32-2022/42. Taastada K. U. lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi – A. 2. Seoses eelnevaga: 2.1 jätta menetluskulud poolte endi kanda; 2.2 toimetada kohtuotsuse koopia menetlusosalistele kätte; 2.3 edastada kohtuotsuse koopia pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele. 3. Selgitada: 3.1 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega; 3.2 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 3.3 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

2

Asjaolud

Hageja on esitanud hagi abielu lahutamiseks. Kostja on tsiviilasja menetlemisel õigeks võtnud.

Kohtu põhjendused

Vastavalt Perekonnaseaduse PKS § 65 lg-le 1 abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Vastavalt Perekonnaseaduse § 65 lg-le 2 abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Tulenevalt asja olemusest ja avaldatud seisukohtadest ei pidanud kohus vajalikuks kostjat erinõude korras (TsMS § 346 lg 2) ära kuulata, sest kostja oli kohtule kättesaadav sidevahendit kasutades. Kostja ei saanud isiklikult kohtusse ilmuda suure vahemaa tõttu.

Osundatud sätete alusel ja poolte poolt esitatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine. Hagi aluseks olevad asjaolud on otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud (TsMS § 414 lg 1). Pooled, teisi võimalusi täielikult välistades, soovivad abielu viivitamatult lahutada. Abinõude kohaldamine poolte lepitamiseks on tulenevalt poolte tahtest võimatu. Käesoleval juhul on poolte abielulised suhted poolte kinnitusel pöördumatult lõppenud. Ei ole alust arvata, et pooled kooselu taastavad. Samuti puuduvad muud alused hagi õigeksvõtu mittevastuvõtmiseks.

Nimeseadus § 11 lg 1: abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Nimeseadus § 11 lg 2: taastatav perekonnanimi võib olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

Taastada K. U. lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi – A.. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik