2-21-12101/67 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 03.10.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-12101 Tsiviilasi AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaali hagi Stark Logistics AS vastu kahjuhüvitise ja viivise saamiseks Vaidlustatud kohtulahendid Harju Maakohtu 22.12.2021 otsus Kaebuse esitaja, liik AB “Lietuvos draudimas...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 03.10.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-12101 Tsiviilasi AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaali hagi Stark Logistics AS vastu kahjuhüvitise ja viivise saamiseks Vaidlustatud kohtulahendid Harju Maakohtu 22.12.2021 otsus Kaebuse esitaja, liik AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaali apellatsioonkaebus Stark Logistics AS vastuapellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaal (registrikood 12831829), lepingulised esindajad Kaspar Vahtre ja Renee Mahl ning seaduslik esindaja filiaali juhataja MU Kostja Stark Logistics AS (registrikood 10111769), esindaja vandeadvokaat Kai Amos Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel DFDS A/S Eesti filiaal, esindaja vandeadvokaat Kadri Michelson Kompromissiga endale kohustusi võtvad menetlusvälised isikud Salva Kindlustuse AS (registrikood 10284984), lepinguline esindaja Hannes Olbrei Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON 1. Tühistada 13.10.2022 kella 14.30 määratud Tallinna Ringkonnakohtu kohtuistungi aeg. 2. Tühistada Harju Maakohtu 22.12.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-21-12101 ning kinnitada hageja AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaali, kostja Stark Logistics AS, kolmanda isiku DFDS A/S Eesti filiaali ning menetlusvälise isiku Salva Kindlustuse AS vahel alljärgnevatel tingimustel sõlmitud kompromiss: 2.1. Kolmas isik DFDS A/S Eesti filiaal tasub AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaali arvelduskontole nr EE821010220091351017 (SEB Pank AS) 20 000 eurot 10 tööpäeva jooksul pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist.
2 2.2. Menetlusväline isik Salva Kindlustuse AS tasub AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaali arvelduskontole nr EE821010220091351017 (SEB Pank AS) 20 000 eurot 10 tööpäeva jooksul pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist. 2.3. Pooled, kolmas isik ja menetlusväline isik kinnitavad, et pärast ülaltoodud punktis märgitud summade tasumist puuduvad neil nõuded üksteise vastu, mis tulenevad või on seotud käesolevas tsiviilasjas nr 2-21-12101 nimetatud asjaoludega, sh nii põhihagi kui vastuhagi asjaoludega, sh ei esita Stark Logistics AS menetlusvälise isiku vastu käesoleva tsiviilasja väliselt kindlustuslepingule tuginedes või mistahes muul õiguslikul alusel mistahes nõudeid, sh Stark Logistics AS kohtumenetluse menetluskulusid puudutavaid. Samuti kinnitavad pooled ja menetlusväline isik, et pärast punktis 2.1. toodud summa tasumist puuduvad neil ja nad ei esita kolmanda isiku vastu mistahes käesoleva vaidluse asjaoludega ja/või kohtumenetlusega otseselt või kaudselt seotud nõudeid, sh menetluskuludega, seotud nõudeid. 2.4. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kolmanda isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda. Menetlusväline isik kinnitab, et ta ei ole menetluskulusid kandnud. 3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-12101. 4. Tagastada AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaalile pool apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust (700 eurot) ja selleks kanda 700 eurot AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaali arveldusarvele nr EE821010220091351017. 5. Tagastada Stark Logistics AS-le pool vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust (700 eurot) ja selleks kanda 700 eurot Stark Logistics AS arveldusarvele nr EE351010002019339006.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Asjaolud ja menetluse käik 1. AB “Lietuvos draudimas” Eesti filiaal (hageja) esitas 02.08.2021 Harju Maakohtule hagi Stark Logistics AS (kostja) vastu kahjuhüvitise 28 811 euro ja viivise saamiseks 5% põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. 2. Maakohus rahuldas hagi ja jättis hageja menetluskulud kostja kanda. Kostja ja kolmanda isiku menetluskulud jäid nende endi kanda. Kohus määras menetluskulud rahaliselt kindlaks ja mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude hüvitise 1 960 eurot ja kohustas tasuma sellelt summalt viivist seadusjärgses määras. 3. Hageja esitas 21.01.2022 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Hageja palus võtta vastu nõude suurendamise avaldus ja mõista kostjalt täiendavalt välja 28 811 eurot (kokku 57 622 eurot) ning kohustada kostjat tasuma viivist 5% alates 01.12.2021 kuni põhinõude täitmiseni või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Menetluskulud tuli jätta kostja kanda. Nimelt esitas hageja maakohtus nõude suurendamise avalduse, mille
3 maakohus jättis ebaõigesti menetlemata. Kostja esitas 03.03.2022 vastuapellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus, millega jätta hagi rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. 4. Hageja ja kostja vaidlesid teineteise kaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kolmas isik toetas kostja vastuapellatsioonkaebust, kuid leidis, et hageja apellatsioonkaebus tuli jätta läbivaatamata või rahuldamata. 5. Ringkonnakohus määras vastavalt hageja taotlusele kohtuistungi. 6. Pooled, kolmas isik ja menetlusväline isik esitasid 30.09.2022 allkirjastatud kompromissi. Kompromissiosalised palusid kinnitada kompromissi ja lõpetada käesolevas asjas menetluse kohtuistungit pidamata. Hageja ja kostja palusid tagastada apellatsioonkaebuselt pool tasutud riigilõivust. Kompromissiosalised lühendasid kompromissi kinnitava määruse edasikaebe tähtaega kolmele päevale ja kinnitasid, et kompromissi sõlmimise õiguslikud tagajärjed olid neile teada. Ringkonnakohtu põhjendused 7. Ringkonnakohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamist takistavad asjaolud TsMS § 430 lg 3 tähenduses puuduvad. 8. Apellatsioonimenetluses kompromissi kinnitamisel tühistab ringkonnakohus TsMS § 645 lg 1 kohaselt esimese astme kohtu otsuse ja lõpetab asja menetluse. Ühtlasi tühistab ringkonnakohus kohtuistungi aja. Kompromissiosalised kinnitasid teadlikkust kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest (TsMS § 430 ja 432). 9. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse (TsMS § 173 lg 1). Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3). Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad nende endi kanda, kolmanda isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda ning menetlusväline isik kinnitas, et ta menetluskulusid ei kandnud. Sellise menetluskulude jaotuse puhul puudub vajadus nende rahaliseks kindlaksmääramiseks (TsMS § 174 lg 1). 10. TsMS § 150 lg 2 p 1 näeb ette, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 3 näeb ette, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu. Kohus tagastab riigilõivu TsMS § 150 lg 4 sätestatud korras. Nii hageja kui kostja palusid tagastada riigilõivu 700 eurot enda pangakontodele. Hageja tasus apellatsioonkaebuselt riigilõivu 1 400 eurot ja kostja tasus vastuapellatsioonkaebuselt riigilõivu 1 400 eurot. Ringkonnakohus rahuldab poolte taotlused ja tagastab riigilõivu taotluses märgitud pangakontodele. 11. TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Vastavalt TsMS § 661 lg-le 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kompromissi osapooled lühendasid määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani. Ringkonnakohus märgib edasikaebe tähtaja vastavalt avaldatule.
(allkirjastatud digitaalselt)