3-22-983/7 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

03.10.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-983

Haldusasi

X kaebus tühistada Saarde Vallavalitsuse 10.02.2022

korraldus nr 48 ja Saarde Vallavalitsuse 06.04.2022

korraldus nr 141 ning kohustada Saarde valda välja andma

korraldust

XXXXXXXXX

kinnistu

korraldatud

jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindaja Andrus Post

Vastustaja – Saarde vald, volitatud esindaja Külli Veber

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 02.11.2022 (halduskohtumenetluse

seadus (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 19.01.2022 Saarde Vallavalitsusele taotluse Saarde vallas XXXXXXXX külas asuva

XXXXXXXXX kinnistu korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks.

2. Saarde Vallavalitsuse 10.02.2022 korraldusega nr 48 jäeti X taotlus korraldatud jäätmeveoga

mitteliitumiseks rahuldamata.

3. X esitas 11.03.2022 esitas vaide Saarde Vallavalitsuse 10.02.2022 korralduse nr 48 kehtetuks

tunnistamiseks. Saarde Vallavalitsus jättis 06.04.2022 korraldusega nr 141 vaide täies ulatuses

rahuldamata.

4. X esitas Tallinna Halduskohtule 29.04.2022 kaebuse, milles taotles tühistada Saarde

Vallavalitsuse 10.02.2022 korraldus nr 48 ja Saarde Vallavalitsuse 06.04.2022 korraldus nr 141

ning kohustada Saarde valda välja andma korraldust XXXXXXXXX kinnistu korraldatud

jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. X põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Jäätmeseaduse (JäätS) eesmärgiks oli tiheasustusaladel korraldatud jäätmeveoga liitumine

kohustuslikuks teha. Suvila omanik loetakse automaatselt liitunuks korraldatud jäätmeveoga

suvila asukohajärgses kohalikus omavalitsuses ning seda sõltumata sellest, kus on omaniku

tegelik elukoht või registrijärgne aadress. Hajaasutusalal saab jäätmeveoga liitumine toimuda

kohustuslikus korras ainult siis, kui see on objektiivsetel põhjustel üldse võimalik, vajalik ja

jäätmevedajale majanduslikult otstarbekas (Riigikohtu 16.01.2018 otsus nr 3-16-313, p 11).

2) 01.04.2022 paikvaatlusest ei teavitatud kaebajat, seetõttu ei saa nimetatud paikvaatlusele

osutada mingit tõenduslikku väärtust. Isegi kui paikvaatlus oleks seaduslik, siis tuvastasid ka

vallaametnikud, et kinnistul kedagi ei viibi, oli näha vaid sõidukite jälgi. Kaebaja lepinguline

esindaja kinnitab, et tegemist võib olla tema sõidu jälgedega. Samuti on omanik ise ka seal aeg-

ajalt käinud, aga see ei tähenda, et ta elaks seal või kasutaks kinnistut selliselt, mis annaks aluse

teda jäätmevaldajaks lugeda.

3) Kaebaja on ka varem teinud taotluse jäätmeveost vabastamiseks, mis rahuldati. Arusaamatu

on, mille alusel on vastustaja enda halduspraktikat muutnud. Kaebajale teadaolevalt ei ole

hankelepingu tingimused ega Saarde Vallavolikogu 25.08.2015 määrus nr 9 „Saarde valla

jäätmehoolduseeskiri“ (jäätmehoolduseeskiri) nimetatud perioodil muutunud ja ei ole

muutunud faktilised asjaolud, mis tingisid eelmise taotluse rahuldamise. Seega on vastustaja

kuritarvitanud diskretsiooniõigust, mistõttu on korraldused õigusvastased. Kaebajal on

õiguspärane ootus, et kui eelnevatel aastatel on tema samane taotlus rahuldatud ja olukord pole

muutunud, siis rahuldatakse samasugune taotlus ka käesoleva aastal.

4) Arusaamatu on, millistele asjaoludele tuginedes on vald leidnud, et kaebaja kasutab

kinnistut. Otsusest ei nähtu, kuna ja millisel viisil on vastustaja kontrolli teostanud, kas kontrolli

teostati registriandmetele tuginedes või teostati paikvaatlust. Selliselt ei ole üheselt selge,

millele tuginedes jõudis vald järeldusele, et puuduvad alused jäätmeveost vabastamiseks.

Niisiis on otsuse tegemise alused objektiivselt kontrollimatud ning isikult on võetud võimalus

esitada vastuväiteid valla tuvastatud asjaolude kohta.

5) Kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja meelevaldne tõlgendamine on viinud

olukorrani, kus kaebajal tegelikkuses ei ole jäätmeid üle anda, jäätmeid koguv ettevõtte on

sunnitud tegema tühisõite ja rakendama selle eest tasu ning juurdepääsutee olukord halveneb

prügiveoki läbisõidu tõttu. Kuivõrd jäätmevaldaja kinnistule juurdepääs kulgeb üle

naaberkinnistute, siis tekib olukord, kus teeseisukorra halvenemise eest vastutab kaebaja. Kui

jäätmevedu teeniks kaebaja huve, siis oleks õigustatud teeseisukorra parendamiseks tehtavad

kulutused, aga olukorras, kus jäätmevaldajal reaalselt ei teki selliseid jäätmeid, mida seaduse

alusel peab kokku koguma, ei ole lubatud üksnes avalikest huvidest lähtuvalt jäätmeveo

korraldamise tõttu kaebajale kahju tekitamine. Saarde vallal ei ole loodud meedet, mis

minimeeriks jäätmeveoga liitumisest tingitud mõju.

6) Olukorras, kus kaebaja on selgitanud, et on tõenäoline, et tal prügi ei teki ning vajadusel saab

viia prügi ise jäätmejaama, ei teeni korraldatud jäätmevedu JäätS eesmärke. XXXXXXXXX

kinnistu asub hajaasustatud alal ning korraldatud jäätmeveoga liitumiseks puuduvad ka tervise

ja keskkonna kaitsmisest tulenevad vajadused. Isegi kui kinnistule mingid jäätmed tekiks, peaks

vald kaalutlema avaliku huvi ja erahuvi tasakaalu.

7) Valla seisukoht, et kinnistu omanik peaks ise jäätmeid tassima mitmesaja meetri kaugusele,

kus neid saaks siis transportida, ei ole põhjendatud. See oleks võimalik ideaalsete

ilmastikuolude korral, aga mitte saju, libeduse ja paksu lume korral. Kinnistu omanikul ei ole

ka võimalik astuda samme selleks, et prügiauto juurdepääs tagada, kuna juurdepääsu tee kulgeb

üle võõra kinnistu. Kaebajale teadaolevalt on jäätmete vedaja käinud kinnistul vaid ühe korra

septembris 2021. Ragn-Sellsi iseteenindusest küll nähtub, justkui oleks vedaja käinud

XXXXXXXXX kinnistul korduvalt, kuid väidetavate tühisõitude kuupäevade juurde on lisatud

fotod XXXXXXX kinnistu mahuti kohta, mis asub XXXXXXXXXX kinnistust hoopis eemal.

Kuna tegemist on väga räige lepingu rikkumisega jäätmevedaja poolt, siis peaks kohalik

omavalitsus välja selgitama jäätmevedaja rikkumised kohustuste täitmisel.

6. Saarde vald leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) Kuivõrd Saarde vallas elab 01.01.2022 seisuga 4419 inimest, on korraldatud jäätmeveo

korraldamine kohustuslik. Saarde vallas ei ole korraldatud jäätmeveoga hõlmamata piirkondi.

Korraldatud jäätmeveoga liitumine toimub kõigile jäätmevaldajatele automaatselt seaduse

alusel ning isikul puudub valik, kas korraldatud jäätmeveoga liituda või mitte. Kaebaja on

19.01.2022 taotluses korraldatud jäätmeveoga erandkorras mitteliitunuks lugemiseks

kinnitanud kinnistu kasutamist ning jäätmete tekkimist. Korraldatud jäätmeveoga

mitteliitunuks lugemiseks esitatud taotluste menetlemispraktika kohaselt kontrollib kohalik

omavalitsus isiku ütlusi juhul, kui isik väidab, et ta ei ela ega kasuta kinnistut ning tal ei teki

seetõttu jäätmeid.

