2-22-119888/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 (3)

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 3. oktoober 2022, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-22-119888 Kohtuasi A. P.P. C. hagi A. B. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A. P.P. C. (registrikood XXX), lepinguline esindaja J. M. Kostja A. B. (isikukood XXX, surma aeg XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Keelduda A. P.P. C hagi A. B. vastu menetlusse võtmisest. 2. Jätta menetluskulud A. P.P. C. kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 3. Rahuldada A. P.P. C. taotlus riigilõivu tagastamiseks ning tagastada pärast kohtumääruse jõustumist tsiviilasjas tasutud riigilõiv 100 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

2 (3) ASJAOLUD

1. A. P.P. C. (hageja, avaldaja) esitas 7. juunil 2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. B. (kostja, võlgnik) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus tegi kohtumäärusega kostjale makseettepaneku, kuid maakohtul ei õnnestunud võlgnikule makseettepanekut kätte toimetada. Kohtunikuabi lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Tartu Maakohus kohustas 19. augusti 2022 määrusega hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hageja esitas 29. augustil 2022 hagiavalduse ja tasus täiendava riigilõivu 35 eurot.

3. Töötajate registrist nähtuvalt töötas kostja O.E. ning töölepingu lõpetamise aluseks oli märgitud töötaja surm töölepingu seaduse § 81 alusel. Kuna rahvastikuregistri kohaselt oli kostja elus, siis palus kohus O.E. teatada, kas neil on andmeid selle kohta, et kostja on surnud või on registris märgitud ekslikult töölepingu lõpetamise aluseks isiku surm. O. E. juhatuse liige edastas kohtule välisriigi surmatunnistuse, mille kohaselt suri kostja XXX Ukrainas. Kohus teavitas kostja surmast Välisministeeriumit ning rahvastikuregistrisse tehti kanne kostja surma kohta.

Kohus selgitas hagejale, et esineb alus hagiavalduse menetlusse võtmata jätmiseks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, sest hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada isiku surma tõttu.

4. Hageja esitas 26. septembril 2022 kohtule taotluse, milles palub jätta hagiavalduse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata ja tagastada hagejale TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel riigilõiv 100 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kohtumenetluses selgus, et kostja suri XXX Ukrainas ning rahvatsikuregistrisse on tehtud kostja surmatunnistuse alusel vastav kanne. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 7. juunil 2022, s.o pärast kostja surma. Praegusel juhul ei ole TsMS § 209 lg 1 kohaselt menetlusõigusjärglus võimalik, sest kostja suri enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist. Hageja on nõustunud hagi menetlusse võtmata jätmisega. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagiavalduse menetlusse võtmata, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

6. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostja on surnud enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist, siis ei ole kostja menetluses osalenud. Seetõttu hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

7. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendava riigilõivu 35 eurot. Kokku tasus hageja menetluses riigilõivu 100 eurot, mille tagastamist hageja taotleb. Arvestades seda, et kostja surma aeg selgus kohtumenetluse ajal ning kostja suri enne maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist, siis rahuldab kohus

3 (3) hageja taotluse ja tagastab menetluses tasutud riigilõivu (100 eurot) TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 alusel hageja arvelduskontole nr EE082200221053320710 Swedbank AS-is.

8. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tagastab kohus TsMS § 372 lg 4 teise lause alusel hagiavalduse koos lisadega hagejale pärast käesoleva määruse jõustumist. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet kohtunik