2-22-7251/9 · 2-22-7251/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-22-7251

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 3. oktoober 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-7251

Tsiviilasi A. H.-V.i hagi R. V. i vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A. H.-V. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kostja: R. V. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) /ilmumata/ Kohtuistungi toimumise aeg 3. oktoober 2022

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada A. H.-V.i hagi R. V. i vastu abielu lahutamiseks. 2. Lahutada A. H.-V.i ja R. V. i vahel XXX XXX registreeritud abielu, tõend nr XXX. 3. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest. 4. A. H.-V.il taastada perekonnanimi H. 5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. 6. Kohtuotsus toimetada kätte pooltele. 7. Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul Tartu Linnavalitsuse rahvastikutoimingute osakonnale.

Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

2 ASJAOLUD 16.05.2022 esitas A. H.-V. (hageja) kohtule hagi R. V. i (kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Abielu on registreeritud XXX. Hageja ja kostja abielulised suhted on lõppenud XXX aastal ning pooled elavad eraldi leib- ja paikkonnas. Kuna poolte abielulised suhted on lõppenud, on abielu jätkamine võimatu. Hageja leiab, et abielusuhteid taastada ei ole võimalik ning leppimisaega ta ei soovi. Kostja on hagimaterjalid kätte saanud (tl 12), kuid kohtule kirjalikku vastust ei ole edastanud. Kohtuistungil kinnitas hageja, et soovib abielu lahutada, kuna pooltel abielulisi suhteid ega kooselu enam ei ole. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 414 lg 1 sätestab, et kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. Kohus on kostjale kohtukutse kätte toimetanud isiklikult allkirja vastu (TsMS § 312) (tl 16). Seega loeb kohus kohtukutse kostjale kättetoimetatuks. Kohtukutses oli kostjat hoiatatud, et tema mitteilmumisel kohtuistungile, võib kohus hageja taotluse korral lahendada asja sisuliselt. Vaatamata kätte saadud kohtukutsele ja hoiatusele ei ilmunud kostja kohtuistungile ega teatanud kohtule enda ilmumata jäämisest ja selle põhjustest. Hageja on taotlenud asja sisulist lahendamist. Seega lahendab kohus asja sisuliselt.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Rahvastikuregistri väljavõttest (tl 7) nähtub, et poolte abielu on registreeritud 13.07.2018 Tartu Linnavalitsuses ja selle kohta on tõend nr 387-32-2018/227. Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Arvestades hagiavalduses toodut ning asjaolu, et poolte vahel ei ole abielulist kooselu, leiab kohus, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Poolte vahel 13.07.2018 sõlmitud abielu (kanne nr 387-32-2018/227) tuleb lahutada. PKS § 63 abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. 2. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus või perekonnaseisuasutus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Arvestades hageja seisukohta, tuleb taastada tema varem kantud perekonnanimi H. 3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hele Kaldma kohtunik