2) Vastustaja 01.04.2022 teostatud paikvaatluse puhul ei olnud tegemist eraldiseisva ja ainsa

tõendiga, millele oleks tuginetud vaidlusaluseid otsustusi tehes. Paikvaatluselt saadud info

üksnes kinnitas kaebaja esitatud andmeid. Kinnistu omaniku luba paikvaatluseks ei olnud

vajalik, sest kinnistule ei sisenetud. Jäätmehoolduseeskirja § 16 lg 1 alusel võib Saarde

Vallavalitsus lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud avalduse alusel erandkorras kuni 3

aastaks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata

ja vallavalitsus on eelnevalt kohapeal kontrollinud, et jäätmeveost vabastamise asjaolud on

tõesed ja vabastamist võimaldavad. Vastustaja arvestas otsustuste tegemisel, et kaebaja kasutab

kinnistut ja kinnistul tekivad jäätmed.

3) Õiguskindlus tähendab, et rakendatav seadus jääb kehtima, mitte selle alusel vastu võetud

diskretsiooni võimaldav otsustus. Õiguspärane ootus tähendab seda, et isikult ei võeta ära juba

antud õigust, mida ta on asunud realiseerima, sellest tulenevalt ei saa olla õiguspärast ootust

olukorra püsimiseks tulevikus. Üksnes asjaolu, et kaebaja vabastati erandkorras 3 aastat tagasi

jäätmeveost, ei anna õiguslikku alust jätkuvalt või ka korduvalt jäätmeveost vabastamiseks ega

muuda erandkorras saadud vabastust püsivaks. Kaebajal ei saanud olla ootust, et erandkorras

saadud vabastus muutub püsivaks, eriti kui arvestada, et kaebaja esitas 19.01.2022 taotluse,

milles kinnitab kinnistu kasutamist.

4) Kaebaja soovib XXXXXXXXX kinnistu jäätmeveost vabastust, kuna ta kasutab kinnistut

väga harva. Ei ole võimalik, et prügimäele viiakse prügi ja üleliigsed jäätmed, mida reaalselt ei

teki ja mida ei ole vaja üle anda. Tartu Halduskohtu 28.10.2013 kohtuotsuse nr 3-13-1464 p-s

12 toodud seisukoha järgi on ka lühiajaline kinnistul viibimine seotud jäätmete tekkimise

võimalusega ja seega tuleb ka kinnisasja omaniku hoolduskohustuse täitmist lugeda kinnisasja

kasutamiseks JäätS § 69 lg 4 tähenduses. Selline tõlgendus tagab, et kinnistu kasutamisel

tekkivad jäätmed antakse jäätmekäitluseks üle jäätmete tekkimise kohas. Jäätmekäitluse

põhimõtetega ei ole kooskõlas jäätmete transportimine nende üleandmiseks teise

jäätmekäitluspiirkonda või kinnisasjal tekkivatest jäätmetest vabanemine nende jätmisega

avalikesse või teiste isikute eraomandis olevatesse prügikonteineritesse. Samas ei ole oluline,

kas isikul igakordsel kinnistul viibimisel tegelikult jäätmeid tekib. Korraldatud jäätmeveoga

liitumisest vabastamise taotluse õiguspäraseks rahuldamata jätmiseks on piisav, kui jäätmete

tekkimine on tõenäoline. Jäätmete tegeliku tekkimise väljaselgitamise kohustuse panemine

kohalikule omavalitsusele oleks ebamõistlikult koormav nii kohalikule omavalitsusele kui

korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise taotlejale. Kaebaja on ise kinnitanud, et

jäätmed tekivad ja neid käideldakse.

5) Jäätmevedaja tühisõitude teated ega fotod naaberkinnistu prügimahutist ei tõenda kaebaja

kinnistu mittekasutamist või seda, et kaebajal jäätmeid ei teki. Kaebaja väide, et jäätmevedaja

ei kogu faktiliselt XXXXXXXXX kinnistult jäätmeid, ei vasta tõele. Seda kinnitavad

jäätmevedaja tühisõitude teated ning sama nähtub kaebaja sõnul Ragn-Sellsi iseteeninduses.

Kaebaja väide, et XXXXXXXXX kinnistu asub kohas, kuhu jäätmevedaja ei pääse ligi, ei vasta

tõele. Kinnistul tekkivaid jäätmeid on võimalik jäätmevedajale üle anda, selleks ei pea

jäätmeveok kinnistu õuealale sõitma. Kaebusele lisatud jäätmevedaja teatised tühisõitude kohta

tõendavad väga selgelt, et jäätmevedaja on soovinud jäätmeid ära viia, kuid XXXXXXXXX

kinnistu mahutit ei ole välja pandud.

6) Kaebaja pretensioonid jäätmevedaja Ragn-Sells suhtes, on nende vahel sõlmitud lepingu

võimalikust rikkumisest tulenev vaidlus. Vastustaja ei nõustu, et tal on lepinguväline kohustus

jäätmevaldaja ja jäätmevedaja vahel sõlmitud jäätmeveo lepingu rikkumise tuvastamiseks

üksnes seetõttu, et jäätmevedu toimub valla haldusterritooriumil.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. JäätS § 69 lg 1 esimene lause sätestab, et jäätmevaldaja loetakse liitunuks korraldatud

jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Niisiis on jäätmevaldaja JäätS

§ 69 lg-st 1 tulenevalt üldreeglina kohustatud korraldatud jäätmeveoga liituma. Kaebaja on

JäätS § 69 lg-st 2 tulenevalt jäätmevaldaja. Kaebaja hinnangul pidanuks vastustaja ta aga JäätS

§ 69 lg 4 alusel korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastama. Nimetatud norm

sätestab, et kui kohaliku omavalitsuse üksus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei

kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada tema taotluse alusel teatud tähtajaks

korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Jäätmehoolduseeskirja § 16 lg 1 täpsustab, et Saarde

Vallavalitsus võib lugeda jäätmevaldaja tema põhjendatud avalduse alusel erandkorras kuni 3

aastaks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata

ja vallavalitsus on eelnevalt kohapeal kontrollinud, et jäätmeveost vabastamise asjaolud on

tõesed ja vabastamist võimaldavad. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest

vabastamine on erand, mille tegemise üle otsustamisel tuleb vastustajal teostada

kaalutlusõigust. Sellise otsuse õiguspärasust hinnates on kohtu kontrolliruum piiratud. HKMS

§ 158 lg 3 kohaselt kontrollib kohus kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti õiguspärasust

hinnates ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist

haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta

haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. Järelikult

saab kohus käesoleva vaidluse lahendamisel hinnata, kas vastustaja on kaebaja 19.01.2022

taotluse rahuldamata jätmisel kaalutlusõigust õiguspäraselt kasutanud.

8. 19.01.2022 taotluses korraldatud jäätmeveoga erandkorras mitteliitunuks lugemiseks on

kaebaja mitteliitunuks lugemise põhjendusena toonud välja harjumuse oma prügi ise sorteerida,

mistõttu ta ei vaja Ragn–Sellsi teenust. Nii JäätS § 69 lg 4 kui ka jäätmehoolduseeskirja § 16

lg 1 seavad korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise tingimuseks asjaolu, et kinnistul

ei elata või seda ei kasutata. Kaebaja ei ole 19.01.2022 taotluses väitnud, et ta ei ela kinnistul

ega kasuta seda. Kaebuses on kaebaja aga väitnud, et ta kasutab kinnistut väga harva. Samas on

kaebaja 19.01.2022 taotluses kirjeldanud, kuidas ta kinnistul tekkivat prügi sõltuvalt selle liigist

sorteerib. Kohtu hinnangul on vastustaja 19.01.2022 taotluses esitatud teabe põhjal põhjendatult

järeldanud, et kaebaja kasutab XXXXXXXXX kinnistut. Olukorras, kus kaebaja kinnistut ei

kasutaks, ei oleks kaebajal ka vajadust kinnistul jäätmeid sorteerida või jäätmeid sealt oma koju

või töökohta transportida. Seejuures ei oma määravat tähtsust, kui tihti kaebaja kinnistut

kasutab, kuivõrd ka kinnistu harva kasutamisel ei ole kaebajal alust eeldada, et ta korraldatud

jäätmeveoga liitumise kohustusest vabastatakse. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks kaebaja

poolt XXXXXXXXX kinnistu kasutamise järelduse tegemisel lähtunud kaebaja hinnangul

ebaseaduslikust paikvaatlusest. Nimetatud paikvaatlus teostati vallavalitsuse ametnike poolt

01.04.2022 ehk pärast seda, kui vastustaja kaebaja taotluse 10.02.2022 rahuldamata jättis.

Vastustaja on paikvaatlusele küll tuginenud vaideotsuses, kuid ka vaide lahendamisel on

vastustaja XXXXXXXXXX kinnistu kasutamise fakti jaatamisel eelkõige lähtunud kaebaja

19.01.2022 taotluses esitatud andmetest. Kuivõrd vastustajal ei olnud 19.01.2022 taotluse

lahendamisel alust arvata, et kinnistut ei kasutata, ei olnud vastustajal ka kohustust selles osas

täiendavaid tõendeid paikvaatlusega koguda.

9. Kohus ei nõustu kaebaja arusaamaga, et hajaasustusega piirkonnas võib jäätmevaldaja

korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugeda ainult erandkorras. JäätS § 66 lg 3 kohaselt võib

kohaliku omavalitsuse üksus jätta jäätmeveo korraldamata haldusterritooriumi hajaasustusega

osades, kus jäätmetekitajate vähesuse ja hajutatuse ning jäätmete väikese koguse tõttu oleks

korraldatud jäätmevedu ülemäära kulukas ning korraldatud jäätmeveoks puudub tervise- ja

keskkonnakaitsevajadus. Seega on erandiks hajaasustuse piirkondades jäätmeveo korraldamata

jätmine. Vastustaja ei ole oma territooriumi osas selliseid piirkondi eraldanud, mistõttu on kogu

Saarde valla territoorium, sh ka XXXXXXXXX kinnistu, korraldatud jäätmeveoga hõlmatud.

10. See, et vastustaja on 27.03.2018 korralduse nr 79 „Soodustuste andmine jäätmeveol“ alusel

Saarde vallas XXXXXXXX külas asuva XXXXXXXXX kinnistu lugenud korraldatud

olmejäätmeveoga mitteliitunuks perioodil 01.04.2018 kuni 31.03.2021, ei tähenda, et kaebajal

tekkis õigustatud ootus, et vastustaja ka edaspidi kaebaja suhtes mitteliitumise erandit kohaldab.

Nagu eelnevalt märgitud, on mitteliitumise lubamine vastustaja kaalutlusotsus ning seega ei saa

eeldada, et vastustaja mitmeaastase vahega kaalumiste tulemusel alati ühesuguse tulemuseni

jõuab. Halduspraktika muutmine ei ole haldusorganile keelatud. Ka ei ole see kuidagi

õiguskindluse põhimõttega vastuolus.

11. Ka asjaolu, et kaebaja hinnangul ei täida Ragn-Sells lepingut, ei anna vastustajale alust

kaebajat korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastada, kuna JäätS sellist alust korraldatud

jäätmeveoga liitmisest erandi tegemiseks ette ei näe. Kui kaebaja leiab, et Ragn-Sells ei täida

kohaselt enda lepingulisi kohustusi kaebaja ees, tuleb kaebajal nende omavahelises suhtes

õiguskaitse vahendeid kasutada. Ka kaebajale tema kinnistu juurdepääsutee parendamise tõttu

väidetavalt tekkiv kahju ei võimalda vastustajal kaebajat korraldatud jäätmeveoga liitumisest

vabastada.

12. Kokkuvõttes ei nähtu kohtule, et vastustaja oleks kaebaja 19.01.2022 taotlust lahendades

rikkunud kaalutlusreegleid. Niisiis leiab kohus, et Saarde Vallavalitsuse 10.02.2022 korraldus

nr 48 on õiguspärane. Kohtu hinnangul on õiguspärane ka Saarde Vallavalitsuse 06.04.2022

korraldus nr 141. Seega puudub alus kaebaja poolt esitatud tühistamis- ja kohustamisnõuete

rahuldamiseks ning kohus jätab kaebaja kaebuse tervikuna rahuldamata.

13. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole

taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud

HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)